Kohustiste arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Kohustiste jaotus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad eristada teadaolevaid kohustisi ja tingimuslikke kohustusi; ·tead, kuidas kajastatakse tingimuslikke kohustisi bilansis. 2 Kohustiste jaotus Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: ·mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ·millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne.
on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017). Selleks, et kohustisi bilansis kajastada, peavad olema täidetud ka järgmised tingimused: on tõenäoline, et tuleb loobuda tulevasest majanduslikust hüvest selleks, et kohustisi hüvitada; kohustist saab usaldusväärselt mõõta või hinnata rahalises väärtuses. Kohustised saab jagada lühi- ja pikajalisteks (Alver & Alver, 2017). Kokkuvõtvalt on kohustistele omasteks tunnusteks: nende olemasolu käesoleval hetkel ja tähtajalisus võimalus neid kehtestada lepinguga või seadus(t)ega
on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017). Selleks, et kohustisi bilansis kajastada, peavad olema täidetud ka järgmised tingimused: on tõenäoline, et tuleb loobuda tulevasest majanduslikust hüvest selleks, et kohustisi hüvitada; kohustist saab usaldusväärselt mõõta või hinnata rahalises väärtuses. Kohustised saab jagada lühi- ja pikajalisteks (Alver & Alver, 2017). Kokkuvõtvalt on kohustistele omasteks tunnusteks: nende olemasolu käesoleval hetkel ja tähtajalisus võimalus neid kehtestada lepinguga või seadus(t)ega
Ü-11.2 Firma omandas 10 aastaks 30 000 krooni eest patendi. Kui suur on patendi amortisatsioonikulu aastas ja kui suur on patendi raamatupidamislik väärtus kolm aastat pärast patendi ostu? ____ 1 aasta amortisatsioonikulu on 3000 krooni. ( 30 000 / 10) 3 aasta mõõtudeks on bilansiline väärtus 21 000 ( 30 000 (3 * 3000)) Ü-11.3 Suur Firma ostis aasta algul Väikese Firma 10 miljoni euro eest. Väikese Firma vara turuväärtus ostmise hetkel oli 14 miljonit eurot, kohustisi oli firmal 11 miljoni euro ulatuses. Arvutada goodwill ja teha raamatupidamiskanne Väikese Firma ostu kohta. ____ Vara reealne väärtus 14 mlj Kohustisi 11 mlj Puhasvara 3 mlj Maksti 10 mlj ehk siis 7 mlj rohkem, kui asi väärt oli. Seega goodwill on 7 miljonit eurot. D: Vara 14 mlj D: Goodwill 7 mlj K: Kohustised 11 mlj K: Pangakonto 10 mlj Ü-11.5 Raadiojaam XYZ sai frantsiisi raadio lainepikkuse kasutamiseks seitsme aasta jooksul.
hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). See koosneb kahest osast: 1. Vara ehk aktiva 2. Vara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital ehk passive Käibevara Põhivara Raha Pikaajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud Kinnisvara investeeringud Nõuded ja ettemaksed Materiaalsed põhivarad Varud Bioloogilised varad
Mis on ressurss? Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. 17.Firma finantseerimise võimalused ja allikad: omavahendid, ettevõtlustoetused, lühi- või pikaajaline pangalaen tagatise vastu, liising, krediitkaart, jne 18.Nimeta bilanssi kaks poolt. Mida need sisaldavad (lühidalt)?aktiva - bilansi vasakul poolel kajastatakse ettevõtte vara, passiva - bilansi paremal poolel kajastatakse kohustisi ja omakapitali. 19.Mida tuleks jälgida eduka äri asukoha valikul? Selgita miks?Oluline on asuda kättesaadavas kohas potentsiaalsele klientuurile, mitte kuskil suvalises kohas. Sest muidu ei leia klient firmat ega pane seda ka tähele. 20.Kirjelda äriideede tekkepõhjuseid, kuidas need tekkivad? Palju äriideid tekib kindlasti juhuslikult, vajadusest kasvada suuremaks, analüüsides ja uurides statistikaid, millist äri oleks mõttekas alustada.
organisatsioonina. Jätkuv tegutsemine on eelduseks pikaajaliste laenude saamisel, lisaks pikalise vara kuluks kandmisel. Jätkuvus võib katkeda likvideerimise või lõpetamisega. Nii tuleb vara kajastada reaalväärtuses. Firma tegutseb oma eesmärkide saavutamise nimel nähtamatu lõputa. Monetaarsuseprintsiip- raamatupidamisaruannetes kajastatakse infot, mida saab väljendada rahas. See võimaldab vara, kohustisi, tehinguid mõõta, kajastada ning analüüsida. Perioodilisuseprintsiip- aruandeid koostatakse teatud ajaperioodide möödudes. Soetusmaksumuseprintsiip- varaobjektid võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas ja kulutused tegelikus väärtuses. (vara kajastatakse soetamise hetkel ja kulutuste kogusummas) Realiseerimiseprintsiip e tulu tekkimine- tulu arvestatakse tekkimise momendil. (toodete muuk kajastatakse realiseerimise hetkel)
Kokku on ta avaldanud umbes 7 õppeteost. Eelmainitud raamatus käsitleb Pacioli, kuidas peaksid kaupmehed oma müüke ja tulusid kirja panema ning mis kõik selleks olema peab. Näiteks, et olla edukas kaupmees peab sul olema hea raamatupidaja, efektiivne raamatupidamise süsteem ning piisavalt raha, et saada krediiti. Efektiivne raamatupidamise süsteem pidi näitama kaupmehele täpselt, kui palju tal on vara ning kohustisi. Oluline oli, et kaupmehed loendaksid oma vara (algul väärtuslikum ehk liikuvam osa varast ning hiljem liikumatu osa) üle teatud kindlaks ajaks. See viis võimaldas kaupmeestel saada pidevat kasumit enda ning oma pere ülalpidamiseks. Tähtis oli ka kirja panna kaupade eest tasumise viis. Luca Pacioli on raamatus üles märkinud 9 makseviisi, mida kasutatakse ka tänapäeval. Mulle küll ei meenu, et keegi kaup kauba vastu
ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga KASUMIARUANNE spetsifitseerib kasumi allikad ja kasutamise, kajastab firma tulusid ja kulusid ning kasumit/kahjumit lõppeval majandusaastal OMAKAPITALI MUUTUSE ARUANNE kajastab lõppeval majandusaastal toimunud muutusi firma omakapitalis PUHAS KÄIBEKAPITAL- käibevara lühiajalised kohustised Makstaoleva arve tasumine VÄHENDAB MAKSJA VARA JA VÄHENDAB KOHUSTISI KES ESITAB NÕUDED DEEBITOR, KELLELE - KREEDITOR
kui see on pikem kui 12 kuud; nt. varud ja nõuded ostjate vastu); - varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (nt. kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja - varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Lühiajaliste kohustistena kajastatakse järgnevaid kohustisi: - Kohustisi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. võlad tarnijatele); - kohustisi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; - kohustisi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt. lühiajalised laenud). 6 16. Kasumiaruannete skeemid Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt.
Eesti finantsaruandluse standardist lähtuvalt mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest, nendeks on kasumiaruanne ja bilanss. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid) Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ehk raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. Varad = kohustised + omakapital Omakapital = vara kohustised Aktiva = Passiva Käibevara + põhivara = lühiaj. + pikaaj. kohustised + omakapital 6. Bilansimuudatused 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude liikidest. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes funktsioonidest. Raskem on skeem 2 kuna kõikide ärikulude juures vaja otsustada millise ettevõte
tulemuseks kahjum) Raamatupidamine tugineb raamatupidamise põhivõrrandile, kus: ressursid = ressursside allikad ehk vara = kapital = kohustised + omakapital ehk aktiva = passiva Bilanss (finantsseisundi aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). Käibevara: raha, lühiajalised investeeringud, nõuded ja ettemaksed, varud; (N reklaam) Põhivara: pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara ; (Seadmed, autod jne), immateriaalne põhivara (patendid, tarkvara); Omakapital: Seotud omakapital (aktsia- või osakapital; reservid); vaba omakapital (aruandeaasta kasum; eelmiste aasate jaotamata kasum); Käibevara soetatakse kohustiste arvelt
See võimaldab süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega. Kohustuste osas analüüsitakse lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste osatähtsust ning võrreldakse omakapitali osatähtsusega. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali. Bilanss annab ülevaate ettevõtte majanduslikust seisukorrast, mis on välja kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Bilansi vertikaalanalüüsiks võtavad autorid koguvarade hulga, millest suurema osa aktivast moodustab põhivara, vaata joonist 1. Joonisel 1 on näha, kui suure hulga kogu varast moodustab põhivara ja kui suure käibevara. Joonis 1. Põhivara ja Käibevara osakaal varadest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud)
SUHTARVUANALÜÜS on finantsanalüüsi peamine instrument, võimaldades välja tuua analüüsitavate finantsnäitajate seoseid ning võrrelda omavahel erinevaid ettevõtteid (võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega, tegevusharu keskmistega või konkurentide andmetega.) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B
- vastutus on piiratud - otsused on demokraatiapõhised puudused: - kui töötajate suhted halvenevad, mõjutab see ka ühistut. - otsuste tegemine ei suju kiiiresti ! ! ! ! ! 2. Ettevõtte finantsanalüüsi suhtarvud, nende sisu, seletus. likviidsussuhtarvud- näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustiste tasumiseks. toimimissuhtarvud- kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid kapitali struktuuri suhtarvud-ettevõtte võime tasuta lühi-ja pikaajalisi kohustisi ja oma- ja võõrkapitali struktuur rentaabluse suhtarvud- kasumi genereerimise efektiivsus käibelt turupõhised suhtarvud- aktsiate väärtus ! 1. Ettevõtte keskkond: poliitiline, majanduslik jne. poliitiline- seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides, saavutada riigis majanduse kasv, vähendada töötuse määra, madal inflatsioon, panustada eksporti, madalad intressimäärad. ! majanduslik- valitsuspoliitika, tootmisettevõtete saavutused
Raha ekvivalendiks on: Vali üks: Investeering omakapitali, mille lõpptähtaeg on määramata Investeeringud, mille väärtuse muutumise risk on suur Investeeringud, mille väärtuse muutumise risk on väike Investeering, millel puudub lõpptähtaeg Tagasiside Õige vastus on: Investeeringud, mille väärtuse muutumise risk on väike Küsimus 15 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Pikaajaliseks loetakse kohustisi, mida Vali üks: Ei saa 12 kuuks edasi lükata õigusliku aluse puudumise tõttu Loodetakse hüvitada tavapärasest pikema talitlustsükli jooksul Hoitakse kauplemise eesmärgil On kohustuslik hüvitada 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu Tagasiside Õige vastus on: Loodetakse hüvitada tavapärasest pikema talitlustsükli jooksul Küsimus 16 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Majandustehing on : 1. Väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama (majandus) üksuse vaheline siire või vahetus; 2. Tehing, mis mõjutab firma finantsseisundit ja mida saab objektiivselt mõõta. Majandustehingud muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Bilanss – (finantsseisundi aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara fikseerimise allikaid ( kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on vara ning passivad vara finantseerimise allikad (kohustised ja omakapital). Aktiva: 1. KÄIBEVARA Lühiajalised Raha finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Varud Materiaalne põhivara 2
kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Läbi aegade on kasutusel olnud mitmesuguseid raamatupidamise süsteeme. Enam kasutusel olevate ja levinumate põhisüsteemide hulka kuuluvad itaalia, saksa, prantsuse- inglise ja ameerika süsteemid. 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve Omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus maksta oma kohustisi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandussündmuste andmete identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist eesmärgiga võimaldada infotarbijatel langetada juhtimisotsuseid
● Käibevarad – varad, mis on likviidsed, järgneva majandusaasta jooksul muutuvad likviidseks või kasutatakse ära ettevõtte majanduslikus tegevuses. Esineb raha vormis või seda saab kergesti rahaks muundada. ● Käibekapital – investeeringud käibevarasse ● Puhas käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustised ehk näitab meile seda, kas ettevõtte käibevarad katavad ettevõtte lühiajalisi kohustisi 2. Nimetage vähemalt kolm käibekapitali juhtimise komponenti ning kirjeldage 1 lausega neist igat üht. Käibekapitali juhtimise komponendid: ● Raha ja kergesti realiseeritavate väärtpaberite juhtimine (raha ja lühiajalised investeeringud bilansis) ○ ettevõtte likviidsuse tagamine, ○ optimaalse rahajäägi kindlaksmääramine. ● Nõuete ehk debitoorse võlgnevuse juhtimine ○ nõuete suuruse planeerimine,
majandusaastate lõpul. Kui tegemist on müük-tagasirentimisega, kus tagasirentimine on kasutusrentimine, kajastatakse müügitehingu tulum/kadum üldjuhul viivitamatult (IAS 17 p. 61 ja RTJ 9 p. 41). Kasutusrentimine Kasutusrendileping annab rentnikule õiguse vara kasutamiseks teatud perioodil, kuid vara jääb renditaja omandusse. Rentnik ei kapitaliseeri renditud vara ning tal ei teki vara kasutusrendiga seonduvalt kapitaliseeritud kohustisi. Kasutusrendikulu/tulu kajastatakse üldjuhul lineaarselt, isegi siis, kui maksed ei toimu ühtlaselt. Rentnik arvutab arvestusperioodi rendikulu lepingutingimustest tulenevalt. Kui renditaja nõuab ettemaksu, siis kirjendab rentnik ettemaksu: D: ettemakstud rendikulu K: pangakonto Majandusaasta lõpul korrigeerib rentnik ettemaksu perioodi kulu summas: D: kasutusrendikulu K: ettemakstud rendikulu Renditud varaobjekt jääb renditaja bilanssi. Renditaja kirjendab renditulu ning arvestab
väljamaksmata palgavõlad töötajatele, ettemaksed kaupade või teenuste eest. Kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul algdokumendil. Tingimuslike kohustiste all mõistetakse selliseid kohustusi, mis ei ole bilansipäeva seisuga reaalselt ettevõtte kohustused, kuid võivad tulevikus tekkida sõltuvalt asetleidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest. Tingimuslikke kohustisi võib liigitada: kohustised, mis eeldavad hindamist; kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Levinuimaks kohustiseks, mis eeldab hindamist on garantiieraldis. Juhul kui ettevõte annab enda poolt müüdud toodetele garantii, moodustatakse ettevõtte bilansis eraldis summas, mis on vajalik bilansipäevaks müüdud toodetega seotud garantiikohustise rahuldamiseks. Kohustavaks sündmuseks on toodete müük. Eraldise
esitatud nõue peab olema vastunõue, s.t. nõue peab oleme sissenõutav ja mõlema nõude täitmise tähtaeg peab olema saabunud või kui nõude esitamine on lubatud igal ajal, siis nõude esitamisest alates. Poolte kokkulepe lõppemise alusena Kokkulepe mille tulemusel kreeditor loobub oma nõudest ja vabastab võlgniku kohustuse täitmisest. Kohustuse lõppemisega langeb ära võlasuhte alus ja seega ka leping lõppeb. Poolte kokkuleppel võib lõpetada kõiki kohustisi v.a. need mis tekkivad seaduse alusel. N. elatisraha maksmine. Samuti terviserikkest tuleneva kahju tekitamine. Selliste kohustuste lõpetamine kokkuleppel on kehtetu ja tühine. Juriidiliselt toimub ühe kohustuse lõppemine samaaegselt uue kohustuse tekkimisega. Lepingupoole surm või juriidilise isiku likvideerimine Kuna võlasuhte üheks kohustuslikuks koostisosaks on subjektide olemasolu, siis subjektide puudumisel puudub ka võlasuhe.
(2, lk 311) Käibekapitali suhtarvud arvutatakse välja nii vara kohta tervikuna kui ka erinevate vara liikide lõikes. Vara kasutamise tulemuslikkust iseloomustavad käibekordajad, mille leidmiseks võrreldakse müügikäivet vara maksumusega. (26, lk 22) Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel. (2, lk 315) Võimendussuhtarvudel eristatakse finantsvõimendust ja tegevusvõimendust. Võimendus on seotud püsivkuludega tegevusvõimendus on seotud põhitegevuse püsivkuludega ja finantsvõimendus on seotud finantseerimistegevuse püsivkuludega. Finantsvõimenduseks nimetatakse intressikuludega seotud võõrkapitali
raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali ; Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed
tavapärastel tingimustel valitsussektoriga sõlmitud majandustehinguid [11]. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud [11]. 7.1.4 Lühiajalised eraldised Hinnangulised lühiajalised kohustised on sellised, milliste tekkimine on kindel, kuid nende suurust ega tekkimise aega ei saa täpselt määrata. Hinnangulisi lühiajalisi kohustisi kajastatakse bilansis lühiajaliste eraldiste kirjel [20 : 148]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · eraldiste hindamise kriteeriumid; · eraldiste hindamise kord; · eraldiste moodustamiseks koostatav algdokumentatsioon; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruannetes kajastamise kord [1 : 170]. 7.2 Pikaajalised finantskohustused Kõik kohustused, mis ei ole lühiajalised, liigitatakse IAS 1 järgi pikaajaliseks.
igapäevane toimimine sujuks tõrgeteta. Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde – kreditoorse võla välde. 18. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara – lühiajalised kohutused. Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega. Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele. Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne 19. Kuidas hinnata ettevõtte kasumlikkust? 20. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust?
seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 18. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara lühiajalised kohutused. Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega. Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele. Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne. 19. Kuidas hinnata ettevõtte kasumlikkust?
esitatud nõue peab olema vastunõue, s.t. nõue peab oleme sissenõutav ja mõlema nõude täitmise tähtaeg peab olema saabunud või kui nõude esitamine on lubatud igal ajal, siis nõude esitamisest alates. Poolte kokkulepe lõppemise alusena Kokkulepe mille tulemusel kreeditor loobub oma nõudest ja vabastab võlgniku kohustuse täitmisest. Kohustuse lõppemisega langeb ära võlasuhte alus ja seega ka leping lõppeb. Poolte kokkuleppel võib lõpetada kõiki kohustisi v.a. need mis tekkivad seaduse alusel. N. elatisraha maksmine. Samuti terviserikkest tuleneva kahju tekitamine. Selliste kohustuste lõpetamine kokkuleppel on kehtetu ja tühine. Juriidiliselt toimub ühe kohustuse lõppemine samaaegselt uue kohustuse tekkimisega. Lepingupoole surm või juriidilise isiku likvideerimine Kuna võlasuhte üheks kohustuslikuks koostisosaks on subjektide olemasolu, siis subjektide puudumisel puudub ka võlasuhe.
seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 24. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara lühiajalised kohutused. · Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega. · Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele. · Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne. 25. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid.
on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks; ettevõte suudab kasutada või müüa loodavat vara; immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata (sh turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete ja teenuste jaoks); arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Lühiajalise kohustisena kajastatakse kohustisi kui a) see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul; b) selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõik muud kohustised on pikaajalised kohustised. Varasid ja kohustisi ei tasaarvestada omavahel bilansis, väljaarvatud kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuse tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. See eeldab, et ettevõtted on sõlminud kirjalikud lepingu tasaarvlemiseks.
eriotstarbeliste aruannetena. 2. Ressursside jaotamise ja ümberjaotamise otsused (hõlmab toodete ja klientide analüüsi, hinnakujundamist); genereeritud info vormistatakse tavaliselt toodete või teenuste, samuti kaubamärkide, jaotuskanalite jms rentaablust käsitlevate aruannetena. 3. Kulude planeerimine ja kontroll; genereeritud info vormistatakse vastutuskeskuste tulusid, kulusid, varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus
• arusaadavuse printsiip; • olulisuse printsiip, • järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip; • tulude ja kulude vastavuse printsiip; • objektiivsuse printsiip; • konservatiivsuse printsiip; • avalikustamise printsiip, • sisu ülimuslikkuse printsiip, • tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist saadava kasu vahel. Majandusüksuse printsiibi kohaselt peab arvestama raamatupidamiskohustuslane oma majandustehinguid, vara ja kohustisi lahus omanike, töötajate ning teiste isikute varadest, kohustistest ja majandustehingutest. Jätkuvuse printsiibi kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane olema jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust oma tegevust lõpetada. Raamatupidamise aruandes peab info olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja mõistetav aruande kasutajale, kellel on selleks piisavad finantsalased teadmised. Selleks tuleb juhinduda arusaadavuse printsiibist
seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 24. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara lühiajalised kohutused. Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega. Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et pikaajalisi varasid finantseeritakse lühiajalistest allikatest. St et kui lühiajalisi kohustisi on palju, käibevara on väike ja lühiajalist raha kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele. 6 Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne.
vastunõue, s.t. nõue peab oleme sissenõutav ja mõlema nõude täitmise tähtaeg peab olema saabunud või kui nõude esitamine on lubatud igal ajal, siis nõude esitamisest alates. Poolte kokkulepe lõppemise alusena Kokkulepe mille tulemusel kreeditor loobub oma nõudest ja vabastab võlgniku kohustuse täitmisest. Kohustuse lõppemisega langeb ära võlasuhte alus ja seega ka leping lõppeb. Poolte kokkuleppel võib lõpetada kõiki kohustisi v.a. need mis tekkivad seaduse alusel. N. elatisraha maksmine. Samuti terviserikkest tuleneva kahju tekitamine. Selliste kohustuste lõpetamine kokkuleppel on kehtetu ja tühine. Juriidiliselt toimub ühe kohustuse lõppemine samaaegselt uue kohustuse tekkimisega. Lepingupoole surm või juriidilise isiku likvideerimine Kuna võlasuhte üheks kohustuslikuks koostisosaks on subjektide olemasolu, siis subjektide puudumisel puudub ka võlasuhe.
annaabi.ee 
