energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja SOOJUSLIK toime: põletus, vere temp. tõus, sudame, peaaju ja VAHELDUVVOOLUGENERAATOR on seade, mis muudab tarbija juures tagasi vajaliku madalama väärtuseni. Koosneb 2 närvide ülekuumenemine. ELEKTROLÜÜTILINE toime: vere ja vahelduva elektromagnetvälja energiaks. KESKVÄÄRTUS mähisest 1)primaarmähis (vool tuleb sisse) 2)sekundaar mähis koevedeliku lagundamine. BIOLOOGILINE toime: lõhub saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu (vool tuleb välja) HETKVÄÄRTUS (i) ja AMPLITUUDVÄÄRTUS normaalseid talitusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile. keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku (Im). FAASIJUHE juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge KAHJUSTUSED: 1)kohalik- elektritrauma 2)üldine- elektrilöök
dissotseeruvad. Elektrolüütide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle järgi, kui suur osa lahustist dissotseerub, eristatakse tugevaid ja nõrki elektrolüüte. Tugevad elektrolüüdid on näiteks soolhape, kaaliumhüdroksiit ja naatriumkloriid. Nõrgad elekrolüüdid on näiteks äädikhape, ammoniaak, süsihape jt. Elektrolüüte on ka meie sees, näiteks lihaskoet loetakse keha elektriliseks koeks. Lihaskoe paaneb tööle elektrolüüdi aktiivsus rakuvälise või koevedeliku ja rakusisese vedeliku vahel. Elektrolüütide ebapiisava kontsentratsiooni korral võib tunda lihastes nõrkust või võivad tekkida krambid. Tõsised elektrolüütide tasakaalu häired võivad põhjustada neuroloogilisi ja südameprobleeme. Elektrolüüdid aitavad toksilisi aineid kehast välja viia, reguleerida närviimpulsside tööd ja lihaste kokkutõmbeid. Nad on vajalikud ajutegevusel, rasvade ja mineraalide lahustamisel. Vajalikud naha elastsuse säilitamiseks, mõjutavad maksategevust
Inimese füsioloogia 1. KT (variant 1) 1) Vere ülesanded/funktsioonid? a) transport (toitainete, hapniku, mineraalainete, hormoonide, makro- ja mikroelementide, jääkainete, jms) b) miljöö (vere sisekeskkonna stabiilsuse ja koevedeliku koostise konstantsena hoidmine) c) kaitse (vere kaotuse vastu hüübimine, kehavõõra bioloogilise materjali vastu immuunsussüsteem) 2) Südametsükkel koosneb... ? a) süstolist vere väljutamine südamest b) diastolist südame nö puhkeaeg, mil veri voolab tagasi 3) Südame minutimaht... ? ... on löögisagedus korda süstoolne maht. Rahuolekus on see u 5-6l, kehalisel tööl isegi aga 25-30l. Sõltub a) löögisagedusest; b) süstoolsest mahust.
ehk tähtis osa haigusimmuunsusest. Suuremad lümfisõlmed asuvad kaelal lõua all kõhuõõne keskosas vaagnaõõnes kaenlaaugus kubemepiirkonnas. Lümfis leidub ka fibrinogeeni, mistõttu on võimalik lümfi hüübimine. Soolte piirkonnast kogunev lümf on rasvarikas ja piimja välimusega. Lümfisoontes liikudes imendub osa vedelikust kudedesse tagasi, mistõttu lümf muutub südamele lähenedes paksemaks. Inimese lümfi ja koevedeliku koguhulk on ligi 25 % kehamahust. Lümf liigub soontes aeglaselt: keskmiselt 30 cm/min; kiirus suureneb pärast söömist ja kehalise töö ajal. Lümfivedeliku liikumist parandab massaaz (eriti spetsiaalne lümfimassaaz). Lümfi soodustatud liikumine tagab kudede parema varustatuse ja kiirema jääkainetest vabanemise ning seeläbi vigastuste kiirema paranemise ja organismi parema seisundi. Lümfiringe aeglustub, kui kehaline aktiivsus on väike ning kiireneb koos füüsilise
ehk tähtis osa haigusimmuunsusest. Suuremad lümfisõlmed asuvad kaelal lõua all kõhuõõne keskosas vaagnaõõnes kaenlaaugus kubemepiirkonnas. Lümfis leidub ka fibrinogeeni, mistõttu on võimalik lümfi hüübimine. Soolte piirkonnast kogunev lümf on rasvarikas ja piimja välimusega. Lümfisoontes liikudes imendub osa vedelikust kudedesse tagasi, mistõttu lümf muutub südamele lähenedes paksemaks. Inimese lümfi ja koevedeliku koguhulk on ligi 25 % kehamahust. Lümf liigub soontes aeglaselt: keskmiselt 30 cm/min; kiirus suureneb pärast söömist ja kehalise töö ajal. Lümfivedeliku liikumist parandab massaaz (eriti spetsiaalne lümfimassaaz). Lümfi soodustatud liikumine tagab kudede parema varustatuse ja kiirema jääkainetest vabanemise ning seeläbi vigastuste kiirema paranemise ja organismi parema seisundi. Lümfiringe aeglustub, kui kehaline aktiivsus on väike ning kiireneb koos füüsilise
Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. · Veenide ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere ja kopsudes hapnikuga küllastunud vere toomine südamesse · Kapillaarid on peenikesed, üksteisega võrgustikuna seotud torukesed kudedes. Lümfisüsteem · Lümfiks nimetatakse lümfisoontesse imendunud koevedelikku. Viimane tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Koevedeliku vahendusel saavad rakud toitu ja hapnikku. Veresoonkonnahaigu sed · Südame-veresoonkonna haigused kahjustavad südant ja selle veresooni ning võivad ilmneda kas kõrge vererõhu, pärgarteri ateroskleroosi, stenokardia või infarktina. · Südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine surma põhjus, mille arvele langeb umbes 40 protsenti surmajuhtumitest, s.o 2 miljonit surmajuhtumit aastas. Kuidas ennetada südame ja veresoonkonna haigusi?
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu
26. Müokardiit südame lihaskesta põletik 27. Endokardiit südame sisekesta põletik. 28. Gastriit mao põletik. 29. Nekroos kohalik surm e. Rakkude hukkumine elavas organismis. 30. Hematoom (lad. HAEMATOMA) suur piirdunud verekogum kudedes. 40. Petehhia(lad. PETECHIA) täppverevalum. 41. Hematuuria(lad. HAEMATURIA) - verikusesus 42. Metrorraagia(lad. Metrorhagia) emakaverejooks 43. Dehüdratatsioon(lad. DEHYDRATATIO) koevedeliku hulga vähenemine 44. Astsiit(lad. ASCITES) vesikõht 45. Ödeem e. Turse. Koesse koguneb suuremal hulgal vedelikku ja ei imendu tagasi. 46. Põletiku kliinilised tunnused: -punetus(rubor) temp.tõus(calor) valu(dolor) turse(tumor) funktsiooni häire(functio laesa) 47. Arteriaalse hüpereemia tekkepõhjused: -vasomotoorne, -kollateraalne, - dekompressioon, -vakaatne, -põletikuline. 48. Alteratsioon põletiku 1 etapp, põletikuline reaktsioon lokaalselt 49
Erinevates kehapiirkondades võib lümfi koostis olla väga erinev Nõrk hüübimisvõime, tänu selles sisalduvalt fibrinogeenile Lümfis on ka ainevahetuse jäägid, mida transporditakse kudedest vereringesse tagasi Lümfisüsteem Koosneb: -Lümfikapillaarid -Lümfisooned, eristatakse väikeseid, keskmisi ja suuri -Lümfoidsüsteemi organid, mis sünteesivad lümfi koostisesse kuuluvaid rakke (tüümus, põrn) Lümfisooned Moodustavad koevedeliku drenaazsüsteemi Intravaskulaarne rõhk 10-15 Pa (nagu ka veenides) Peen kapillaarvõrgustik, mis on kõikides kudedes ja organites Puudub seal, kus puudub veresoonestik Suuremad sooned on varustatud kahehõlmaliste klappidega, mis takistavad lümfi tagasivoolu ja suunavad seda südame poole Läbivad arvukaid lümfinäärmeid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Et ära hoida vererõhu langust ja kollapsit (ajuveresoonte varustuse äkilisest vähenemisest tingitud mööduv teadvusetus), peab kannatanu asetama lamavasse asendisse, keelates liigutused ja hammustatud jäseme tõstmise kõrgemale, sest see kiirendaks mürgi levikut kehas. Haige katta soojalt. Hammustuskohale võib panna külma kompressi. Hammustatud jalg või käsi lahastatakse käepärast olevate vahenditega, et aeglustada koevedeliku voolu ja sellega ka mürgi liikumist kudedes. Enne eemaldatakse sõrmused ja käevõrud. Paljude allikate soovituste kohaselt tuleb kannatanule anda rohkesti juua, ükskõik mida peale alkohoolsete jookide, et kiirendada maomürgi eritumist neerude ja seedekulgla kaudu. Soovitatakse juua rohkesti kuuma kohvi või teed. Tuleks pöörduda ka kiiremas korras haiglasse, kus inimene ja tema olukord üle vaadatakse. Kas kannatanule tehakse vastumürgisüst või mitte, selle otsustavad meedikud.
Transudaat- veetaoline vedelik, hüübeid ei esine Eksudaat- mädane, sageli esineb hüübeid, põletikuline. millest sõltub turse teke/etioloogia, mõiste permeaabelsus Etioloogia- 1) hüdrostaatiline rõhk- vedelik väljub veresoontest kudedesse. 2) onkootne rõhk – hoiab vedelikku veresoontes. 3) Lümfödeem-koevedelik suunatakse lümfisoonte kaudu tagasi vereringesse. 4) põletikulis-toksiline Dehüdratatsioon e eksikoos Koevedeliku hulga ülemäärane vähenemine organismis. Põhjuseks ulatuslik vedelikukaotus (oksendamine/kõhulahtisus/higistamine/magediabeet) või ebapiisav veetarbimine.
lämmastiku hulk 21. Lipolüüsiks nimetatakse: rasvade lõhustumist rasvhapeteks ja glütserooliks 22. Vereplasma kolloidosmootne rõhk, mille tõttu veenidepoolses otsas vesi taas kapillaaridesse siseneb, on vereplasmas olevatest: Na-ioonidest 23. Vereplasma valgud albumiinid ja fibrinogeen sünteesitakse: maksas 24. Organismi immuunreaktsioonis osalevad järgmised vereplasma valgud: gamma-globuliinid 25. Lahust, mille osmootne rõhk on suurem koevedeliku ja vereplasma omast, nimetatakse: hüpertoonilseks 26. Hemoglobiini konsentratrsiooni normväärtused täiskasvanud inimese veres on umbes: 120-160 g/L 27. Trombotsüütide ülesanne on: osalemine vere hüübimises 28. Erütsotsüütide keskmine eluiga on tavaliselt umbes: 3-4 kuud 29. Hematokrit näitab: kui suure osa moodustab erütrotsüütide maht vere üldmahust 30. Kui inimese erütrotsüütidel esinevad aglutinogeenid (antigeenid) B, siis selle inimese vereplasmas
normaalne koevedelik e transudaat Hüdropsia, vesitõbi hydropsia patoloogiline koevedelik e eksudaat Ödeem, turse oedema suurema hulga vedeliku kogunemist Anasarka, nahaturse anasarca kudedesse nimetatakse turseks Astsiit, vesikõht ascites (oedema) Hüdrotooraks, vesirind hydrothorax, koevedeliku hulga vähenemist fluidothorax nimetatakse eksikoosiks e. Eksikoos, dehüdratatsioon dehüdratatsiooniks dehydratatio 9/20/2013 23 9/20/2013 24 Vereringehäired. 4 AnneVahtramäe
Sümptomiteks on tavaliselt peavalu, ägeda pohmeluse laadne enestunne, kerge ajuturse, söögiisu puudus, oksendamine, väsimus ja nõrkus, hingeldamine, magamisraskused. Ei ole eluohtlik. Möödub tavaliselt, kui jääda samale kõrgusele, ei nõua ilmtingimata laskumist madalamale. Kõrgusest tulenev ajuturse (HACE - High Altitude Cerebral Edema) Edasiarenenud mägihaigus. Tekib kui mägihaiguse sümptomitele ei pöörata tähelepanu ja jätkatakse tõusu. Koevedeliku kogunemise tõttu ajju tekib ajuturse. Suureneb aju rõhumine koljule, ägenevad peavalud. Klassikaliseks tundemärgiks mõtlemisvõime hägustumine. Käitumine muutub, kaob orientatsioonivõime ja koordinatsioon (ataxia) - inimene oleks justkui joobes. Lõpeb surmaga, ainsaks ravimisiisiks on kohene laskumine madalamale. Kõrgusest tulenev kopsuturse (HAPE - High Altitude Plumonary Edema) Mägihaiguse teine eriti ohtlik edasiarenenud vorm. Kopsu koguneb vedelik, mis takistab
ehituskomponendid on organismile kasutuskõlblikud ja võimelised mitmekihiline lameepiteel suuõõnes, neelus, sööritorus -> mehaanilise sooleepiteeli läbistama imenduma kaitse vajadus - toitainete imendumine verre (lümfi) ühekihiline silinderepiteel maos ja sooltes -> seedefunktsioon transporditakse need koevedeliku kaudu organismi rakkudesse - limaskesta päriskiht lamina propria mucosae ehitusmaterjaliks ja energiaallikaks epiteeli sidekoeline alus toitainete rakusisesel oksüdatsioonil veeks, süsihappegaasiks ja lihtsaiks - limaskesta lihaskiht lamina muscularis mucosae lämmastikühendeiks vabaneb energia koosneb silelihaskoest
Veri on paljudest komponentidest koosnev vedelik. Vereplasma ca 55 % mahust vere vedel osa. Punalibled ca 45 % vererakud. Veri on oma komponentide ajutine kooseksisteerimise koht, kuid tema koostis on väga stabiilne, kõigub kindlates piirides. Hematokrit näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud, normaalselt on meestel 0,4-0,5 l ja 0,36 0,47 l naistel. Funktsioonid: transport; miljöö vere enda koostis hoitakse stabiilsena ja see omakorda võimaldab hoida koevedeliku koostise stabiilsust. ; kaitse kaitse verekaotuse vastu- hemostaas, vere hüübimine; kaitse kehavõõra bioloogilise materjali vastu-immunoloogiline kaitse. NB! Funktsioonide realiseerumise eeltingimuseks on vere liikumine vereringes. Füüsikalis-keemilised omadused: Osmootne rõhk vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja 7,4 7,6 atm. Onkootne rõhk kolloidosmootne rõhk sõltub plasmavalkude hulgast. 25-30 mmHg 0,002 atm.
punased verelibled) ja 55% vereplasma (vesi + selles lahustunud ained: valgud [antikehad, hormoonid, transpordimolekulid], toitained [suhkrud, rasvad, aminohapped] ). Vere koostis on üldjoontes stabiilne, kuid samas pidevas muutumises, selleks, et rahuldada organismi erinevaid vajadusi. Ülesanded: *transpordib O2, CO2 + teisi jääkaineid, toitaineid *“miljöö“ eesmärgil e vere enda koostise stabiilsena hoidmine ja seeläbi koevedeliku koostise stabiilsena hoidmine *kaitse verekaotuse vastu (hüübimine) ja kehavõõra bioloogilise materjali vastu (antikehad) 3. Vere plasma, koostis, ülesanded Vereplasma koosneb 90-93% veest, 7-9% valkudest ning 1-3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest. Ülesanded: *tagab vere sobiva viskoossuse *homöostaasi tagamine 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused) 1
Täppverevalum 42. Mis on hematoom? Verimuhk 43. Mis on meleena? Veriroe 44. Mis on hematuuria? Verikusisus 45. Mis on metrorrhagia? Emakaverejooks 46. Mis on menorrhagia? Rohke menstruatsioon 47. Mis on transudaat? Transudaat e normaalne koevedelik 48. Mis on eksudaat? Eksudaat e patoloogiline koevedelik 49. Mis on turse? Suurema hulga vedeliku kogunemist kudedesse nimetatakse turseks. 50. Mis on dehüdratsioon? Koevedeliku hulga vähenemist nimetatakse eksikoosiks e dehüdratsiooniks. 51. Mis on hüdropsia? Vesitõbi 52. Mis on anasarka? Nahaturse. 53.Mis on odeem? Naha turse 54. Mis on astsiit? Vesikõht 55. Mis on eksikoos? Dehüdratsioon 56. Mis on põletik? Millega on seotud? Põletik on organismi tüüpiline kaitsekohastumuslik reaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida etioloogilise faktori kahjustav toime. On seotud kolme
ning surnud rakkudest vabanenud endotoksiinid kahjustavad terveid rakke. Bakteriaalne infektsioon haavas on kõige sagedasem haava paranemist takistav faktor. Kõiki traumaatilisi ja lahtiseid haavu käsitletakse kui saastunud haavu. Sagedamini põhjustavad haavainfektsiooni Saphylococcus aureus, Saphylococcus epidermidis, Saphylococcus albus, Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa, Klebsiella, Proteus mirabilis, Clostridium, Bacteroides, Streptococcus faecalis. Seroom (koevedeliku kogunemine haava) ja hematoom (vere kogunemine haava) loovad samuti soodsad tingimused infektsiooni arenguks, seetõttud tuleb haav steriilstes tingimustes avada. Haava paranemist takistavad võõrkehad haavas, milleks võivad traumaatilistes haavades olla kõik sinna juhuslikult sattunud võõrkehad (muld, klaasikilllud jne.) ning operatsioonihaavades on võõrkehadeks ka haava jäetud õmblusmaterjal. Haava paranemist takistab ka haava mittetäielik sulgus või sulgus rõhu all
seedeelundkonna ja sisenõrenäärmetega. LÜMFISÜSTEEM Lümfi produtseerimine on seotud ainevahetusega vere ja kudede vahel. Verekapillaaridest läheb osa toitaineid ja hapnikku sisaldavast plasmast ümbritsevatesse kudedesse, kus moodustab koevedeliku. Koevedelik ümbritseb rakke, kusjuures vedeliku ja rakkude vahel käib pidev ainevahetus. Lümfisüsteem moodustab transpordisüsteemi, mille kaudu viiakse kudedesse hapnikku ja toitaineid ning viiakse kudedest jääkained. Ainevahetusprodukte sisaldav koevedelik läheb läbi kapillaaride seinte osaliselt verre tagasi. Samal ajal läheb osa koevedelikku mitte veresoontesse, vaid lümfikapillaaridesse ja moodustab lümfi.
hemoperitoneum- verikõht, verekogum kõhuõõnes petehhia- täppverevalum, väike punktikujuline verevalum hematoom- verimuhk,suur piirdunud verekogum kudedes meleena- veriroe, vere sisaldus rojas hematuuria- verikusesus, vere sisaldumine uriinis metrorraagia- emakaverejooks memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt nahapinna kaudu. Termoregulatsioonikeskus asub hüpotaalamuse eesosas. Keha temp aktiivne tõus ja säilitamine uuel kõrgel tasemel. Palavik on kaitsereaktsioon. Tekkepõhjused: Infektsioon, põletikulised reaktsioonid, võõrvalgud, keemilised ained, neurogeenne palavik.
mitme lihase pidevat isomeetrilist kontraktsiooni, et liigese asend ei muutuks. Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mis on kesknärvisüsteemi kontrolli all. Sünteesitakse spetsialiseerunud endokriinnäärmetes (viimajuhadeta näärmed). Sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse vastavaid retseptoreid omavate märklaudrakuni, milledele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku kaudu, siis nimetatakse seda humoraalseks regulatsiooniks. Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid:
mitme lihase pidevat isomeetrilist kontraktsiooni, et liigese asend ei muutuks. Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mis on kesknärvisüsteemi kontrolli all. Sünteesitakse spetsialiseerunud endokriinnäärmetes (viimajuhadeta näärmed). Sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse vastavaid retseptoreid omavate märklaudrakuni, milledele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku kaudu, siis nimetatakse seda humoraalseks regulatsiooniks. Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid:
ETM (rakkude vaheaine) kogum.Koe moodustumiseks peavad rakud: üksteist ära tundma, omavahel adhereeruma. Kudede 4 põhitüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Diferentseerumine toimub üheaegselt nii rakulisel kui koelisel tasemel 23. Epiteelrakud, tüübid (lühikirjeldus)- katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel;katavad keha või organi vaba pinda (ei paikne organi sisemuses)Rakkudevaheline ruum on väga väike (takistab koevedeliku väljavalgumist ja mikroobide sissepääsu)Puuduvad verekapillaarid, toituvad peamiselt osmoosi teel.Rakud on kompaktsed, puuduvad rakukehast väljuvad jätked.Suurus paarkümmend mikromeetritTuuma kuju meenutab raku enda kuju.Kromatiini on tuumades hõredalt.Epiteeli alumine e. basaalne pool kinnitub basaalmembraanile 24. Veri ja verelibled-Rakkudest (verelibled) ja vereplasmast (rakkudevaheline aine) Vereplasma: veest (90%),
Ohustatud on kõik piirkonnad. Tselluliidi astmed. 1. aste tselluliit on nähtav ainult pigistades või kudesid kokku surudes. Rasvarakud suurenevad ja rasv seob vett kudedesse, naha elastsus väheneb. 2. aste sidekoe elastsus väheneb veelgi ja tselluliit on nähtav seistes, eriti külgvaates. Rasvarakud rühmituvad mikrokobarateks (30-100) rasvarakku ja nende ümber on tihe katkenud sidekoe võrgustik. Häirub koevedeliku ringlus, kapillaarid laienevad, katkevad. 3. aste - tselluliit on nähtav ka lamades. Mikrokobarad ühinevad makrokobarateks, neid seob tihe sidekoe võrgustik. Rasvakobarad suruvad kokku vere- ja lümfisooned ja surve ka tundenärvidele. Tselluliidi piirkond on pigistades valulik. Edasi võib tselluliit veelgi süveneda. Koed lähevad kõvaks ja väga muhuliseks. Seda nim. ka liposkleroosiks. Peale astmete eristatakse veel vett siduvat, rasva siduvat või vereringe häirest tingitud
Aurusaun Suitsusaun Infrapunasaun Massaaz Massaaz- klassikaline, spordi, aroomi, sokolaadi, erootiline, mee, tselluliidi, Tai, rasedate, laavakivide, jalatalla, lümfi, kupumassaaz jne. Pingutab lõtvunud nahka, parandab lihastoonust ja kiirendab ainevahetust.Pparaneb südame töö, suureneb liigeskapslite liikuvus, aitab trennijärgselt ja ka eelselt lihaseid lõdvestada. Aitab vabaneda keha teatud piirkondadesse kogunenud pingetest. Massaaz avaldab mõju vere, lümfi, koevedeliku liikumisele, kõrvaldab seiskumise ja paisunähtusid, tõstab masseeritava kehaosa temperatuuri, parandades seeläbi verevarustust. Massaazi kasulikkus: · Lõdvestab valulikke ja pinges lihaseid · Kiirendab ainevahetust · Aktiveerib lümfiringet · Puhastab organismi jääkainetest · Parandab verevarustust · Leevendab stressi ja unehäireid · Toimib lõõgastavalt nii vaimse kui füüsilise ülepinge korral
autokriinsed rakku mõjustavad tema enda või sama tüüpi rakkude poolt toodetud ained parakriinsed rakud toodavad aineid, mis toimivad naabruses olevatele teist tüüpi rakkudele · neurotransmitterid e mediaatorained närvirakud produtseerivad aineid, mis toimivad sünapsites teistele rakkudele · neurohormoonid palju närvirakud toodavad aineid, mis mõjutavad teisi rakke mitte sünapsis, vaid koevedeliku ja vere kaudu nende rakkudeni levides · hormoonid sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis reguleerivad väga paljusid organismi funktsioone · feromoonid ained, mis lenduvad keha pinnalt ja mõjutavad teist organismi tervikuna, väga olulised paljude loomaliikide suhtlemisel, kuid toimivad ka inimeste vahel Sisesekretsiooninäärmed e endokriinnäärmed näärmed, milledel puudub viimajuha, seega
viib neist ära jääkproduktid ning elutegevuses tekkinud süsihappegaasi, osaleb humoraalses regulatsioonis, kannab toitaineid elunditesse jne. Eriti tihedalt on vereringe-elundkond seotud lümfisüsteemi, hingamiselundkonna, seedeelundkonna ja sisenõrenäärmetega. Lümfi produtseerimine on seotud ainevahetusega vere ja kudede vahel. Verekapillaaridest läheb osa toitaineid ja hapnikku sisaldavast plasmast ümbritsevatesse kudedesse, kus moodustab koevedeliku. Koevedelik ümbritseb rakke, kusjuures vedeliku ja rakkude vahel käib pidev ainevahetus. Lümfisüsteem moodustab transpordisüsteemi, mille kaudu viiakse kudedesse hapnikku ja toitaineid ning viiakse kudedest jääkained. Ainevahetusprodukte sisaldav koevedelik läheb läbi kapillaaride seinte osaliselt verre tagasi. Samal ajal läheb osa koevedelikku mitte veresoontesse, vaid lümfikapillaaridesse ja moodustab lümfi.
See omakorda põhjustab valgulahuses hüdrostaatilise rõhu tõusu, mis takistab vee molekulide edasist difusiooni valgulahusesse. Sellist hüdrostaatilist rõhku, mis takistab lahusti difusiooni läbi poolläbilaskva membraani suurema rõhu (suurema kontsentratsiooni) suunas nimetatakse osmootseks rõhuks. Valkude poolt põhjustatud osmootset rõhku nimetatakse onkootseks ehk kolloid- osmootseks rõhuks. Onkootne rõhk on aluseks vee vahetusele vereplasma ja koevedeliku vahel. 4. Valkude adsorptsioonivõime Valgud võivad oma pinnale adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (vitamiine, hormoone, rasvhappeid, bilirubiini, rauda, ravimeid jt.). Sellega muutuvad need lahustuvateks või blokeerub nende toksiline toime. Valgud transpordivad erinevaid aineid vere vahendusel kudedesse, kus need lülituvad metabolismi või tehakse kahjutuks. Valkude klassifikatsioon 1. Struktuurne klassifikatsioon
viib neist ära jääkproduktid ning elutegevuses tekkinud süsihappegaasi, osaleb humoraalses regulatsioonis, kannab toitaineid elunditesse jne. Eriti tihedalt on vereringe-elundkond seotud lümfisüsteemi, hingamiselundkonna, seedeelundkonna ja sisenõrenäärmetega. Lümfi produtseerimine on seotud ainevahetusega vere ja kudede vahel. Verekapillaaridest läheb osa toitaineid ja hapnikku sisaldavast plasmast ümbritsevatesse kudedesse, kus moodustab koevedeliku. Koevedelik ümbritseb rakke, kusjuures vedeliku ja rakkude vahel käib pidev ainevahetus. Lümfisüsteem moodustab transpordisüsteemi, mille kaudu viiakse kudedesse hapnikku ja toitaineid ning viiakse kudedest jääkained. Ainevahetusprodukte sisaldav koevedelik läheb läbi kapillaaride seinte osaliselt verre tagasi. Samal ajal läheb osa koevedelikku mitte veresoontesse, vaid lümfikapillaaridesse ja moodustab lümfi.
·Spontaanne aktiivsus on võimalik ·Funktsionaalne süntsüütium Hormoonide üldiseloomustus Klassikaline definitsioon ·hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mida KNS kontrolli all sünteesitakse spetsialiseerunud näärmetes (endokriinnäärmed; viimajuhadetanäärmed), sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse märklaudrakuni, millele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. ·Kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku kaudu, siis nimetatakse seda humoraalseks regulatsiooniks. Laiendatud hormooni mõiste ·Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud, vaid sisuliselt kõik inimkeha rakud ·Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul (plasmamembraanis, tsütoplasmas, tuumas, mitokondrites või mujal)
veest.Ulatuslik ainete ja vee tagasiimendumine võimalik neerutorukeste suure pikkusega,seinte ehituse ja nende protsesside tõttu. Na+-sõltuvate apikaalsete sümporterite abil imenduvad tagasi paljud muud ained: glükoos,aminohapped.(k/Na- ATPaas)Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+,vett laseb hästi,ülenev säär resorbeerib hästi Na+,ioone,vett ei lase.Vee imendumine alanevas osas soodustab Na+ imendumist üleval osas,koevedeliku üleläinud Na soodustab vee väljumist Henle lingu ülemises osas. Tagasiimendumine saab olla: Aktiivne (filtraadis sisalduvad ained sama kontsentratsiooniga, mis plasmas, seega puudub kontsentratsioonigradient ning ained tuleb filtraadist ATP energiat kasutavate mehhanismide abil välja tuua. Vesi järgneb piki osmootset gradienti.) Passiivne (ained, mis liiguvad piki elektrokeemilist gradienti, kasutavad avatud kanaleid või difusiooni; ei vaja aktiivset transporti)
Ulatuslik ainete ja vee tagasiimendumine võimalik neerutorukeste suure pikkusega,seinte ehituse ja nende protsesside tõttu. Na+-sõltuvate apikaalsete sümporterite abil imenduvad tagasi paljud muud ained: glükoos,aminohapped.(k/Na-ATPaas)Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+,vett laseb hästi,ülenev säär resorbeerib hästi Na+,ioone,vett ei lase.Vee imendumine alanevas osas soodustab Na+ imendumist üleval osas,koevedeliku üleläinud Na soodustab vee väljumist Henle lingu ülemises osas. Tagasiimendumine saab olla: Aktiivne (filtraadis sisalduvad ained sama kontsentratsiooniga, mis plasmas, seega puudub kontsentratsioonigradient ning ained tuleb filtraadist ATP energiat kasutavate mehhanismide abil välja tuua. Vesi järgneb piki osmootset gradienti.) Passiivne (ained, mis liiguvad piki elektrokeemilist gradienti, kasutavad avatud kanaleid või difusiooni; ei vaja aktiivset transporti)
pärittrombopoetiin.(1) Vereringe. Veri liigub veresoontest mooodustunud kinnises torustikus, mille liikumisenergia tuleb südamest. Südame vasaku ja parema poole vahel ei oel peale vastsünniperioodi ühendust, mis lubab südame erinevaid pooli lugeda kaheks eraldi pumbaks liidetuna vereringega jadaühenduses. Veri eemaldub südamest tuiksoone e- arteri kaudu hargnedes ja moodustades juussoonte e. kapillaaride võrgustiku, mille kaudu toimub vere ja koevedeliku ainevahetus. Juussoontest naaseb veri mööda veene südmesse ühinedes südame lähedal suuremateks arvuliselt vähemateks veenideks. (3) 10 Vasakult alla: Õlavarre peaveen (Vena cava superior/Vena brachiocephalica dextra e sinistra); Rangluuarter (Arteria subclavia); Rangluuveen (Vena subclavia); Kodarluumine nahaveen ( Vena cephalica); Kaenlaveen( Vena axillaris);Kaenlaarter (Arteria axillaris);
Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline. Kehavedelikud jagunevad: ekstratsellulaarne(27%) koevedelik, intratsellulaarne, transtsellulaarne(1,5%), plasma, tiheda sidekoe, luu ja rakusisene(33%) vesi. Kokku 60% kehakaalust. Ainete tsirkulatsioon Vedelikuruumise sees – difusioon Vedelikuruumide vahel: Osmoos – ekstratsellulaarse ja intratsellulaarse (ekstratsellulaarne-rakk) vahel põhjustab ormoos läbi rakumembraani Difusioon ja filtratsioon – vereplasma ja koevedeliku (interstitsiaalse vedeliku) vahel. 5 Ööpäevane veebilanss Organismi saabunud Organismist väljunud Jook 1,5l Uriin 1,5l Toit 1l Naha kaudu (higistamine, perspiratsioon) 0,7l Ainevahetus 0,3l Hingamisteed 0,5l
Veri on vedel sidekude. Vere hulk rahuajal 4-5l ja raske kehalise töö ajal 20-35l. koostis: Koosneb paljudest komponentidest. ~55% vere mahust on vereplasma ja ~45% vererakud Veri on väga stabiilse koostisega – kuigi veres toimuvad pidevad muutused, suudetakse neid hoida kindlates piirides. Funktsioonid: realiseeruvad tänu vere liikumisele vereringes. transport miljöö – vere enda koostist hoitakse stabiilsena ning see võimaldab hoida koevedeliku koostise stabiilsust kaitse: verekaotuse vastu – hemostaas, vere hüübimine; kaitse kehavõõra bioloogilise materjali vastu – immunoloogiline kaitse. 3.Vereplasma koostis: Vereplasma peamine koostisosa on vesi (90%). Lisaks on seal lahustunud erinevad valgud (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid) ning toitained (suhkrud, rasvad, aminohapped). Ülesandeks lahustunud ainete transport mööda keha. 4.Vere füüsikalis-keemilised omadused
diureesi suurenemine. Neerufunktsioon baseerub kahel printsiibil: Suure hulga ekstratsellulaarse vedeliku separeerimine neerupasmakestes ultrafiltratsiooni teel Elektroluutide ja teiste lahustunud ainete transport labi tubulaarsusteemi rakkude (liikumine labi nefronitorukeste seina). On kolm pohiprotsessi: Filtratsioon Reabsorptsioon Sekretsioon Neerude funktsioonid : 1.Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu 2.Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon 3. Reguleerivad vereplasma elektrolüütide kontsentratsiooni, nendest olulisemad : Na+, K+, Ca2+, Mg2+, Cl-, vesinikkarbonaat-, fosfaat- ja sulfaatioon 4. Reguleerivad aluse-happetasakaalu H+ sekretsiiooniga, kui on happelisuse liig ja HCO3- sekretsiooniga, kui on aluselisuse liig 5. Reguleerivad arteriaalset vererõhku Na+ väljutamise ja reniini sünteesi kaudu 6.Sünteesivad erütropoetiini 7. Elimineerivad
annaabi.ee 
