Mis paneb arenema arengupsühholoogia? Arengupsühholoogia uurib inimese arengut viljastamisest kuni surmani ning proovib teaduslikult selgitada vanusega seotud kogemuslike ja käitumuslike muutusid. Laia valdkonna kohta on sellel siiski lühike minevik. Alles 19. sajandi keskpaigas muutus suund süstematiseeritud uurimisele üksikjuhtumitest põhinevatest kirjeldustest. Mis tegurid on mõjutanud arengupsühholoogia sellisele kursile ja millal need arengud tõusid esile? Noorte uurimise suurimaks mõjuriks saaks siiski pidada majanduslikku ja sotsiaalset arengut.
Arengupsühholoogia käitumuslike, kogemuslike muutuste uurimine vanuse suhtes (teaduslik uurimine) Tõestus+uurimismeetod+teoorial põhinevad+korrastav metoodika (keskmine/enamik) Teooria- süsteemne, loogiline, seletav ARENG- peegeldab muutusi indiviidi arengus /vilj-surmani/ Metodoloogia-õpetus tead uurimismeetodist Muutused KORRAPÄRASED, KINDLAD TUNNUSED MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teisteg...
Areng - muutused põhjustatud bioloogiliste või/ja keskkonnategurite poolt. Õppimine -keskkonna poolt tingitud muutus. Kogemuse omandamine ja treenimine. Küpsemine - muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi. Keskkonnast sõltub vähe.Vaimne areng on seotud küpsemisega. Sensitiivsed perioodid - mingi võime areneb eriti kiiresti. Kriitiline periood - väljaspool mingit vanusepiiri enam mingi võimekus ei arene. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Sotsiaalne-, intellektuaalne- ja füüsiline areng. Intellektuaalse arengu puhul huvitutakse mõtlemise ja kõne päritolust ja nende omandamisest (kognitiivne areng). Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Peamiselt uuritud varajast lapseiga ja teismeiga. Teadusliku lapsepsühholoogia teket seostatakse 20 sajandi algusega. Arengupsühholoogias kaks erinevat seletusviisi: 1
eksiveendumustest, juhtides tähelepanu kogemuse väärtushinnangute suhtelisusele. Moismi põhiprinsiip Mo ZI järgi on see, et kogu halva põhjuseks on kõikehõlmava inimarmastuse puudumine. Kui valitseks üldine armastus, siis püsiks kõikjal ka rahu ja kestaks hüveolu. Et tõese arusaamani jõuda, tuleb järgida kindlapiirilist meetodit, mis hõlmab kolme aspekt: võrdlus varasemate mõtlejate õpetusega, kontroll selgitamiseks, kas arusaam on vastavuses kogemuslike faktidega ja tulemuslikkus tegelikus elus. Kasutatud kirjandus 1. A ja O taskuteatmik: Filosoofia, Peter Kunzmann, Franz_Peter Burkard ja Franz Wiedemann. 2. et.wikipedia.org/wiki/Hiina_filosoofia
emotsionaalsed seisundid. Kujunenud skeemide ja tegevusmudelid täidavad tähtsat rolli nii orienteerumisel igapäevaelu probleemides kui ka koolis õppimisel. Nii teame, kuidas käituda klassis, raamatukogus, restoranis jpt kohtades. Sobimatu skeemi teadvustamine võib põhjustada täiesti ebaadekvaatset käitumist või arusaamist probleemidest. 2.3 Mälu tõlgendav iseloom Inimeste varasem teadmine või kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. Kui õpitav ei seostu õpilasel olemasolevate skeemidega, võib see talle mõtetuna tunduda. Suutmatus teadvustada õpitavat seoses varasemate teadmisstruktuuridega sunnib õpilast seda pähe õppima. Vahel võibki tajutav olla mitmeti interpreteeritav. 3. UNUSTAMINE Salvestamise ja ammutamise vahepeal säilitatakse info nn mäluhoidlas. Infot saab hoida esialgsel kujul või neid muuta. Sellised muutused võivad kaasa tuua unustamise. Esineb ka mälukaotust
3.11.2009 Õpiväljundid Kursuse läbinud üliõpilane: oskab analüüsida küsimusi, faktide olulisust ja usaldatavust, sõnastada uurimishüpoteesi on aru saanud teadusliku käsitluse mõistest ja selle olulisusest uurimuslikkusele pretendeerivates töödes suudab eristada asjakohaseid ja mitteasjakohaseid argumente, mõistab erinevusi kogemuslike ja põhjuslike seoste vahel tunneb loogika põhimõisteid on valmis järgneva õppe ja kirjalike tööde käigus kasutama ja edasi arendama arutlemis- ja järeldamisoskust Õppe üldeesmärk Argumenteerimise ja kriitilise mõtlemise oskuste arendamine, arusaama tekkimine teadusliku käsitluse olemusest. Teaduslik käsitlus kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikule käsitlusele rajanev haridus, mida
Joonis 1 Selgub, et Internetis ostlemise õppimine mõjutab positiivselt tarbijate ostukavatsust. Veelgi enam hajutavad eelnevad ostukogemused kartust ja mõjuvad positiivselt veebis kaupleja usaldusväärsust. Internetis tarbijate ostukogemustega kasvab ka usaldus. Antud mudelist selgub, et kõik tarbijakäitumise tegurid mõjutavad suuresti teineteist. Joonis 1 võttis arvesse sotsiaalse keskkonna kaudset mõju ja kogemuslike aspekte elektroonse ostukeskkonna tarbijakäitumises. Joonis 2 laieneb veelgi tarbija tunnusjoontega, 4 emotsionaalse seisundi ning Interneti ostukeskkonna atmosfääriga. Sotsiaalsel mõjul on suur osatähtsus Internetis tarbimisel. Suhtlemisel teiste sama või sarnaste huvidega tarbijatega, kuulumine samasse vanuseklassi või huviringi võib ajendada Internetis ostma. Seega selgub ,
seniolnud usulisi kogemusi); lõhe (mina ja piiri vaheline psüühika osa; usuline vaakum sügavaimate usuliste kogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel) 5. Müstilise kogemuse omadused ja tüpoloogiad. - raskestisõnastatav, väärtuslik elukogemus, lühiajaline (mõnest hetkest mõne minutini), inimene on passiivne (provotseeritav aga mitte juhitav) - Oates: loomulik müstika (kogemuslike piiride kadumine mina ja ümbritseva keskkonna vahel), ühtesulav müstika (kõiksusega ühtesulamine, minast vabanemine), platooniline müstika (saavutatakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu), kristlik müstika (ollakse teadlik iseendast, leitakse oma identiteet), praktiline müstika (argine omandab igavikulise mõõtme). - Stace: väljasuunatud müstika (ühtekuuluvus olevaga, hõlmatust pühast)
· Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud kogemuslike ja käitumuslike muutustega. Distsipliini juured on filosoofias, kuid laste teaduslik uurimine sai alguse evolutsioonibioloogia valguses üheksateistkümnendal sajandil. Alates sellest ajast toimunud suure sotsiaalsed ja majanduslikud muutused on viinud selleni, et laste, teismeliste ning täiskasvanute kasvu- ja arenguprotsesside parem tundmaõppimine on muutunud hädavajalikuks. 1920. Aastaks oli arengupsühholoogiast saanud elujõuline iseseisev distsipliin, kuid selleks ajaks olid tekkinud ka vastandlikud koolkonnad, kes pidasid oluliseks pärilikkuse ja keskkonna mõjude erinevaid aspekte. Valdkond oli killustunud ning vajas sünteesimist, et arengule koosmõju avaldavaid bioloogilisi ja sotsiaalseid faktoreid paremini mõista. Sünteesimine viidi läbi peamiselt kahekümnenda sajandi keskpaigas tekkinud suurtes teooriates, millel peatume lähemal...
Sextus Empiricus (erinevate andmete põhjal umbes 180- 210 pKr) oli Kreeka arst ja filsoof, kes töötas Aleksandrias ja Ateenas. Teda peetakse üheks olulisemaks noorema skepsise esindajaks ja tema tööde abil teamegi paljus antiikskeptitsismi. Sextus Empiricus eitas teadmise olemasolu, pidas jumala ja hinge olemasolu tõestamatuks. Õpetas, et õnnelik saab olla ainult see, kes hoidub otsustustest. Tunnistas siiski ka võimalust jõuda empiiriliste uuringute kaudu suhteliste kogemuslike teadmisteni. 2.3.1 Troobid Oma otsustusest hoidumist asjade loomuse kohta argumenteerisid skeptikud nn troopidena (kreeka keeles tropos ,,kõnekujund"). Tõenäoliselt oli esimene, kes võttis kätte nende troopide sõnastamise, Ainesidemos. Troope oli kokku kümme. Esimene troop: Erinevad elusolendid tajuvad maalima erinevalt. See tähendab, et mis ühtedele meeldib, võib teistele ebameeldiv olla. Näiteks sead eelistavad pori puhtale veele,
Skeemid näol on tegemist kogetud peegeldusega meie teadvuses. Tema teooria järgi on olemas 3 erinevat skeemide liiki: sensomotoorsed skeemid (loogika eelsed), tunnetuslikud skeemid(eristumine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg otsimine), verbaalsed skeemid (sõnade tähendus ja kommunikatsiooni oskus). Piaget' järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel- tasakaalustamine. 5. Mälu kolmeastmeline mudel ja õppimise kujutamine informatsiooni vooluna mälustruktuurides. Missugused on mälu mudeli põhilised alastruktuurid, neid iseloomustavad jooned Mida saab õpetaja teha erinevates info töötlemise etappides, et soodustada meeldejätmist Mälu kolmeastmeline mudel. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. I mälustruktuur sensoorneregister
Assimilatsioon on reageerimine stimuleerivale situatsioonile kujunenud skeemide vahendusel. Igasugune automaatne käitumine seisneb tajutava assimileerimises olemasolevate skeemidega. 7. Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi? Piaget’ järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel. Seda protsessi nimetab ta tasakaalustamiseks ning see on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Kõik inimesed püüavad akkomodatsiooni- ja assimilatsiooniprotsessiga korrastada oma kogemust (praktikat) ning anda sellele arukamat tähendust, et seeläbi savautada juba olemasolevate skeemide ja kogemuslikust praktikast laekuva informatsiooni kooskõla. 8. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi
usulisest traditsioonist, neid on olemas nii palju kui on võimalikke seletusi 7)müstilise kogemuse emotsionaalsus (kaasneb rõõm ja rahulolu v kosmiline üksindus) 8)olemuselt paradoksaalne- suhtumine iseendasse muutub adekvaatsemaks, tuntakse armastust teiste vastu 12. Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Oates’i (1973) tüpoloogia, mis eristab viit müstika liiki. Need on esiteks loomulik müstika, mis tähendab kogemuslike piiride kadumist mina ja ümbritseva keskkonna (looduse) vahel. Tunnet kirjeldatakse kui süüdatust.Teiseks, mina ühtesulatav müstika, mis on iseloomulik idamaisele müstikale. Selle eesmärgiks oma minast vabanemine. Kolmandaks, platooniline müstika, milles kõiksuse kogemus saavutatakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu. Neljandaks, kristlik müstika, mille eripära on selles, et müstilises kogemuses säilub inimese subjektsus, ollakse teadlik iseendast
assimilatsiooni vahendusel. Akommodatsioon väljendab muutust meie reageeringutes tingituna tajust, et meie olemasolevad skeemid ei ole adekvatsed ega sobi taotletava eesmärgi saavutamiseks. Assimilatsioon on reageerimine stimuleerivale situatsioonile kujunenud skeemide vahendusel.Käitumises esinevad nii assimilatsiooni- kui ka akommodatsiooniprotsess alati koos. Piaget`järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel. Seda protsessi nimetab ta tasakaalustamiseks ja see on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Kõik inimesed püüavad akommodatsiooni- ja assimilatsiooniprotsessiga korrastada oma kogemust ning anda sellele arukamat tähendust, et seeläbi saavutada juba olemasolevate skeemide ja kogemuslikust praktikast laekuva informatsiooni kooskõla. Mida vanemaks me saame, seda keerulisemad
Selle käigus toimubki tedvuses uute skeemide konstrueerimine. Kas akommodatsiooni või assimilatsiooni vahendusel. Akommodatsioon e. kohanemine. Olemas olevad skeemid ei ole adekvaatsed, uus skeem "ei mahu vanasse". Assimilatsioon e. samastumine nö käiku läheb olemas olev skeem. Akommodatsioon ja assimilatsioon esinevad alati koos. Sellepärast, et ka kõige kulunumad skeemid ei tööta nö. 100%. Piage´t järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel - tasakaalustamine. 11. Mida kujutab endast Pygmalioni efekt ja milline on selle toimemehhanism õpilase ja õpetaja suhetes? (13.1) Peale vahetu õppetöö korraldusele ja hindamispoliitika mõjutab õpilaste eduootusi ja eesmärgiorientatsioonide kujunemist õpetajate suhtumine õpilastesse. Rosenthali ja Jacobsoni(1968) uurimusest selgus, et algklassides võivad õpetajate eelarvamuslikud ootused
pühendumusele, näiteks 100 % -listele tütarettevõttetele. Ehk algset Uppsala mudelit võib mõistlikult tajuda kui testitavate ennustuste kogumit uurimuslikest empiirilistest uuringutest ja mõnest teoreetilisest eeldusest. Uppsala mudelis eeldatakse, et ettevõtted kasvavad ja arendavad oma konkurentsieeliseid kõigepealt siseturul. Rahvusvahelistumise esialgne tõukejõud on müügi laiendamine mastaabisäästu loomiseks ja kasutamiseks. Mudel rõhutab kogemuslike teadmiste rolli vahendina, mis vähendab ebakindlust välisturu tingimuste ja ärisuhete suhtes. Selliste teadmiste omandamine võtab aega ja kuna juhid ei soovi suure ebakindluse tingimustes ressursse siduda, kulgeb rahvusvahelistumine tavaliselt järk -järgult. Innovatsiooni põhinev mudel: Innovatsioonil põhinev rahvusvahelistumise mudel arvestab iga rahvusvahelistumise sammu kui innovatsiooni. Vaadeldes
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs
4) On raskesti sõnastatav 5) Väärtuslik elukogemus 6) Lühiajaline 7) Inimene ei suuda kontrollida seda kogemust 8) Ei ole ühte kindlat kirjeldust müstilisele kogemusele, igale inimesele on see erinev ja niisiis seletatakse erinevalt kõiki. 9) Need muudavad inimeste hoiakut ja käitumist. 13. Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Oatesi tüpoloogia eristab müstilise kogemuse 5 erinevat liiki: 1) Loomulik müstika kogemuslike piiride kadumine mina ja keskkonna vahel 2) Mina ühtesulatav müstika oma minast vabanemine 3) Platooniline müstika kõiksuse kogemus saadakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu. 4) Kristlik müstika müstilises kogemuses säilib inimese subjektsus, ollakse teadlik iseendast. 5) Praktiline müstika kõrgema jõu tähendusliku kohalolu kogemist igapäevaelus. Tekib tunne, et tehakse kõiksuse seisukohast olulisi asju.
Grupi surve, negatiivsete tunnete ja käitumise kontrollimise kaudu sunnitaks inimest usuliikumise või - organisatsiooniga liituma. Seesugune pööramine loob piiratud, lühiajalise hoiakute muutumise. Efekt kaob niipea, kui surve lakkab. Teiseks motiivipõhise tüpoloogia näiteks on Rambo (1995) kes väitis, et pöördumine toimub kultuuriliste, sotsiaalsete, grupiliste, isiklike, psühholoogiliste ja kogemuslike faktorite kombinatsiooni tulemusena. (Tema mudelit nimetatakse terviklikuks ehk holistiliseks pöördumismudeliks.) ● Pöördumise sotsiaalset konteksti arvestavad tüpoloogiad püüavad kirjeldada seda, kuidas ühiskonnas toimivad protsessid isiklikega kombineerudes võivad mõjutada inimeste pöördumist. Üheks tuntumaks sellise tüpoloogia näiteks on Glock’i ja Sark’i (1965) käsitlus, milles
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad
Need esinevad alati koos, sest skeemid ei tööta igas olukorras 100%- liselt (N: isegi allkirja andmine vajab vahest kohanemist oludega – seinal kirjutamine.) Kohanemisprotsessi liikumapanevaks jõuks on huvi ümbritseva maailma vastu. Tasakaalustamine - Miks ja kuidas käivitub huvi meis? Piaget’ järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses, olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel. See ongi tasakaalustamine. See on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Inimene püüab akommodatsiooni- ja assimilatsiooniprotsessiga korrastada oma kogemust ning anda sellele arukamat tähendust, et saavutada olemasolevate skeemide ja praktikast laekuva informatsiooni kooskõla. Mida vanemaks saame, seda keerulisemad ilmingu köidavad meie tp., kuna meie tundlikkus kasvab järk-järgult. Inimesel ja kõrgematel loomadel alateadlik tarve
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär).
Jumalat ei saa aga mõistusega ei tõestada ega ümberlükata. Ja sama kehtib ka teiste ideede kohta. 13 Mida see kõik annab metafüüsika jaoks? Kant ise arvab: "Ma pidin teadmise kõrvaldama, et usule platsi teha!" See tähendab: Kant näitas, kus asuvad meie (teoreetilise) mõistuse piirid. Nad asuvad täpselt seal, kus võimalike kogemuslike teadmiste valdkond lõppeb. See, mis asub üle selle, selle kohta ei saa mõistus midagi öelda. See tähendab aga kahte asja. Mõistus ei saa üldisi metafüüsilisi ideesid nagu Jumal, vabadus ja surelikkus tõestada. Ta ei saa neid aga ka ümber lükata. Nii on loodud ruum nende uskumiseks. IV. EETILISUS JA RELIGIOON Kanti tegi kuulsaks "Puhta mõistuse kriitika". Paljudele, eriti vastastele on see ainus tähtis teos. Kuid see ei ole õige
sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus seostuvad teadmised, emotsioonid faktid. Semantilise hierarhia konsepts. võime moodustada üldistavaid kategooriaid (loom koer) aeg mis kulub kahe mõiste seostamiseks oleneb nende kaugusest tähenduslikus hierarhias (lind-pääsuke, lind-emu) Skeemid mälu kuj. skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga (järelduste tegemine, seos emotsioonidega) Mälu tõlgendav isel. varasem teadmine, kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. (käitumine kooli, poes) kui õpitav ei seostu olemasolevate skeemidega tundub see mõttetuna. Metakognitsioon Inimese mõtlemist oma tunnetusteg. üle nim. metakogn. Õppim seonduv metak. on mõte sellest mida teeme ja kuidas suuname oma õppimist. See on määratud ainealase kogemusega , mitte vanusega. Õpetamisega saab tõhustada metak. õpilastel. Aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele
· Iga monaad tunneb teise seisundit. Kuid ta ei ole mõistuses, mis enne ei ole olnud meeltes, lisab siiski selles teadlik. Leibnitz: "väljaarvatud mõistus ise", s.t. kaasasündinud ideed ja tunnetusstruktuurid. · Kogemuslike andmete kõrvutamine annab vaid · Leibnitz leiab, et struktuurides tunnetab monaad tõenäose tunnetuse. kogu maailma ja kõiki teisi monaade. · Mõistuse tunnetus seevastu aga selge ja tõese · Maailm on fantastiline peegelsaal, milles on tunnetuse.
Oma struktuurides peegeldab iga monaad kogu maailma ja kõiki teisi monaade. Kõik monaadid on üksteisega kooskõlas. Pertseptsiooni astmed: 1)lihtne/"alasti" monaad - sisaldab alateadlikult informatsiooni teiste monaadide seisundi kohta; 2)apertsioon - teadvuse seisund. Jumal on lõpmatu monaad, mis esindab maailma täiuslikult. Jumalas väljendub see, mille poole piiratud monaadid püüdlevad. Materiaalsed kehad on muljed, mida tekitavad teatud monaadide kombinatsioonid. Tunnetusteooria. Kogemuslike andmete kõrvutamine annab tõenäolise tunnetuse, mõistuse tunnetus õige tunnetuse. Mõistusetõed on hädavajalikud, tõsiasjadele rajanevad tõed juhuslikud. 2 valdkonda: 1)eesmärgist lähtuvad põhjused - seotud hingega; 2)mõju-tagajärg põhjused - seotud kehadega. Viimne piisav põhjus kõigele saab olla üksnes Jumal. On olemas üksnes üks jumalik substants, mis on täiuslik. Jumala loodud maailmas on nii palju
nädalast kuni sünnini. Toimub eelkõige just närvisüsteemi areng. Ajaline, umbes 40. rasedusnädalal sündiv laps peaks kaaluma ligikaudu 3500 g ja olema umbes 50 cm pikk. Vastsündinud võivad eristada tuttavaid helisid, eelistavad vaadata inimnägusid, tunnevad maitset ja lõhna. Vastsündinul elutegevuses on tähtis kohteluprotsessidega kohanemisel, seda hõlbustavad kaasasündinud refleksid. Arengupsühholoogia – tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Ülesandeks on avastada, kirjeldada ja seletada, kuidas toimub areng esimesest eluhetkest täiskasvanu- ja vanurieani. 1920. aastast oli arengupsühh saanud iseseisev distsipliin. 16 . Uurib seda kuidas laps erineb täiskasvanust . Uurib taju, mälu ja mõtlemist nagu eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia
annaabi.ee 
