Soome kombed ja tavad (1)

Soome kombed ja tavad
Soomlased suhtuvad teiste riikide kommetesse ning kultuuri arusaadavalt ning mõistvalt. Eestlastele on oluline esmamulje , kuid soomes antakse inimesele hinnang pikema aja vältel ning olulised on inimese teod mitte mingi käitumisnormi järgimine või mittejärgimine.
Tervituseks soomlased kätlevad ning vaatavad üksteisele silma .Käepigistus on tugev ning lühike. Kombeks on ka lapsi kättpidi tervitada. Kallistamine pole kombeks. Suur austuse puhul kummardatakse.Meil eestatlset on samamoodi ,noorteseas on pigem populaarsem üksteise kallistamine.
Soomlaste jaoks on raha väga olulisel kohal,nad ei larista raha mõtetute ja tühistele asjadele,soomlased on nagu eestlased ,raha suhtes mõtlevad nad väga hoolikalt üle mida nad ostavad ja kas neil on seda vaja.Kuna nii Eestiski ja Soomeski tuli paaraastat tagasi euro ,siis igatevad ka soomlased tagasi oma marke nagu eestlasedki oma kroone.Soomlased kurdavad väga eurode üle,sest sellega läks neigi elu kalliks nagu meie maal.
Soomlastele pole iseloomulik ebaolulise jutuajamine, neile on pigem tähtis vaikuse kuulamine ,kui tühine jutt. Soomlased kuulavad juttu väga hoolikalt.Täpselt sama teevad ka eestlased.
Soomes on väga oluline sprot ,eriti tähtis on soomlaste spordisaavutused. Neile meeldib, kui teiste riikide inimesed nende tublisid sportlasi või kultuuriinimestega ning saavutustega kursis on. Soomlastele pakub huvi, mida mujal maailmas nende riigist kirjutatakse ning kuidas teised suhtuvad nende riiki.
Nagu enamus eestlastestki on suur osa soomlastest luterlased. Samuti on mõlemas riigis võimalus saada kirikuõpetajaks ka naistel. Usk soomlaste ja eestlaste elu igapäevaselt ei mõjuta.
Soomlased, erinevalt eestlastest pole harjunud tühjade lubadustega. Nad mõtlevad, enne kui midagi ütlevad ning peavad lubaduse andmist ja täitmist väga oluliseks. Soomlased võõrastega juttu väga ei alusta , kuid abi on nad nõus alati andma ning on väga külalislahked.Soomlased on väga viisakad inimesed nii liikluses kui ka tavaolekus. Kui soomlane võõraga jutupeale saab võib ta rääkida ükskõik mis teemadel , ka sellistel, millest eestlane pole harjunud võõrastega rääkima . Eestlaste jutus tekib tihtipeale piinlike vaikusi, soomlased aga ei tunne sellepärast piinlikust, sest nende meelest on vaikuski üheks viisiks suhelda. Eestlased segavad tihtipeale üksteise jutule vahele, soomlased peavad seda aga väga ebaviisakaks . Soomlastele on ka oluline kokkulepitud ajast kinnipidamine.
Soomlased armastavad rääkida mobiiltelefoniga. Samuti on internet neile olulisel kohal ning nad kasutavad võimalust üksteisega suhtlemiseks ning informatsiooni saamist interneti teel . Samuti kasutavad interneti võimalusi ära ka näiteks poliitikud , et avaldada oma mõtteid ning rääkida oma elust.Eestis on ka internet ja mobiiltelefonid väga levinud ligikaudu 10-15 aastat.Nii soomes kui ka eesti on levinud populaarsus eriti noorteseas rääkida mobiiltelefoniga ja surfata interneti avarustes.
Soomlased on liikluses väga viisakad,kuna soomes ei pea ülekäigu rajal inimesi üle laskma siis siiski seda tehakse,andakse teed isegi kui jalakäija pole ülekäigu rajal.Eestlased see eest pole nii viisakad.Meil eestlastel on kohutus jalakäija üle tee laskmine .
Soomes räägitakse peamiselt soome või rootsi keelt. Rootsi keel on soome riigi ametlik teine riigikeel . Samuti on olulisel kohal inglise keel . Vähem räägitakse saksa,vene, prantsuse ja hispaania keelt. Meil on aga meie oma riigikeel ehk Eesti keel aga ka meie teiseks keeleks on venekeel ,mida surutakse meile peale et kas venekeel võtta riigikeeleks.
Inimesed tutvustavad ennast kõigepealt eesnimi ning seejärel perekonnanimi . Ametlikes kontektides kõnetatakse enamasti soomlasi tiitliega nt. Dr , peadirektor, arhitekt ning see järel inimese nimi. Võrreldes eeslastega on soomlased töökaaslaste, klientide ning ka võõrastega rohkem sina peal. Eesnime kasutatakse lähedast ja isiklikumat suhet.
Soome toidukultuur sarnaneb eesti omaga . Erinevalt eesti kommetest, määrab peremees istumise järjekorra, kui peab seda vajalikuks. Aukülaline paigutatakse perenaise paremale käele, meeste seltskonnas peremehe paremale käele. Kombeks on et see inimene, kes istub perenaise/peremehe paremal käel , peab ka kõne. Enne söömist tõstab peremees klaasi külaliste terviseks ning soovib head isu. Kui soomlane ei vaata lõunasöögi ajal kella, vaid soovitab , et võiks veel midagi süüa või juua tähendab see et õhus on märgi kestvast koostööst või isegi sõprusest.
Erinevalt eestiga on soomes võimalik osta kanget alkoholi vaid alkoholipoodides. Kangete alkohoolsete jookide asemel on hakatud jooma üharohkem veine . Alkoholi tarbivus on vähenendu ärilõunatel. Veini juuakse toidu kõrvale peamiselt nädalavahetusti. Soomerootslastel on kombeks enne pitsi laulda väike salmike.
Soomlastel on väga populaarne mängukultuur,peaaegu igas toidupoes,riietepoes on paigaldatud mänguautomaadid,kuhu siis soomlased oma raha sisse panevad.Isiklukut arvan ma et need automaadid on pandud igavuse pelatemamiseks.
Soomlastele meeldib väga suvine aeg. Peale jaanipäeva kolivad paljud soomlased linnadest enda suvemajadesse,mille üle on nad väga uhked et neil on suured ja ilusad suvemajad.
Jõule ja eriti jõululaupäeva peetakse soomes eriliseks sündmuseks. Samuti nagu eestiski peetakse jõule pereliikmete ning lähedaste seltsis.Kombeks on meeles pidada soomlastel meeles pidad oma lahkunud lähedasi,süütada haual küünal.Seda teeme meiegi, käime pühadeajal oma omaksetele hauapeale küünlaid süütamas.
Saun on soomlastele väga olulisel kohal. Saunas käivad vaid perekeskis. Avalikke saunu, kus mehed ja naised koos käiksid ei ole.Soomlased pettuvad kui sõbrad kelle auks on köetud saun.Soomlastel on tavaks käija saunas.Väga paljudes soome elamutes on ehitatud saunad .Eestlastele meeldib ka saunad,aga meil on tavaks saanud nii öelda’’pühapäeva saun’’seega väga palju köeti nädalavahetusel sauna.