Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kokkuvõte pisuhand - sarnased materjalid

piibeleht, vestman, sandri, papa, ludvig, matilde, pisuh, tles, kuulsaks, nnelik, evaga, tunnistas, inseneri, tulevast, kulli, silmadesse, raamatuga, tama, koguaeg, kevadeks, sellep, ksid, piibelehe
thumbnail
1
doc

Sisukokkuvõte "Pisuhänd"

Pisuhänd Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid ta kosis naise endale luuletustega,mis ei ole tegelikult tema kirjutatud. Matilde arvab ,et Sandril on kirjaniku annet ja siis ta tahab ,et mees romaani kirjutaks. Sander aga on kirjutanud ühte romaani juba mitu aastat ,kuna ta ei ole kirjanik vaid hoopis insener.Ka Vestman räägib koguaeg ,et Sander ei sa amillegilga oma elus hakkama. Kuna mehe vana klassivend on kirjutamises üsna hea, palub Sander ta endale appi. Piibelehet tahab oma viletsat elu parandada ja nad teevad kokkuleppe ,et Piibeleht kirjutab Sandrile romaani ja too aitab klassivenda igas soovis. Raamatu ilmudes saab see kõrgeid auhindu . Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul ja naudib kogu tähelepanu.Ühel päeval vajab Piibeleht

Kirjandus
137 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (met

rekursiooni- ja...
34 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Pisuhänd kokkuvõte

Eduard Vilde " Pisuhänd" Villu Mikk 10a 1. Vilde pooldas - Vestmanit , Piibelehte, Laurat . Vestman oskas oma sõna majas paika panna ja oli väga enesekindel isik. Piibeleht teadis täpselt mida ta tahab. Laura oli aga abivalmis. Vilde eitas - Sandrit ja Matildet. Matilde oli paljunõudev ja tahtis et Sander keerleks ainult tema ümber. Sander oli see-eest aga laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. 2. Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt . Samuti iseloomustavad remargid selles teoses tegelase olekut, hetkeseisundit ja käitumist. 3. Vana Vestman Tark ja kriitiline kõige ja kõigi suhtes ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Tema kõnelaad oli suhteliselt otsekohene ja nõudlik

Kirjandus
218 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Eduard Vilde “Pisuhänd”

Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende · käitumisele; · kõnelaadile; · suhtumisele teistesse; · teiste tegelaste suhtumisele temasse; · välimusele; · vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 2. Tooge näiteid · karakteri-, · situatsiooni-, · sõnakoomika kohta teoses. Vastused 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eduard Vilde Pisuhänd

Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 4. Tooge näiteid 9 karakteri-, 10 situatsiooni-, 11 sõnakoomika kohta teoses. 1. Sandrisse on autoril eitav suhtumine. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. See tähendab,

Kirjandus
389 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pisuhänd kokkuvõte + tegelased

Pisuhänd E.Vilde Selles komöödias on käsitletud ärija kutuuriprobleeme. Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palub Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburgi ehituskrunti

Kirjandus
740 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eduard Vilde PISUHÄND kokkuvõte

Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Kõne oli jäik, range ­ ranhe ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline ­ üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav ­ on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme.

Kirjandus
70 allalaadimist
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

,,Tabamata ime" 1912: Draama. Peategelased Lilli Ellert, Leo Saalep, Eva Marland Leo Saalep oli klaverikunstnik, tema naine Lilli Ellert väga ambitsioonikas. Eva Marland päikesenaine, kunagi oli tal Leoga suhe, ütles Leole, et ta ei tabanud ta mängus imet. Läbiv probleem on kultuuri ostetavus ja müüvus. Leo naine proovis talle väga palju reklaami teha, ostis ära plaksutajad ja kriitikud, pani igale poole enda mõeldud juttu juurde, et tema mees ikka võimalikult kuulsaks saaks. Tegi seda, et kätte maksta päikesenaisele. Lilli tahtis mehe läbi saada kuulsaks. Raamatu lõpus kontsertil, kus Leo esines ütles Eva talle, et ta ei tabanud ta mängus imet. ,,Pisuhänd" 1913: "Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad

Kirjandus
407 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pisuhänd

Eduar Vilde "Pisuhänd" 1. Mina arvan, et autori eitav suhtumine on Ludvig Sanderisse. Kuna ta oli nii kaval mees. Ei tahtnud midagi teha, aga tahtis väga palju saada. Sander tahtis raamatud kirjutada, aga tal ei tulnud see välja, ja tänu Tiit Piibelehele, kes talle selle valmis kirjutas, sai ta kuulsakas. Arvan, et pooldav suhtumine oli Tiit Piibelehesse, kuna ta oli minu arvates tark mees. Kuna ta kirjutas Sanderile Pisuhänna, siis ta tahtis, et Sander teda ka aitaks ja räägiks Vana Vestmaniga, sest ta tahtis abielluda

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Pisuhänd

Kirjandusteose analüüs Koostaja: Gert Kurmiste 11.05.08 Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos ,,Pisuhänd" oli ilmunud ning sai esikoha

Kirjandus
644 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte

Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende käitumisele; kõnelaadile; suhtumisele teistesse; teiste tegelaste suhtumisele temasse; välimusele; vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. Tooge näiteid karakteri, situatsiooni, sõnakoomika kohta teoses. Vestman Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. Kõne on kindel ja jäik range ning sihipärase ütlemisega. Suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi.

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

E.Vilde teose "Pisuhänd" kokkuvõtte

Pisuhänd Eduard Vilde Raamatu peamiseks probleemiks, mis viib edasi hiljem toimunud sündmusteni on minu arvates Vana Vestmani tahtmine näha oma väimeest, Ludvig Sanderit, eduka ärimehe ja insenerina. Kuna eelpool nimeteatu tal eriti hästi ei õnnestunud soovis ta naine, Matilde, et Sander raamatut kirjutama hakkaks. Nimelt võlus Sander Matilde ära just luuleridadega, mida ta väitis enda kirjutatud olevat. Tegelkiult olid need read laenatud tõelistelt suurmeistritelt. Niisiis hakkaski Ludvig Sander raamatut kirjutama. Tolle tegemiseks kulus tal kaks aastat, millest viimase vältel oldi tegeletud viimaste peatükkidega. Peale nii pikka ootamist andis Matilde Sandrile tähtaja, mille jooksul pidi raamat valmis saama. Siis oli ludvig aga väga jännis, kuna tegelikult ei olnud tal kirjas ühtegi rida

Kirjandus
283 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pisuhänd

Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu E.Vilde ,,Pisuhänd" Juhendaja:Anne Rand Pisuhänd 1 Sander Ludvig kirjutab väidetavalt väga ilusaid luuletusi , millega ta äratab tähele panu rikast soost naisele , kelle ta ka omale naiseks saab . Luuletused on küll väidedvalt tema oma , kuigi tegelt on need hoopis kellegi teise kirjutatud. Naine aga varsti sunnib teda raamatut kirjutama , kuna aga Sander ei mõista kirjutamisest tegelt midagi siis läheb tal sellega väga raskeks. Ta ajab naisele häma ja teeskleb , et kirjutab pinksalt raamatut , kuigi teeb seda ainult aja võitmiseks

Kirjandus
286 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

"- Visnapuu 5. Saaremaa kirjanduselu, ühe teose/autori läbivaatus Saaremaa kirjanduselule on 200 aastane ajalugu. Esimesed inimesed, kes hakkasid lugusid kirjutama olid baltisakslastest kirikutegelased, kuna nad pidid jutlusi pidama. Willmann ­ Kärla pastor. ,,Jutud ja tegud" ­ õpetlikud, manitsevad lood Lutse ­ Pilguse mõisa omanik. ,,Saaremaa juturaamat" ­ kalapüük, röövimisel käimine Peeter Südda (1830 ­ 1893) oli Kärla köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883) sisaldab muistendeid. Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883­1920) vanaisa vend. Esimesel kümnendil jõuab realism Saaremaale, kelle esindajaks on Mändmets. Jakob Mändmets ­ 1910-nda aasta realistlik proosa kirjanik ja ajakirjanik. Pärit Kärlalt. Kajastab Karujärve piirkoda. Realistlikud jutustused ,,Küla". Kriitiline realism ,,Kodu küla vainult". Maetud

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pisuhänd: kokkuvõte ja kordamisküsimused vastustega

E.Vilde "Pisuhänd" Rikka papa tütat Laura kõndis tänaval üle tee ja ühtäkki sõitis tee ette auto. Laura ehmatas ja jäi abitult karjudes tee peale. Koheselt tuli talle appi üks noorhärra, kes ta teise ohutu tänavani kandis. Laura ei jõudnud ära imestada, kui müstilised ja soojad on tema öökullisilmad. Need jäid talle meelde. Samal ajal on Laura õde Matilde hädas oma abikaasa Sandriga, sest küla peal käivad jutud, kuidas rikas daam Matilde ostis endale matsist mehe Sandri. Matilde soovib iga hinna eest näidata rahvale, et Sander on väga andekas luuletaja ja "sunnib" Sandril kirjutada raamatu, mis leiaks hulgaliselt austajaid. Kahjuks on Sander ajahädas. Ta pole paberite peale ühtegi sõna kirjutanud, kuni ühtäkki satub kokku oma vana klassivenna Tiit Piibelehega, kes on see sama öökulli silmadega noormees, kes Laura auto eest päästis

Kirjandus
213 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11.klass kirjandus

Oxfordis kujunes välja ka ta kunstifilosoofia, mille kandvaks põhimõtteks oli ,,kunst kunsti pärast" (puhta kunsti pooldajate juhtlause). Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Wilde´il olid erakordsed teadmised antiikpoeesias, eriti andekas oli ta klassikaliste keelte alal, ent tuleviku kohta arvas ta järgmist: ,,Igatahes ei saa minust mõnd kuivetunud Oxfordi õppejõudu. Minust saab luuletaja, kirjanik, dramaturg. Igal juhul saan ma kuulsaks, ja kui mitte kuulsaks, siis vähemalt kurikuulsaks." Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Kunstiteemalised loenguturneed viisid ta Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. Wilde katsetas kõiki kirjanduslikke vorme: ajakirjandust, kriitikat, luulet, romaani ja biograafiat; oma teel puistas ta sära estetismile, dekadentsile ja sümbolismile. Oma loomingulisi otsinguid alustas kogumikuga ,,Luuletusi" (1881). Jutustusi oli ta kirjutanud juba

Kirjandus
157 allalaadimist
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

talurahva ja linnakäsitööliste elust XIX sajandi keskel. Tsüklit ühendab põhiteemana feodalismivastane võitlus: 1902 "Mahtra sõda" käsitleb 1858.aasta talurahvarahutuste dramaatilisi sündmusi Juuru vallas. 1903 "Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid" 1905 "Prohvet Maltsvet" Silmapaistev on Vilde roll eesti draama arengus. Teatrihuvi oli tal pidevalt. 1912 "Tabamata ime" olustikuline draama linnakeskkonnas 1913 "Pisuhänd" teemaks kultuuriäri. Peategelane Piibeleht (karakterkoomika). Teine tegelane Sander tahtis Matildat ja kasutas selleks luuletust. Vana Vestman oli äriajaja ja põlgas oma väimeest. Laura oli Vilde päikesenaine. 6 1917 "Side" draama 1916 "Mäeküla piimamees" teos valmis paguluses. See on kõige viimistletum romaan, mida peetakse Vilde parimaks. Väga lihvitud sõnavara. Romaani tegevuse algus on u 1890 algus. Selleks ajaks olid mõisnikud minetanud oma tähtsuse

Kirjandus
399 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eduard Vilde teosed

ameti prillupile tema naise "kasutamise" eest pärast pikka vastuvaidlemist keeldumistt peab mari sellega leppima. Pärast hakkab prillup siiski kahetemsa ja tahab naist tagasi kuid siis on hilja. Mees joob tihti ning lõpuks jääb magama ja külmub surnuks. Mari põgeneb mõisnikku juurest koos lastega linna elama. TABAMATA IME Esimene teos mis valmis täielikult mustandina. Probleemid:tolle aegne kodanlus ihkas kultuurset kuulsaks saada ja euroopasss jõuda. Leo saalep pidi kirjade järgi olema kuuulus klaverikunstnik tegelikult oli keskpärane. Vilde: ei panda tähele, et kunst mitte üle öö ei ole teha, vaid aastate pikkuse arengu tulemuseks" saalep naise tuhvlialune autoril tast kahju. Kõik on keskpärane. II probleem:abielu ja armastuse vahekord. Tegelased: lilli:naine. Egoistlikut seltskonnahiilguse jahil täitmatu naine, laostas mehe nii vaimselt kui füüsiliselt. Eeva:päikesenaine. Keskpärane talent

Kirjandus
179 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Kirjanduse eksam

ka mitmete spetsiifiliste komöödiapäraste väärtuste poolest, alates intriigist ja karakteritest ning lõpetades dialoogiga. Selles komöödias käsitles Vilde taas kunsti ja kodanliku seltskonna vahekordi, mille kõrval on kõne all ka majandusliku spekulatsiooni nähtused. "Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuurse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeduva ülistamise nõude. Piibeleha ja Laura liin, mis sõlmib komöödiakeerukas konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Pisuhändi kokkuvõte

Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi

Eesti keel
84 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Tuulepealne maa

Nii nagu kõik maailma sõdurid enne ja pärast, nõnda jahivad ka Toomas ja Indrek koos kaaslastega vaenlase varusid, olgu nendeks siis mürsud või sigarid, pannes ennast selle juures mõnikord ka ohtu. Ajaloolist tõepära on neis episoodides küllaga. Mis puutub näiteks Eesti rahvaväe relvadesse ja rõivastusse, siis sellest pärines märkimisväärne osa - puhuti ilmselt koguni enamus - vaenlaselt. Kuulsaks sai kapten Irve irooniline repliik pärast üht õnnestunud operatsiooni: «Pole hea nii väheste meestega venelaste peale minna, pärast ei jõua saaki ära vedada.» Kuid enese varustamine vaenlase kulul on omane tegelikult kõigile sõdadele. Episood moositünnidega, kaasa arvatud ühe moositünni «sõbralik» ülelöömine naaberrongi poistelt, on enam-vähem täpselt võetud Ilmar Raamoti suurepärastest ja haaravatest

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eduard Vilde

teravamalt. Vastupoleemikas väitis Vilde, et ta võtab aine elust ja ei ole midagi parata, kui seal esineb nii palju pahelist. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 184-186) Pöördunud 1892. aasta kevadel tagasi kodumaale, asus Vilde Karjakülla vanemate juurde kavatsusega elatuda vabakirjanikuna.1892. aasta suvi ja sügis olid Eduard Vildel viljakad: ta tegi ,,Postimehele" jooksvat kaastööd, avaldas seal romaani ,,Kännud ja käbid", naljajutu ,,Linkvesti papa kihlvedu" jm. Lisaks ilmusid eri raamatutena jutustus ,,Peiu käsiraha" ja romaan ,,Röövitud tiivad". Kuid perekonnainimene vajas kindlamat teenistust ning 1893. aasta kevadtalvel asusid Vilded Tallina, aga sügisel olid Vilded juba Tartus ,,Postimehe" juures. Sealses toimetuses oli vahepeal palju muutunud. 1891. aasatl oli ,,Postimees" hakanud ilmuma päevalehena ning toimetusse oli ilunud Jaan Tõnisson, kes kohtles Vildet ja teisi toimetuseliikmeid nagu tehnilisi tööjõude

Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pisuhänd

Pisuhänd Kadriliis Rääsk 10.a klass 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See tuleneb sellest, et Sander jääb kõigest ilma ja lõpus veel alandatakse ka teda. Autori pooldav suhtumine on kindlasti Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. Autor tahtis, et puhtalt tuleks välja Piibeleht. 2. Remarkide kaudu on autor püüdnud iseloomustada tegelesi. Näiteks remargid Laurale on, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad ,,rahulikult pead väristades" näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samas kohas on Matilde kohta selline remark, et ,,jalaga põrutades"

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Maailmakirjandus III - Valgustus, romantism ja realism.

sellest? Romantiline romaan. Tekkis Jena koolkonnas. Jenalased sattusid mitemti vastuollu Goethega, kes oli Waimaris jõudnud oma hiilgeaja tippu. Wilhelm Maisteri romaan. Romaan, kus keskendutatakse biograafiliselt inimesele, kes alustab eluteed. On segaduses, ei tea, mida peale hakata. Pärast mingit etappi jõuab faustlikule järeldusele,et nüüd on see hetk käes, kus asi on valmis, inimene on küps sisemiselt, leidnud koha ühiskonnas jne. Positiivse lõpuga. Jena romantik Ludvig Thick(?) oli kontaktis inglise romaaniga. Ütles et nii pole elu ja inimese olemise suhtes õiglane. Faust toetub ebamäärasele keskaegsele legendile. Põlistab saksa romantiute sümboli ehk taevasinise lillekese. Oftertingen. Lahkub kodust ja läheb otsima helesinist lillekest. Läheb üsna sihitult, sest see ongi romantiliste rännuromaanide ühine joon. Nad liiguvad sihitult ringi, nad ei ole eesmärgipärased. Reisib, juhtub igasugused seigad, midagi ta õppida ei taha

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Lydia koidula

Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Tiheda eepilise toodangu kõrval elustavad ka Koidula luule parimad harrastused: patriootiline isamaaluule annab selliseid uusi saavutusi nagu ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Samuti jätkub ka lasteluule harrastus, millest kõige populaarsemaks sai ,,Hälli ääres''. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880) ning tema asetamine avalikkuse ees häbiposti kompromissitaotlusele pärast mõisnike ja kirikuõpetajatega rahva huvide kulul. Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu osav kirurg prof. Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884,

Kirjandus
269 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

rohkem kui teinekord Pärnu Ülejõe alg-koolis isa asendades. Hiljem, 1860. aastal, andis Koidula samas koolis ka eratunde. See oli tol ajal tõeline erand, sest haridusele vastavat tööd oli naisel väga raske saada. (Mihkla 1965: 75) Isa eeskuju järgides alustas L. Koidula kirjandusega tegelemist juba õige varakult, kusjuures esimesed suleproovid kirjutas ta saksa keeles. 17aastaselt hakkas tütarlastekooli kasvandik juba oma isa "Pärnu Postimehe" toimetamise töös aitama ning kui papa Jannseni parem käsi haigeks jäi, oli vanem tütar Lydia see, kes tema etteütlemise järgi artikleid üles kirjutas. (Mihkla 1965: 69) Lisanime "Koidula" sai ta ärkamisaja tegelaselt Carl Robert Jakobsonilt, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi - see tähistas "koidu" aega (Lydia Koidula. WWW). 1861. aastal kirjutaski ta oma esimese eestikeelse teose,

Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Johann Voldemar Jannsen - Referaat

kui sa, mu isamaa! a Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! J.V. Jannsen Kokkuvõte Johann Voldemar Jannsen (1819-1880) ehk rahvakeeli Papa Jannsen mängib eesti vabariigi saavutamises suurt rolli. Jannsen juhtimisel asustati 1865. aastal mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine". Lisaks veel koostas ta ajalehe ,,Eesti Postimees". 1869. Aastal suutis Jannsen tuua üle eesti kokku palju inimesi eesti esimesele üldlaulupeole. Johann Voldemar Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. Kasutatud kirjandus 1) Miksike: www.miksike

Kirjandus
70 allalaadimist
thumbnail
316
pdf

JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT

●● Mudeli lõpetamisel märgi enda ja objekti asukoht mõlemale mudelile. ●● Kui on piisavalt mehi, siis võib objekti mudeli võib teha ka paralleelselt marsruudi mudeliga. ●● Vaenlase ohu korral ja peale käsu andmist tuleb maastikumudel alati hävitada, selleks peab jaoülem määrama eraldi jaoliikme. 34 2.4 tähestiku ja numbrite hääldamine KUULDEKOODID A − Alfa (Al-fa) P − Papa (Pa-pa) B − Bravo (Bra-vo) Q − Quebek (Kue-bek) C − Charlie (Tšaa-li) R − Romeo (Ro-meo) D − Delta (Del-ta) S − Sierra (Si-erra) E − Echo (Eko) T − Tango (Tan-go) F − Foxtrot (Foks-trot) U − Uniform (Juni-form) G − Golf (Golf) V − Victor (Vik-tor) H − Hotel (Ho-tel) W − Whiskey (Vis-ki)

Sõjandus
34 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Fr. R. Kreutzwald

11 SÖÖGITUBA JA KÖÖK Söögitoas on koos Kreutzwaldiga leiba murdnud kõik need, kes Võru kaugeks ei pidanud, et Lauluisaga kohtuda: E. Lönnrot, J. Krohn, Y. S. Yrjö-Koskinen, L. Koidula, J. Hurt, J. Köler, C. E. v. Baer, C. Reinthal, F. J. Wiedemann, G. Schultz-Bertram, W. Schultz, E. Sachssendahl ja mitmed teised tolle aja kultuuri- ja teaduseinimesed. Praegu on laud kaetud kahele, otsekui majja oleks jäänud vaid vanapaar: noorem tütar, papa lemmiklaps Marie Ottilie puhkab Võru surnuaial, vanem tütar on abiellunud ja elab Tartus, poeg Alexis õpib Peterburi Tehnoloogia Instituudis. Kella alla on paigutatud majaproua Marie Elisabethi foto - siinne maailm oli tema vastutada, siin tundis keeta ja küpsetada, küllap ka teenijatüdrukult korda ja puhtust nõuda. Avatud köögiukselt võib näha ka nõuderiiulit, koogivorme, vaskanumatega pliiti ja lauda. See on tolleaegse võrulase tüüpiline köök

Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Jaan Kross "Wikmani poisid"

et ehk on järgmine aasta teises koolis. Penn aga keerutaski oma jutuga osavalt Eiffeli tornile ­ pettusmanöövrit märkas preili Jakovleva, kes tahtis teemast möödarääkimise eest kahe panna, Lüllii (pr.k.õp) oli aga vaimustunud (armastas Eiffeli torni) ja tahtis nelja panna. Lõpuks sai Penn siiski kolme. Pärast eksamit läksid paljud Maria juurde, kuid Jaak mitte. Enne koolimajast lahkumist vestles poisiga veel Ambel, kes tahtis, et Jaak läheks suvel Aadu Vöölmanni (kõrge papa kolmelist poega) õpetama, et see saaks sügisel järeleksamid tehtud. Jaak ütles, et peab kodus asja arutama. Kodused ootasid ärevusega, mis hinde Jaak sai. Kui poiss rääkis ettepanekust repetiitoriks (õpetajaks) olla, oli isa sellele kategooriliselt vastu, sest ta ei tahtnud, et noormees oleks samuti Vöölmanni lõa otsas nagu tema ise. Ema arvas, et võiks siiski minna, et varakult endale häid tutvusi sobitada. Siiski jäi isa sõna peale.

Kirjandus
43 allalaadimist
thumbnail
4
doc

L.Koidula elulugu ja näidend "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"

Lydia Koidula (1843-1886) Luuletaja, jutu- ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sündis 24. detsembril 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena (kodanikunimi ongi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson). Tema elusaatus kujunes omas ajas erandlikuks. Koidula lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" juures, saades nii praktiliselt eesti esimeseks naisajakirjanikuks. Papa Jannseni eestvõttel avaldas Koidula juba 1863 oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" (tõlgiti ka soome ja saksa keelde). Kui perekond 1863 Tartusse kolis, töötas Koidula kümme aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana. Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööbik" (kaanel 1866, tegelikul

Kirjandus
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

A.Tšehhovi elu ja looming (Palat nr 6)

1. Iseloomusta A. Tsehhovi lapsepõlve- ja kasvukeskkonda, selle seoseid loominguga. Sündis väikekaupmehe pojana. Tema vanaisa ostis raske töö ja vaevaga enda perekonna pärisorjusest vabaks. Isa oli väga andekas(joonistas, musitseeris, juhendas kirikukoori), kuid oli väga range ja lapsed pidid kuuletuma karmile kasarmudistsipliinile. Pidid poes müüjatena pikki tunde veetma, vahel said ka peksa. Kasvas väga karmis ja ranges keskkonnas, sellest hoolimata oli vanematele väga tänulik, sest nad olid temast kasvatanud väärika ja aruka inimese. 16-aastaselt jäi isa pankroti ja põgenes Moskvasse, kus õppisid ta vennad, hiljem läks ka ema teiste lastega järgi. Anton jäi üksi Taganrogi gümnaasiumi õpetada. Et maksta üüri, teenis ta raha ühte last õpetades. Olenemata sellest saatis ka emale natuke raha. Need olid rasked aastad, kuid need õpetasid talle töökust ja distsipliini. Gümnaasiumis, kus leidus nii hingetuid kui ka tähe

Vene kirjandus
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun