renditud varaobjekti vastavalt valitud depretsioonimeetodile. 3 Kui rendimaksed tasutakse aasta lõpul, arvutatakse näite 1 lähteandmetel rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852). Rentniku igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852). Rendimaksete graafik Kuupäev Rendimakse Intressikulu Kohustise Kohustise jääk tasumine i =10 % vähenemine 01. 01. 2005. 100 000 31. 12. 2005. 40 211 10 000 30 211 69 789 31. 12. 2006. 40 211 6978 33 233 36 556 31. 12. 2007. 40 211 3655 36 556 0 Kokku 120 633 20 633 100 000 Rentniku raamatupidamiskanded on järgmised.
toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustis - Raamatupidamiskohustlase lasuv rahaliselt hinnatav võlg Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisad. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Raamatupidamisearuanne (finantsseisund teatud kuupäeva seisuga, aastaaruande koostisosa)
pealdisena. Nõusolek käendajaks olla võib ka kirjas teatatud olla. Kui võlgnik jätab kohustuse täitmata siis vastutavad kreeditori ees võlgnik ja käendaja solidaarselt. Kuna on ette nähtud solidaarne vastutus, siis kreeditor võib võla sisse nõuda kas võlgnikult või käendajalt. On võimalik ka variant, kus mitu isikut nõustuvad ühiselt olema käendajaks. Käendus lõpeb seadusega ette nähtud tingimustel: 1)lõpeb tagatud kohustise või lepingu enda lõppemisega; 2)kui kreeditor ei ole kolme kuu jooksul arvates käendusel tagatud kohustise tähtpäeva saabumisest esitanud hagi täitmiseks; 3) võla ülekandmisega (toimus võla ülekandmine, kuid käendaja ei nõustunud olema käendajaks uuele subjektile). Garantii andmine (1) Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse
Kohustised saab jagada lühi- ja pikajalisteks (Alver & Alver, 2017). Kokkuvõtvalt on kohustistele omasteks tunnusteks: nende olemasolu käesoleval hetkel ja tähtajalisus võimalus neid kehtestada lepinguga või seadus(t)ega nende tekkimine, kui toimetatakse kohale vara või sõlmitakse leping need on tekkinud minevikus toimunud tehingutest (Kallas, 2002, lk 134). Kohustist tasutakse kas rahas maksmisega, muude varade üleandmisega, teenuse osutamisega, kohustise asendamisel teisega või kohustise ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134). Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt: tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4) 5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks:
Kohustised saab jagada lühi- ja pikajalisteks (Alver & Alver, 2017). Kokkuvõtvalt on kohustistele omasteks tunnusteks: nende olemasolu käesoleval hetkel ja tähtajalisus võimalus neid kehtestada lepinguga või seadus(t)ega nende tekkimine, kui toimetatakse kohale vara või sõlmitakse leping need on tekkinud minevikus toimunud tehingutest (Kallas, 2002, lk 134). Kohustist tasutakse kas rahas maksmisega, muude varade üleandmisega, teenuse osutamisega, kohustise asendamisel teisega või kohustise ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134). Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt: tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4) 5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks:
creditor (võlausaldaja, õigus raha saada) debitor (võlgnik, peab raha maksma) ex contractu (suhe tekib lepingust) quasi ex contractu (suhe tekib justkui lepingust) ex delicto (süütegu) quasi ex delicto (justkui süütegu) osavastutus Lepingud - contractus (ühe või mitme isiku kokkulepe selleks, et tekiks obligatsioon) normaalne kehtiv arusaam lepingu sisust + vaba tahe Obligatsiooni täitmine - solutio täitmisel peab olema leitud kohane subjekt. Kohustise täidab deebitor võib sisse nõuda diligentia () Lõppemise viisid - uuendus - tasaarveldus - loobumine Aegumine - surm - leping - justkui leping - pahategu - justkui pahategu Obligatsiooniõiguse eriosa 1) reaalne leping, milles on vajalik asja üleandmine ühelt teisele 2) verbaalne (suuline) leping, kus on vajalik teatud sõnade lausumine 3) literaalsed (kirjalik) lepingud, mis kehtivad ainult teatava kirjaliku vormi olemasolul
Kulu on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta. Tulu on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) Kasum/kahjum summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega,
teokoosseis. Sellise teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Seetõttu tuleb maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalikõigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega.[2] Seadusandja jõudis 3aastase hilinemisega järele ning kinnistas vastava põhimõtte 2002. a jõustunud maksukorralduse seaduses (§d 8384). Hilisemas praktikas viitab Riigikohus, et lähtub siinjuures Maksukorralduse seaduse §st 84, mis sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise
täita. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pole tasunud lepingus kokkulepitud ostu-müügihinda. Samuti pole poolte vahel vaidlust selles, et lepingu p-s 2.2 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja saabumisel oli alustatud AS Satwo likvideerimismenetlusega ning AS Satwo aktsiate väärtus oli langenud. 12. Tsiviilkoodeksi § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Tsiviilkoodeksi § 174 sätestab, et kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine pole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Ringkonnakohus leidis, et kostjal oli õigus oma kohustuste täitmisest TsK § 248 alusel keelduda, sest hageja rikkus lepingut ning ei säilitanud ostu-müügilepingu eset (aktsiad). Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu. Aktsiad olid kostja lepingulise kohustuse täitmise tähtaja saabumisel olemas, kuigi nende väärtus oli langenud
väljaminek. Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Kulu – majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustistest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb ( välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Tulu – majanduslik kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara või sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed). Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum, vastupidi – kasum). RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND vara = kohustised + omakapital ehk aktiva = passiva ehk vara = kapital ehk ressursid = ressursside allikad Majandussündmusti kajastatakse raamatupidamise põhivõrrandist lähtudes:
• Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist • Kulu – on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed) • Tulu – on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) • Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) Raamatupidamine tugineb raamatupidamise põhivõrrandile, kus: ressursid = ressursside allikad ehk vara = kapital = kohustised + omakapital ehk aktiva = passiva Bilanss (finantsseisundi aruanne) on
palgast 2% . 15 Ettevõte peab arvestama töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu 33% ning kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks. 11 PIKAAJALISTE LAENUKOHUSTUSTE ARVESTUS Pikaajalisteks kohustusteks loetakse kohustusi, mille maksetähtajani on üle aasta. Bilansis kajastatakse pikaajalise kohustuste all ainult kohustise põhisumma. See osa pikaajalistest kohustustest, mis tuleb tagasi maksta järgmisel aastal kajastatakse lühiajalise kohustusena. Kui ettevõtte võtab pikaajalist laenu 1 000 000 krooni, 5 aastaks , 15% aasta intressiga Swedbank -ist 1.jaanuril 20XX .a., siis oleks kanded järgmised: 01.01.20XX Deebet: Pank (1020) 1 000 000,00 Kreedit: Pikaajalised laenud (2810) 1 000 000,00 01.02.20XX ( Pikaajalise laenu tagasimaksmine igakuiselt)
ootamatu halvenemine pärast otsuse tegemist. RKTKo 3-2-1-16-04 I. Faktid Juunis 2001 toimunud AS Balteco aktsionäride korralisel üldkoosolekul otsustati maksta aktsionäridele dividende. Vannile määrati netodividendi 1 945 944 krooni. AS Balteco põhikirjas ei olnud dividendi maksmise korda sätestatud. Vann esitas septembris 2001 AS-le Balteco dividendi väljamaksmise nõude, paludes dividendi välja maksta 7 päeva jooksul. TsK § 177 lg 1 kohaselt, kui kohustise täitmise tähtaeg on kindlaks määramata või on kindlaks määratud nõudmise momendiga, on kreeditoril õigus nõuda täitmist, võlgnikul aga õigus täita kohustis igal ajal. Lõige 2 näeb ette, et võlgnik on kohustatud sellise kohustise täitma seitsmepäevase tähtaja jooksul, arvates kreeditori poolt nõude esitamise päevast. Novembris 2001 kehtestas AS Balteco aktsionäride koosolek dividendi väljamaksmise korra, mille
tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus Kohustised Teadaolevad kohustised Hinnangulised Tingimuslikud kohustised Näiteks: Laenud, kohustised ehk eraldised Võlad tarnijatele, Võlad töövõtjatele, Maksuvõlad jne Teadaolevad kohustised ... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada. Lühiajalised laenud ... on kuni üheaastase tähtajaga laenud. Näiteks: Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga. D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000 Arvestatud intress x kuul (3 korda): D Intressikulu 1000 K Intressivõlg 1000 Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000
Nõudegarantii oluliseks tunnuseks on ka see, et seda saab tagasi võtta, tühistada või selle täitmisest keelduda üksnes garantiis endas kindlaks määratud juhtudel. Nõudegarantii puhul ei ole erinevalt käendusest õige rääkida tagatavast kohustusest ja vastutusest selle täitmise eest, kuna garantiist lähtuv garandi kohustus ei sõltu võimaliku põhivõlgniku kohustusest. Erinevalt käendusest ei omanda kohustise täitnud garant garantiilepingust õigust esitada tagasinõue võlgniku vastu. Garant ja võlgnik võivad sõlmida omavahel lepingu, millega garant omandab kohustise täitmise korral tagasinõudeõiguse võlgniku suhtes tema poolt täidetu ulatuses. Tagasinõue võib tuleneda ka alusetu rikastumisest või volituseta asjade ajamisest. Garantiid võivad tavaliselt anda ainult pangad ja kindlustusseltsid ehk finantsasutus, 14
14. Milleks on vajalik üleandmis-vastuvõtu akt? Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kasutatakse juhul, kui soovitakse üle anda poolte kokkuleppe alusel tehtud tööd ja tööde juurde kuuluvad dokumendid. 15. Kes on tarbija? Füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks. 16. Mis vahe on viivisel ja intressil? Intress on kokkulepitud tasu raha kasutamise eest, viivis aga hüvitis kohustise tähtaegselt mittetegemise jätmisest tuleneva kahju eest. 17. Töövõtuleping – mõiste. Leping, millega üks pool kohustub tasu eest valmistama või muutma asja või teenuse osutamisega saavutama mingi muu tulemuse ja teine pool kohustub maksma selle eest tasu 18. Millised on töövõtulepingu põhilised erinevused müügilepingust? ESSEE Asja valmistamise puhul on tegemist töövõtulepinguga (mitte müügilepinguga – müügilepingu
lühi-ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kapitalirenti kajastatakse rentniku bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse intressikuluks ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kapitalirenti kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks ja kasutusrenti autode ostuks. Ettevõttel on nii kapitalirendi kui kasutusrendi lepinguid. Kulude kajastamise algdokumentideks on ostuarved. Ostuarved kantakse otse kuludesse, kui ei ole tegu põhivaraga. Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid
jagatavatest kohustustest: Osakohustus-Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist. Ühiskohustus-Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita. Solidaarsuskohustus-Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos. 16. Lepinguliste kohustuste täitmise üldised põhimõtted Lepingulise kohustise tõttu on üks isik kohustatud teostama teise isiku kasuks teatava teo, võlausaldajal tekib õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ja võtta arvesse lep.poolte vahelist praktikat ja tavasid. Kohustus tuleb täita õigel ajal. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigele isikule, õigel ajal,
Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
– VÕS § 29. Üürilepingu puhul – üürileandja kohustub üle andma asja. Rendilepingu puhul – rendileandja kohustus anda rentnikule kasutamiseks rendilepingu ese ning võimaldada talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vili. Õunapuu näide – üüripuhul võib seal istuda ja vaadata, rendi puhul kuuluvad õunad ka rentnikule. 20. Mis vahe on viivisel ja intressil? Intress on kokkulepitud tasu raha kasutamise eest, viivis aga hüvitis kohustise tähtaegselt tegemise/mittetegemise jätmisest tuleneva eeldusliku kahju eest. 21. Millisel juhul võib üürilepingu üles öelda? Lepingupooled võivad elu- või äriruumi tähtajatu üürilepingu 3 kuulise etteteatamisega üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda.
Kuigi käendaja kohustuste tekkimiseosas on määravaks eelkõige käenduslepingus kokkulepitu, on võimalik välja tuua käendaja täitmiskohustuse tekkimise üldised eeldused. Milleks on: · Käenduslepingu kehtivus · Põhilepingu kehtivus · Põhivõlgniku poolne käendusega tagatavakohustuse rikkumine. 30. Garantiileping Garantiiandja ja garantiisaaja vahel sõlmitud leping, mille kohaselt garantiiandja garanteerib garantiisaaja kohustise nõuetekohase täitmise soodustatud isikule, kusjuures garantiijuhtumi saabumisel on garantiiandjal õigus nõuda garantiisaajalt garantiilepinguga ettenähtud hüvitust 31. Käsiraha ...on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse.
AS Gargohunters horisontaalanalüüsi mõned summad ühitivad bilansikirjete vertikaalanalüüsiga. Küll aga võib välja tuua selle, et põhivara aastate lõikes langeb ning viimasel aastal on langus üsna suur. Samuti käibevara protsent on 2015 aastal võrreldes 2011 aastaga väga madal, mis tähendab seda et ettevõttes on vähe või puudulik rahaline tegevus. Samuti langeb kohustise ja omakapital aastate lõikes väga palju. Kui 2013 on see protsent -65% siis 2015 aastal on protsent tõusnud juba 71% peale. Kasumiaruande horisontaalanalüüs annab ülevaate kuludest ja tuludest. Horisontaalanalüüsi käigus on võrreldud 5 aastat 2010-2015. Kasumiaruande põhjal võib väita, et 2015 aastal oli ettevõtte brutokasumi langus üsna suur, kui 2013 oli ettevõtte brutokasum 149% siis 2015 aastal langes see suurtesse miinustesse,
lepingust või kohustuse iseloomust ei tulene teisiti. *kohustus tuleb täita selles kohas, mis on määratud seadusega, lepinguga või tellimusega. Kui koht pole kindlaks määratud, siis ehitus ehituse asukohas, rahaline kohustus kreeditori (s.o. nt. võla andja) elu- või asukohas, teised kohustused võlgniku elu- või asukohas. *Kohustuse täitmist võidakse tagada kas leppetrahviga, pandiga, käendusega, tagatise e. garantiiga vms. 89. Mida tähendab kohustise rikkumine (Võlaõigusseaduses): kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 90. Kes on ettevõtja? - Ettevõtja on* füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning *seaduses sätestatud äriühing (ÄS § 1).
kasu. Varaobjekt võib kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektide kajastamisel tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kohustis (liability) raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustus (obligation) vajadus või vastutus tegutseda või käituda kindlal moel. Praktikas kasutatakse ebakorrektselt kohustise tähenduses. Tulum (gain) mittepõhitegevuslik tulu, mis tekib majandusüksuse ebaregulaarsetest majandustehingutest. Tulu (income, revenue) on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustu(i)ste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali (netovara), välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali.
kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena 47 laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. (4) Ettevõtte maksab välja võetud pangast laenud ja intressid. Laen oli võetud kauba ostmiseks. 15 4.2 Eraldised ja tingimuslikud kohustused Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse
eellepingus määratud sisuga leping. Eellepingust ei saa vahetult tekkida õigusi ja kohustusi, mille tekkimiseks on pooled kokku leppinud lepingu sõlmimise. Kui üks pool keeldub või hoiab kõrvale eellepingus kokku lepitud tingimustel lepingu sõlmimisest, siis võib teine pool esitada kohtusse hagi ja taotleda kohustuste rikkumise tagajärgi reguleerivate sätete kohaldamist. Kui tunnustada kohustise tekkimist eellepingust, siis tuleb loomulikult tunnustada ka kohustuse täitmise (lepingu sõlmimise) tagamise õiguslike vahendite rakendamise võimalikkust. 1 Tüüptingimustega lepingud. VÕS §d 3545 Tüüptingimusteks loetaks lepingutingimusi, mida pooled eraldi läbi ei räägi ja seetõttu pool, kelle suhtes seda
esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks. Kohustust võib täita ositi, kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Rahaliste kohustuste täitmine Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui
põhihagis esitatud nõudega kas täielikult või osaliselt või kui nende vahel on vastastikune seos (TsMS paragrahv 153). Toon ära vastuhagi näidise. Tallinna linnakohus "....."..........................a. Liivalaia 24, Tallinn, 10118 Hageja: Melson OÜ, registrikood 10056759 Mustamäe 987, Tallinn, 10789 Kostja: AS MOG (likvideerimisel) Likvideerija Valter Toop Tähe 897, Tallinn, 10678 Vastuhagi (tsiviilasjas nr.45-8865/99) kohustise täitmise nõudes. Hagihind 30 000.- krooni Hageja Melson OÜ (rentnik) ja kostja AS MOG (rendileandja) sõlmisid 02.01.1997.a. rendilepingu nr. 0001, mille kohaselt kostja andis ja hageja võttis rendile sõiduauto Volvo 460 GLE, registreerimisnumber 666 MMM. Rendileping astus jõusse 02.01.97. ja kehtivuse tähtaeg kuni 31.12.97. Vastavalt rendilepingu punktile 4.5. hinnati rendivara väärtuseks 150 000 .- krooni. Vastavalt rendilepingu punktile 4.6
annaabi.ee 
