TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 2 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: 04.04.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades ühte kahest väljapakutud keevitusviisist. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: Ees- ja perekonnanimi:KT Rühm: Üliõpilaskood:xxxx14 MASB21 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 2 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: xxxxx4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev 05.04.2013 03.06.2013 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kahest väljapakutud keevitusviisist ühte. Keevitusviis tuleb
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Metallide tehnoloogia, materjalid II Kodune töö nr. 3 - Keevitamine Üliõpilane: Hans-Peter Grass Õpperühm: MM21 Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kas käsikaarkeevitust kattega elektroodiga või kaitsegaaskaarkeevitust. Lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt teguritest valitakse töö teostaja poolt põhjendusega üks kõige otstarbekohasem
Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eesmärk Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades
1· Keevitatavad materjalid ja nende suurim paksus 2· Protsessi tootlikkus, pidevus, sobivus keskkonnatingimustele 3· Elektroodmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus 4· Õmbluste kvaliteet ja vajadus õmbluste puhastamises 5· Piirangud õmbluste asendile ja ligipääsetavusele 6· Keevitusprotsessi parameetrite reguleeritavus 7· Keevitaja kvalifikatsioon Võrreldav Gaaskeevitus Punktkontakt keevitus aspekt kuni 6mm paksus Cu- ja Al- sulameid 1 lehtmetallist toodete valmistamisel madalsüsiniku terased, roostevaba teras Cu, Al, (+ nende sulameid) Pb, Malmi , maksimaalselt 6mm madal tootlikkus kõrge tootlikkusega 2 kasutegur on ~(30-60)% pidevus puuduv Suur kulutus keevitusgaasidele
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: 3 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: MATB21 Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: E. Kimmari 03.05.2015 03.05.2015 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks.
Üldiselt keevitamisest Teemad: MMA-111: MIG/MAG-131-135 TIG-141 GAAS-311 Kaitsevahendid Keevitustarvikud Teraste keevitatavus DEformatsioon keevitamisel Liited Keevitusasendid Keevisliidete kontrolli meetodid Keevitusvead-puuduste kõrvaldamine Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a
Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed 18 Elektroodid 19 Varraselektroodid 19 Keevitustraat 21 Abivahendid 21 Vead keevitamisel 22
kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 50007000 °C elektroodil ja kuni 26003900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati (joonisel näitamata). Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika +klemmiga. Keevitusvool antakse energiakadude vähenda- miseks keevitustraadile keevituspüstolisse kinnitatud voolukontakti abil vahetult enne keevituskaart. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG/MAG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevitus püstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Keevitustraat
. 15 2.2.1. Keevitustransformaator ................................................................................................................ 16 2.2.2. Keevitusalaldi............................................................................................................................... 17 2.2.3. Keevitusmuundur ......................................................................................................................... 18 2.3. Käsikaarkeevituse sulav elektrood ........................................................................................................ 19 2.4. Elektroodi katte paksuse mõju keevisõmbluse kvaliteedile.................................................................. 21 2.5. Defektid käsikaarkeevitamisel .............................................................................................................. 22 3. Gaaskeevitus ........................................................................................
............................................................................................11 Keevisliidete tüübid..................................................................................................................12 Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................................13 MIG/MAG keevituse seadmed.................................................................................................14 Vead ja defektid keevisõmblustes............................................................................................15 Kaitsevahendid..........................................................................................................................17 Tööohutus keevitamisel............................................................................................................18 Kasutatud kirjandus.............................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 3 KEEVITAMINE Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB 22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 11.06.2010 14.06.2010
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist keevitamise abil koostatud liide.
üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest.
terase karastuvust. Keevitamisel põleb suur osa mangaanist terastest välja. Räni (Si) : terastes 0,02...0,3%, ei halvenda keevitatavust. Si sisaldusel 0,8...1,5% halvendab keevitatavust suur vedelvoolavus ja rasksulavate ränioksiidide teke. Süsinik: tähtsaim lisand, mis määrab terase tugevuse, plastsuse, karastuvuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste ( C kuni 0,25%) sisaldus ei halvenda keevitatavust. C sisalduse suurenedes halveneb keevitatavus tugevasti, sest termomõjutsoonis moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod ja lisametall muutub poorseks. Keevitusprotsessis eristatakse kolm staadiumit: Füüsilise kontakti teke Keemiliste sidemete teke Difusioon Keevisliide moodustub kahe esimese staadiumi jooksul, viimane määrab vaid liite mehaanilised omadused. Keevitust raskendavaks teguriks on materjalide struktuur, oksiide või mustusega kaetud pinnakonarused. Keevisliited
OTMK referaat Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil
pingelang anoodpiirkonnas, Ik-keevitusvool (A). Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, 4 keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 5 2.1 Kaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutataav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15-500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod (Joon. 2) võivad olla koos alaldiga või ka ilma.
8. Keevitamisega ei kaasne märkimisväärset MÜRA; KVALIFIKATSIOON peab olema kõrge: 9. Liite saab teha esteetilise VÄLIMUSEGA; · tagada tuleb keevisõmbluste nõutav kvaliteet; · tagada tuleb praagi avastamine. Priit Põdra 4. Ainesliited 6 M t j lid keevitatavus Materjalide k it t Priit Põdra 4. Ainesliited 7 K Keevisliidete i liid t liigitusi lii it i Otstarbe järgi Põkkliide Liid t Liidetavate t detailide
"Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia" I METALLURGIA Metallurgia ja pulbermetallurgia 1. Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Tardlahuses võivad sulami komponendid vastastikku lahustuda üksteises. Keemilises ühendis komponendid reageerivad omavahel ja mehaanilises segus ei lahustu ega reageeri komponendid omavahel. 2. Millised on kristallivõre defektid ja millist mõju nad avaldavad omadustele? *Punktdefektid- vakantsid, omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli *Joondefektid- suurim tähtsus dislokatsioonidel *Pinnadefektid, ruumdefektid- soodustavad punktdefektide moodustumist ja liikumist ning on efektiivseteks barjäärideks joondefektide liikumisele või on nende defektide kristallivõrest väljumiskohaks (poorid, tühikud). 3
PE – LAGI PF – ALT ÜLES (plaat) PH – ALT ÜLES (toru) PG – ÜLEVALT ALLA (plaat) PJ – ÜLEVALT ALLA (toru) H-L045 – TORU KEEVITUS 45º NURGA MMMMMALL ALT ÜLES J-L045 - TORU KEEVITUS 45º NURGA MMMMMALL ÜLEVALT ALLA Metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel kasutatavad materjalid. Keevitamisel kasutatavad gaasid. Põlevgaasid on gaasid, mis ühinedes hapnikuga põlevad ja neid kasutatakse gaaskeevitamisel,
Kapillaarkatse 5. Materjalide Kapillaarmeetod põhineb vedeliku võimel imbuda tehnoloogilised kapillaarjõudude toimel materjali omadused defektidesse. See on vanemaid ja lihtsamaid MPK Valatavus, keevitatavus, meetodeid, mis Joodetavus, lubab leida kuni 1 μm läbimõõduga termotöödeldavus, poore või pragusid. lõiketöödeldavus, Selleks kaetakse metalli üks pool survetöödeldavus. kriitvärviga;
..................................................10 23.Töötlemiskeskused. ................................................................................................................................10 24.Paindtootmise mooodulid ja susteemid. ...............................................................................................10 25.Materjali valiku põhimõtted. .................................................................................................................11 27. Tehnoloogia valiku alused .....................................................................................................................11 28. Keevituse põhimõisted ..........................................................................................................................11 29. Keevituse kaasnähtused ........................................................................................................................12 30. Kaarkeevitus .............................................
.................................... 47 1.4.3. Plastkomposiitmaterjalid............................................................................................................. 47 1.4.4. Keraamilised komposiitmaterjalid............................................................................................... 48 1.4.5. Süsinikkomposiitmaterjalid ......................................................................................................... 48 2. METALLIDE TEHNOLOOGIA............................................................................................................... 49 2.1. Metallurgia ......................................................................................................................................... 49 2.2. Valutehnoloogia ................................................................................................................................. 49 2.2.1. Liigitus ..............................................
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Konstrueerimise eesmärgiks aga on ettenähtud funktsionaalse ülesande võimalikult põhjalik lahendamine. Selle saamiseks peab konstruktor selgelt teadma masina funktsiooni ja oskama kujutada võimalikke lahendusmeetodeid. 5 Funktsionaalse ülesande lahendamiseks on võrdväärse tähtsusega nii masina geomeetriline kuju (konstruktsioon) kui ka materjalid ja valmistamise tehnoloogia. Suuresti nende kolme parameetritega on määratav projekteeritava masina omahind. Konstruktsioon (geomeetria) Funktsioon ja kvaliteet Materjalid Valmistamise tehnoloogia
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A