üks silmapaistavamaid ehitisi Toompea põhjanõlval, mis mere poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse Tallinna vanalinna Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kui Eestimaa- ja Liivimaa kubermange hakati tihedamalt liitma muu Vene impeeriumiga. Riigivõimu initsiatiivil ja rahalisel toetusel algas siin intensiivne kroonuehitiste planeerimine. Muuhulgas planeeriti Tallinna ehitada uus hoone kohtuasutuste tarvis, mille plaanid koostas 1784. aastal kubermanguarhitekt Johann Caspahr Mohr. 1787. aasta suvel nõustus kohtumaja ehituse lõpuks ette võtma Rootsi aadlisuguvõsast pärit Hiiumaa mõisnik brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbock (9. X 1744-23. IX 1824), kes sama aasta 20. juulil ehitustegevust ka alustas. Venemaa majandusseis oli aga samaaegselt sõja tõttu Türgiga halvenenud ning seetõttu ei suutnud kubermanguvalitsus ehitusettevõtja ees võetud lepingulisi kohustusi enam täita
Eestlased II maailmasõjas Kristiina Anton Algus 1939. Eestisse jõudis samal aastal. 28.09. kirjutati alla vastastikuse abistamise paktile 1940. suhete pingestamine Venemaa poolt Venemaa okupatsioon 1940-41 Sõjaväe, politse ja kohtuasutuste likvideerimine Juuniküüditamine (14.06, 11 000 inimest) 41. aasta suvel mobiliseerimine, 32 600 eestlast Hävituspataljonid Punaarmee 07.07 Saksa ületab piiri 20.07 üldmobilisatsioon 28.08 vallutati Sakslaste poolt Tallinn, Saksa okupatsioon Sundmobilisatsioon, alates 16-aastased noormehed Okupatsioon oli 41. aasta septembrist – 44.aasta oktoobrini Punaarmees olnud inimesed viidi vangilaagritesse, või hukati Nov
KOHTUVÕIM JA KORRAKAITSE Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesanne on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. ÕIGUSSÜSTEEMID Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga suur vokaal, vandekohtunikud
EL-i kodakondsus: *3 kuud võib viibida EL-i riigis, *vaba liikumine EL-i riikides. Kui soovin olla rohkem kui 3 kuud: *tuleb registreerida politsei- ja migratsiooni ametis, *taodelda ajutist elamisluba. Tööluba EL-i riikides vaja ei ole, kui oled EL-i kodanik. Sisenemisel EL-i, kui sa pole EL-i kodanik, siis sa vajad schengeni viisat (nt.venelased). Elamislubadel on kehtestatud iga-aastane piirarv, muidu tuleks suur immigrantide sissevool, mis võtaks ära lihttööd. Kohtuasutuste ül on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. EESTI KOHTUSÜSTEEM I aste Maa- ja halduskohus: maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, ka haldusõigusrikkumisi. II aste Ringkonnakohus: esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata
aastal. Samal aastal avati ka Teaduste Akadeemia raamatukogu tsirkuse naaberkinnistul. Tsirkusetelk lammutati 1966. aastal, et teha ruumi Estonia puiestee 1 elumaja laiendusele, eelkõige aga projekteerijate majale. Fotol vaade tsirkusele kaubamaja poolt. Vasakul kulgeb Lenini, tänane Rävala puiestee. Stenbocki maja on klassitsistlik hoone Tallinnas Toompea põhjaserval, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei asupaik. Hoone kavandas Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, kuid pärast hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahenditest. Hoone sai valmis 1792. aastal ja sellest sai hoopis krahvi Tallinna residents. 1891. aastal võeti maja kasutusele kohtuhoonena (Tallinn- Haapsalu Rahukogu jt.), kohtud töötasid seal 1987. aastani, mil valmis Liivalaia kohtumaja. 1996. aastal alustati Stenbocki maja renoveerimist valitsuse ja Riigikantselei tarbeks ning 2000. aastal
Venemaale välisvõlga, samuti tunnustas Eesti Venemaa iseseisvust. Omavahel vahetati sõjavangid ning ei nõutud tasu sõjas tekitatud kahjude eest. 7. Mõisted: Veebruarirevolutsioon- 1917. aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati tsaar Nikolai II ja võimule tuli Ajutine Valitsus. autonoomia- osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu. Asutav Kogu- Eesti riigile põhiseaduse välja töötanud ja seadusandlust korraldanud kogu, mis valiti 1919. aasta aprillis. Landeswehr- Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna organiseeritud väekoondis,mis oli loodud baltisakslaste algatusel. Selle algne eesmärk oli Balti hertsogiriigi rajamine. 8. Isikud: Nikolai II- Venemaa tsaar, kes kukutati Veebruarirevolutsiooni käigus. Hiljem lasti ta maha. Viimane Romanovite suguvõsa esindaja.
interventsioon- välisriigi sõjaline vahele segamine teise riigi siseasjadesse Landeswehr- loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste Loodearmee- Nikolai Judenitsi juhtimisel moodustatud nõukogude võimu vastane relvaüksus Maapäev- Ajutine Maanõukogu, oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Autonoomia- osaline iseseisvus, riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste 27.02.1917 - Veebruarirevolutsioon Venemaal, võim oli pealinnas ülestõusnute käes. 25.10.1917 - Oktoobripööre Venemaal, enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla. 03.03.1918 - Bresti rahu 23.10.1917 - Oktoobripööre Eestis, SRK saatis oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse 28.11
valmistab ette kohtu eelarve eelnõu ja esitab selle justiitsministrile. Käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest, nimetab ametisse ja vabastab kohtuteenistujaid ja täidab kohtu ja ohtu kantselei kodukorraga määratud ülesandeid. · Justiitsministeerium kehtestab maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra, kinnitab kohtu eelarve esimese ja teise astme kohtutele, korraldab esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist, kuulutab välja avaliku konkursi kohtuniku ja kohtunikuabi ettevalmistusteenistusele, nimetab ametisse maa- ja halduskohtu esimehe, · Kohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires, vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. Esimese ja teise astme kohtu esimees korraldab õigusemõistmise tegevust, kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu, teostab seaduses ettenähtud
ÜHISKOND 23 KOHTUVÕIM Charles Montesquieu järgi oli kolm võimu: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Ka tänapäeval rõhutatakse, et kohtuvõim peab olema iseseisev, mis on demokraatia tunnus. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist süsteemil, st kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri
vanalinna siluetile. Kirjeldamaks Stenbocki maja arhitektuuri, peab arvestama, et see ei ole ehitatud aadlipaleeks, vaid ametiasutuse tarvis ning seetõttu mõjub küllaltki lakoonilise ja lihtsana nii väljast kui ka seest. Kolmekorruselist kivist peahoonet iseloomustab tema massiivsuse ja tasakaalustatuse tõttu range klassitsism. Kuue dooria sambaga rõduga esindusliku hoone Toompea põhjaserval kavandas arhitekt Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks. Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kuid pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahendistest; valmimisel 1792. aastal sai hoonest krahv Stenbocki linnaresidents. Pärast krahv Stenbocki surma kasutati hoonet mitmel erineval otstarbel, kuni 1891. aastal võeti see esmakordselt kasutusele kohtuhoonena
11 11 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 120125 11 Bolsevikud püüavad Poskat tagandada Paljud endise ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa vaimus tegutsenud bolsevikud haaranud peale Veebruarirevolutsiooni võitu Venemaal võimu, hakkasid valmistama avaldusi Petrogradile. Nõuti asendada J. Poska kubermangukomissari kohal venelasega. Selle taotluse sügavamaks põhjuseks oli kartus, et eesti keelt mitteoskavate ametnike, kohtuasutuste töötajate jne. Kuldsed ajad hakkavad Eestimaal läbi saama ja neil tuleb mujal uus töökoht otsida. Arvukate Eesti organisatsioonide energilise sekkumise tõttu jäi vene ametnike aktsioon tulemusteta. Palju tõsisemaks kujunes J. Poska konflikt Tallinna nõukoguga. Viimases domineerisid mitte-eesti rahvusest sõjaväelased, kes sageli ei tundnud kohalikke olusid.12 Ajutise Valitsuse ja selle kohalike esindajatega ning nõukogude olemasolu oli riigielu
77. Millised on kohalikud valitsemisinstitutsioonid ja millega need tegelevad? Valitsemine – kopeerib keskvõimu ülesehitust: Volikogu, mis otse valitud. Seal samuti komisjonid Valla/linnavalitsus, mida juhib linnapea/vallavanem 78. Mis on autonoomia? Autonoomia - osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu. 79. Millised põhitunnused eristavad liberaalset, kommunitaarset ja korporatiivset kohaliku autonoomia mudelit. Omavalitsuse kuvandid, kesksed väärtused, poliitika strateegilised eesmärgid, suhete tüübid kogukonnas, poliitika ja see, keda valitakse üldjuhul liidriks. Valitsemine, riik ja majandus 80. Iseloomusta avaliku, era- ja kolmanda sektori toimimisaluseid ning analüüsi, kust jooksevad nende sektorite omavahelised piirid.
e) Kokkuvõte Järelikult olid mõned Tomasi taotluste tagasilükkamise põhjustest nii asjakohased kui ka piisavad, kuid aja jooksul vähenes nende tähtsus tunduvalt ja seetõttu tuleb arvesse võtta menetluse läbiviimist. 2. Menetluse läbiviimine Kaebaja väitel ei olnud tegemist keerulise kohtuasjaga; uurimine oli tegelikult lõpetatud juba 18. oktoobriks 1983, kui toimus kokkuvõttev ülekuulamine ... Kohtuasutuste töös võis aga täheldada mitmeid vigu ja tegematajätmisi. Eelkõige oli prokuratuur keeldunud avaldusi vastu võtmast, nõudnud juba tehtud uurimistoimingute kordamist, taotlenud Bastia kohtute pädevuse üleviimist, algatanud seadusvastaselt menetluse ebapädevas kohtus ja paigutanud süüdistatava uurimisorganitest märkimisväärselt kaugel asuvasse kinnipidamiskohta. Kaebaja nõustus, et 30. detsembri 1986. aasta seadus oli olukorda komplitseerinud, muutes 9. septembri 1986. aasta
majandusküsimusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 14 7. Kohtuvõim ja korrakaitse: 7.1. Õigus ja selle harud: Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab õigusriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesandeks on seaduste tõlgendamine, rakendamine ning erapooletu ja aus õigusemõistmine. Õigussüsteemide sees eristatakse õigusnormide rühmi e õigusharusid, mis reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid: 1) Eraõiguseks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad erahuvidest lähtuvaid suhteid üksikisikute vahel (nt ostja ja müüja õigussuhe)
madrustega. Punaste lippude all ja revolutsioonilisi laule lauldes suundusid töölised ja madrused poliitilisi vange vabastama. Tollal vanglana kasutatava Paksu Margareeta juures langesid revolutsiooni esimesed ohvrid tapeti vangla ülem ja paar valvurit. Vangla väravad avati, vangid (nii poliitilised kui kriminaalvangid) vabastati ja suurtüki torn pandi põlema. Pärast vangide vabastamist rüüstati ka teised Tallinna vanglad. Seejärel algas politseijaoskondade ja kohtuasutuste rüüstamine: uksed murti maha, aknad peksti puruks, mööbel ja dokumentide kaustad loobiti tänavale, kus neist kuhjati suured tuleriidad. Kasvas ohvrite arv. Päeva jooksul ühinesid revolutsiooniliste madruste ja töölistega garnisoni sõdurid, tappes eelnevalt vihatuimad ohvitserid. Öö oli Tallinnas rahutu mitmel pool jätkusid tulekahjud, aeg-ajalt kostis tulistamist, tänavatel lärmitsesid soldatite jõugud ning vanglast vabanenud kriminaalkurjategijad
välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 7. Kohtuvõim ja korrakaitse: 7.1. Õigus ja selle harud: Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab õigusriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesandeks on seaduste tõlgendamine, rakendamine ning erapooletu ja aus õigusemõistmine. Õigussüsteemide sees eristatakse õigusnormide rühmi e õigusharusid, mis reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid: 1) Eraõiguseks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad erahuvidest lähtuvaid suhteid üksikisikute vahel (nt ostja ja müüja õigussuhe). Eraõiguse alla
Alates 16.sajandist on vakuraamatutesse kirja pandud vakuste ja külade kaupa kõik talud koos neile lasuvate koormistega. Adramaarevisjonid talude koormiste ja mõisate majandusliku kandevõime väljaarvestamine. Revisjoniprotokoll külade kaupa andmed kõigi talude kohta, talu suurus adramaades, peremehe nimi, perele kuuluvate hobuste, härgade, lehmade ja noorveiste kohta jne. Kinnistusraamatud kinnisvara üle täpse arvestuse pidamine. Tekkisid keskajal. Peeti kohtuasutuste juures. 1864.a Balti eraseadus sätestas, et kinnisvara omanikuks on vaid see, kes on kantud kinnistusraamatusse. Kinnistusregistrid siin on kirjas kõik talu omandisuhetes asetleidnud muutused, nt maade eraldamised või ka talude liitmised, nende lahusmaatükid jne. Kinnistustoimik on koondatud kõik vastava kinnistu kohta laekunud dokumendid talu mõisalt väljaostu lepingud, testamendid, ostu-müügiaktid, kinkelepingud, kohtuotsused jm
riikide liitumisel lepingu alusel. Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel ,,ülalt" (föd. Puudub suveräänsus). Konföderatsioon on liitriikide liit, mis luuakse mingi ühise (poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. 2. Autonoomia. Autonoomia on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu. Autonoomia jaguneb: ·Personaalseks hajutatult elavad etnilised rühmad loovad kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääletusõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös ·Korporatiivne keelekoosluse olemasolul, riigiaparaadis kohad ·Territoriaalseks esineb etnoterritoriaalse ja kultuurilise autonoomia kujul ·Etnoterritoriaalseks e
valitses toorainepuudus, kuna transporditeed olid suletud, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit, raha väärtus langes Vabadussõda- oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918-1920. Nõukogude Venemaaga ning 1919. aastal Landeswehri vastu peetud sõda Autonoomia- osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu Iseseisvumine- Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, millega Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti ette Iseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus Landeswehr- oli Eesti Vabadussõja raames 1919 aastal kestnud sõjaline
haldusorganite üigusaktides sisalduvaid nõusid. o Keskhaldusorganid – nende pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni territoriumi (Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) o Kohalikud haldusorganid – nende pädevus piirdub ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (maavanem) - Kohtuvõimu organid on kohtud, mis moodustavad riigis mitmeastmelise kohtuasutuste süsteemi, mis peab tagama õigusmõistmise kõrge kvaliteedi ja välistama kohtuvigade tekkimise. 6) Kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed.
määramise korrast ja alaealiste aadlike teenistuse võtmisest. Kolleegiumisekretär, kes ei olnud aadlik, pidi teenima vähemalt 12 aastat, enne kui võis saada järgmise astme. Kord ühest astmest teise liikumiseks ja selleks vajalik aeg kinnistati ukaasiga 16.12.1790 (PSZ I nr 16930) 13.03.1769 igal aastal tuli teenistusleht saata heeroldidepartemangu (PSZ I nr 13268) 18. sajandi lõpul pandi paika ka palk ja pension (pool palka). seoses 1775. a kubermangureformiga suurenes kohtuasutuste arv, järelikult oli vaja rohkem ametnikke (nii mõnigi pere leidis äraelamisvõimaluse) 1775 ühe segaseisuslase kohta 12,5 aadlikku VIII teenistusastmel, 1781-82 ühe segaseisuslase kohta 4,59 aadlikku. Puhtvene nähtus oli marginaalse, sotsiaalselt staatuselt väga madala ametniku teke, seoses kubermangureformiga. 3.12.1808 lubati kantseleiteenistusse maksualuse seisuse esindajaid, 14.08.1811 tohtisid nad asuda teenima ministeeriumidesse, 12.01.1812 õppeasutustesse. 6.09
Peaminister nimetab ametisse. Avaliku süüdistuse direktoron kas barrister või solicitor. Ametisse nimetab siseminister. Süüdistajaks on avalik süüdistaja kõigis asjades. 30. Eesti Vabariigi kohtusüsteem kahe maailmasõja vahel Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks võib lugeda Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918.a. määrust "Ajutiste kohtute sisseseadmise üle", mille alusel andis kohtuminister korralduse ennerevolutsiooniaegsete Eestis asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks. Vastavalt sellele pidid kõik Eesti Vabariigi piirides asuvad kohtuasutused alustama tööd 2. detsembril 1918.a. Kohtupidamise keeleks sai eesti keel, kuid lubati tarvitada ka teisi keeli, kui kohus ja asjaosalised seda mõistsid. Kohaldatava materiaalõiguse osas oli oluliseimaks aktiks 19. novembril 1918.a. vastu võetud "Ajutised administratiivseadused". Selle akti raames ilmus seadus "Ülemineku aja
Ta võis minna kuhu tahtis, mõisnik ei olnud temast enam huvitatud. 1866 vallaomavalitsuse seadus, millega suurendati talurahva omavalitsuslikke õigusi ja eraldati talurahvas mõisahärra võimust. Kohaliku õiguse allikad olid äärmiselt mitmekesised. Allikad olid oma sisult ja päritolult kooskõlastamata. 1830.a alustati kohaliku õiguse kodifitseerimisega (Samson von Himmelstierna). 1845 Balti seaduste kogu- kaheköiteline. I köide sisaldas seadusi valitsusasutuste kohta, kohtuasutuste ja ka kiriku asutuste kohta. Talupoegade kohta käivaid asutusi ei olnud mainitud. II köide sisaldas seisuste mitmesuguseid õigusi ja eesõigusi. Seisustest oli mainitud aadlikud, linlased ja vaimulikud. Talupoegadel olid oma normid, sest Talurahva seadused moodustasid omaette kodifikatsiooni. 1864.a avaldati Fr.G.von Bunge Balti Seaduste kogu III köide ehk Balti Eraseadus. See jagunes nelja ossa: 1. perekonnaõigus, 2. asjaõigus, 3. pärandusõigus, 4. võlaõigus 20
Peaminister nimetab ametisse. Avaliku süüdistuse direktor on kas barrister või solicitor. Ametisse nimetab siseminister. Süüdistajaks on avalik süüdistaja kõigis asjades. 30. Eesti Vabariigi kohtusüsteem kahe maailmasõja vahel Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks võib lugeda Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918.a. määrust "Ajutiste kohtute sisseseadmise üle", mille alusel andis kohtuminister korralduse ennerevolutsiooniaegsete Eestis asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks. Vastavalt sellele pidid kõik Eesti Vabariigi piirides asuvad kohtuasutused alustama tööd 2. detsembril 1918.a. Kohtupidamise keeleks sai eesti keel, kuid lubati tarvitada ka teisi keeli, kui kohus ja asjaosalised seda mõistsid. Kohaldatava materiaalõiguse osas oli oluliseimaks aktiks 19. novembril 1918.a. vastu võetud "Ajutised administratiivseadused". Selle akti raames ilmus seadus "Ülemineku aja
vastuvõtmine, millega kehtestatakse kogu riigi ulatuses kehtivaid õigusnorme. Täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele. Kogu nende tegevus peab sealjuures toimuma seaduste alusel ja täitmiseks. Kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine. Kohtud moodustavad riigis mitmeastmelise kohtuasutuste süsteemi, mis peab tagama õigusmõistmise kõrge kvaliteedi ja välistama kohtuvigade tekkimise. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks seadusandliku võimu organiks igas riigis on rahva esindusorgan, mille üldnimetuseks on parlament (Eestis Riigikogu). Kohalikeks esindusorganiteks on aga kohalike omavalitsuste esinduskogud (Eestis valla- ja
kontrolli all, tähtis oli 1866 vallareform, kui omavalitsused vabaneti mõisnikke eeskostest. Tekkisid eraldi vallavalitsused ja vallakohtud. Vallavalitsuse eesotsas oli vallavanem. Oli ka vallvolikogu, mis tuli kokku vhemalt 1 kord aastas, otsustas töhtsamaid küsimusi. Kohtuvõim 19 saj Justiitsreformi käigus toimus pöhimötteline murrang, kaotati kohtute seisuslikpöhimöte, kehtestati ühtne üldkohtute süsteem. Samuti, kohtuvõim läks eraldiseisvate kohtuasutuste privileegiks ( väikestviisi võimude lahususe süsteema tekis juba ). Politsei 19 saj algselt oli sama,mis 18 saj ehk adrakohtuniku fukntsioon, mis kohta täitis siis üks mõisnik. Liivimaal kandis see nime sillakohus. 1888 toimus politseireform, loodi riiklikud politseivalitsused, politseikorraldus läks riigi võimu alla 14. 19. sajandi algupoole agraarreformid. Reforme mõjutanud tegurid. 1802./1804. aasta talurahvaseadused. Pärisorjuse kaotamine ja talurahva uued õigused ning
Kohtunike nõukogu moodustatakse kohtunike, Riigikogu, advokatuuri, prokuratuuri esindajatest ja õiguskantslerist või tema esindajast. Seda juhib Riigikohtu esimees. Annab nõusoleku kohtunike, rahvakohtunike ja kohtunikukandidaatide arvu määramisel, kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel, kohtumaja juhile lisatasu määramisel, kohtute infosüsteemi andmete koosseisu ja nende esitamise korra määramisel. Korraldab koos justiitsministeeriumiga I ja II astme kohtuasutuste haldamist. 6. Nimetage kohtunike kohustused. Kohtunik peab läbima julgeoleku kontrolli. Vaikimiskohustus - kohtunik ei tohi avaldada andmeid, mille ta on saanud kinnisel kohtuistungil. Vaikimiskohustus on tähtajatu. Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikekandidaate,
Teatud põhjustel anti allkirjad palvekirjale Peterburis. 19.06 on kõik tähtsad tegelased saanud Peterhoffis keisri vastuvõtu osaliseks. Tegemist oli järjekordse suurmärgukirjaga. Korrati paljuski 1864. aasta mõtet. Mõnes mõttes oli taotlusi siiski edasi arendatud. Julgetakse lisaks majanduslikele probleemidele esitada ka rahvuslikke nõudmisi. 1) Balti erikorra aluste lammutamine. 2) Eestlaste ja sakslaste võrdne esindatus maaomavalitsustes. 3) Vene politseiliste ja kohtuasutuste toomine Balti provintsidesse. 4) Nõuti teoorjuse lõplikku kaotamist. 5) Nõuti ka talumaade müügiküsimuse ümbervaatamist. Talumaade müümist nimetati sundmüümiseks. Sooviti, et see lõppeks. 6) Maksuküsimused. Sooviti, et talu ja mõisamaa maksud oleksid proportsioonis. Sellega seoses oleks pidanud talumaadelt makstav maks vähenema. 7) Kirikuõpetajate valimised koguduste kätte, mitte ühe või kahe mõisniku patronaaz.
1.5. Regionaalne seadusandlus (Balti Provintsiaalseadustiku näitel) Eriti tähtsaks õigusajaloo allikaks ja seaduste koodeksiks Baltimaade vanema ajaloo osas on tuntud Baltimaade Provintsiaalõigus (Provinzialrecht der Ostseegouvernements), mis on õieti provintsiaalseadustik. Selle üldosa annab ajaloolise ülevaate provintsiaalõiguse tekkimisest, õigusallikatest ja kodifitseerimise käigust kuni 1845. aastani. I osa nimetatud koodeksist käsitleb seisusliku omavalitsuse administratiiv-kohtuasutuste struktuuri, kompetentsi ja funktsioone kuni 1845. aastani. Kronoloogiline ja alfabeetiline märksõnade register puudub, kuid vajaliku seaduseteksti leidmist hõlbustab detailne sisuregister. Näiteks Liivimaa sillakohtute (Ordnungsgericht) kohta leiame sisuregistrist (2. raamat, I tiitel, 3. peatükk, I-VI lõik) paragrahvid nr 397-435, mille all on seadusetekstis antud sillakohtute koosseisu, kompetentsi, funktsioonide ja asjaamise kohta vastavad andmed.
annaabi.ee 
