Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad Poseidon (Neptunus) - merejumal Hades (Pluto) - allilmavalitseja Hestia (Vesta) - kodukoldejumalanna Athena (Minerva) - tarkusejumalanna Apollon (Apollo) valguse korrajumal
Kirjandus Müüdid: Pilet 1 Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos jõgi, mis voolas ümber maa Tethys Okeanose naine Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis õiglus Iapetus Atlase ja Prometheuse isa Atlas kandis maailma oma õlgadel Prometheus päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos.
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma
Ateena prints Theseus otsustas koletise Daidalose labürindist leida ja tappa. Ariadne armus Theseusse ja kinkis talle Daidalose õpetuse järgi lõngakera, mille otsa prints pidi sissekäigu juurde siduma, nii ei kaota ta tagasiteed. Achilleuse kand: Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht. Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli kõik sõnnik minema kantud
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust.
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune
Augeiase tallid – lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab kõrvaldamist Erise tüliõun – tülitekitav asjaolu Heraklese vägitöö – võimatuna tunduv töö, mis on tehtud Lethet ületama- teise ilma minemine, suremine Prokrustese säng- talumatu või sobimatu olukord Sisyphose töö – ränk, aga mõttetu töö Tantalose piinad – igavene piin ja lõputu vaev Damoklese mõõk – ähvardav hädaoht Trooja hobune – sissesahkerdatud pahalane Prometheuse tegevus – heategu inimkonna hüvanguks Ikarose lend – kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu Kuldvillak- kullast jääranahk Gordioni sõlm – probleemide pundar Moirad- saatusejumalannad Sireenid- laulvad neitsid merel Skylla ja Charybdis- kaks suurt võrdset ohtu oraakel – ennustuskoht, ennustaja muusad- kunstide kaitsejumalannad, 9 tükki
8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ajalugu 2. Urania astronoomia 3. Melpomene tragöödia 4. Thaleia käsitöö 5. Terpsichore tants 6. Kalliope eepiline luule 7. Erato armastusluule 8. Polyhymnia jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste
Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of the Greeks. Penguin 1958. Kerenyi, C., The Heroes of the Greeks. New York 1960. Mikalson, J. D., Ancient Greek Religion. Blackwell 2005. Veyne, P., Kas kreeklased uskusid oma müüte? Varrak 2006. Programm 1. Allikad: a. Homeros (u. 1000. e. Kr.), Ilias ja Odüsseia Kõige vanemad kirja pandud lood . Käsitlevad Trooja sõda. Õukondlikku hiilgust käsitlevad. Homeros ei juurelnud kunagi milegi üle b. Hesiodos (u. r. saj. e. kr.); - Tööd ja päevad püüab vastukaaluks Iliasele ja Odüsseiale näidata, kuidas elada korralikult karmis maailmas. Theogonia Täielikult seotud mütoloogiaga. Hakkas juurdlema selle üle, kuidas on maailm loodud. Theogonia kujutas endast jutustust universumi ja jumalate põlvkondade
Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa kuus; metron mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis
· Müüdid olid mõeldud maailma seletamiseks · Müütide tegelasteks on jumalad kui ka heerosed(jumal + tavainimene = heeros(surelik kangelane)) · Kreeklased inimese universumi keskpunkti ja hakkavad inimest uurima · Vanakreeklaste maailmapilt oli humaanne(inimlik) · Mütoloogia = müütide kogum · Mütoloogiast sai kreeklaste kirjanduse peamine allikas · Näiteks nii ,,Iliase" kui ka ,,Odüsseia" süzee pärines trooja sõdadest Maailma loomine · kõigepealt oli Kaos tohutu sügavik, pimedus · Kaosel sündis laps Öö(Nyx) ja Erebos(sügavik) · Erebosel ja Öö'l sündis Armastus · Armastus sünnitas endale seltsiliseks Valguse ja Päeva · Siis sündis Maa (Gaia) · Maa sünnitas Taeva(Uranos) · Maa ja Taeva lapsed olid Monstrumid(koledad) · Monstrumeid oli 3: neil oli 100 kätt ja 50 pead
Zeus-Taeva isand, vihma jumal, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera-Abielu kaitsjal. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon -Merede valitseja. Zeusi vend Hedes-Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Athena-ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Apollon-Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal,
endiga. Kui Pelias võõrast kuulis, ilmus ta kähku kohale, kuid kui ta võõra paljast jalga nägi, haaras teda hirm. Võõras tutvustas ennast tema lellepojana, kellel on tegelik õigus kuningatiitlile ja nõudis, et Pelias annaks kogu rikkuse, mille ta omandanud on, rahumeelselt Iasonile. Phrixos oli nõus, kuid enne pidi Iason kuldvillaku Kreekasse tagasi toimetama. Ja nõnda pakkusid parimad ja üllamad end seiklusele kaasa pakkuma, sealhulgas ka Herakles, Orpheus, Achilleuse isa Peleus ja paljud teised ja purjetatigi laevaga „Argo“ kuldvillakut otsima. Esimene peatus tehti Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkesti vastu ja kinkisid neile merele kaasa toidumoona, veini ja varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles argonaudid maha, sest ta noor relvakandja Hylas oli traagiliselt hukkunud ja kangelane lootis teda ikka leida ja unustas kõik muu.
Antiikmütoloogia · 12 jumalat Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja
......................................................................................10 Section III.5 Lühiülevaade Olümpose jumalatest...............................................................11 Article IV. Kangelasmüüdid......................................................................................................13 Section IV.1 Theseus...........................................................................................................14 Section IV.2 Oidipus...........................................................................................................15 Article I. Argonautide müüt......................................................................................................16 Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias".........................................................................................17 Article I. Vana-Kreek eepos "Odüsseia"...................................................................................20
Kohustuslikud Vana-Kreeka müüdid ja märksõnad: 48. Maailma loomine, kuni valitsejaks saab Zeus - Kaos loob jumalanna Maa,hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna, Taeava, Mäed ja Mered. Taevas oli suurim jumal , Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ning neil sündis palju lapsi, sealhulgas 12 titaani. Üks neist oli ahne Kronos. Kord sai Uranos laste peale pahaseks ja viskas nad Tarantarose juurde maa alla. Ema aitas Kronose välja ning ta hiilis oma isa juurde ja haavas ta
"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne mälu Themis õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema
Loss omaette riigi keskus. -Valitsesid kuningas ja sõjapealik. Eliitkaarikuvägi. -Olme, jumalad, lossimajandus suurestu üle võetud minoiliselt tsivilisatsioonilt. -1100 eKr tsivilisatsiooni langus (doorlased). Kangelaseepika: -Mälestus Mükeene tsivilisatsioonist säilis kangelaslugudes. -Eepilised teemad. Laluldi Heraklese vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse saatusest jpm. -Armastatuim oli Trooja sõja lugu. Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama. Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole läbi. Odysseuse soovitusel valmistati puuhobune, mille sees Kreeka sõjamehed. -Arhailisel perioodil eepilise pärimuse põhjal kangelaseeposed. Rändlaulikud rapsoodid. Kuulsaimad ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . 1
Pandora otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias".
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane.
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias".
Homeros-kangelaseepika tegija, looja. Omistati paljusid eepilisi poeeme, millest paljud pole säilinud k.a Iilias ja Odysseia. + mitukümmend hümni jumalatele, tuntud kui Homerose hümnid. Need esitavad mõningal määral jumalatemüüte. Aga tõelisi müüte tal eepikates pole jumalate kohta pole, küll aga paar tükki hümnides (5tk). Hosiodos- ajalooline tegelane täitsa. 2 poeemi "Töö ja päevad" ning "Theogonia" ehk jumalate põlvnemine, suht tähtis tekst ses suhtes. Räägib kuidas Zeus valitsejaks sai ja maailmakorra lõi. Ülejäänud mütoloogia on laiali pillatud erinevates tekstides- lüürika, koolilüürika (Bindaros, võiduülistuslaulud), draamad ja tragöödiad jpm. Süsteemne esitus tuleb Rooma keisririigist pärit Apollodorus mütoloogilisest raamatukogust (http://en.wikipedia.org/wiki/Bibliotheca_(Pseudo-Apollodorus), sealt on kirjutatud lühike kokkuvõte kr.k. Müüdid on teada. Aga rituaale kreeklased ei kirjutanud, kuna need olid iseenesest mõistetavad.
See ajajärk on olnud ka heroiliste muistendite ajalooliseks baasiks. Mükeene ajast on pärit ka heksameetri värsimõõt. 5. * Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? * Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? * Millest oli juttu Teie loetud Homerose eeposte lauludes? Mõlemad eeposed keskenduvad ühele tegevusliinile, on kompositsioonilt keerukamad, kui teised tolle aja eeposed ning kajastavad sündmusi seoses Trooja sõjaga, kummaski teoses on kaks tasandit jumalik ja inimlik ning sarnane on ka see, et laialdast ainestikku on kajastatud lühikese aja jooksul * ,,Iliase" peateemaks on Achilleuse vihavimm. Kõik saab alguse Agamemnoni keeldumisest tagastada Apolloni preestri tütart, mille tulemusena saadab Apollon kreeklaste leeri laastava katku ning lõpuks on Agamemnon sunnitud järele andma, kuid hüvituseks nõuab ta Achilleuselt tema sõjasaagi. Achilleuse au on riivatud ning
Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eeposeid Ilias ja Odüsseia Ilkar: See on Trooja linna teine nimi. Oletatavasti leidis eeposes kujutatud sõda aset 13. või 12.saj ema, aga põhjus oli ilmselt majanduslikku laadi. Tegevustik toimub piiramise 10. aastal ja kestab 49-50 päeva. Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel. Eepose sisuks on üks episood, mis algab Achilleuse vihaga ja kangelase sõjast loobumisega ning lõpeb troojalaste kõige silmapaistvama kangelase Hektori matustega
seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Kirjanikud Theodore Dreiser Émile Zola Eduard Vilde Ernst Peterson-Särgava 2. Millest räägivad järgmised teosed ,,Ilias" Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Sõja alguse põhjuseks on tüli kolme jumalanna - Aphrodite, Athena ja Hera - vahel sellepärast, et tülijumalanna Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja. Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua
Ilias on ühe linna lugu Ilioni linna lugu (Trooja). Homeros keskendus ühele episoodile selles sõjas, mis kestis kokku 10 aastat. Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva. Sõda sai alguse sellega, kui Paris röövib Ilusa Helena. Kreekalased alustavad sõda, et Helena tagasi saada. Alguses saadab kreeklasi ebaedu, kuna nad on solvanud jumalaid (röövides ühe preestri tütre). Sõja lõpu poole hakkab neid saatma edu, Zeus ei luba jumalates sekkuda, kuid siiski sekkutakse Zeusi selja taga. Tänu jumalatele kreeklased võidavad sõja. Alguses ei löö Achilleus sõjas kaasa (on solvunud, kuna temalt võeti tema orjatar), kuid kui tema sõber Petrokols surmatakse Hektori poolt, siis sekkub Achilleus sõtta. Ta surmab Hektori ning rüvetab tema keha see tekitab jumalates pahameelt. Tegevus toimub lineaarselt, sündmused toimuvad järjest. Trooja väravate taha jäetakse suur puust hobune, mis on täidetud
Kujunesid mitmed eepilised teemad. Nii lauldi Heraklese arvukatest vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurvast saatusest ning tülist tema poegade vahel, mis lõpuks tõi kaasa Teeba linna hävitamise, ja paljust muust. Kõige armastatumaks kujunes aga Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas
241 eKr); · 2) Eelklassikaline periood (III-II eKr); 2) Arhailine ajajärk (240-80 eKr); · 3) Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr); · 4) Postklassikaline ehk hõbedane periood (I pKr); 4) Hõbedane ajajärk (14-117); · 5) Hiline ladina keel (II-VI pKr). 5) Hiline ajajärk (eraldi: II ja III-VIss.). 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Eepose aineks on trooja sõjaga seotud müüdid, mille tndmist laulik kuulajatelt eeldas(15700 värssi). 24 laulu, aioolia murde sugemetega. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Eepos on pühendatud vaid ühele episoodile sõjast. Sõda kestis 10a, millest eepos käsitleb 51. Päeva. Peateemaks oli Achielleuse viha (solvumine).
Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Kui kreeka kirjandus kujunes loomulikku rada pidi, suulisest kirjandusest võrsudes, siis rooma kirjandus oli algusest peale kirjanduslik ja lähtus kreeka eeskujudest. Rooma kirjanduse rajajaks oli kreeklane, endine ori, Livius Andronicus, kes kohandas ladina keelde kreeklaste tragöödiad ja komöödiad ning tõlkis eepose "Odüsseia". „Ilias“ Ilias räägib Trooja sõjast. Trooja sõda kestis 10 aastat. Zeusile ennustati, et ta ei tohi saada ühe nümfiga lapsi Zeuis korraldas nümfi abielu ühe Kreeka kangelasega pulma kutsuti kõik jumalannad, v.a. tülijumalanna Eris. Ta veeretas saali kuldõuna (tüliõuna) kirjaga „Kõige kaunimale“. Lõpuks jäi sõelale 3 jumalannat – Hera, Aphrodite ja Athena. Zeus käskis küsida nõu Trooja kuningapojalt Pariselt, kes pidi olema ilu asjatundja. Hera lubas, et kui tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
