Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kodupoed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaubamärk, pood, missioon, visioon, reklaamikampaania, müügitöö, hanna, seeder, kodupoed, ketti, harjumaal, pärnumaal, viljandimaal, meierei, usaldusväärne12.12.2006 avati Veriora A ja O peale renoveerimist. paigaldati esimene taara-automaat ühistus 02.02.2007 avati peale renoveerimist Kanepi A ja O kauplus 03.05.2007 avati peale renoveerimist Põlgaste kauplus 06.07.2007 avati peale renoveerimist Orava kauplus 10 11 Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal , mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver
teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1. Selveri missioon Selveri peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Nad loovad sõbraliku õhkkonna, teenindavad kiiresti ja asjatundlikult, pakuvad kvaliteetseid kaupu ja Selveri Köögi maitsvaid tooteid. Selveri kauplused asuvad liikluse sõlmpunktides ja võimaldavad seetõttu kliendile kiiret ja mugavat poeskäiku. Selveris töötab üle Eesti kokku umbes 3000 inimest. Oma igapäevases töös lähtuvad järgmistest põhiväärtustest: · ausus · asjatundlikkus · koostöö
ETKst ja Edu Keskusest ning kolmandas osas on väljatoodud otsene võrdlus kahe poe suhtes. 3 1. SELVER Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel 38 kauplust, neist 12 Tallinna erinevates
· Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. · Teda iseloomustab: · Võimalustele orienteeritus · Innovaatilisus · Enesekindlus · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) · Visioon ja vaist · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: · Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas · Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida
Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida Entrepreneurial firms- firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja
· Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: · Võimalustele orienteeritus · Innovaatilisus · Enesekindlus · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) · Visioon ja vaist · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: · Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas · Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida · Entrepreneurial firms- firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes
Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida Entrepreneurial firms- firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja
Teda iseloomustab: • Sõltumatuse vajadus. • Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). • Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. • Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat (entrepreneur) iseloomustab: Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. • Innovaatilisus. • Enesekindlus. • Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. • Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. • Visioon ja vaist. • Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3.Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Palgatööd asendav ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. Elustiili ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist.
Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja (entrepreneur) - Iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele ja kasvule orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3) * Salary-Substitute firms- Pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas. * Lifestile firms- Pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida. * Entrepreneurial firms- Firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on.
Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovatsioon Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus Visioon ja vaist Soov sõtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiili ettevõtjale, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule Iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus Tunnustusvajadus Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime võtta riske ja elada ebakindlates tingimustes 3
kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab sõltumatuse vajadus, saavutus- ja tunnustusvajadus, soov kontrollida oma keskkonda ja saatust, võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat iseloomustab uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus, innovaatilisus, enesekindlus, proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia, enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus, visioon ja vaist, soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi. 1. Palgatööd asendav ettevõte. Ettevõte, mis tagab omanikule sarnase sissetuleku taseme ja töö-koormuse, mida teeniks ta palgatöötajana. 2. Elustiili ettevõte. Ettevõte, mis tagab omanikule võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. 3
Tänapäeval on oluline koht hüvituste hulgas on aga ka mitterahalistel hüvitustel meeldival tööõhkkonnal, heatahtlikul suhtumisel, tunnustamisel, huvitaval tööl, karjääri- ja enesearendamisvõimalustel, paindliku tööaja võimalusel. Põhjendatud ja ratsionaalne hüvitussüsteem on normaalse tööõhkkonna alus, töötajate pühendumise tagamise keskne tegur. 5. Arutle, milleks on vaja missiooni ja visiooni ettevõttele. Ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid. Ettevõtte missioon Missioon ütleb, kes me oleme ja mida teeme. Missioon peab olema sõnastatud ettevõtte püsiväärtustest ja kliendi vajadustest lähtuvalt, arvestama tehnoloogia üldist arengut jne Missiooni sõnastus lähtub äridefinitsioonist (äriideest) Missioon Selleks, et missioonil oleks praktilist väärtust, peab see: o Olema kehtestatud ettevõtte juhatuse poolt o Sobima kokku ettevõtte reaalsete väärtustega
· Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtja" (entrepreneur)- kasvuettevõte, kiired muutused, suurem risk ja oodatav tulu, strateegiline juhtimine · Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. · Innovaatilisus. · Enesekindlus. · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. · Visioon ja vaist. · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. · Palgatööd asendav ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. · Elustiili ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist.
Harrison`i järgi........................................................6-7 5.3 Charles Handy...................................................................................................................7 5.4 Organisatsioonikultuuri tüübid C. Handy`i järgi...........................................................7-8 6. Selver AS-i organisatsioonikultuuri analüüs...........................................................................8 6.1 AS Selver missioon..........................................................................................................8 6.2 AS Selver põhiväärtused..................................................................................................8 6.3 Organisatsioonikultuuri analüüs autori nägemuse põhjal...........................................9-10 Kokkuvõte................................................................................................................................11
· Tööõnnetused. · Oht, et ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed. 11. Frantsiisi mõiste ja näited tema rakendamisest. Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Frantsiisivõtjale pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel. Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus ja sisu olla erinev. (Toote- ja kaubamärgi frantsiis ja äriformaadi frantsiis esimesel juhul teenib frantsiisiandja eelkõige toodete müügilt, teisel juhul frantsiisitasudelt.) McDonalds, KFC 12
1.ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST................................................................................................3 1.1Ettevõtte nimetus, asukoht ning põhitegevusala................................................................3 1.2Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel.........................................3 1.3Ettevõtte kinnisvara haldusstruktuur, haldajate ja haldamise iseloomustus......................3 1.4Ettevõtte äriidee, visioon, missioon...................................................................................4 1.5Ettevõtte juhtimisstruktuur.................................................................................................4 1.6Struktuuriüksuste põhifunktsioonide, ülesannete kirjeldused............................................5 1.7Ettevõtte klientide sihtrühmad...........................................................................................7 1
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 KAUPLUSE MÜÜGITÖÖ ANALÜÜS Töökohapõhine ülesanne Juhendaja koolis: õp. Tiia Kirss Juhendaja töökohal: Monika Borovikova Tallinn 2014 Sisukord Hanna Seeder Kaupluse müügitöö analüüs 1Sissejuhatus................................................................................................. 3 2Kaupluse üldandmed.................................................................................... 3 3Juhtimisstruktuur.......................................................................................... 4 4Klienditeenindus........................................................................................... 5 5Sortiment................................
Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on
meelelahutusvõimaluste pakkumine televisiooniprogrammide loomise ja edastamise kaudu Eestis Kellele? Eestikeelne elanikkond 3 grupis: 1)15-49; 2) 50 a. ja vanemad, 3) - 15.a Mida? Rahulolu ja lõõgastus meelelahutuse kaudu Kuidas? Teleprogrammi kavandamine, saadete hankimine, tootmine, marketing, reklaamimüük. Konkurentidest eristumine toimub programmi baasstruktuuri kavandamise tasemel, tuumkompetentsuseks on meelelahutusootuste rahuldamine – so missioon 6 7 5. Ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid. Missioon ütleb, kes oleme ja mida teeme. Missioon peab olema sõnastatud ettevõtte püsiväärtustest ja kliendi vajadustest lähtuvalt, arvestama tehnoloogia üldist arengut jne. Missioon on : *ettevõtte üldine eesmärk ja olemus, mis sõnastab selle eksisteerimise põhjuse ehk ettevõtte olemasolu vajalikkuse
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik. 19. sajandi keskel algas eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Euroopa väikerahvastega. Eesti rahva ärkamisele panid teadliku aluse kõrghariduse saanud Kristian Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eesti rahvusideoloogia alusepanija Jakob Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson, kes sõnastas Eesti rahvuslaste majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi. 20. sajandi alguses kujunesid välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, sealhulgas Jaan Tõnissoni juhitud rahvuslased ja Konstantin Pätsi juhitud tsentralistid.
porditeenuste osutamisega. Tarbijaprofiil (fookuses): 3-55 aastat, noor, ambitsioonikas, brändist inspireeritud, impulsiivne ostja. 5 ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID Igal õigel juhil on oma ettevõttes püstitatud eesmärgid ja väärtused. Väärtused on need, mis loovad ühtse tööstruktuuri ja meeskonna. Visioon kirjeldab, kuhu ettevõte on liikumas ja millisena soovitakse ettevõtet näha tulevikus. Kui ettevõttel on olemas strateegia, kuidas toimida, siis annab see klientidele, meeskonnale kui ka juhtidele ise aimu ettevõtte lojaalsusest. Toon välja eesmärgid, mis on Sportlandi jaoks olulised ja mida järgitakse igapäevaselt. Sportland- rahvusvaheline, maailma parimaid spordi- ja vabaajakaupu müüv kaupluste kett.
5. Faas – väljavalitud peab-konseptsiooni ametlik kinnitamine, uue struktuuri kasutuselevõtt 6. Faas – kontroll ja nõrkadde külgede väljatoomine Struktuuriorganisatsioon Struktuuriorganisatsioon (ametlik organsatsioon) hõlmab üksuste ühendamist struktuuriks ja seoste kujundamist nende vahel Kuidas on ülesanded jagatud, ks vastutab ja missugused on ametlikud koordineerimismehhanismid Struktuur järgneb strateegiale Missioon, visioon, strateegia Missioon kui üldine eesmärk Visioon kui konkreetne nägemus organisatsioonist, mis on unikaalne. Visioon ilma tegevuseta on unistus, kuid tegevus ilma visioonita on ajaraiskamine (Nelson Mandela) Strateegia - kaugema eesmärgi täitmiseks koostatud abinõude süsteem Formaalsed alused Ülesanded ja tegevused o Ülesanne Staatilisest aspektist vaadatuna tulemus, kuhu peab jõudma
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kl
panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse, kuidas väliskeskkond kõigi oma muutujatega võib ettevõtet mõjutada, millised on ettevõtte enda võimekused ja võimalikud piirangud ning kuidas mõjutab EV tegevus erinevaid huvigruppe. Enne analüüsi juurde asumist sõnastada äriidee, ettevõtte visioon ning osaliselt ka missioon, mis paigutaks ettevõtte keskkonda, mida uurima asuda. Analüüs on strateegia formuleerimise aluseks ning annab samas õppimisprotsessina olulise panuse organisatsiooni enda arengusse. - strateegia formuleerimine; selles etapis fikseeritakse ettevõtte strateegilised valikud konkreetse tulevikuvisiooni ja pikaajaliste eesmärkidena ning fikseeritakse täpsemalt või alles luuakse ettevõtte esialgne äriidee ja missioon. Strateegiate väljatöötamisel peab samuti
................13 3. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA................................................................. 15 3.1 Imidz ja põhieesmärgid...................................................................................15 3.2 Tootearendus ja kvaliteet................................................................................16 3.3 Tootmisprotsessi kirjeldus..............................................................................16 3.4 Ettevõtte visioon ja missioon.......................................................................... 17 4. ETTEVÕTTE ANALÜÜS........................................................................................ 18 4.1 Ettevõtte mikrokeskkond................................................................................18 4.2 SWOT- analüüs............................................................................................... 19 5. TURUSITUATSIOON JA SELLE ARENGUVÄLJAVAATED.....
Pratikal puutusin kokku mitmete töödega:letiteenindamine,kassapidamine ja kubaväljapanek. Kristi Tamm 1 SELVERI ISELOOMUSTUS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit
rataste jm hooldusega. Tartu Zeppelini Sportland asub aadressil Turu 14. Zeppelini keskuse esimesel korrusel peauksest sisse minnes kohe paremal pool. Asukoht on hea, kuna kauplus paikneb kesklinnas. Zeppelini Sportlandis töötab 8 töötajat ja kaupluse juhataja on Taivo Pallotedder. Töögraafikud koostatakse vastavalt vajadusele. Kampaaniate ajal on tööjõudu vaja rohkem, kui tavaliselt. Kaupluses on 2 kassat, kus kliendid saavad kauba eest tasuda. · 1.1 Sportlandi missioon, visioon ja väärtushinnangud SPORTLANDI MISSIOON: ,,Muuta noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks läbi meie poolt pakutavate toodete ning teenuste" SPORTLANDI VISIOON: Olla maailma parim sportlikke ja vabaaja elustiile müüv ning marketeeriv jaekaubanduskeskkond SPORTLANDI VÄÄRTUSHINNANGUD Hindame nii meie ümber, kui meis endis · AUSUS JA AUS MÄNG Ma ei valeta ei endale ega teistele. Ma olen otsekohene ega varja tõde. Ma tunnistan
ÄP on vajalik investeerimisel või laenu saamisel ÄP-ga ettevõtja · põhjendab, kui palju ta raha vajab · tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga · tõestab, et saadav raha on võimalik koos intresside või dividendiga tagasi teenida · tõestab, et ta teab riske ja on nendega arvestanud Äriplaani kava · Tiitelleht · Sisukord · Lühikokkuvõte · Üldised andmed · Missioon ja eesmärgid · Ärikeskkonna analüüs · Turg · Konkurents · Turustamine · Juhtimine ja personal · Tegevuse kirjeldus · Riskianalüüs · Finantsprognoosid Lühikokkuvõte Annab ülevaate kogu äriplaanist äärmiselt oluline Potentsiaalset investorit tuleb veenda, et siin on tal suurepärane võimalus investeerimiseks, et tal tekiks huvi kogu äriplaan läbi lugeda. Lühikokkuvõte · Ülevaade kogu äriplaanist 2-3 lehel
..........................................................................................10 3.1.3. Teenus/tegevus........................................................................................................10 3.1.4. Personal...................................................................................................................11 3.1.5. Majandusolukord.................................................................................................... 11 4. Visioon 4.1. Võimalused ja ohud........................................................................................................... 12 4.2. Ettevõtte tulevikuvisioon aastal 2014................................................................................ 12 5. Põhieesmärgid ja strateegia 5.1. Käibe- ja rentaablustaotlused.............................................................................................13 5.2. Imidzh ..............................................................
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaal
ametnikele, kellel tavaline süsteem jääks kitsaks Eelarvemudel: 1) avaliku sektori eelarve on suunatud liiga suures ulatuses tarbimisele; 2) arengule suunatud eelarve edendaks investeerimist (innovatsiooni) ja teadlikku arendustegevust. Eelarve seisukohalt sobiks arendusorganisatsioonile sihtasutuse või äriühingu vorm. SMIT on Siseministeeriumi hallatav asutus, mille... Visioon on: sisejulgeolek läbi avatuse, koostöö ja innovatsiooni. Missioon on: luua arenduskeskkond, mille kaudu oleks tagatud SM IKT keskne koordineerimine ja ühetaolised arendusprotsessid. Loeng: KOV + Kokkuvõte kohaliku omavalitsuse olemusest (ÕIS) Subsidiaarsuse põhimõttel (otsustamine võimalikult kodanikulähedaselt), kohalik demokraatia Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 226 kohaliku omavalitsuse üksust: 33 linna ja 193 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas
Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Salary-Substitute Firms Ettevõtted mis põhimõtteliselt pakuvad oma omanikule või omanikele sarnast sissetuleku taset, mida nad teeniksid tavapärase tööga. Lifestyle Firms Ettevõtted, mis pakuvad oma omanikule või omanikele võimalust jätkata teatud elustiili ja ka teenida selle pealt.
toimimisega seotud väärtused: a) Usaldusväärsus (objektiivsus, ausus, täpsus) b) Sõltumatus (erapooletus, tasakaalustatus) c) Vastutus (operatiivsus, empaatia, täpsus) d) Meisterlikkus (proffessionaalsus, loomingulisus) e) Hea Maitse (taktitunne, kombekas keelekasutus) f) Avatus (läbipaistvus, korrektsus, viisakus) g) Tõhusus (säästlikkus, efektiivsus) Rahvusringhäälingu missioon on arendada ja hoida Eestit. Rahvusringhäälingu visioon on usaldusväärseim ja mõjukaim meediaorganisatsioon Eestis. ERRi rollid: 1. Demokraatia kaitsja ja edendaja- uudiste ja informatsiooni vahendmaine; arutelu juhtimine ja elanikkonna kaasamine 2. Kunsti vahendaja ja kultuuri edendaja- kõrgkultuuri väärtustamine; rahvakultuuri unikaalsuse rõhutamine- kujundada hoiakuid ja sõnastada 3. Ühiskona mõjutaja Erinevused teistest AÕJIst: 1
annaabi.ee 
