50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
58126609
Õppematerjali autor
ebaõnnestumistel takistada oma edenemist vaimsel teekonnal. Kui Sa kukud, siis lihtsalt tõuse ja proovi uuesti. Ära rahuldu maaslamamise ja enesehaletsusega, öeldes, et Sa ei suuda jätkata ning elu on liiga raske. Su seesmine hoiak olgu täielik kindlus, et kui Sa kord oled oma jala vaimsele teele tõstnud, siis Sa jõuad lõpuks ka sihile, ükskõik, milliseid takistusi sel teekonnal ka ei tuleks ületada. Sa märkad, et omaette oldud aeg laeb Sind vaimselt ja aitab Sul hakkama saada kõige eesootavaga tagasi kohkumata, takerdumata. Meie peame seejuures hoolitsema, et raskustes inimesed tunneks end abitutena, tõrjutute või kaitsetutena . Dalai-Laama kujutab meele loomust ette kujutada järveveena. Lohutamine aitab hirmu hajutada. Deprasiooni võib kergendada nõu andmise ja kiindumuse väljendamisega. Igale kavatsetud teole peab eelnema mõtte- või tundeakt. Tihti määrab meie tegude kõlbelise sisu just see, kuidas ja mil viisil me sündmustele ja elamustele reageerime
Äratundmine saabub siis, kui me oleme kõikide oma tunnetega ja suudame neile ,,jah" öelda. Täiesti hullumeelne on lahkuda siit ilmast enne, kui me ei ole oma keharakke nimepidi tundma õppinud ja oskust vaikuses kuulata oma sisemist häält. Mida ma vajan selleks, et olla rahul ja õnnelik? Rõõm on selles, et inimese usk positiivsesse mõttejõudu on aina kasvamas. Imelised ja uskumatud lood võitlusest surmahaigustega ja tervenemistest, sunnivad ka kõige uskmatu mõtlema - miks mõned inimesed haigestuvad viirushaigustesse ja teised nende kõrval mitte? Mis on tervetes inimestes teistmoodi? Mispärast meie keha hakkab meile vastu töötama ja pahaloomulisi rakke tootma? Terapeut Jure Biechonski on veendunud, et meel ja keha on seotud ja keha ei valeta kunagi. Meie mõtted ja tunded mõjutavad vererõhku, kehatemperatuuri, seedimist ning väga olulisel määral hingamist.
Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele. R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab rahu oma kodus. J.W.Goethe
selle, et maailm näib vähem tähenduslik, vähem rikas, vähem huvitav, jne. kui ta tegelikult on. Ja vastupidi, kui me neid tunnetusorganeid kasutame ja arendame, võime avastada uusi tähendusi, rikkusi neid maailma tahke, mis olid varem meile kättesaamatud. Praegune teaduslik metodoloogia loob meile maailmast puuduliku, ühekülgse ja tugevasti vaesestatud pildi. Meile on kättesaadavad kõik uuritava objekti kõige pealiskaudsemad aspektid, aga kõik, mis teeb objekti inimlikult huvitavaks, tähenduslikuks ja tähtsaks, jääb märkamata. Materialistliku teaduse ülemvõim on halb, sest: 1. kui puuduv pidev uurimine sellistes ,,ebateaduslikes" küsimustes nagu ,,mis on inimese eksisteerimise mõte ja eesmärk", langeb tsivilisatsioon veelgi sügavamasse masendusse. Küsimus on selles, et ,,inimene ei ela üksnes leivast" 2
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika)
Tegelikult on jumal Epikurose sõnul täiuslik olend, kes järelikult elab häirimatu naudingu seisundis. Selline olevat nimelt prolepsis, mis inimestel jumalast on. Rahvahulgad aga ei jää prolepsis`e juurde, vaid seovad sellega kõiksuguseid meelevaldseid lisandusi jumalate sekkumise kohta inimeste ellu. Jumal aga ei saaks jääda häirimatu õndsuse seisundisse, kui tal tuleks inimeste asjadesse sekkuda. Seetõttu ta seda ka ei tee. Epikuros kirjeldab jumalaid kõige peenematest aatomitest koosnevate õndsate olenditena, kes elavad maailmadevahelises ruumis ja kellel puudub igasugune vajadus sekkuda inimeste ellu. Kuid see ei tähenda, nagu poleks jumalatel mingit rolli inimeste elus – nad kujutavad endast eetilist ideaali, s.t. sellise seisundi realiseeerumist, mille poole ka inimene püüdleb. 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053
159. Vigu oleks lihtne parandada, kui inimesed neid ei armastaks. 160. Maohaavad ei tule sellest, mida sööme, vaid sellest, mis meid sööb. 161. Varasemad ebaõnnestumised on tulevaste õnnestumiste teerajajad. 162. Kord tuleb tuul, mured minema viib, tänast päeva olnud iial poleks kui siis. 163. Kõver puu ei jäta sirget varju! 164. Järelemõtlemine aitab meid, põhjuste teadasaamine toob selgust. 165. Kes askeldab meega, see lakub sõrmi! 166. Ei ole veel kõige suurem valu, mis toob pisaraid, ei ole veel kõige raskem kurbus, mida võib panna sõnadesse. 167. Õnn on kui tänavapoiss, kes naeratab korra ja kaob... 168. Inimese väärtust ei hinnata välimusest, vaid tema hingest ja selle sügavusest. 169. Truudus pole armastuse vaid iseloomu tugevuse tunnus. 170. Tööga ei tohi oodata, küll aga eduga. 171. Kõrkus käib võimetuse eel, uhkus sammub aga tegude järel. 4 172
osadeks jaotada ja seepärast on ta jaotatav. Descartes tegi ka tähelepaneku, et vaimu ei mõjuta mitte kõik kehaosad, vaid aju või üksnes väike aju osa, milles arvatakse olevat üksmeel. Descartes jõudis lõpuks välja selleni, et iga üksik liikumine, mis sünnib aju osas, mis vahetult mõjutab vaimu, sisestab temasse mingi ühe aistingu ja see aisting on selline, mis aitab kaasa terve inimese säilimisele kõige enam ja kõige sagedamini. Siiski Jumala hüvelisusest hoolimata, jääb ta arvamusele, et inimloomus petab vahest. Enamasti teatavad meeled küll tõde, kuid vahel siiski eksitavad. Lõpuks täheldas ta ka, et erinevus ärkveloleku ja une vahel on väga suur. Sest kui inimesed ilmuksid ja kaoksid nii äkitselt nagu unenäos, siis peaks ta neid tontideks või vaimudeks. Ja sellele teadmisele jõudis ta, kui oli kokku võtnud oma meeled, mälu ja mõelnud palju
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid