Soome Kombed ja kultuur Kombed Täpsus on Soomes väga tähtis. Soomlasega rääkides ei ole heakõrgenda häält, eriti avalikus kohas! Liiga valjuhäälset kõnet peetakse ebaviisakaks, kuna soomlased ise on rahulikud. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Kultuur Soome köök Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas
Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia........................................................................
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirju
gümnaasiumiõpe või ametikooliõpe. Peale gümnaasiumi ülikool, rakenduskõrgkooli (enamus) või muu ametikool. Teadus: matemaatik Rolf Nevanlinna (20. saj), kirjandusteadlane Kai Laitinen (1924), tehnoloogiline uurimustöö aktiveerus 1950ndate lõpus (Erkki Laurila). Soome osaleb mitmetes rahvusvahelistes teadusprogrammides (nt EUREKA). Soome Teaduste Akadeemia loodi 1908. Soome Teadusselts 1838. soome Akadeemia 1947 korraldab rahvusvahelisi teadusuuringuid) 25. soome kombed: vaibapesemine, kohvijoomine, soome toidud... Ida pool süüakse rohkem seeni, kapsast. Säilitamise teema (Vene mõjud). Teisel pool rohkem Rootsi mõjud. Soomlased on tervisehullud. Toidukultuur on rahvusliku identideedi osaks muutunud. Soomes: leibjuust, murakad ehk lakka, poronliha, põhjapõdraliha, kala (punast väga palju), viili (juuretisega hapendatud piimatoode, seente kuivatamine, lehtrikkukeseened, mäti (kalamari), mämmi (traditsiooniline
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Aste põhikool Tähtpäevad Eestis ja USA-s Referaat Koostaja: Liisa Leppik Juhendaja: Virge Lember Aste 2009 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 2 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD.....................................................................................3 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas....................................................................... 3 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis.............................................................................. 4 1.3. Eesti ja Ameerika ühised kevadised tähtpäevad ..............................................5 2. SUVISED TÄHTPÄEVAD..........................................................................................6 2.1. Suvised tähtpäevad USA-s...........................................................
gümnaasiumiõpe või ametikooliõpe. Peale gümnaasiumi ülikool, rakenduskõrgkooli (enamus) või muu ametikool. Teadus: matemaatik Rolf Nevanlinna (20. saj), kirjandusteadlane Kai Laitinen (1924), tehnoloogiline uurimustöö aktiveerus 1950ndate lõpus (Erkki Laurila). Soome osaleb mitmetes rahvusvahelistes teadusprogrammides (nt EUREKA). Soome Teaduste Akadeemia loodi 1908. Soome Teadusselts 1838. soome Akadeemia 1947 korraldab rahvusvahelisi teadusuuringuid) 25. soome kombed: vaibapesemine, kohvijoomine, soome toidud... Ida pool süüakse rohkem seeni, kapsast. Säilitamise teema (Vene mõjud). Teisel pool rohkem Rootsi mõjud. Soomlased on tervisehullud. Toidukultuur on rahvusliku identideedi osaks muutunud. Soomes: leibjuust, murakad ehk lakka, poronliha, põhjapõdraliha, kala (punast väga palju), viili (juuretisega hapendatud piimatoode, seente kuivatamine, lehtrikkukeseened, mäti (kalamari), mämmi (traditsiooniline
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Maailma keeled Mari-Liis Eha 9.Klass Tallinn 2008 Sisukord: Maailma keeltest üldiselt. Lk 3 Uurali keeled. Lk 3 Võru keelest. Lk 4 Võru keele ajalugu. Lk 4 Võru keelenäited. Lk 4 Võru tähestik. Lk 5 Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahep
Kõik kommentaarid