Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokku- ja lahkukirjuamise kokkovõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
täiend, nimisõna, väljend, põhisõna, tegusõna, heegelnõel, laudlina, käändes, pildiraamat, tipud, laadi, suurlinn, lasteaed, kolmnurk, asesõna, omadussõna, piltlik, vormidest, liittegusõnad, abielluma, aegamööda, kaassõnadpõhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki või laadi, siis kirjutatakse kokku (pildiraamat). Sihitislikke täiendsõnu, mis näitavad kellele/millele põhisõna tegevus on suunatud kirjutatakse järgneva põhisõnaga kokku (kartulivõtt, kalapüük, raamatupidamine). Sisult mitmuslikke (ainsuse omastavas) täiendsõnu kirjutatakse järgneva põhisõnaga kokku (kuusemets, marjakobar, männisalu, autovood). Põhisõnu mis viitavad hulgale kirjutatakse eelneva täiendsõnaga kokku (leivavili, klaasikild, suhkrutükk).
KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse nimetavas käändes Märklaud, lõppsõna olev täiendsõna Ains om olev täiendsõna Toakoer, jahikoer, linnukoer, Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse märgib iiiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee Konsonanttüveline (s- Hingamiselund, Ains om olev täiendsõna, Selle seina vaip (see seinavaip), tüveline) täiendsõna tootmisprotsess millele eelneb laiend (laiend küpse vilja pead, minu maja kuulub täiendsõna, mitte aken
KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken
KOKKU LAHKU Täiendsõna ainsuse nimetavad Täiendsõna ainsuse omastavas käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja
Sõnaliigid Kokku Lahku Näiteks Nimisõna Täiendsõna on ainsuse - Inimelu, hobujõud, vaskjuhe + nimetavas käändes või nimisõna lühenenud. 1. Täiendsõna 2. Täiendsõna 1. Isamaa, emakeel, koerailm, ainsuse ainsuse raamatu-riiul, lauanuga omastavas omastavas 2. Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil väljendab hulka väljendava 2. Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa on liitsõna
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?).
kirjutatakse lahku ühendid vaiba puhastamine suhkrutükk, vorstiviil kinga parandamine piimaliiter, veetilk, klaasikild põranda värvimine leivaviil, saiapäts, singiviil selle kirja saatja rahvahulk, liivahunnik TÄIENDSÕNA ON MITMUSE OMASTAVAS LAHKU rohkem kui 2 silpi mä-ge-de tipud õpetajate tuba loomade söötmine kellade helin sisehaiguste arst vigade parandus kirjatarvete kauplus sademete hulk muusikariistade kauplus uudiste agentuur sisehaiguste kliinik kurttummade kool E OMASTAVAS KOKKU 2-silbilised las-te-aed, las-te-koor lastekaubad, lastepäevakodu naisterõivad, naistepesu naistearst, naistepäev
Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete
SÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE 1. Nimsõna+nimisõna , Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirjutatakse kokku. : raudtee , laudpõrand 2. Nimisõna+lühenenud tüvi ; Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirjutatakse kokku : purskkaev, inimtühi 3. Nimisõna+ainsuse omastav kääne ; Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastav käändes kirjutatakse kokku , kui ; 1) Liitsõna vastab küsimusele mis liiki ? missugune? : lapsepõlv, hundijutt, konnasilm,lõvilõug Kirjutatakse lahku , kui : esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? mille? : ema laud, venna riided, meie kodu, sõbra jalgratas 4. Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirjutatakse kõik sõnad lahku, kui aga põhisõna juurde siis kokku : Selle puu oksad kaharad puuoksad Suure karu nahk kulunud karunahk 5. Nimisõna+mitmuse omastav kääne ; nimisõna ja sellele eel
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 6. Muutumatud sõnad (määr- ja kaassõnad): KOKKU LAHKU Põhimõtted: alatasa, üleeile, omapead, väga hea, tohutu suur, seal sees a) tähenduspõhimõte - kokkukirjutamisel saab sõnaühend uue tähenduse, ülekäte, seejuures, tasapisi, selja taga, värisevi käsi, aja jooksul, teisele nt lapsepõlv, peatükk, ülepea; seljataga, poole, b) vormipõhimõte - nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna siiapoole, allpool, lõuna poolt, kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, ärkamisaeg, inimtühi; aegamööda, jõudumööda, teed mööda, j
kõik sõnad lahku. N: suure puu oks, pika kruusa tee · Kui täiendsõna on mitmuse omastavas käändes ja näitab põhisõna liiki, siis kirj. need sõnad kokku. N: lasteaed, koertekuut · Kui täiendsõna on mitmuse omastavas ja näitab kuuluvust, siis kirj. sõnad lahku. N: laste aed, koerte kuut NB! Kui täiend sõna on mitmuse omastavas aga sa ei suuda otsustada, kas see näitab liiki või kuuluvust, siis kirj. lahku. N: õpetajate tuba, mägede tipud · Kui täiendsõna on mingis muus käändes peale nim. ja om. , siis kirj. sõnad lahku. Kuid jälgime sõna tähendust. N: peata olek, kõige pealt, kõigepealt esiteks. · Muud sõnaliigid peale nimisõna kirj. üldjuhul nimisõnast lahku. N: kaks raamatut, minu raamat. Põhisõnaks on omadussõna. · Kui põhisõnaks on omadussõna, siis kirj. ta eelneva sõnaga üldjuhul kokku. N: helepunane, suuremeelne, hulljugle, minuvanune
(raud+tee=raudtee) - Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirj kokku(pursk+kaev=purskkaev) - nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastavas käändes kirj: -lahku, kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle, mille: ema laud, meie kodu -kokku, kui 1) liitsõna vastab küsimusele mis liiki, missugune: raamaturiiul 2) tekib piltlik väljend: lapsepõlv, hundijutt. -Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirj kõik sõnad lahku, kui täiend kuulub aga põhisõna juurde, siis kirj kokku: - selle puu oksad kaharad oksad - suure karu nahk kulunud karunahk - Nimisõna ja sllele eelnev nimisõna mitmuse omastavas käändes kirj. -harilikult lahku: vigade parandus, kurttummade kool
Käimasolevas projektis on juhtpartnerid Bordeauxlt, raha tuleb brüssellastelt ja problemaatilisimal osalejal Winon McPhillesil on mured bonn 'lastega 2 KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 2.1 Nimisõna + nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või Täiendsõna ainsuse omastavas näitab kuuluvust laadi (missugune?): seinakell (kelle? mille?): ema kell Ühend väljendab hulka või kogu: kivihunnik, Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on leivavili liitsõna: paekivi hunnik, teraieiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde: see Täiend kuulub täiendi juurde: selle koera kuut, koerakuut, need lambatalled nende lammaste talled
Ises. Siis kir. Lahku Kaspia meri maa nimi isikunimeline, 5)Kui nime saab käänata, lahku Mustal merel Võrts järve Nimisõna + 1)Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud; siis kokku Inimelu,hobujõud,vaskjuhe nimisõna 2)Täiendsõna ainsuse omastavas. Näitab liiki või laadi, siis kokku 3)Ühend väljendab hulka või kogu, siis kokku. Emakeel, koerailm, lauanuga Venna raamat 4)Täiend kuulub põhisõna juurde kivihunnik, leivaviil 5) nim. Sõn. Kokku kui uus tähendus tekib see koerakuut, need lambatalled 6)Mit. Omast. Olev täiendsõna on 2 silbiline või omaette tähend
KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine
Kokkukirjutisi on kahesuguseid - liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. (muuhulgas kõik s-liitumisega sõnad). nt. Vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, naisarst. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud). nt. Vennaaarmastus ( armastatakse venda), rõõmuavaldus (avaldatakse
Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiul, elu ja surma
Arvud: Nimisõnad: Kokku: · Nimisõna ainsuse nimetavas käändes+nimisõna. Nimisõna lühenenud tüvi+nimisõna. N: Pannkook, Metsloom. · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav).
*riiiginimi kultuurisündmuste,keelte,isikute,isikute ees: [Eesti lipp, Eesti hümn,] eesti teater,eesti kirjanik, vanalinn,kesklinn,äärelinn' 2. Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu hobujõud,vaskjuhe Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki Täiend tõna ainsuse omastav näitab või laadi (missugune?):emakeel, kuuluvust(kelle?,mille?) : isa kodumaa, ema koerailm,isamaa,raaaturiiul silm, Koera silm Ühend väljendab hulka või kogu: Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on Kivihunnik,leivaviil liitsõna: Paekivi hunnik,teraleiva viil
Kokku ja lahkukirjutamine 2010 Reeglid I NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib liiki või laadi ja moodustab kindlaks kujunenud mõiste (vastab küsimusele mis?, missugune?, mis liiki?, mis laadi?). Näited: taskukell, kontserdipilet, teatripilet, raamatukapp. Mitmuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. Näited: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimekiri. Reeglid II OMADUS-, ARV-, ASESÕNA +NIMISÕNA Omadussõna kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. Näited: rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, suur tuba, vaene laps, väike mees.
f) pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheks liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada: aastalõpu koosviibimine, keskkonnakaitse teemaline Nimisõna+nimisõna; - Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: vesiveski, nahkmööbel, verivorst - Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga ühe kindlakskujunenud mõiste: jahikoer, linnukoer, taskukell, seinakell, rongipilet, bussipilet, eksamitöö, muusikakool, seapraad - Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) sihitisliku täiendiga omaette tähenduse ühendid: vennaarmastus, rõõmuavaldus, kartulipanek, rehepeks b) hulka ja kogu väljendavad ühendid: liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts. Kui täiendosa
lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, tornikell, rongipilet sihitisliku täiendiga omaette täiendosa on liitsõna Nt. mereliiva
Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. Nt vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, betoontala; kuningriik, naisarst, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus. Selle reegli alla kuuluvad muu hulgas kõik s-liitumisega sõnad. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga ühe kindlakskujunenud mõiste (liigimõistelise sisuga omastav) ja vastates küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). Nt jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer .., taskukell, seinakell, käekell, tornikell .., rongipilet, bussipilet, kontserdipilet, teatripilet .., kingapood, raamatupood, rauapood, toidupood ..; elektrituli, eksamitöö, muusikakool, laulupidu, koolikohustus, jõulupühad, rahvatants, keeleteadus, sõiduauto,
Lahkukirjutamise erandid (kirjutatakse kokku): 2-silbilised täiendsõnad, kui tekib omaette tähendus (mõiste): o lastearst o lasteaed o nõudepesija pikemad täiendsõnad kindlakskujunenud ühendeis o vanadekodu (pansionaat) o võõrastemaja (hotell) o pühadekaart Ainsuse omastavas oleva täiendsôna kokku- või lahkukirjutamise määravad tähendus ja küsimus. Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku (nt juturaamat, pildiraamat), kuuluvust näitav lahku (nt venna raamat, tädi raamat). Täiendi mõju ainsuse omastava reeglile Kui täiend täpsustab täiendsõna, kirjutatakse liiki väljendav ainsuse omastav lahku. Omadus-, arv-, ase-, määrsõna ja nimisõnaühendite õigekiri Omadus-, arv-, ase- ja määrsõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku, nt suur maja, kolm nurka, tolle aja, kummuli paat.
Nimisõna + Nimisõna 1.Ainsuse nimetavas nimisõna + nimisõna = kokku. 1.1.Kolm või enamgi tüve = kokku. Nt: vesiveski, nahkmööbel, verivorst, betoontala. Nt: aedviljakonserv, aruandeaasta, sadulsepatöö, käterätikuriie, seisuametnik. 2.Lühitüveline nim. + nim.= kokku. Nt: purskkaev, kuningriik, inimväärikus. 3.Nim ainsuse omastavas + nim.= kokku, KUI näitab liiki või laadi (Mis liiki? Mis laadi? Mis?) 3.1.Mitmusliku sisuga ainsuse omastav = kokku. Nt: jahikoer, toakoer, karjakoer.., taskukell, seinakell, käekell.., rongipilet, bussipilet. Nt: tikutoos, palgikoorem, männimets, marjakorjamine, kartulipanemine. 3.2.Ainsuse omastav - vastab küsimustele Kelle? Mille?,kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku. Nt: isa saapad, venna auto, ema maja, onu püksid, toodangu kvaliteet, rahva heaolu, looduse ilu, lehma ammumine. 4
Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. Kohanimedes 1. N
Beethovenini", matkavõistlus "Tunne oma kodumaad" Kirjutatakse taimesordid, nt. kartul "Jõgeva kollane", õunad "Paide taliõun", punane sõstar Sõnaliigid Sõnaliikidel põhineb kokku- ja lahkukirjutamise ning lauseõpetuse (kirjavahemärkide) reeglistik. Sõnu liigitatakse kahel põhimõttel: · Muutumise alusel · Tähenduse järgi Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad 3 liiki: 1. Käändsõnad - käänduvad ainsuse ja mitmuse 14 käändes 2. Pöördsõnad - pöörduvad, st muutuvad ajas, pöördes, kõneviisis jms 3. Muutumatud sõnad - ei käändu ega pöördu Abisõnad Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1. Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2. Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena
Kokku-ja lahkukirjutamine Lühenenud tüvi- võõrkeel, triivjää, pesemisvahend Nimisõnad 1) nimisõna+ nimisõna Raudtee- täiendosa nimetavas käändes Pildiraamat venna raamat täiendosa näitab liiki, laadi; täiendosa näitab kuuluvust Tindipott punase tindi pott- täiendosa on laiend TäiendosaPuusärk ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi
vaherahu-läbirääkimised/ vaherahu läbirääkimised kui sõna näitab liiki või kui ainsuse omastavas isa saapad, eesli saba, õpiku autor, ametinimetust (kindel olev NS vastab lapse kisa => lapsekisa mõte väljendub) küsimusele kelle? mille? osakonna juhataja => osakonnajuhataja täiend laiendab kogu täiend laiendab täiendit tähtsa linna elanikud => tähtsad järgnevat ühendit linnaelanikud meie kooli õpetajad => meie märjad turbahunnikud märja turba hunnikud kooliõpetajad küpse vilja pead => küpsed viljapead tubli koori juhid => tublid koorijuhid
Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks
Valmis tekst tuleb joondada ka paremalt poolt. KIRJA ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE Eestikeelses kirjas `tere' järele koma ei panda. Ka kirja lõpus ei ole komal kohta. Vigane Õige Tere, Tere (hüüumärk võib olla, nt Tere!) Tere Tiina (üte tuleb eraldada komaga) Tere, Tiina! Tere kallis Tiina Tere, kallis Tiina! (ütte täiend kuulub ütte juurde) Lugupidamisega, Lugupidamisega Tiit Tare Tiit Tare Tervitades, Tervitades Anne Meri Anne Meri POOLITAMINE Vigane Õige art-ikli ar-tik-li kauba-ndus kau-ban-dus
N:Võõrväed, sirgjoon, ühismajand, töölisklass 2.LAUDLINA-Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna=Kokku N:Aedvili, linttraktor, raudtee, kevadkülv, Naaberriik, sügiskuu, jaanuarikuu 3.PILDIRAAMAT-Nim.ains.om+Nimisõna=Kokku, kui väljendab liiki N:sõiduauto, veoauto, käekell, seinakell, seljakott, käekott, koolikott 4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss
3. Kui esimene nimisõna on lühenenud või s-lõpuline, siis kirjutatakse ta järgneva nimisõnaga kokku. NT: õpilasfirma, inimsugu, kuningriik, ujumissport, kirjutuslaud. 4. Kui kõrvuti on kaks nimisõna ja kui esimene nimisõna kohta saame küsida kelle/mille oma, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. NT: õe riided, lapse arvamus, venna kott, neiu sall. 5. Kui esimese nimisõna kohta saame küsida, mis liiki, laadi, siis kijutame ta järgneva nimisõnaga kokku. NT: lillevaas, lihasupp, piimasupp, marjaaed, juurviljaaed. 6. Kui põhisõna täiend on nimetavas käändes, siis kirjutatakse ta omavahel kokku, aga selle sõnaühendi ees olev täiendsõna kirjutatakse lahku. NT: suur puuleht, suur tindipott, punane majakatus. 7. Kui täiendsõnal on omakorda täiend ees, siis kirjutatakse kõik lahku. NT: selle jõe äärne heinamaa, selle puu leht, sinine tindi pott. 8
annaabi.ee 
