Koeratõugude leksikon Dekoratiivkoerad Bedlingtoni terjer See loom paistab esimesel pilgul lamba taoline, sõbralik ja rahulik, kuid võõraste vastu on ta piisavalt umbusklik ja mõõdukalt tige. Ta on lastele hea seltsiline ja kiindub kergelt peremehesse. Belingtoni terjerid on liikuvad, energilised ja alluvad hästi dressuurile. Tal on kõrvalekaldumine käär- või tanghambusest. Tema värvus ja karvkate ei ole tüüpiline. Hallidel ja hallilaigulistel koertel mokad, laud ja ninapeegel pruunid. Ükskõik, millise värvuse korral mokad, laud ja ninapeegel täielikult pigmendita. Bolonja koer Bolonja koer on malta koera lähedane sugulane. Ta on ilmselt aretatud Itaalias malta koera ja valge puudli ristamise teel. Tema pea on väike ja ümar. Otsmik kumer, üleminek otsmikult koonule hästi märgatav. Tema koon on lühike ja terav ning ta kõrvad on rippuvad ja kaetud pika lokkis karvaga,
KEILA GÜMNAASIUM klass (oma nimi) KOER Referaat Juhendaja: Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Koera põlvnemine 3 2.Koera anatoomia ja füsioloogia 3 3.Koera kehaehituse tüübid 4 4.Karvkate 4 5.Koera pidamine 5 6.Koeratõud ja tõuaretus 6 7.Tõuaretus. 6 8.Tõugude klassifitseerimine. 7 9.Tõustandard. 8 10.Mops 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal 11
KOER Niisama Sissejuhatus · Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koert perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. · Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes 8000 (mõnedel andmetel 10 000) aastat eKr, tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. · Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse,
Koerad Koera põlvnemine Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861 aastal Sveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[2] Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [3][4] Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad.
Sõmerpalu Põhikool Kristen Parijõgi 5.klass Koer Referaat Sõmerpalu 2009 Sissejuhatus Dobermann on keskmist kasvu, tugev ja muskilise kehaehitusega. Oma elegantsete joonte, uhke hoiaku ja temperamentse iseloomu ning meelekindla ilme tõttu vastab ta koera ideaalpildile. Dobermanni kere näib peaaegu ruudukujulisena, eriti isastel. Karv on lühike, karm ja tihe, aluskarv ei ole lubatud. Värvustest on Euroopas lubatud must ja tumepruun (Ameerikas ka sinine ja isabella e. koorekohvivärv), roostepunaste selgepiiriliste puhaste värvimärkmetega. Märgid koonul on täppidena põskedel ja kulmude peal; kõril, kaks märki rinnal; kämblal, pöial ja käppadel, tagajäsemete siseküljel, küünarvartel ja saba all. Turjakõrgus on isastel 68 - 72 cm, emastel 62 - 68 cm (soovitav on keskmine kasv).
Saksa lambakoer on üks populaarseimaid koeratõuge maailmas. Seda tõugu on järjekindlalt aretatud aastast 1899. Saksa lambakoera aretamise idee autoriks on Max von Stephanitz, kes seadis endale eesmärgiks välja aretada tark, tugev, vastupidav ning truu koeratõug. Tänapäeval on Saksa lambakoer enimlevinud teenistuskoer maailmas. Teda kasutatakse valve-, saate-, jälitus-, narko-, pääste- ja juhtkoerana. Saksa lambakoer on äärmiselt intelligentne, õpihimuline ja kuulekas. Ta on hästi õpetatav ning aktiivne koer. Saksa lambakoer ei ole diivanikoer ja seetõttu ei sobi ta igale inimese. Kirjeldus Saksa lambakoer on jõuline, tugevate lihastega, tiheda karvkattega ning ülihea haistmismeelega koer. Tema loomus on tasakaalukas, rahulik, inim(lapse)sõbralik, seltsiv, kuid samas valvas ning vajadusel ka ründav ja ennastohverdav kaitsmaks oma peremeest (karja). Saksa lambakoeral on tugev karjainstinkt
chow kutsikas. Chow chow just sellepärast, et ta on pehme ja armas, meenutab väikest lõvi. Päritolu Chow chow ajalugu ulatub tagasi mitmeid tuhandeid aastaid enne meie ajaarvamise algust. Chow chow kodumaaks peetakse Hiinat, kus teda tuhandeid aastaid on kasvatatud jahikoerana. Hiinast toodi neid koeri Inglismaale ja aretati seal edasi. Hiljem levis see tõug Inglismaalt teistesse riikidesse ning sai nõutud toakoeraks. Välimus Chow chow on keskmist kasvu, turja kõrgus on 4556 cm, kaal 2032 kg. Karvkate on tihe ja paks, ilmastikukindel, chow chowsid on pikakarvalisi ja lühikarvalisi. Chow Chowl on mustjassinine keel. Värvuselt punane, sinine, must, fawn (võib esineda ka värvinimena cinnamon), cream, valge või panda. Karvkate vajab regulaarset hooldamist. Kõiki värve on olemas nii lühi- kui pikakarvalisi. Iseloom Chow chow on iseloomult ühe inimese koer, ta on lojaalne ja ustav. Ta on julge, iseseisev, võõraste suhtes reserveeritud
Mõnikord istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks. Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed padjakesed - päkad, mille vahel asuvad küünised. Koera kõndimisel mööda põrandat on kuulda krõbinat, kuna tema küünised pole sissetõmmatavad, nagu nad on kassil. Koeral on hästi arenenud haistmine, ta eraldab väga peenelt erinevaid lõhnu. Suurepärane on tal ka kuulmine, seda soodustavad liikuvad kõrvalestad. Nägemine on keskpärane. Koera pikal koonul ja kulmudel asuvad karvad on kompimiskarvad. Koera karvkate on tihe. Allpool on pehme villkarv, sellest ulatub välja läikiv okaskarv
SABA : Tugev ja koheva karvaga kaetud, kõrge asetusega, hoidub selja kohale või puusale toetudes, kolm neljandikku täieliku või topeltkeeruga ja sabaots ulatud alati seljani või allapoole. Kui saba on kolmveerandi pikkusest keerdunud, ulatub sabaots selgelt üle puusa. Tüvest on saba jäme ja tugev. Rippuvas asendis või sirgeks tõmmatult ulatub viimane sabalüli kuni kannaliigeseni. Karv on jäme, sirge ja tihe, kuid ilma vimplit moodustamata. LIIKUMINE : Jõuline, mahukas, võimsa esisammu ja tagatõukega. Tagajalad liiguvad samal joonel esijalgadega, seejuures jääb selg tugevaks, kindlaks ja horisontaalseks. -5- KARV : Karvkate on kahekihiline. Alusvill on paks, pehme, tihe ja kattekarvast lühem. Kattekarv on sirge, kare/jäik ja veidi
Peab omama relvaluba, laskekaitse tunnistus, jahikoera pass. Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). JAHIKOERAD: Koera põlvnemine: Kõik koeratõud pärinevad mingist ürgsest, tänaseks väljasurnud esivanemast (Buffon) Koera eellaseks on kuldsaakal Koera teke on polüfüleetiline Iidsed koeratõud ja nende järglased: Turbakoer: spitsid, pintserid, osa laikasid Inostrantsevi koer: Kaukaasia lambakoer, dogi, njuufaundlandi koer Pronksikoer: saksa lambakoer, soti lambakoer Tuhakoer Eestis kasutatavad jahikoerad: Hurdad (vene hurt e barsoi) orienteeruvad nägemismeele järgi. Nende ülesanne on ulukile järgi joosta, kinni püüda ning maha murda. Kasutatakse avamaastikel, metsas võivad joosta end surnuks.. Aasias üks olulisemaid jahikoeri. Meil nüüdseks jahindusliku tähtsuse minetanud. Peeti jahti jänestele, rebastele, huntidele ja väikestele sõralistele steppides.
.........................................................7 Pea...........................................................................................................................................7 Keha........................................................................................................................................7 Saba .....................................................................7 Karvkate..................................................................................................................................7 Kuldse retriiverite pluusid ja miinused.......................................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud materjalid..............................................................................
.................................... LÄRMAKUS.................................................................................................... JAHIINSTINKT................................................................................................. TERVIS............................................................................................................ HOOLDUS....................................................................................................... VARUSTUS JA KOERA MÄRGISTAMINE:.......................................................... KEHAOSAD..................................................................................................... PEA :............................................................................................................. KAEL:............................................................................................................. KERE:............................................................................
Spetsialisti arvamus koerast – mitmeid kordi käies saab mitmeid arvamusi, mis annab päris hea arusaama oma tasemest. (Ka kindla inimese arvamuse saamiseks) Tunnustus ja reklaam kasvatajale ning ka aretuskoerale Kogemuste vahetamine kasvatajatega ning suhtlemine – väärtuslikud tutvused Hindamise aluseks tõustandard. Kohtunik spetsialiseerub mingile tõule, enne eksamit peab stažeerima hindava kohtuniku kõrval teatud arvu koeri. Eksami läbimisel saab selle tõu hindajaks, iga tõu jaoks eksam. Teatud arvu ühest rühmast tõugude eksami läbimisel antakse õigus hinnata terve rühma koeri. Allrounder – võib hinnata kõiki tõugusid. Tihti eelistatakse kasvatajakohtunikku – kasvatab hinnatavat tõugu ja on seega pädevam hindaja sellele tõule. CACIB, SERT – välimikutšempioni sertifikaat, kandideerib tšempionitiitlile. Rahvusvaheline vs kohalik
...................................................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Mina valisin selle looma sellepärast, et Kokkerspanjelid on armsad ja sõbralikud loomad ja ma tahtsin nende kohta rohkem teada saada. Kokkerspanjelit tuntakse väga populaarse lemmikloomana. Ta pole mitte ainult leebe loomuga, intelligentne ja elav, vaid näeb ka ilus välja. Tal on pehme, särav ja vetruv karv ning teda võib olla päris mitut värvi. Kokkerspanjel on elav ja rõõmsameelne olend kellele meeldib seltskond. Tema rõõmsameelsust iseloomustab kõige paremini selle tõu üks iseloomulikumaid jooni - pidev sabaliputamine. Olles jahikoer ei taha Kokkerspanjel lihtsalt vedeleda. Ta on nagu sportlane, kes püsib vormis ainut pidevalt liikudes. Lähemalt tahan ma kirjeldada aga nimelt Inglise kokkerspanjelit see ametlik
Saarmas Saarmas on saleda kehaga kärplane. Ta on Eesti veeelulistest kiskjatest suurim (peaaegu meetripikkune). Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Sellest on tal palju kasu külmas vees ujudes ja jahti pidades. See kasukas on saarmale aga omamoodi saatuslikuks saanud nimelt on kunagi väga laialt kogu põhjapoolkeral levinud liik kaasajaks mitmelt poolt välja surnud liigse küttimise tõttu. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast. Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud. Nende arvukus on tõusnud poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini.
Lõhnameel on samuti hästi arenenud ning suulaes asub neil "haistmismaitseelund" (Jacobsoni elund), mis eristab sugulisi, indlemisega seotud lõhnu. Põskedel, laubal, saba all ning küüniste vahel paiknevatest lõhnanäärmetest pärit nõred annavad informatsiooni looma soo ja vanuse kohta. (Loomad, 2001) Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid. Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni. Kummalgi juhul kujutab kaslase karvkate endast maskeerimisvahendit: näiteks tiigri vöödid sulavad hästi ühte kõrge rohustuga, samas paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma. Suured kaslased on spetsialiseerunud saakloomadele, kes on neist endist suuremad ning nad on võimelised korjust lühikest maad ka lohistama, vedamaks seda ohutusse toitumispaika.
Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID · välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT · lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. · sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga · kiskja · hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem · tark, julge, vastupidav, kiire, tugev · hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997
(Purina 2011) Joonis 2. Kass Jussi. (Hendriko Gävgänen 23.august 2004) 7 2.Kassi eest hoolitsemisest üldiselt 2.1.Kassi pidamine Kassi (vaata joonis 2) hooldamine tekitab päris palju kulusid. Kass peab saama vajadusel loomaarsti ravi, teda tuleb vaktsineerida ja võib-olla ka steriliseerida ning ta ei ela ära, toitudes ainult piimast ja toidu ülejääkidest. Kassi pidamine ei ole sugugi odavam kui koera pidamine. Armsast pallikesest kasvab kiiresti nõtke kiisu. Iga kass on oma iseloomuga, omaette isiksus ühed on raevukad ja teised on rahulikud, ühed vajavad rohkesti hellust, teised on iseseisvamad. Noored kassid mängivad ka väga energilisi mänge. Igaüks võib sattuda kassi mängurünnaku ohvriks. Kassi selline käitumine on täiesti normaalne ja ei anna põhjust temast loobumiseks pidamisraskuste tõttu.
ringi liikuma. Vaenlased - Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja isegi rebased. Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel , heinakoristustöödel. METSSIGA (Sus scrofa) on sigalaste sugukond, sea perekond. 2 Välimus - Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Metssead kaaluvad kuni 300 kg.
Tartu Mart Reiniku gümnaasium EESTI KÄRPLASED Referaat bioloogiast Maria Kaare, 7. klass Juhendaja õp. Lauri Mällo Tartu, 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Kärp lk 4 Nirk lk 5 Mink ja naarits lk 6 Tuhkur lk 8 Metsnugis ja kivinugis lk 9 Saarmas lk11 Mäger lk13 Ahm lk14 Võtmesõnad lk16 Kasutatud materjalid lk17 2 Sissejuhatus Perekondade ja liikide arvu poolest on kärplaste sugukond kiskjaliste seltsi rikkamaid. Ta hõlmab 65 70 liiki, mis jagunevad 24 29 perekonna ja 5 alamsugukonna vahel (Loomade elu 1987). Enamik kärpla
Nägema hakkavad pojad kahe nädala, imemise lõpetavad kuu aja ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Elavad nad tavaliselt 5...6 aasta vanuseks. Lendorav on Eestis oma leviku piiril ja seetõttu on ta meie aladel kogu aeg haruldane olnud. Eriti haruldaseks on ta aga jäänud selle sajandi teisel poolel, seda peamiselt vanade metsade kadumise tõttu. Lendorav on looduskaitse all. Brandti lendlane Brandti lendlane on tumepruuni seljaga ja ta karv on märgatava siidja läikega. Kõhupool on kollakashall, kõrvad ja lennus hallikaspruunid või isegi mustad. Suvel tegutseb Brandti lendlane mitmesugustes paikades - aedades, parkides, metsaservades, lagendikel ning ka veekogude ümbruses. Ta on öise eluviisiga ja tiirutab suveöödel putukaid jahtides sageli puuvõrade vahel ning ka vee kohal, 1,5...8 m kõrgusel. Brandti lendlase lend on kiire ja kerge ning ta teeb tihti järske pöördeid
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Kaamelivill Kaamelivilla, mida saab kasutada tekstiilsel otstarbel saadakse kaksküürkaamelitelt, Üksküürkaamelilt saadav väga karm, lühike ja väikese tugevusega vill tekstiilsel otstarbel kasutamiseks ei sobi. Kvaliteetset kaamelivilla saadakse loomadelt, kes elavad soojas kliimas. Kammelivilla kogutakse kokku kevadel, kui see eraldub kiutupsudena. Varakevadel, karvaajamise ajal, mis kestab 6-8 nädalat, eraldub karv esimesena kaela piirkonnast, siis lakast ja seejärel ülejäänud kehalt. Ühelt kaamelilt saadakse aastas 2,5-4,0 kilogrammi villa. Kaamel annab segavilla: peent ja väärtuslikku alusvilla ning karmimat pealisvilla. Karmim pealisvill eraldatakse peenest alusvillast kammimise teel. Alusvill on peenuselt meriinovillaga ühest klassist. Alusvilla pikkus on 30 - 150 mm ja läbimõõt 10 - 30 μm. Värvus varieerub helepruunist tumepruunini
Toitumine Põhiliselt väikestest Marjad, konnad, loomadest/närilistest putukad (konnad, linnud ja (vihmaussid), nende munad, maod, väikesed närilised, jänesepojad, kanalised (metsised, metskitsetalled) tedred). Loomade arvukust on mõjutanud oluliselt naised ehk karusnaha mood. 18ndadel oli karusnahk väga moes ning sel ajal langes väikeste koerte arvukus suurelt. Praeguseks on hävitatud väikeste koerlaste haigus – marutaud, seetõttu on hakanud nende arvukus kõvasti kasvama, kuid praegu on tõusnud kanaliste stress. Praegu leidub loomadel ka kärntõbe ning asurkonnad on hakanud kahanema. Pisiimetajad: putuktoidulised, käsitiivalised ja närilised Klassis Imetajad on maailmas üle 5 tuhande liigi (Eestis 63). Nendest enamik on hiire-roti suurused loomad, mida tinglikult nimetatakse eesti keeles “pisiimetajad”
EESTI MAGEVEEKALAD. Klass SÕÕRSUUD Selts silmulised Sugukond silmlased. ( ussitaolised, t täppi) MERISUTT. Ühevärvilised, mustrita. JÕESILM Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suurem. Selts lõhilased. L
(oravasuurused, pimedad, karvadeta), kuid kevadeks, talikorterist väljumise ajaks on nad piisavalt hästi arenenud. Pesakonnas on 1-3 (mõnikord kuni viis) poega. Karud ei sigi igal aastal: pojad võõrduvad emapiimast alles 1,5 aastaselt ning jäävad ema hoole alla keskmiselt 3 aastaks. Koerlased: Hunt meenutab välimuselt saksa lambakoera, kuid on ,,massiivsem" laiema pea ja kaela ning madalama rinnaga. Hundi jälgi võib olla väga raske koera jälgedest eristada, kuid reeglina on hundi jäljerida nöörsirge ning käpajäljed on piklikumad kui koeral. Hundid on karjaloomad, milles on oma kindel hierarhia. Kari koosneb domineerivast paarist (alfa emane ja isane) ning nende järglastest; karjasisene positsioon pannakse paika juba kutsikaeas poegade omavaheliste mängudega ning täiskasvanuna kakeldes. Üksikud hundid on karjast mingil põhjusel välja heidetud või siis ise lahkunud, ka vanad või vigastada saanud loomad
6. ,,Narruse kiitus" Erasmus Rotterdamist Esmalt trükitud aastal 1511. Eessõnas- Paavstid pigem teevad ise pattu, kui sellest oleneb nende töökoht. Enne pole pappe eriti narritud, aga nemad on ju ka inimesed, miks ei peaks neid narrima. Vaatluse alla võtnud pigem naeruväärset kui vastikut. Inimesed olid kohe rõõmsad, kui ta kõnet pidama tuli. Narrusele mõeldud jutt. Paljud palkavad endale meelitusteütleja. Kes koera saba kergitab kui mitte koer ise. Narruse kiiduväärt teod. Paljud kõnemehed räägivad, et oma 30 a valmistatud kõne peale tulid nad hoopealt, paari päevaga. Paljud kõnemehed tahavad kasutada välismaiseid sõnu, ei oska. Isaks on tal Plutos, sündis Õndsate saarel. Sündis naerdes. Narruse vürts- lõbu. ,,Ei täie taibu juures rõõmu maitsta saa". Lapsepõlv on armas. Mida vanemaks saab ja targemaks, seda vähem on narrust. Uuesti lapseks saama vanaduses
kõrb – Värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk, jalad on mustad. Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis nimetatakse: kõrb, tumekõrb, mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste aluseks. hall – Hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged. 7
.........................................................................................4 2.VÄLIMUS JA ELU............................................................................................................................5 3.SARNASUS SUURTE KASSLASTEGA.........................................................................................6 4.TÕUKASSIDE ARENG EESTIS......................................................................................................7 5.KASSIDE JA KOERTE ERINEVUSED...........................................................................................8 6.HOOLITSEMINE KASSI EEST.......................................................................................................9 6.1.KASSIPOEG................................................................................................................................9 6.2.TÕUKASS.........................................................................................................
Ta eemaldas neerukive ja kasutas elastseid kateetreid, mis olid valmistatud loomade nahast. Leetrid on väga vana haigus, aga esimest korda tuvastas selle Pärsia arst Muhammad ibn Zakariyyā al-Rāzī (865–925) 10. sajandil. Al-Rāzī kasutas leetrite kohta araabiakeelset nime hasbah. Leetreid on kutsutud ka teiste nimedega, sealhulgas ladina sõnast rubeus ('punane') tuleneva nimega rubeola ja morbilli ('väike katk'). Leetriviiruse sarnasus koerte katku ja veiste katkuga põhjustavate viirustega on pannud aluse arvamusele, et esimest korda nakatusid inimesed leetritesse kokkupuutel kodustatud koerte või veistega. Keskaega iseloomustab religiooni võimutsemine, mis mõjus pidurdavalt kultuuri, teaduse ja kunsti õitsengule. Usuteenrid keelasid laipade lahkamise ja operatsioonide tegemise. Keelust üleastujad tembeldati ketseriteks või nõidadeks ja hukati tuleriidal. Selle tagajärjel sattus kirurgia
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus olemas) metsikuid eesleid kohtab v
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
TUHKUR Üldandmed tuhkrute kohta Me elame täiesti hullumeelses maailmas, ja meie ümber on neli kivist seina. Meie elutempo sunnib meid pidevalt kiirustama. Ja meie elu möödub jooksujalu. Kuid ööpäevas leidub siiski paar tundi, millal saame lõõgastuda ja puhata. Ning sellel hetkel vajame me kindlasti tükikest elusat loodust. Tavaliselt on selleks kass või koer. Kuid neile ei piisa mõnest tunnist, mida me võime neile pühendada. Koeraga tuleb kindlasti jalutada ja soovitavalt kauem, aga kassil on korteris üksi igav. Ja siis ilmub teie korterisse....tuhkur! Te ütlete eksootika? Loomulikult mitte, sest tuhkrust sai koduloom juba rohkem kui 800 aastat tagasi. Esialgu oli ta kohandatud küülikute jahtimiseks. Kuid 20. sajandil hakkas elama majades. Pidevalt hõivatud linnainimesele sobib tuhkur kõigist teistest koduloomadest kõige paremini. Sest ta magab peaaegu terve ööpäeva ning on vaid mõned tunnid ärkvel. Tema juba tühj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
