Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased (maa vägi, mere vägi, õhu vägi) Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon (Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse) Valitsuse moodustamise võimalused Pärast riigikogu valimisi, pärast valitsuskriisi Valitsuse tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumine või surma korral, kui riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Portfellita minister minister, kellel ei ole ministeeriumit (nt. Siim Valmar Kiisler) Kantsler ministeeriumi iga päevast asja ajamist korraldab tippametnik Riigisekretär juhib riigikantslereid (heiki loot)
Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Peale oktoobripööret kujunes Eestis välja kaksikvõim. Maanõukogu otsustas,et Asutav Kogu on kokkuastumisel kõrgema võimu kandja, kuna aga Asutava Kogu tegevust katkestasid enamlased, otsustati Eesti iseseisvus välja kuulutada revolutsiooni teel. Jõuti otsusele, et kõige parem hetk saada võim enda kätte, on hetk mil enamlased põgenevad ja sakslased saabuvad. Sakslaste pealetund algas 18.veebruar 1918, kes lõid enamlased Eestist välja. 21.veebruar otsustati, et rahvale tuleb ette lugeda iseseisvusmanifest, kuna aga Päästekomitee katse ebaõnnestus, tegi seda rahvas ise. 24
Eesti enamlasi ühendavaks organisatsiooniks jäi 1920.a novembris vormiliselt iseseisvunud Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Eestis oli selle tegevus keelatud, seetõttu olid sunnitud tegutsema põranda all. Pisirühmitused, nagu Majaomanike Liit, Üürnike Liit, Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit, Rahvuslik Vabameelne Partei. Esimene põhiseadus. Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandena Asutava Kogu ette juba selle kokkuastumisel. Pärast pikemaajalisi eeltöid jõuti 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmiseni. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu- ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20.eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Kui parlament avaldas
kodanik, vähemalt 40-aastane 12. Kuidas toimub valitsuse moodustamine? – Pärast riigikogu valimiste tulemusi, alustavad erakonnad läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks, preisdent määrab valimistulemusi arvestades peaminstrikandidaadi, viimane tutvustab riigikogule plaanivat koosseisu, riigikogu hääletab poolt või vastu ja poolthäälte korral esitab koosseisu presindendile, kes nimetab valituse ametisse 13. Millistel juhtudel astub valitsus tagasi? – Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; peaministri tagasiastumise või surma korral; kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust 14. Kes on minister, portfellita minister, kantsler, riigisekretär? Millega nad tegelevad? Minister – valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Portfellita minister – minister, kellel ei ole ministeeriumi (väliskaubandus- ja ettevõtlusminister, tervise- ja tööminister) Kantsler – ministeeriumi igapäevatöö juht: koordineerib ministeeriumi valitsemisalas
maavanem. Maavanem ehk riigi huvide esindaja maakonnas. Maavanem vastutab maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; viib regionaalsel tasandil ellu valitsuse poliitikat, teostab haldusjärelvalvet. Maavalitsuse tegevuseks on maakorraldus-, maareformi-, sotsiaal-, tervisehoiu-, haridus- perekonnaseisu jne toimingute elluviimine, korraldamine. Millest sõltub valitsuse vahetus, tagasiastumine? Kui peale 3.lugemist ei suudeta otsuseid langetada. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; peaministri tagasiastumise või surma korral: kui Riigikogu avaldab VV-le või peaministrile umbusaldust. Avalik haldus ja teenistus, ametnikkond. (mille poolest erineb ametnik poliitikust? Kes teostavad kontrolli ametnike üle?) Ametnikel sageli oma tegevusvaldkonnas suuremad teadmised kui poliitikutel. Kuna näevad paberimajandust, siis saavad kergemini aru. Ametnike kontroll: 1) sisekontroll (ametiasutuse juhtkond) 2) õiguskantsleri institutsioon 3)Riigikontroll (vara
maavanem. Maavanem ehk riigi huvide esindaja maakonnas. Maavanem vastutab maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; viib regionaalsel tasandil ellu valitsuse poliitikat, teostab haldusjärelvalvet. Maavalitsuse tegevuseks on maakorraldus-, maareformi-, sotsiaal-, tervisehoiu-, haridus- perekonnaseisu jne toimingute elluviimine, korraldamine. Millest sõltub valitsuse vahetus, tagasiastumine? Kui peale 3.lugemist ei suudeta otsuseid langetada. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; peaministri tagasiastumise või surma korral: kui Riigikogu avaldab VV-le või peaministrile umbusaldust. Avalik haldus ja teenistus, ametnikkond. (mille poolest erineb ametnik poliitikust? Kes teostavad kontrolli ametnike üle?) Ametnikel sageli oma tegevusvaldkonnas suuremad teadmised kui poliitikutel. Kuna näevad paberimajandust, siis saavad kergemini aru. Ametnike kontroll: 1) sisekontroll (ametiasutuse juhtkond) 2) õiguskantsleri institutsioon 3)Riigikontroll (vara
hääletama seaduse poolt. Täidesaatev võim Eestis – valitsus: Valitsuse moodustamine: 1) Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamine 2) President nimetab peaministrikandidaadi 3) Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise 4) Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse 5) President nimetab valitsuse ametisse 6) Valitsus annab Riigikogu ees ametivande Valitsuse vahetumine: Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumisel või surma korral, kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Valitsuse moodustamise võimalused – üheparteiline või koalitsioonivalitsus, enamus- või vähemusvalitsus Kantsler – oma valitsemisalas ministri järel tähtsuselt teine ametiisik, tema ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetumise perioodil.
Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. 16. Valitsuse moodustamise võimalused. 1. Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine. 2. President nimetab peaministrikandidaadi. 3. Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise. 4. Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse. 5. president nimetab valitsuse ametisse. 6. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande. Valitsuse tagasiastumise võimalused: 1. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel. 2. Peaministri tagasiastumise või surma korral. 3. Kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsuse või peaministrile umbusaldust. 17. Eesti 11 ministeeriumi: Välisministeerium: Urmas Paet, Justiitsministeerium: Rein Lang, Sotsiaalministeerium: Maret Maripuu, Haridusministeerium: Tõnis Lukas, Kultuuriministeerium: Laine Jänes, Keskkonnaministeerium: Jaanus Tamkivi, Kaitseministeerium: Jaak Aaviksoo,
Ülesanded: viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; ) korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust. Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel. Parlamendi kontroll:parlmendi kontroll täidesaatva võimu üle-ministrite ametikohustus parlamendi ees, parlamendi fraktsiooni surve oma erakonna ministrile. Riigikontroll, mis peab jälgima riigi rahaliste ja materiaalsete ressurside haldamist.ta kontrollib riigiasutuste
Kui neljateistkümne päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. § 90. Muudatusi ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse koosseisus teeb Vabariigi President peaministri ettepanekul. § 91. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. § 92. Vabariigi Valitsus astub tagasi: Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; peaministri tagasiastumise või surma korral; kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel. 11 § 93. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister
o Esitab Riigikogule seaduseelnõusid o Korraldab suhtlemist teiste riikidega 27. Vabariigi Valitsuse volituste tekkimine ja lõppemine Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse Vabariigi President Peaminister on RK valimistel enim hääli saanud erakonna esimees Vabariigi Valitsu või minister nimetatakse ametisse Vr Presidendi otsusega, mis avaldatakse riigiteatajas. Valitsus astub tagasi: RK uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumisel, peaministri surma korral, umbusalduse korral. 28. Vabariigi valitsuse õigusaktid Institutsioon Üldakt Üksikakt VV Määrus Korraldus Minister Määrus Käskkiri Peaminister - korraldus 29
Kellest koosneb valimiskogu? Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajatest. Miks on põhiseaduses kehtestatud presidendiks kandideerija vanuse alampiiriks inimese keskiga, aga mitte näiteks 21 aastat nagu Riigikokku kandideerijate puhul? Esita kaks põhjendust. *Presidendil suurem vastutus kui Riigikogu saadikul. *Presidendi töö nõuab rohkem kogemusi. Millal vahetub Eestis valitsus? *Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel. *Peaministri tagasiastumise või surma korral. *Kui Riigikogu avaldab umbusaldust. Kuidas toimub valitsuse moodustamine peale Riigikogu valimisi? Kirjelda erinevaid etappe. *Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine *President nimetab peaministrikandidaadi *Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise *Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse *President nimetab valitsuse ametisse *Valitsus annab Riigikogu ees ametivande
seadused sotsiaalsete ümberkorralduste kohta. Suure osa moodustasid neist tööstustöölised, aga ka muud vaesemad kihid nii linnast kui maalt. ESTP-s kujunes välja kaks tiiba: parempoolset esindasid August Rei, Karl Ast, Aleksander Oinas; vasakpoolset-Mihkel Martna, Aleksander Jõeäär, Erich Joonas. 3 Esimene põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandena Asutava Kogu ette juba selle kokkuastumisel. Pärast pikemajalisi eeltöid jõuti 15.juunil.1920.a konstitutsiooni vastuvõtmiseni. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti kõrgeimaks võimukandjaks rahvas.Rahvale anti võimalus teostada oma võimu parlamendivalimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu- ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20.eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi
1) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 2) Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 3) Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tulevase valitsuse tegevusprogrammist 4) Parlament annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks 5) Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale 6) Riigipea nimetab valitsuse ametisse 7) Valitsus annab parlamendi ees ametivande Valitsuse tagasiastumise võimalused: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumisel; 3) peaministri surma korral; 4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi; 5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu. 2. Valitsuse koosseis: valitsus koosneb peaministrist ja ministritest
-Ühiskonna probleemide lahendamine - Poliitikate kujundamine,elluviimine Valitsuse moodustamine - 1. Valitsuse moodustamises osalevad põhiseaduse kohaselt nii president kui kaparlament. 2. Primaarselt kuulub ülesseadmise õigus ja ametisse määramise õigus presidendile ja sekundaarselt parlamendile. 3. President määrab peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks valitsuse moodustamise. Valitsuse tagasiastumine 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumisel; 6 3) peaministri surma korral; 4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi; 5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu.
kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Vastavalt põhiseadusele vabastab Vabariigi President senise valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel. Uue valitsuse moodustamine toimub senise Valitsuse tagasiastumisel. Põhiseaduse § 92 alusel astub Vabariigi Valitsus tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Põhiseaduse § 89 kohaselt määrab Vabariigi President neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Et valitsust moodustada peab peaministrikandidaat saama volitused Riigikogult. Peaministrikandidaadi määrab Vabariigi President oma otsusega, mis avaldatakse Riigi
Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse Vabariigi President T raditsionaalselt esitatakse peaministriks RK valimistel enim hääli saanud erakonna esimees Ministri nimetab ametisse Vabariigi President peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsus või minister nimetatakse ametisse Vabariigi Presidendi otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas. Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumisel; 3) peaministri surma korral; 4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi; 5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu. Peaminister astub tagasi, kui ministrite tagasiastumise või muudel seadusest tulenevatel alustel
Eesti enamlasi ühendavaks organisatsiooniks jäi 1920. aasta novembris vormiliselt iseseisvunud Eestimaa Kommunistlik Partei. Sisuliselt juhiti seda kui Kominterni sektsiooni Moskvast. Eestis oli selle tegevus keelatud, seetõttu oldi sunnitud tegutsema põranda all. Loetletud suurte parteide kõrval tegutsesid pisirühmitused, nagu Majaomanike Liit, Üürnike Liit, Vene Rahvuslik Liit jmt. Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandena Asutava Kogu ette juba kokkuastumisel. Pärast pikemaajalisi eeltöid jõuti 15. juunil 1920. aastal konstitutsiooni vastuvõtmiseni. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Rahvale anti võimalus teostada oma võimu parlamendivalmimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20. eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi
Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse Vabariigi President Traditsionaalselt esitatakse peaministriks RK valimistel enim hääli saanud erakonna esimees M inistri nimetab ametisse Vabariigi President peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsus või minister nimetatakse ametisse Vabariigi Presidendi otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas. Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumisel; 3) peaministri surma korral; 4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi; 5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu. Peaminister astub tagasi, kui ministrite tagasiastumise või muudel seadusest tulenevatel
Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole õigust kuulutada välja Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast Riigikohtu nõusolekuta. VII Vabariigi Valitsus Allikad : 1) PS kom. v.a; 2) VVS. 1. VV volituste algus ja volituste lõppemine ● VV volitused algavad Presidendi poolt ametisse nimetamisega ning ● lõppevad tagasiastumisega: ○ Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel ○ peaministri tagasiastumisel ○ peaministri surma korral ○ kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ○ kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu 2. Valitsuse liikme volituste algus ja lõppemine VV liikmed annavad vande. Peaminister annab Riigikogu ees suulise vande, ministrid kirjutavad vandetekstile alla
primaarne õigus PR, sekundaarne õigus RK eelnevalt konsulteerib PR parteide ja fraktsioonidega, millised poliitilised parteid on nõus valitsust moodustama ja keda soovitakse näha PM kandidaadina PR nimetab VV ametisse 3 päeva jooksul PM ettepanekul nimetab PR ametisse MINISTRI PM ja MINISTER nim. ametisse PR otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas tagasiastumine RK uue koosseisu kokkuastumisel PM tagasiastumisel või surma korral kui RK avaldab VV-le või PM-ile umbusaldust Kui RK ei võta vastu VV poolt esitatud umbusaldusküsimustega seotud seaduseelnõu tagasiastunud valitsus jätkab oma ametis uue valitsuse ametisse astumiseni tagasiastunud valitsus hoidub põhimõtteliste või riigieelarvekulusid suurendavate otsuste tegemist 34. Ministri volituste lõppemine. MINISTRI VOLITUSED LÕPPEVAD: 1) tagasiastumisel
Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu presidendile. Kui 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised. 9.5 Vabariigi Valitsuse liikme õiguslik seisund ja volituste lõppemine Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. § 12.Ministri volituste lõppemine (1) Ministri volitused lõpevad: 1) tema tagasiastumisel; 2) tema surma korral; 3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel; 4) talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
Kui neljateistkümne päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. §90. Muudatusi ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse koosseisus teeb Vabariigi President peaministri ettepanekul. §91. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. §92. Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel. §93. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister. §94. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad
tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. 9.5. Vabariigi Valitsuse liikme õiguslik seisund ja volituste lõppemine, VV liikme õiguslik seisund VV astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel. Ministri volitused lõppevad: 1) tema tagasiastumisel; 2) tema surma korral; 3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel; 4) talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5) tema suhtes süüdimõistva
PMK esitab valitsuse koosseisu VP-le. RK keeldumise korral tulevad erakorralised valimised. Koosseisu muutmine: muudatusi VV koosseisus teeb VP peaministri ettepanekul. Muudatusteks on: ministri ametist vabastamine, uue ministri nimetamine, ministri nimetamine juhtima kahte ministeeriumi, kahte ministeeriumi juhtima nimetatud ministri vabastamine ühe minist juhtimisest. Tagasiastumine: RK uue koosseisu kokkuastumisel, PM tagasiastumisel (oma algatus, VV on otsustusvõimetu 21p, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine), PM surm, kui RK avaldab VV-le või PM-le umbusaldust ja VP ei ole kolme päeva jooksul VV ettepanekul välja kuulutanud RK erakorralisi valimised. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega: VV võib siduda tema poolt RK-le esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Kui RK ei võta eelnõu vastu, astub VV tagasi. RK erakorralisi valimisi välja kuulutada ei saa
austama teiste tavasid. Kui hakkasid toimuma esimesed sõjad, siis kujunesid välja pealikud, kes olid kogukonna parimad sõdurid. Hiljem arenes loomuõigus, st jumala tahe. Kõik käis jumala tahte järgi. Tekkisid küsimused kas inimesed võivad ise luua seadust. Üldiselt võib öelda, et elu tingis teatud käitumisreeglid, millest kujunes välja õigus. 88. Valitsuse volituste lõppemine: Vabariigi Valitsus astub tagasi; Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; Peaministri tagasiastumisel või surma korral; kui Riigikogu avaldab Valitsusele või Peaministrile umbusaldust; Vabariigi President vabastab Valitsuse ametist uue valistuse ametisseastumisel. 89. Euroopa Nõukogu põhiõiguste ja vabaduste deklaratsioon: Konventsioon on Euroopa Nõukogu dokument, mis võeti vastu 05.05.1949 aastal. Ta on rahvusvaheline üldõigusnorm ja selle sisu moodustasid kohtupretsedendid. Ühinevad riigid tunnustavad neid õigusi täielikult. Osalus riike on Euroopas 41
Muudatusi VV koosseisus teeb VP peaministri ettepanekul. Muudatused on: - ministri ametist vabastamine - uue ministri ametisse nimetamine - ministri nimetamine juhtima kahte ministeeriumi - kahte ministeeriumi juhtima nimetatud ministri vabastamine ühe ministeeriumi juhtimisest Peaminister ei muutu, aga ta võib kõiki teisi välja vahetada! Valitsuse tagasiastumine VV astub tagasi: - RK uue koosseisu kokkuastumisel - PM tagasiasumistel * oma algatus * VV on 21 päeva otsustusvõimetu * süüdimõistva kohtuotuse jõustumine - PM sureb - kui RK avaldab VV-le või PM-le umbusladust ja VP ei ole kolme päeva jooksul VV ettepankeul välja kuulutanud RK erakorralisi valimisi - RK ei võta vastu VV poolt esitatud usaldusküsimustega seotud eelnõu Umbusalduse avaldamine Sätestatud PS § 97
Riigikogu poolt (PS § lg 5) 3) Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituse andmine (PS § 89 lg 2) 4) Valitsuse koosseisu esitamine Vabariigi Presidendile (PS § 89 lg 3) 5) Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamine (PS § 89 lg 3) 6) Vabariigi Valitsuse ametisse astumine (PS § 91) 7) Riigikogu erakorralised valimised valitsuse moodustamise nurjumise korral (PS § 89 lg 6) Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel. 8.5. Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemine ja tema õiguslik seisund Ministri volitused lõppevad: 1) tema tagasiastumisel; 2) tema surma korral; 3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel;
9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. § 88. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. § 89. Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. § 91. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. § 92. Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel. § 93. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister. § 94
vande andmise kuupäeva ja kellaaja. Vanne loetakse antuks vandetekstile allakirjutamise ajast. Ametivande andmise juures viibib riigisekretär. (6) Vabariigi Valitsuse või tema liikme ametisse astumise päeval antud Vabariigi Valitsuse, peaministri või ministri aktile märgitakse akti andmise kellaaeg. (7) Teadaanne Vabariigi Valitsuse või ministri ametisse astumise kohta avaldatakse Riigi Teatajas. Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumisel; 3) peaministri surma korral; 4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi; 5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu. 35. Bürokraatliku asjaajamise tunnused. Bürokraatia kui administratiivvorm
Riigikogu liikme asendamine. Põhiseaduse järgi peatuvad Riigikogu liikme volitused ajaks, mil ta täidab Vabariigi Valitsuse liikme ülesandeid (§ 64 lg 1), ja Riigikogu esimehe volitused ajaks, mil ta täidab presidendi ülesandeid (§ 83 lg 2). Volituste peatumisel teeb juhatus otsuse asendusliikme asumise kohta Riigikogu liikmeks. Töökorra seadus lisab, et kui Riigikogu uude koosseisu valitud endise koosseisu liige jätkab uue koosseisu kokkuastumisel tagasi astuva Vabariigi Valitsuse koosseisus valitsuse liikmena, siis määrab Vabariigi Valimiskomisjon talle Riigikogus asendusliikme. Sellise regulatsiooniga on soovitud järgida Põhiseaduse § 64 lg 1 eesmärki saavutada Põhiseaduse §-st 4 tulenev personaalne võimude lahusus. Tehtud valik on aga problemaatiline. § 64 lg 1 järgi peatuvad Riigikogu liikme volitused tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest
PS sätestab, et samast päevast tekivad uue koosseisu liikmete volitused. See säte ei ole päris täpne, sest uus koosseis ei saa oma volitusi täitma hakata enne, kui selle liikmed annavad vande. Faktiliselt tekivad uue koosseisu liikmetel volitused otsustada riigielu küsimusi vande andmisest ja alles siis nad saavad hakata oma volitusi täitma. Ka ennetähtaegsete valimiste korral jätkuvad vana koosseisu volitused valimistulemuste väljakuulutamiseni. Uue koosseisu kokkuastumisel alustab selle esimese istungi juhatamist Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. Tal on 3 ülesannet: 1.avada istung 2.korraldada, et Riigikogu liikmed annaksid vande 3.korraldada Riigikogu esimehe valimised Uue koosseisu vande andmine on esimese istungi esimene päevakorrapunkt. Suulise vande annab ainult Rkogu ealt vanim liige. Seda tehakse Rkogu eest. Teised kirjutavad vande tekstile lihtsalt alla. See vande tekst antakse Rkohtu esimehele, kes on vande andmise juures
parlament jne, kuid Eestis kitsam mõiste - §88 Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. (s.o kollegiaalorgan, kuigi peaminister pole teistega võrdne seotud poliitiliste kokkulepetega, kuid võib teisi ministreid ametist vabastada) Valitsuse moodustumine: Riigikogu valimistel osalevad suuremad erakonnad peaministrikandidaadiga, kes on tehtud teatavaks enne valimisi. §92 (1) 1 Vabariigi Valitsus astub tagasi Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel. §89 (1) Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Poliitiline tava on teha esimene ettepanek kõige rohkem hääli saanud erakonna peaministri kandidaadile. §89 (2) Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul, arvates valitsuse moodustamise ülesande saamisest, Riigikogule ettekande
annaabi.ee 
