Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõige sümpaatsem filosoofiline mõttekäik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ebaõnn, filosoof, uskuda, momenti, tunneme, muret, teeninud, homer, nendest, formuleerida, sunnib, pidutsema, märke, blokeerima, astuma, astmele, magusat, maitset, meiega, tahate, saadabIidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak
Kontakti saavutamine tunnetega avab ukse tervenemise juurde. Raamatu teises osas on juttu sellest, kuidas me saame, eelnevat teades, tervenemise protsessis kasutada positiivseid meeleseisundeid, visualiseerimist, mediteerimist, kunstiteraapiat, tantsu või väljenduslikku liikumist. Luues endas eesmärgi olla tõeliselt kohal, vaadata, kuidas sa funktsioneerid, millised on sinu tugevad ja nõrgad kohad, kuidas liigub sinus energia, kus esineb tõkkeid ja piiranguid ja kuidas nendest takistustest üle saada. Hingamine tähistab sinu tulekut sellesse maailma. Teadlik hingamine loob võimalused lõdvestumiseks, rahunemiseks, lõõgastades meie närvisüsteemi ja avaldades füsioloogilist vastureaktsiooni stressile. Afirmatsioonid ehk jaatused on kui redelipulgad, mida mööda saad ülespoole ronida. Visualiseerimise abil suudame luua kujutluspildid mõjutamaks meie keha erinevaid piirkondi. Oluline on uskuda kujutluspilti ja selle toimimisse kogu südamest.
Kes ei suuda muuta oma mõttemalle, ei suuda eales muuta tegelikkust ning ei saavuta seetõttu mitte mingisugust edu. Anwar Sadat Kus pole puudu tahtest, seal ei tule puudu ka võimalustest. Hispaania vanasõna Ma ei kasuta mitte ainult kogu oma aju, vaid ka seda, mida ma saan laenata Woodrow Wilson - USA president 1913-1921 Ebaõnn ei saa Sind iialgi kätte, kui Sa oled kindlalt otsustanud edu saavutada Og Mandino Kõik, mida me teame, on lõpmatult palju vähem sellest, mis jääb veel teadmata. William Harvey Selleks, et suuri tegusid teha, pole tarvis olla suurim geenius; pole tarvis olla inimestest kõrgemal on tarvis olla nendega koos!
kuulda, maitsta või haista elu kui niisugust? Tal ei ole kuju ega värvi, spetsiifilist heli ega kudet, maitset ega lõhna. Ja siiski, kuna me oleme võimelised ära tundma elu, peab meil olema mingi organ, mis on ,,seespoolsem", st. ,,kõrgem" kui meeled. See organ on elu meie sees, elava keha teadvustamata vegetatiivsed protsessid ja tundmused, mis on keskendunud peamiselt päikesepõimikus. Analoogiliselt me tunne teadvuse ära omaenda teadvuse abil, mis on keskendunud meie peas; ja me tunneme ära eneseteadvuse oma eneseteadvusega, mis asetseb südame regioonis, inimese sisimas. Vastus küsimusele ,,Mis on inimese vahendid, mille abil ta saab teada maailmast väljaspool ennast?" on seepärast vältimatult järgmine: ,,Kõik, mis tal on tema elus keha, tema mõistus ja tema enesest teadlik Vaim". Sellest tulenevalt, kui me piirame oma tunetusorganite kasutamist, toob see vältimatult kaasa selle, et maailm näib vähem tähenduslik, vähem rikas, vähem huvitav, jne
teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda. Jumala olemasolu kohta on kaks positsiooni- ateistlik ja kristlik. Ateistlikud seisukohad: · Ludwig Feuerbach- jõudis järeldusele, et jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Jumal lohutab neid karmis maailmas. · Voltaire- kui jumalat pole olemas siis tuleks ta välja mõelda, et elu oleks parem. · Karl Marx- usk on oopium rahvale. Usk pole välja mõeldud lohutuseks rahvale, vaid
saab ta arvestada sellega, et need teda hädaolukorras aitavad või vaenulike rünnakute vastu kaitsevad. Ka surmahirmu paistab Epikuros interpreteerivat hirmuna kehaliste valude ees, mida saab ületada, selgitades, et surmaseisund tähendab tajude puudumist ning järelikult ka valude puudumist. Loomulikult ei ole hingeliste läbielamiste taandamine kehalistele mitte just üleliia veenev ja on kerge leida vastupidiseid näiteid. Kuidas näiteks taandada muret teiste inimeste saatuse pärast või rõõmu teaduslike avastuste üle enda kehalisele heaolule või häiritusele? Samuti ei taandu surmahirm ilmselt sugugi üksnes kartusele füüsilise valu ees, mis sellega võiks kaasneda. Surma teeb kohutavaks pigem see, et ta jätab inimese ilma tulevikult oodatavast lootuste täitumise võimalusest. Epikuros püüab neid vastuväiteid tõrjuda sellega, et ta kuulutab sedalaadi soovid ja kartused tühjadeks ja alusetuteks
140. Elu on kui jalgrattasõit. Sa ei kuku enne, kui lõpetad väntamise. 141. Olen elu kohta kaks sõna selgeks saanud: see jätkub! 142. Elu on peolaud. Ära ometi nälgi selle ääres. 143. Elutee pole alati asfalteeritud. 144. Miks elu on alati seal, kus mind pole? 145. Elu on kui teatrietendus. Alati ootad, et järgmine vaatus oleks parem. 146. Otsime nii innukalt õnne, et tormame sageli sellest mööda. 147. Oled juba teel õnne poole, kui märkad, et ebaõnn on vaid selle üks kurv. 148. Alati pole tarvis oma tegusid põhjendada, neid ei mõista ju isegi. 149. Pessimistil on hea elu: tal on kas õigus või on ta meeldivalt üllatunud. 150. Kui küsid kelleltki teed, vastab ta ilmselt: "Minagi olen siin esimest korda." 151. Keset teed on sageli ohtlik käia. Seal saab ju mõlemalt poolt müksusid. 152. Pooled probleemidest tekivad sellest, et oleme kas liiga vara nõus või ütleme liiga hilja "ei". 153
niikaua kuni mõtleb, ühesõnaga rangelt võttes on ta mõtlev asi. Inimene võib otsustada ainult nende asjade üle, mida ta tunneb. Me teame juba, et oleme olemas, aga võib sündida, et kõik, mis on seotud keha loomusega, on unenäopildid. Niisiis peame õppima tajuma reaalsust ja kujuteldavat. Ja kui mõelda nii, et mitte ükski kujutletud asi pole tõeline, siis ometi eksisteerib ju kujutlusvõime ise ning see moodustab osa inimese mõtlemisest. Ja me näeme ju valgust, kuuleme müra, tunneme soojust see on aistimine ning ei saa ka kuidagi olla ebaehtne ja see pole ka midagi muud kui mõtlemine. Descartes leiab, et ta vaimule pakub rohkem lõbu eksi mina ja ta ei talu enda surumist piiridesse. Niisiis laseb ta ohjad lõdvaks, nii saab ta end hõlpsamalt juhtida. Descartes vaatleb nüüd üht keha eraldi, ta võtab selleks vaha. Vaadeldes teda, siis oma aistmismeeltega same luua kindla pildi, kujutluse temast. Aga kui pikemalt mõelda, siis jõudis
Tegelikult ma armastan sind ja ei suuda sinuga rääkida ilma, et lobiseksin välja oma tunded. # Õnn on siis , kui sul on vähemalt 1 inimene keda sa saad 100% usaldada . # Sinu hauakivile raiutakse kaks kuupäeva, mida su sõbrad loevad, ent ainuke asi, mis loeb, on kahe kuupäeva vahel olev väike kriipsuke. # Ei võitnud mina, ei võitnud sina. Võitis hoopis keegi kolmas, keda sa uskusid rohkem kui mind. # Inimesed usuvad meeleldi seda,mida nad soovivad uskuda. # when I saw you I liked you When I liked you I loved You When iloved You i lost you . # iga inimene on elus täpselt nii kaua kuni leidub keegi kes temast hoolib . # Sõbrad on nagu tähed. Sa ei pruugi neid alati näha, aga sa tead, et nad on alati sinuga. # Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid on paljugi väärt. # Sõbrad ei ole need , keda kohtad tipus , vaid hoopis need kes on sinuga põhjas. # Elus teeme vigu me köik , ning sellega tuleb harjuda.
Sa igatsed mind ? Milles probleem ? Tule ukse taha. Ma ootan sind isegi siis, kui sa enam ei tule. Mul ei ole sind, kuigi vajan sind. Langeb üks täht. Ma pigistan silmad kinni ja soovin! Soovin, et kõik oleks nii nagu oli varem. ILM: Ilm on nagu naine, meeleolu on alati muutlik. Päikeseloojang on uue ja parema alguseks. Ma kõnnin üksinda sügis tuules ja kuulen, kuidas tuul su nime hüüab. Armastus on nagu tuul, me ei näe seda, aga me tunneme seda. Sajab sellist vihma nagu nutaks hea inimene. Peale vihma tuleb alati päikest ja veel topelt. Vihma ajal ei laena isegi kõige parem sõber/sõbranna sulle vihmavarju, kuna muidu saaks ta ise märjaks. Kõik me armastame päikest, kuid mina armastan vihma, sest see on ainus asi, mis varjab mu pisaraid. Sa oled kui soe päike, sinuta poleks suve olemas, sinuta ei saaks ma elada. Tänu sinule ma märkasin päikest, mis koguaeg nii eredalt paistnud.
Ja kannatusel on inimese konstitutsioonis ülim tähendus sellepärast, et kannatus vormib meist inimolendid. Ainult kannatusel on võime luua inimesest inimolend. Hiljuti kuulsin raadio keskööprogrammist kellegi filosoofi juttu ööülikoolis. Ta ütles, et kannatust nagu ei olekski tänapäeval vaja. Et aastast 2000 kaotab kannatus igasuguse mõtte: meil on nüüd hea elu, kannatus võib olemata olla. Niimoodi pakkus välja mõtlev inimene. Kui seda pakuks mingisugune oleskleja?! Aga kui filosoof väljendab seisukohta, et kannatusel ei ole mingisugust tähtsust enam – siis, noh ...? Just sellele vastukaaluks kirjutasin selle raamatu. Epp Annus: Jah, Nikolai Baturin ütles juba ära mitmedki asjad, mida tahtsin edasi rääkida. Viimsevaatetornist avanev kaunis vaade on tekitatud laserprojektori poolt. Millegipärast toob see kujutlusse vangla juhtkonna kõneluse teemadel, kuidas saaks vanglasse meelitada eurorahasid.
Asjata püüab Andres väimeest veenda: ei pea armastama sood ega raba, vaid seda, mis soost ja rabast saab teha; tööd ning teod on ainukesed, mis õigustavad inimese olemasolu. Seda tõde hakkab lõpuks taipama ka Pearu, kes tajub, et Oru hakkab Mäele alla jääma. Pearu ja Andres mõlemad jäävad lõpuni oma loomusele truuks: avarama eluvaatega Andres muretseb maa ja rahva saatuse pärast, individualistliku mõtteviisiga Pearule teeb muret eeskätt Oru talu, suguvõsa ning selle nime edasikestmine. Orut võiks päästa ja õitsele viia Andrese moodi inimesed-tegutsejad, mõistab Pearu. Sellest siis ka painajalik plaan pärandada talu Krõõda järeltulijatele. Vanamehe kiusliku kavatsuse võidab üksnes minia südameheadus. Andrese ja Pearu aastaid kestnud kemplemine tõe ja õiguse pärast otsustab lõplikult Andrese kasuks; tema suurim unistus saab teoks algavad Vargamäe jõe süvendustööd. Siingi jääb A. H
"See, keda elu on raskelt näkku löönud, ei hakka igale tere-tuttavale oma hinge lahti koorima." Me mõtleme harva sellele, mis meil olemas on, alatasa aga selele, mis meil puudub." A. Schopenhauer Tark inimene ei raiska kunagi aega kaotuse üle kurvastamiseks, vaid püüab rõõmsal meelel oma haavad kinni siduda." Shakespeare Pain is just weakness leaving the body" tundmatu auror Tõelist sõpra tuntakse hädas." Cicero Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero Suur leek süttib pisikesest sädemest." Dante Alighieri Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang von Goethe Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Anton Tehhov Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." George Herbert Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." Rootsi vanasõnda Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumisega. Ent
Kui pole universaalseid standardeid, ei saa mingit tegu ega praktikat kritiseerida. Me ei saa enam öelda, et teise ühiskonna moraalireeglid on valed. Ei saa mõista hukka ka orjust, anti-semitismi. Ei saa ka kritiseerida omaenda kultuuri moraalitõekspidamisi. Sest kõik, mida antud kultuuris peetakse õigeks, on seda. Moraali areng muutub küsitavaks. Eetilise relativismi puhul on hea: Relativism hoiatab meid, et on naiivne uskuda, et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil. Eetiline relativism osutab, et meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelarvamusi. Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele, avatusele. Tolerantsuse paradoks : 1)Tolerantsuse nõue: teistel ühiskondadel võivad olla teised väärtused. 2)Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. 27
Inimene väliste jõudude kiuste jätkab süvenemist oma sisemaailma. Ükski kunstiväljendus ei näita inimese mina lõpuni välja, näeme ainult tükikesi. Inimene on tänu oma kujutlusvõimele maailma kroon. Inimene suudab haarata palju rohkem, kui tema füüsiline keha. Tema loominguline eelis kristliku jumala ees on see, et jumala mõtted teostuvad puhtalt neid mõeldes. Inimene võib öelda, et saagu valgus- valgust ei saa aga see annab talle võimaluse mõelda nendest asjadest, millest jumal mõelda ei saa. Inimesel on võime ,,flirtida kurjaga". Ta võib otsida teadmisi kõige hinnaga. · Konstruktivistlik ja strukturalistlik- mis asi see tegelikult on, mille kohta ütlen MINA? Leiab, et kõikide minast rääkimiste taga ei ole tuum-mina, mida kihtide eemaldamisel leida võiks vaid see, mida nimetan MINAks ei olegi midagi muud, kui need erinevad kihid kokku. Mina ei avastata vaid konstrueeritakse, kui minu perspektiivi lähtekoht. Märkan
haavata. Selle käitumise taga on kontrollisoov. "Ma ei seisa sulle vastu, kuna tahan, et sa mind armastaksid". Selline käitumisliin seisneb hirmul. Hirmul olla teisest inimesest sõltuvuses, olla teisest ära tõugatud ja jääda üksi. See, mida kujutatakse ette, kui meeldivat ja toredat, on tegelikult eneseohverdamise vorm. Ego tegutseb.Kuni ego juhib teie hinge, vajate te hea enesetunde jaoks teiste energiat. Tundub, et te olete ära teeninud teiste inimeste tunnustuse või siis mingi välise võimu. Kuid väline maailm ei ole fikseeritud ja stabiilne. Te ei saa arvestada nende pideva truudusega, kellele loodate, olgu selleks siis abikaasa, ülemus või vanemad. Seepärast peate te kogu aeg "töötama", olema valvel ja pidevalt otsima "heakskiiduportsjonit". See seletab, miks on mõistus egoetapil pidevalt närviline ja ärevil. Ego ei saa garanteerida tõelist armastust ja enesehindamist
peamõte ning luuletaja sõnum. 1) Nõmme – linnake Tallinna lähedal (lk 14) Teema: Tähendusetus suures universumis ja võlukunsti puudulikus. Peamõte: Autor mõtiskleb, et kui väike on ta võimsa universumi ees ja kuidas ei ole elus mitte midagi enamat – ei gnoome, ei haldjaid, ei mingit võlukunsti. Sõnum: Me oleme maailmas tegelikult nii väikesed ja see paneb meid mõtlema kõigele tühjusele, mida me enda sees tunneme. Aga neid mõtteid me mõtleme ainult natuke aega, sest kohe liigub mõte lihtsamatele asjadele, nn on luuletuse lõpus kirjutatud nii: „Olin Nõmmel sel augustiööl, kuigi mõte liikus ikka ja jälle Nõmmele. Seal on kõik koos. Seal on kõik koos olnud.“ See luuletus tekitab mulle natuke nostalgilisi tundeid, kuna teema on mulle väga tuttav. Suveöö, tähed paistavad ja olen ihuüksi, ainult koos oma mõtetega. Ma usun, et Juhan kirjutas selle luuletuse, ise
olemas, ilma mõtlemata reageerima. Psühholoogid on viimasel ajal avastanud hulga mõtlemise otseteid, mida me kõik oma igapäevaste otsuste tegemisel kasutame. Neid nimetatakse otsustuslikes heuristikuteks ja need otseteed toimivad paljuski samamoodi nagu reegel " kallis=hea", võimaldades lihtsustatud mõtlemist, mis enamasti on kasulik, kui võib mõnikord viia ka vigadeni, mis lähevad meile kalliks maksma. Siin kohal vaatame just neid heuristikud, mis ütlevad meile, millal uskuda või järgida seda, mida meile öeldakse. Võtame näiteks otsetee reegli, mis väidab, et " kui ekspert seda ütles, siis peab see tõsi olema". Selle asemel, et eksperdi argumentide üle järele mõtelda ja siis nendega nõustuda, ignoreerime me sageli argumente ja laseme end veenda lihtsalt eksperdistaatusest. Selline kalduvus mingis olukorras mehaaniliselt ühele info osale reageerida on , nagu me seda nimetanud oleme, automaatne ehk klõps, vurr tüüpi reaksioon; kalduvust
sest on pärit Maailma Hingest ja ühel päeval läheb ta sinna tagasi. Seal, kus on süda, on ka varandus. Nii hakkas poiss oma südant kuulama. Alguses ta süda aina rääkis ja unistas ja nõudis, kuid lõpuks rahunes. Keegi ei saa oma südame eest põgeneda. Seepärast on parem kuulata, mida ta räägib, et ei tuleks hoopi, mida ei osata oodata. Süda rääkis poisile, et igal inimesel siin Maa peal on varandus, mis teda ootab. Südamed räägivad nendest varandustest vähe, sest inimesed ei taha neid enam otsida. Seetõttu räägivad nad sellest vaid lastele, et ise hiljem mitte haiget saada. Lõpuks hakkas poiss südant mõistma ning ka Alkeemik mõistis, et poisi süda on nüüd võimeline näitama, kus asub varandus. [1] Enne, kui Maailma Hing unistuse tõeliseks muudab, kontrollib ta kõike, mis selle teekonna jooksul õpitud on. See ongi hetk, mil enamus alla annab. Iga otsimine algab alati Algaja
päikesevalgusega harjunud?Ilmselt mitte.Kes on juba kord valgust näinud,ei taha arvatavasti enam pimedusse tagasi.Ta tahaks jagada oma kogemusi teistele, ta tahaks ilmselt oma tarkusi jagada. Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Teised inimesed koopas peaksid teda hulluks. Nad ei usuks teda. Mida ei ole ise näinud ega kogenud seda on ka äärmiselt raske, kui mitte võimatu uskuda. Vabakslastud vang oleks koopasse naastses kinldlasti pimestatud. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Praktiline filosoofia tegeleb järgmiste küsimustega : Esmalt siis klassikaline (Platon kuni XVIIsajand) : *Milline on hea elu? *Milles hea elu seisneb?/Mis teeb elu heaks? *Mida teha, et elu oleks hea? *Milles õnn peitub? *Mis on õnn? * Mida teha, et olla õnnelik? Teisalt siis uusaegne (XXVII XXI sajand):* Mis on õiglus? *Milline on õiglane tegu
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“.
Empiristliku käsitluse kohaselt on kogemus kõige alus. Iga teadmine on kogemusest sõltuv ja selle kontrollile allutatud. Oma teadvuses leiab iga inimene kujutlusi, mida Locke nimetab ideedeks, mis pärinevad kogemusest. Locke vastandub teooriale, et inimesel on ideed kaasasündinud. Sünni hetkel on inimene tabula rasa ning kõik ettekujutused tekivad aja jooksul kogemuse teel. Kogemusel on kaks allikat: väline meeleline taju ja sisemine enesetaju (mõtlemine, tahe, usk). Nendest tulenevad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed võetakse vastu kas üksnes meeltega (värvid, helid) või paljude meeltega (ruum, liikumine) ja nendest tekivad reflektsioonid e sisemised teadvuse seisundid. Vaim on lihtsate kujutluste suhtes passiivne, sest need on põhjustatud otseselt objektidest, ent vaimul on võime võrdlemise, eristamise, sidumise ja abstraheerimise (üldistamise) kaudu sünnitada komplekseid ideid
siia maailma. Üritab vastata küsimusele, miks meid on siia paisatud ja miks see kõik tundub meile nii võõras. Peamiselt määratlevad eksistentsiaalset situatsiooni A.Camus, M.Heidegger ja S.Kierkegaard. 5. Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta küsib kas filosoofia tavapärane küsimustele sõnaliselt vastamine ei ole ainult nendest tekstidest vaimustunud inimeste pärusmaa, kes on neid ajaloolisi tekste uurinud. Kriitikud väidavad, et filosoofial ei ole mingit ajas muutumatud reeglistikku, mille järgi saab tekste liigitada mitte filosoofiliseks ja filosoofilisteks tekstideks 6. Elitaarsus probleemi kohaselt vastanduvad osad inimesed eksistensialistidele. Nende arvates ei ole mingit mõtet küsida eksistentsialistlike küsimusi. Eksistentsialistid arvates
1. OSA- TEKE Kirjanik Anatole France on kunagi väitnud, et juhus on Jumala pseudonüüm, kui ta ei taha ise alla kirjutada. Kui nähakse mõtet sellest, mis meiega juhtub, mõjub meile hästi. Sellist tuge igatsetakse rohkem, kui seletamatud asjaolud ei õnnista meid rõõmsa jällenägemise või armuõnnega- juhustel on ka võim meie elu segamini lüüa. Meie loomusel on omane mõelda, ning tegutseda sihipäraselt- me ei suuda ega taha uskuda, et kõiksus käitub nii ilmselgelt mõtlematult. Paljud inimesed kahtlevad, kas juhused on ikka tõepoolest olemas. Tundub, nagu kõik, mis nendega juhtub, on kas plaanipärane või ettemääratud. Paljud arvavad, et suudavad oma saatuse kavatsusi ette aimata, uurides horoskoope või võttes appi selgeltnägija. Kuid millest me räägime kui öeldakse juhus? Vennad Grimmid on kirjutanud, et juhus on juhtum, mis tuleb ootamatult. Samuti lisasid , et juhus
tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on võrreldav sellega, et terava haigushoo äärmise piina mõjul on seda eksikombel kerge ka seedehäireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) On ilmne, et tunnetame omaenese sisemist hingeseisundit ise seda subjektiivselt tajudes. Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele. Me räägime, et tunneme armastust, rõõmu, muret või viha. Kuid kas me oleme alati kindlad selles, mida tunneme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis üks tegelastest möönab, et tagasitõugatu võib armastust eksikombel seedehäireks pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi sellest kehtida ka meie kõigi puhul. Sageli tõlgendame oma siseseisundit nii, et kui tuleb otsustada, kas valu kõhus on
Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN 4 Anna Jaskolka, 2004. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: kirjastus ERSEN 38 2 KEHAKEELE ALUSED Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse. Näoilmed, zestid ja kehahoid on inimese käitumise alustoed. Kuigi kultuurilised erinevused kehakeelt teatud määral küll mõjutavad, on palju sellest universaalne. Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui tuleme siia ilma, oma ema süles. Pikkamööda meie arusaamine sellest kasvab, kuni oleme suutelised tõlgendama ja kasutama suurt hulka puudutusi, zeste ja ilmeid. Kuigi oleme arendanud niisuguseid tehnoloogilisi uuendusi, nagu telefon, faks ja e-post, et rakendada oma oskust kõnelda ja kirjutada, jääb kehakeel alati meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks.5 2.1 Teod6
Me rääkisime umbes tund ja aina rohkem ja rohkem hämmastas mind tema vastuste küpsus ja sügavus. Nagu selgus vestluse käigus, kuulusid mõned neist vastustest "häälele telefonis." Enne vestluse algust pöördus David minu poole ja ütles, et eile õhtul, pärast seda kui ta sai teada, et ta hommikul minu juurde tuuakse, palus Aghton tal öelda psühho- loogile, et ta palub isiklikult kirjutada üles kõik, mida arutatakse, isegi kui see mulle ei meeldi, palus uskuda, et kõik, mis öeldakse, on reaalne ja et ma ei muretseks vaasi pärast, mille lõhkusin täna hommikul, püüdes akent sulgeda. Kujutage ette kui ehmunud olin ma neist sõnadest, sest olin ainus, kes seda teadis! 2 Nii anti mulle kinnitus, et kõik, mida see poiss koges, oli tõsi. Justkui tume loor kisti mu silmadelt. Siis sain aru, kui alusetud olid kõik mu ettekujutused neile
" /---/ ,,Ainult lihtsad asjad ei vea alt. Ja õnne pole sugugi tarvis kauget otsima minna."" (Kate Hegström & Ravic) Lk 182,,,,Sa oled tubli, Jeannot." ,,Peab olema, kui oled vaene!"" Lk 187,,,,Aga lollusest me ju elame, mitte tõsiasjade kuivast leivast. Kuhu jääks muidu armastus" ,,Mis on sellel armastusega tegemist ?" ,,Oo, paljugi. See hoolitseb edasikestvuse eest. Muidu armastaksime ainult kord elus ja keelduksime kõigest hilisemast. Nii aga muutub see kübeke igatsust, mida tunneme kellegi järele, kelle me maha oleme jätnud või kes meid maha on jätnud, oreooliks selle ümber, kes hiljem tuleb. Ainuüksi juba see, et me varem oleme midagi kaotanud, annab uuele mingi omapärase romantilise sära. Üpris iidne ja vana enesepettus."" (Ravic & Joan) /---/ ,,,,Oli kord laine, kes armastas kaljut kusagil meres, ütleme Capri lahes. Ta kohises ja vahutas kalju ümber, suudles teda päeval ja öösel, embas teda oma valgete kätega. Ta halas ja
See on homne, mida sooviti, oleks pidanud kogu oma olemusega vastu võitlema. o Maailma tihkus ja võõrus on absurd. On päevi kui me tuttava naise näo tagant leiame otsekui taas võõra, keda kuude või aastate eest armastasime, ja võime isegi seda taas ihaldama hakata. o Absurdi tunne avaldub, kui me aegajalt näeme peeglist võõrast, kelle nägu tundub tuttav, aga rahutukstegev, kelle me oma fotode järgi ära tunneme. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? o Maailm kui niisugune ei ole mõistuspärane, see on kõik, mida võib tema kohta öelda. Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd sõltub samavõrd inimesest kui maailmast. o Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandamisest.
Üheks lemmikharjumuseks oli väljas olles läbi nina hingata. Sellepärast ei lubanud ta sügisel, talvel ja kevadel igapäevastel jalutuskäikudel kedagi endaga rääkida. Ta eelistas vaikimist külmetumisele. Enne iga otsust tavatses ta pikalt järele mõelda. See sai talle saatuslikuks. Kaks korda mõtles ta paluda daami kätt. Ta kaalutles ilmselt nii kaua, et ühel juhul daam abiellus ettevõtlikuma mehega ja teisel juhul lahkus daam Königsbergist enne kui filosoof otsusele jõudis. Kant arvas, et meeste riiete värv peaks olema kooskõlas valitseva aastaaja värvidega. 2 Ta tõusis kell 5 üles ja hakkas kohe tööle. 7- 9 pidas loenguid. Peamine tööaeg, mil sündisid ka tema teosed, oli 9- 13. Pärast sellele järgneval lõunasöögil oli tal alati külalisi, kusjuures ta eelistas mehi praktilise elu valdkondadest õpetlastele
esitada vastuväite, mis on samaväärne. Arendasid edasi grammatikat ja ka loogikat ning töötasid välja terve rea sofisme ehk sõna väänamisi. Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning
kui me selle sealt leiame või kui see sealt ise majapidajaks. uuesti esile kerkib, kuidas me teame, et see on · Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse? just see otsitu ja taasleitu?" 10 R VIII,15 · Maist tuleb kasutada (uti). · Usk · Jumalat tuleb maitsta (frui). · Ma usun selleks, et tunnetada; tunnetan, et · CARITAS JA CUPIDITAS uskuda. - Credo, ut intelligas; intellige ut credas. · Inimene on võrreldav palveränduriga taevase · Keskseks küsimuseks Augustinuse elus oli isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene allumine autoriteedile. laevu ja vankreid, et saavutada eesmärki. · Pöördumine tähendab tema jaoks otsustavalt kiriku · Kuid ta ei tohi armuda vahendeisse. autoriteedi tunnustamist ja Pühakirja
illusioone või lihtsalt hoolimatusest asjadel minna laskma. Kõige eest siin elus tuleb vastust anda. Mõelge järele, kas olete seni käitunud nii nagu soovite, et teiega käitutaks. Kui soovite oma elus midagi muuta, siis jällegi, alustage iseendast. Meie maailm on selline nagu meie ise selle loome. Ennustamisel välja tules näitab kaart, et peame käituma ausalt, võtma elu sellisena nagu see on ning mitte looma illusioone. Saame täpselt seda, mida oleme ära teeninud. Samuti, olenevalt kontekstist, võib tähendada, et tuleb tegemist teha lepingute või muude juriidiliste dokumentidega. Kaart number XII: Poodu Planeetidest vastab Neptunile. Kaart viitab ohvri toomisele, tänu millele saabub tarkus. Pildil on kujutatud nooruk, kes on pea alaspidi ristile riputatud. Tema käed on seljataha seotud. Võiks arvata, et ta kannatab, kuid ei, ta on rahulik ja pigem äraootaval seisukohal. Ta justkui teaks, et ta
annaabi.ee 
