operatsioonidest tingitud iivelduse ja oksendamise ravis) 24. Kuidas lahtistid jagunevad? Jagunevad toimemehhanismi alusel: 1. Soolesisu mahtu suurendavad suurendavad mitteimenduvate jääkide mahtu (seovad vett, suurendavad soolesisu mahtu ja vähendavad viskoossust. Toime saabub soole normaalsete reflekside aktiveerimise kaudu. Võime tõttu siduda vett kõrvaldavad kerge diarröa). (Lahtistid- surfaktandid ja laktuloos, karboksümetüültselluloos, metüültselluloos, polükarbofiil) 2. Osmootse toimega suurendavad vee sisaldust (soolade ja osmootsete lahtistite toimemehhanism: imenduvad aeglaselt ja halvasti, tõmbavad vett seedetrakti. 8 g magneesiumsulfaati hoiab näiteks sooles 120 ml vett. Suureneb peensoolest jämesoolde jõudva vedeliku hulk ning jämesool ei jõua seda adsorbeerida). (Osmootse toimega lahtistid - glütseriin,
3. Floororgaanilised ühendid sisalduvad teflonis, hambapastas. 4. Triklosaan tugev sünteetiline mürkaine, mida sisaldavad paljud seebid, hambapastad, puhastusvahendid. 5. Bensisotiasolinoon pasupehmendis, bakteritsiidse ja fungitsiidse toimega. 6. Metüülisotiasolinoon ampoonides, kehahooldusvahendites, samuti biotsiid. 7. Ammooniumhüdroksiid sisaldub üldpuhastusvahendites ja lahustites. 8. Surfaktandid anioonilised, mitteioonilised või katioonilised, sisalduvad mitmetes puhastusvahendites, näiteks aknapuhastusvahend. Nimetatakse ka tensiidideks ja pindaktiivseteks aineteks. Mõnesid neist peetakse organismile toksiliseks. 9. Hõbeda nanoosakesed 10. Alkohol, näiteks aknapuhastusvahendites Inimeste ekspositsioon kahjulikele ainetele, riskirühmad Kõik inimesed koristavad oma kodu rohkemal või vähemal määral, kasutades selleks
väikeste osakestena · Peptisatsioon nähtus, kus sademele lisatakse pärast sadestumist elektrolüüti ning segatakse ja moodustub kolloid. Selle tekkimise aluseks on osakese pinnal elektrilise kaksikkihi tekkimine, mis stabiliseerib väikest osakest (sadestunud kujul ei ole) Selleks, et pärast peenestamist osakesed kokku ei läheks, kasutatakse surfaktante. Surfaktandid on ained, mis vähendavad vedeliku pindpinevust teise faasi suhtes. Nii vähendavad nad ka pinnaenergiat, sest pinnaenergia sõltub pindpinevusest. Seeläbi võib disp. faasi eripind kasvada e. võib moodustuda stabiilne kolloid. Nii läheb benseen vees ilma surfaktandita kokku, sest benseen on hüdrofoobne ja seega üritab oma pinda vähendada. Teisisõnu, benseeni kolloid vees poleks ilma surfaktandita stabiilne. Kui aga lisada surfaktanti, siis
1.4 Germinatsioon Bacillus spp näitel Spoorid võivad jääda soikeseisundisse aastateks, aga kui saavad õige stiimuli (germinant), algab germinatsioon ning nad kaotavad resistentsuse. Germinatsiooni protsessile järgneb väljakasv, mis muudab spoori kasvavaks rakuks. Spoori germinatsiooni kutsuvad esile mitmed tegurid, mõned neist, näiteks CaDPA (Ca2+-ioonid 1:1 suhtes dipikoliinhappega) ning katioonsed surfaktandid, on olulised ainult laboratoorselt. Toiduainetööstuse suurenenud huvi on suunatud kõrgele rõhule – tuhanded atmosfäärid, eriti kui kombineerida kõrgete temperatuuridega. Looduses on tõenäolisem, et spoori germinatsiooni kutsuvad esile kindlad toitained (Setlow, 2014). Pärast toitelise stiimuli saamist toimub viiteperiood (lag period), mis võib populatsiooni individuaalsetel spooridel kesta mõnest minutist kuni 24 tunnini (Setlow, 2014).
Jaotatkse vastavalt toimele: - Soolesisu mahu ↔ F II Seedetrakti ravimid 8 201272013 - Osmootse toimega (ei toimu ilma vedelikuta- Dufalac) - Väljaheite pehmendajad e libeained - Stimuleeriva toimega lahtistid( sõltuvus) 1-3 p, pehme väljaheide: - Soolesisu mahtu ↑ ained - Surfaktandid ja laktuloos 6-8 t, väljaheide pehme ja poolvedel: - Stimuleeriva toimega lahtisti 1-3 t, vedel väljaheide: - Osmootne( Mg) toime lahtisti ja kastoorõli. Mehhaanilise toimemehhanismiga:ohutumad,ise ei imendu, takistavad tagasi imendumist. Lahtistavad soolad = osmootsed lahtistid Disahhariidid* ja kõrgmolekulaarsed polümeerid = osmootsed, roojamassi pehmendavad ja vedeldavad
mesodermaalne vahesein, mis eraldab areneva hingetoru ja söögitoru 50 Bronhi pungad harunevad kuni 16-19 nädalal formeeruvad bronhioolid 24. nädalast hakkavad arenema alveoolid Alveoole vooderdav epiteel jaguneb sekretoorseteks e. tüüp II alveolaarsed rakud (toodavad sufraktante) ja tüüp I alveolaarsed rakud (pneumotsüüdid- gaasivahetus) Surfaktandid (vähendab pindpinevust; sphingomyelin, lecithin) võimaldavad alveolaarrakkudel omavahel kokku puutuda ilma, et nad kokku kleepuksid, mis võimaldab hingamist * Kopsude areng kestab sünnijärgselt edasi, ca 90% alveoolidest (700 milj) moodustub peale sündi Alveoolid - väikesed kotikujulised moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja kopsude vahel Kapillaarides, mille seinad on õhukesed ja gaase läbilaskvad, voolab hapnikuvaene ehk venoosne veri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
