ESSEE "Miks ma näen ennast tulevikus tööl omavalitsuse sotsiaaltöötajana" Mõned filosoofid väidavad, et inimese missioon on kodeeritud tema lapsepõlve unistustes. Mõeldes nendega kaasa tuletasin meelde, kes ma olin lapsepõlves - milline olin, millised asjad olid olulised? Kõige rohkem mäletan, et tähtis oli õigluse eest seista ning nõrgemaid kaitsta. Mulle meeldis konfliktide reguleerimine, ühiste tegevuste korraldamine ning mängude organiseerimine. Ma tahtsin alati olla olemas nende jaoks, kes seda soovisid ja vajasid. Tihtilugu pöörduti just minu
.................................................................................................. 10 Telekommunikatsioon Telekommunikatsioon (nimetatud ka: elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside) tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha. Varasematel aegadel on olnud telekommunikatsiooni vahenditeks visuaalsed signaalid. Nendeks on olnud majakate valgus, suitsusignaal, semafortelegraaf, signaalilipud ja optilised halogrammid, samuti audiosõnumite kaudu kodeeritud trummiheli, sarveheli ja vali vilistamine. Tänapäeval kasutab telekommunikatsioon elektrilisi seadmeid: telegraafe, telefone, teleprintereid,raadiosidet, fiiberoptikat, orbitaalsatelliite j a Internetti. Traadita telekommunikatsiooni revolutsioon algas 20. sajandi esimesel kümnendil. Traadita raadioside teerajajateks olid Nikola Tesla jaGuglielmo Marconi. Marconi võitis oma jõupingutuste eest füüsikas 1909. aastal Nobeli auhinna.Teised väga olulised
x2 = bchenco(x3,N,K);%BCH kodeerimine x = x2(:);%kodeeritud maatriksi jaotamine üheks veeruks või reaks % Tsükli loomine for S_N = SNR_VEC %tsükli alustamine %____________________________________________________________ sim('skeem'); %üleminek Simulinki keskonda y = y(1:length(x));%lõigatakse liigsed arvud maha %____________________________________________________________ % BCH dekodeerimine y2 = reshape(y,length(y)/N,N);%BCH kodeeritud maatriksi kuju taastamine y3 = bchdeco(y2,K,T);%BCH dekodeerimine %____________________________________________________________ % Veaarvutus BER = biterr(x3, y3)/length(msg);%arvutatakse bitivea tõenäosus fprintf('n S_N = %f BER = %fn', S_N, BER) %näitab BER väärtuse vastavalt SNR suhtele kanalis BER_BCH_kodeerimisega(length(BER_BCH_kodeerimisega) + 1) = BER
Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu. Geenide teabe kujunemine on väga ajamahukas protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageerivad mälu vormid individuaalne mälu (tingitud refleks) ja edasantav, meemipõhine mälu. Meemipõhine mälu on väga plastiline võrreldes geenipõhisega selle toime energiamahukus on väga väike ja omaaeg lühike
KIRJELDAV STATISTIKA (MJRI.01.024. KODUTÖÖ NR.1 Kaia Philips Maj.teaduskond bakalaureus I kursus SUGU Alternatiivne e.kaheväärtuseline binaarne tunnus-sugu on tunnus, millel on ainult 2 võimalikku väärtust Andmebaasis mittearvuline tunnus on kodeeritud 0=mees, 1=naine. Antud ettevõttes töötab kokku 474 inimest - 46%töötajatest(mean) e. 216 (sum) on naised. Mehi on rohkem, kui naisi. Standardviga ±2% . VANUS- Pidev tunnus-mõõdetav arvtunnus Keskmine töötajate vanus 37,19 aastat(mean). Standardviga keskmisel vanusel ±0,5 aastat(standard error). 50% töötajatest on nooremad ja 50% vanemad, kui 32 aastat. Nooremaid inimesi on rohkem kui vanemaid(skewness-assümeetria näitaja). Kõige rohkem on 30,33 aastaseid(mode).
Vöötkood VÖÖTKOOD AITAB SÄÄSTA Mis on vöötkood ? Vöötkood (ka ribakood, joonkood, triipkood) on kodeerimissüsteem, mis esitab muutuva paksuse ja sammuga püstkriipsudest märke, mis on kaupadel, ID-kaartidel, postisaadetistel jm. ja see identifitseerib kodeeritud kujul toodet, isikut, tootjat, aadressi jne. Peale vöötide sisaldab kaubakood ka numbreid, mis sisaldavad kindlates gruppides konkreetset infot. Ribakoodi põhiline ülesanne on ühelt poolt identifitseerida toode, teiselt poolt võimaldada seda toodet kassas tuvastada koodilugejate e. skannerite abil. Kord kaubale omistatud ribakoodi kasutavad kõik kauba liikumise ahela lülid tootjast müüjani. Seda on vaja nii kaupade liikumise paremaks jälgimiseks kui ka kaubanomenklatuuri
VALKUDE STRUKTUUR Aminohapped: -Kõik kodeeritud aminohapped on - aminohapped Kõik kodeeritud aminohapped on L- aminohapped -Valkude järjestuses saab eristada N- ja C- terminust- vastavalt amonohapete paiknemisele järjestuses -Kõik kodeeritud aminohapped on L-optilises isovormis -Aminohappeid iseloomustab spetsiifiline pH väärtus, mille juures ta ei ole laetud pI, isoelektriline punkt Hüdrofiilsed aminohapped Figure 3-2 Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped Peptiidside- tagab valkude primaarstruktuuri Moodustub kondensatsioonireaktsiooni käigus -oligopeptiidid -polüpeptiidid Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile
T4 ja lambda faag; ssDNA genoomiga on bakteriofaag M13. Reoviiruste (põhjustavad hingamisteede haigusi) genoomiks on dsRNA. ssRNA genoomiga viiruste näiteks võib tuua retroviirused, näit. HTLV, mis põhjustab leukoosi ja HIV, mis põhjustab AIDS-i. Retroviiruste genoomiks on ssRNA molekul. Pärast raku nakatamist retroviirusega sünteesitakse rakus viiruse RNA-le komplementaarse dsDNA. DNA sünteesi viib läbi pöördtranskriptaas e. revertaas, mis on viiruse poolt kodeeritud ja on valmiskujul olemas juba viiruspartiklites. dsDNA integreerub raku genoomi viiruse poolt kodeeritud integraasi abil. Integreerunud DNA võib genoomis püsida pikka aega latentsena, proviirusena. Viiruse genoomi paljundamisel muutub ta transkriptsiooniliselt aktiivseks. Viiruse valkude sünteesiks avalduvad viiruse-spetsiifilised geenid. Samuti toimub viiruse genoomi (RNA) amplifikatsioon. Viiruse nukleiinhapet ümbritseb valkkate - kapsiid, millel võib olla ümbris
geneetilisest informatsioonist Ikosaeedriline pea, helikaalne tupp, kuusnurkne basaalplaat Tupp ja pea on ühendatud kaelusega Basaalplaadile kinnituvad sabakiud ja nõelad Bakteriofaag T4 infektsioonitsükkel Varajane infektsioonistaadium – avalduvad varajased geenid 1) Inaktiveeritakse faagi poolt kodeeritud valkude abil raku geenide transkriptsioon ja translatsioon 2) Toimub faagi genoomi paljundamine Hiline infektsioonistaadium – avalduvad hilised geenid 1) Kapsiidivalkude ja faagi DNA-d protsessivate
Lõikeservanurk 8 Abilõikeservanurk 10 Lõikeserva kaldenurk s 8 Ortogonaalesinurk 's 97 Ortogonaaltaganurk s 4 Tabel1.2 Muutujad ja nende kodeeritud väärtused Nivoo Muutujad Kodeeritud muutujad v (m/min) f (mm) x1 x2 Max 200,0 0,5 1 1 Min 68,0 0,13 -1 -1 Keskmine 110,0 0,26 0 0 Tabel 1.3 Tooriku läbimõõt
tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE · Kantakse ajutiselt sõnaline kodeeritud informatsioon. · Mälu maht on väiksem ja salvestatakse ajalises järjestuses. · Unustamine toimub info asendumisega. Edasi läheb info sekundaarsesse mällu, mille üleminekut kergendab kordamine ja harjutamine ja sellega kaasnev ringlus primaarses mälus. Mitteverbaalne läheb otse sensoorsest sekundaarsesse. SEKUNDAARNE · Mitteverbaalselt kodeeritud informatsioon kantakse otse siia. · Suur ja püsiv salvestussüsteem.
Me kõik oleme unikaalsed ning väga erinevad. Meie välimus on omalaadne, käitume isemoodi ning mõtleme sageli erinevalt. Sellegipoolest on meil kõigil palju ühist. Me kõik oleme suutelised oma sõpra või parnerit mõistma. Selle all ei mõtle ma suulist suhltlemist, kus teine räägib sõnadega seda, mida parasjagu tunneb või mõtleb. Inimestel on ühed imelised omadused mis lasevad meil ilma sõnadeta näidata, kuidas ja mida parasjagu tunneme. Inimestel on ajus kodeeritud üks universaalne suhtlemiskeel, mida kasutame iga päev. Selleks on meie tunded ehk emotsioonid. Neid on suhtelislt vähe, ent suudame nende abil edastada kõige olulisema informatsiooni. See info ei pruugi olla väga täpne, kuid sellegipoolest on võimalik saada üsna selge pilt sellest, mis teise inimese ajus toimub. Emotsioone ei pea seletama- teised saavad neist automaatselt aru. Enamasti suudab meie näoilme ning kehakeel seletada kõik
Siiski, nende valminud süsteemide piirangud nõudsid universaalsemat navigatsioonisüsteemi valmimist ja selle täpsust. Tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab asukoha, kasutades enda ja nelja või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Kaugused omakorda leitakse, võrreldes satelliitide ja vastuvõtjate genereeritud kodeeritud signaalide täpseid algus- ja lõppaegu. Nii satelliidid kui ka vastuvõtjad genereerivad täpselt ühel ajal identselt kodeeritud signaale. Kui vastuvõtja püüab satelliidi signaali kinni, siis ta otsib kodeeringu järgi üles signaali alguse ja lõpu ning võrdleb neid aegu enda tekitatud signaali algus- ja lõppajaga nii saab kätte ajanihke, mis signaalil kulus satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, eeldatavalt valguse kiirusel, ja sealt siis saab ka kauguse. GPS kasutab signaalide saatmiseks kaht sagedust: L1 (1575,42 MHz) ja L2 (122,60 MHz ).
Värvipimedus. Iseseisev töö 2 (geneetika 5, 6 loengu materjalide põhjal: suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused) 1. Kirjelda mitokondrit? Kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid. Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid 2. Mis on mitokondrite põhifunktsioon organismis? Spetsialiseerunud ATP sünteesile s.t organismi energia tootmisele. 3. Iseloomusta mitokondriaalset DNA-d (mtDNA)? On täielikult sekveneeritud. mtDNA poolt kodeeritud valgud lokaliseeruvad põhiliselt mitokondri sisemembraanis. Vastavaid valke sünteesivad mitokondri enda ribosoomid. Enamik ensüüme, mida vajatakse oksüdatiivse fosforüleerimise juures, on kodeeritud tuumas olevate geenide poolt. Tal on ainult eksonid, rõngas 4. Kus asub ja kuidas pärandub mitokondriaalne DNA? Pärandub ainult emalt, Asub maatriksis 5. Mis on heteroplasmia? Olukord ,kus ühes rakus või indiviidis
Kõvaketaste puhul on need parimad kõigist võimalikest koodidest. LDPC töötas Robert Gallager välja juba 1963.a, kuid selle praktiline kasutuselevõtt viibis tehniliste raskuste tõttu aastakümneid. Alles 2003.a. võeti LDPC aluseks satelliit- digitelevisiooni standardi loomisel Allika kodeerimine 1)SHANNONI 1.TEOREEM Diskreetsest mäluta allikast ( allikast kus järgmisena tulev sümbol ei sõltu eelmisest sümbolist) tuleva koodisõna pikkus L saab olla võrdse pikkusega kodeeritud kujul kuid ei saa olla koodisõnast lühem.Seega määrab entroopia (korrapäratu signaal) põhimõttelise piiri diskreetse mäluta allika sümboli koodisõna keskmise pikkuse.Ehk siis lühemaks kui entroopia ei saa koodisõna muuta. Entroopia - tähestikuga diskreetse mäluta allika keskmine informatsiooni hulk allika sümboli kohta. Allika kodeerimine vähendab info mahtu. Dokument kantakse üle musta-valge lõigu pikkuse põhimõttel RLE (run length encoder). 2)MPEG
lubatud loetamatuse protsendi. Koodi rikkumiseks tuli see osaliselt katta ristkülikuga ja tulemus salvestada Paint-s. Erinevate protsentide võrra kaetud koodide dekodeerimiskatsetel selgus, milline on maksimaalne protsent, mis antud vöötkoodi juures võiks olla hävinud. Protsendi arvutamisel lähtusin piksliveergude kõrgusest (pikslite arvust vertikaalsuunas). Dekodeerimisel kasutasin on-line vabavara. Eesmärgiks oli leida tekst, mis on kodeeritud. Kasutatud tarkvara: http://zxing.org/w/decode.jspx 2. Dekodeeritud tekst: TRANSPORDI INFOSYSTEEMI LABOR DE 3. Koodi on võimalik dekodeerida, kui kaetud on 10/29*100= 34,4% koodist.
Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolilised - skemaatilised - regionaalsed (kultuurilised) - tööalased - kodeeritud Autonoomsed signaalid: punastamine, kahvatamine, tõmblused e tikid, higistamine, värinad. Prokseemika: ruumitsoonid, asustustihedus, barjäärid, esemed, värvid, pisiasjad.
Selle protsessi ΔEo’ on 0.42V, mis vastab ΔGo’= 78 kJ/mol süsteemi läbiva elektroni kohta. Seda vabanenud energiat on enam kui piisavalt ATP sünteesiks ja seda kasutatakse prootonite pumpamiseks. Iga NADH oksüdeerimisega antakse edasi 2 elektroni ja pumbatakse mitokondrist välja arvatavasti 4 prootonit. Imetajate hingamisahela kompleks I koosneb vähemalt 42 subühikust. Kompleksi Mw on umbes miljon daltonit. Mitokondriaalse genoomi poolt on kodeeritud 7 kompleks I subühikut. See on tähelepanuväärselt palju, sest mitokondriaalses genoomis on kokku vaid 13 valgu geeni, umbes pooled kuuluvad nendest kompleksi I. Kompleks I koosneb struktuurselt 2 osast, membraaniga tugevalt seotud ja perifeerne osa. Need üksused assambleeritakse arvatavasti eraldi. Perifeerses üksuses paikneb enamus redokstsentritest. Mitokondriaalse genoomi poolt kodeeritud valgud paiknevad membraanses osas. S
tunnid”, “enamus tundidest” ja “iga tund”. Madalam väärtus näitab kehvemat distsiplineerivat keskkond), õpetaja tugi (kategooriad: “mitte kunagi”, “mõned tunnid”, “enamus tundidest” ja “iga tund”. Suurem väärtus näitab paremat õpetaja toetust.) ja sugu (nominaaltunnus, tunnusteks andmestikus 0=mees ja 1=naine). Regressoonimudeli eeslduste kohaselt on ülejäänud tunnused mõõdetud arvuliselt, kodeeritud on puuduvad väärtused, mis muidu ei ole arvulised. Mudeli statistilise olulisuse kontroll dispersioonanalüüsi ANOVA abil (F=102,8) näitab, et mudel sobib matemaatika ärevuse prognoosimiseks. Kuna antud mudeli puhul on olulisuse tõenäosus on 0,00 väiksem kui 0,05 võib öelda, et sõltumatute tunnuste mõju sõltuvale tunnusele on statistiliselt oluline. Tabelis 2 on ära toodud mudeli parameetrid, mis annavad ülevaate mudeli „headuse“ ja prognoosi täpsuse kohta
Liivia Kleitsmann MA09 Loamenetlused Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul. Nõusolek peab olema kirjalik. Andmesubjekti nõusolekuta võib teha teadusuuringuid või riikliku statistika vajadusteks töödelda andmesubjekti kohta käivaid andmeid üksnes kodeeritud kujul. Tingimusel, et selleks on teadusuuringu teostaja hinnangul ülekaalukas avalik huvi ning töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta tema kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Delikaatseid andmeid ei tohi enne menetleda ,kui isikuandmete töötleja ei ole registreerinud delikaatsete isikuandmete töötlemist Andmekaitse Inspektsioonis või määranud isikuandmete kaitse eest vastutavat isikut. Delikaatsete
i. Kui genoomi replikatsioon blokeerida, siis ei alga ka hiline transkriptsioon. Baculoviiruse hilist transkriptsiooni viib läbi viirus-spetsiifiline RNA polümeraas, mis tunneb ära viiruse hilised promooterid, milles esineb (A/G/T)TAAG motiiv (nn. basal promoter, promooterisse kuulub veel kuni 18 TAAG järjestust ümbritsevat aluspaari, mis moduleerivad promooteri aktiivsust). Bakuloviiruse hilist geeniekspressiooni koordineerivad vähemalt 19 erinevat viiruse kodeeritud valku (lef geenid, kodeerivad peale regulaatorite ka RNA polümeraasi subühikuid ja replikatsioonivalke). Väga hiline transkriptsioon toimub 18-76 h p.i. Hüper-ekspresseeritakse geenid polh (polühedriin) ja p10, nende valgud on vajalikud inklusioonide moodustumiseks Väga hilises transkriptsioonis osaleb viiruse RNA polümeraas ja lisaks eelnevaile veel VLF1 valk (very late expression factor). Polühedriini promooteris asub samuti TAAG järjestus ning promooteri
Eluks vajalikest aminohapetest eristub kahekümnest aminohappest koosneb rühm,millest loodus ehitab valgud.Neid nim kodeeritavateks aminohapeteks(valkude ehit. 20).Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritud aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendavatateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, nim peptiidideks. Peptiidi molekuli amiidrühma nim biokeemias peptiidsidemeks. Kaks aminohapet moodustavad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui üle kümne siis polüpeptiidid. Peptiidsidemega ühinenenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks
Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 13 Näide Tulemuseks saame c(1)(D) = (1 + D + D2)(1 + D3 + D4) = 1 + D + D2 + D3 + D6 Trakt 1 väljundjärjestus on seega (1111001) Analoogiliselt leiame trakt 2 kohta c(2)(D) = g(2)(D)m(D) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 14 Näide Tulemuseks saame c(2)(D) = (1 + D2)(1 + D3 + D4) = 1 + D2 + D3 + D4 + D5 + D6 Trakt 2 väljundjärjestus on seega (1011111) Multipleksides kaks väljundit, saame kodeeritud järjestuse c = (11, 10, 11, 11, 01, 01, 11) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 15 Näide Sõnumijärjestusest pikkusega L = 5 bitti kodeeritakse järjestus pikkusega n(L + K 1) = 14 bitti Selleks, et nihkeregister kodeerimise lõpus jääks nullisesse lähteseisu lisatakse sõnumijärjestusele K 1 = 2 nulli Pikkusega K 1 nullist koosnevat järjestust sõnumijärjestuse lõpus nimetatakse sõnumi sabaks (tail of the message)
Looduslikult fruktoosi sisaldavad allikad on puuviljad, köögiviljad ja mesi. Nendes esineb ta kas monosahhariidina või disahhariidi kujul. (Vikipeedia; 28.04.16) Fruktoos imendub seedekulgas üsna 7 aeglaselt ja põhjustab seedehäireid. Liigne fruktoosi ületarbimine põhjustab rasvumise. (Kokassaar; 28.04.16) 8 3. VALGUD Valgud on polümeerid, mis koosnevad peamiselt kodeeritud aminohapete jääkidest. Need on omavahel seotud peptiidsidemetega. Kodeeritud tähendab seda, et igaühele vastab geneetilises koodis teatav sümbol ehk nendes salvestatakse geneetiline informatsioon. Geneetilist informatsiooni kantakse edasi ensüümide kaudu. (Tasku Tark kodulehekülg; 28.04.16) Aminohapped on karboksüülhapped, mis sisaldavad lisaks karboksüülrühmale ka amino rühma –NH 2. Kodeeritud aminohapeteks nimetatakse neid aminohappeid, millest koosnevad peaaegu kõik valgud.
tegemist proaktiivse pidurdusega. Mälus säilinud teabe reprodutseerimine on selle teabe taastamine või kasutamine hilisemas vaimses või praktilises tegevuses. Informatsiooni mälust reprodutseerimisel on kolm alaliiki: äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine. Mälunähtuste ja -süsteemide liigitamisel on kaheks peamiseks tunnuseks mälus säilitava teabe säilitamiskestus (st kui kaua teave mälus püsib), millises vormis on see teave mälusüsteemis kodeeritud, st millist tüüpi on mälurepresentatsioon. Lähtuvalt sellest saab eristada järgmisi mälu alaliike. Sensoorne mälu. Sisuliselt on see objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. Sensoorsest mälust valib tunnetussüsteem tähelepanu abil välja alamhulga, mis lühimällu edastatakse. Klassikalised tööd sensoorse mälu omadustest on teinud George Sperling.
multimeerseid valgukomplekse TIM ja TOM. Mitokondri valgud ja genoom Tuumas asuv DNA kodeerib suure osa Mitokondriaalne DNA on endosümbioosi tõttu sarnane prokarüootidega, struktuur on rõngasjas. Ühes mitokondri geene. Nendest kodeeritud valgud mitokondris võib esineda kuni 15 mtDNA koopiat. sünteesitakse tsütosoolsetel ribosoomidel ja transporditakse mitokondrisse. Mitokondrite genoom pärandub emaliini pidi, Mitokondri enda kodeeritud vähesed valgud muteerub umbes kümme korda kiiremini kui asuvad põhiliselt mitokondrite sisemembraanil. rakutuumas paiknev DNA ning mitokondrile on omane
Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest , eesmärkidest ,kasvatusest. Automatiseerunud protsessid toimuvad ,,iseenest", kiiresti , vajades vähest või üldse mitte tähelepanu. Metatunnetus :mõtlemine tunnetusest Metatunnetus on teadmine enda tunnetusest. See võimaldab arvestada enda kognitiivse te protsesside nõrkusi ja vastavalt sellele oma tegevust planeerida Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis kodeeritud informatsiooni töötlemisele.Teadusmõisted pole tingimata ,,teaduslikud" mõisted. Teadusmõiste on mõiste,millel on formaalloogiline hierarhiline struktuur.
Kuidas mõjutab rahastaja kaasaegset kunsti? H.Haacke ,,CBS tuhatoos" 1995 1980ndate põlvkond postmodernistid, kes tegutsesid Reagani-Thatcheri aegse majandusbuumi tingimustes. Kunstnikud samastumas ärimaailmaga, võttes sageli omaks firma nime ning jäädes ise anonüümseks. Kunstnike asutatud kontseptuaalseid firmasid: Fi$h Handel & Servaas (Holland), Banca di Oklahoma (Itaalia), Ingold Airlines (Saksamaa) jt. 12.Rahvusvahelised suurnäitused ja nende organisatsiooni kodeeritud poliitika. Kolm olulisemat rahvusvahelist suurnäitust: Veneetsia biennaal (asutatud 1895) Documenta (asutatud 1955) Manifesta (asutatud 1996) Veneetsia biennaali paviljondes esitlevad riigid enda valitud ja finantseeritud kunstnikke, tegemist on justkui diplomaatiliste saatkondadega. Seetõttu pole siin väga radikaalseid projekte. Vaid USA paviljoni kureerib Guggenheimi muuseum, mille üks haru asub ka Veneetsias. Põhjamaade paviljon on ilmselt kõige
tuvastada vähemalt nelja satelliiti, mis annavad signaale. GPS satelliidid saadavad kosmosest signaale, mis sisaldavad aega mil teade saati, täpset orbiidi asukoha informatsiooni ning iga GPS vastuvõtja kasutab neid signaale, et arvutada välja om asukoht. 6) TÖÖPÕHIMÕTE GPS vastuvõtja arvutab asukoha, kasutades enda ja nelja või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Kaugused omakorda leitakse, võrreldes satelliitide ja vastuvõtjate genereeritud kodeeritud signaalide täpseid algus- ja lõppaegu. Nii satelliidid kui ka vastuvõtjad genereerivad täpselt ühel ajal identselt kodeeritud signaale. Kui vastuvõtja püüab satelliidi signaali kinni, siis ta otsib kodeeringu järgi üles signaali alguse ja lõpu ning võrdleb neid aegu enda tekitatud signaali algus- ja lõppajaga nii saab kätte ajanihke, mis signaalil kulus satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, eeldatavalt valguse kiirusel, ja sealt siis saab ka kauguse
hakata rajama eraldi liine, et ühendada firma osakonnad ja filiaalid peamajaga ning vahest ka võimatu, nt firma harukontorid asuvad erinevatel kontinentidel. Kokkuvõtvalt, üks hea VPN võrk on firmale tulus kuna: · Suurendab geograafilist ja globaalset seotust · Väiksemad kulutused võrreldes traditsioonilise WAN'ga · Suurendab tootlikust · Lihtsustab võrgu topoloogiat · Võimaldab luua IP-telefonijaamu · Suurendab turvalisust, kus andmeliinid ei ole kodeeritud · Võimaldab lairiba ühendust · Hakkab kiiremini tootma tulu kui traditsiooniline WAN · Võimaldab hoida firmal kokku kontoriruumi rendi pealt, kuna osad töötajad saavad kodu töötada VPN-i plussid ja miinused + tagab andmeside turvalisuse kontorist eemal asuvate kasutajate jaoks + võimaldab ühendada harukontorite võrgud ühtseks sisevõrguks üle avaliku Interneti + turvalisus tagatakse kasutaja jaoks nähtamatult - nõuab lisakulutusi
Aurumasinaid kasutati ka sõiduvahenditena. James Watt (1736-1819) Michael Faraday (1791-1867) Michael Faraday avastused panid 19.sajandil aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri Telegraafiaparaat 1837. aastal 1837. aastal leiutas Samuel Morse telegraafiaparaadi, millega sai vastu võtta ja saata kodeeritud sõnumeid. Igale tähele vastas kindel punktide ja kriipsude kombinatsioon mida hakati kutsuma morsemärkideks. Morsetähestik Samuel Morse (1791-1872) Klassitsism Klassitsism 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud kunsti- ja arhitektuurisuund. Prantsusmaal oli klassitsistlik kunst seotud revolutsiooniga. Oma ainestiku leidis klassitsistlik kunst sageli antiikmütoloogiast ja ajaloost. Klassitsism arhitektuuris Ehitiste põhiplaanid olid
operaatoritöös. Et neid vältida, aitb ergonoomiliste soovituste rakendamine. 5.) Tahtlikult vale käitumine - tahtlik eeskirja või reegli rikkumine (nt. situatsioonist tekkinud, rutiinist tekkinud, erandlik tahtlik käitumine) 6.) Isiklikult arvan, et kindlasti vähendaksid. Selleks ergonoomilisi töötingumusi luuaksegi, et vähendada inimeste vea tõenäosust. 7.) Arva, et vähendavad. Kuna masinatese on kodeeritud kindlad nn. töötingimused. Selleks, et masinad töötaksid korrekselt, peavad inimesed neid korrapäraselt kontrollima või kontrollida lasta. 8.) Töötaja või juhi vead - kindlasti juhi vead, kuna juht peab juhtima ettevõtet ja vastutama töötajate eest. Töötaja vead mõjutaksid aga ettevõte kasumit ja mainet Inseneri ja disaineri vead - disaneri vead on nähtavad vead, inseneri omad on rohkem sisesed(ülesehitus jne), seega arvan, et inseneri vead on ohtlikumad. 9
• 3 peamist kasulikku poolt 1) Heteroos 2) Geenide paljusus 3) Aseksuaalne paljunemine Heteroos • Homosügootide hübriidide üleolek homosügootsetest vanematest mingite tunnuste poolest 1) Kasv 2) Saak 3) Vitaalsus •) Heteroos muudab polüploidsed rohkem jõulisemaks kui nende diploidsed vanemad •) Seda rakendatakse tarbeloomakasvatuses ja taimekasvatuses Geenide paljusus • Situatsioon, kus teatud biokeemilised funktsioonid on liigselt kodeeritud ühe või enam geenide poolt • Geenide paljusus kaitseb polüploide mutatsioonide kahjuliku mõju eest kuna ühe kromosoomi paari asemel on kaks, seega on olemas varukoopia • Retsesiivsete alleelide maskeerimine domineerivate metsiktüüpi alleelide abil Aseksuaalne paljunemine • Polüploidsus võib mõjutada sugu viisidel, mis pakuvad valikulist eelist • Polüploidsuse tõttu tekkinud aseksuaalne organism on võimeline reprodutseerima ilma partnerita
Teadusartikli analüüs Teadustöö metodoloogia Märten Vaikmaa Ülevaade (1/2) ALCOHOL MARKETING IN TELEVISED ENGLISH PROFESSIONAL FOOTBALL: A FREQUENCY ANALYSIS • Andrew Graham (Newcastle University) • Jean Adams (Newcastle University) • Advanced Access Publication, 10 Sept 2013 • Artikli lugu: Vastu võetud 07.03.2013 Aktsepteeritud 20.08.2013 Internetis avaldatud 10.09.2013 Ülevaade (2/2) ALCOHOL MARKETING IN TELEVISED ENGLISH PROFESSIONAL FOOTBALL: A FREQUENCY ANALYSIS • Peamised probleemid Alkoholi suurenenud tarbimine suurendab inimeste terviseriske Ligi 4% kõigist surmajuhtumitest on tingitud alkoholit (World Health Organisatsioon, 2012) *Kulutused alkoholi reklaamile UK-s on umbes 202 500 000£ aastas, kokku kulutati aga kogu alkoholi turustamisele...
vahendid ja distrsiplineeriv keskkond (A four-point scale with the response categories ‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used. This index was inverted so that low values indicate a poor disciplinary climate). Tabelis 1. on ära toodud mudeli parameetrid, mis annavad ülevaate mudeli „headuse“ ja prognoosi täpsuse kohta. Regressoonimudeli eeslduste kohaselt on tunnused mõõdetud arvuliselt, kodeeritud on puuduvad väärtused, mis muidu ei ole arvulised. Tabel 1. Faktorite seos testi keele õppimiseks kuluva ajaga (minutit nädalas) Regressioonikordaja Olulisuse tõenäosus Õpetaja toetus 1,41 0,191 Kodused õppimist toetavad vahendid -0,40 0,768 Distsiplineeriv keskkond -3,80 0,003
Näiteks värvuse eristamine, silmamõõt, toidu lõhna ja maitse määratlemine. Motoorsed on kõik liigutusvilumused, sensomotoorsed vilumusedkujunevad kahe erineva liigi liitumisel. Neid läheb vaja väga paljudes erinevatel aladel: ujumine, autojuhtimine, klaverimängimine jne. Intellektuaalsed vilumused on vaimse töö vahendid: lugemine, kirjutamine, probleemide lahendamine. Mälu Psühholoogia valdkonnas on mälu protsess, mille andmed on kodeeritud, säilitatud ja võimalikud taastada. Kodeering võimaldab teabel, mis on välismaailmast, jõuda meie meelteni keemiliste ja füüsiliste stiimulite kaudu. Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Andmete töötlemise perspektiivis on kolm põhietappi mälu moodustumisel ja taastamisel. · Kodeerimine/registreerimine
vajadused on kindlalt rahuldatud on olulisim olla õnnelik. Ka see, mis inimesi õnnelikuks teha võiks on individuaalne. Üldjuhul on õnne allikaks kas koos armastatud inimestega aja veetmine , mõni eriline paik või lemmikhobiga tegelemine. Ilmselgelt õnnelikke inimesi pole küll palju, kuid kui sa mõnda kohtad on see silmaga nähtav. Mõnikord võib pahas tujus inimesele õnneliku nägemine mõjuda vihastavalt. Suuremale osale inimestest on vist kahjurõõm ja kadedus looduse poolt sisse kodeeritud. Mulle on alati elus tähtsaim olnud olla õnnelik. See ei pruugi küll alati õnnestuda, sest on inimesi ja situatsioone mis justkui meelega teiste õnne rikkuda üritavad. Kui juhtubki, et keegi mu pilvedest alla suudab tuua üritan ma üldjuhul paha unustada. Ma lähen kas loodusesse fotosid tegema, hakkan joonistama, oma lemmikmuusikat kuulama või lähen lihtsalt jalutama, et oma pead tühjaks teha. Alati on õnneks olemas ka head sõbrad. Nendega rääkimine
*tRNA toob esimese aminohappe ribosoomi *Kahe aminohappe vahele tekib peptiidside *lõpeb stoppkoodonitega. 12. ülesanne geneetilise koodi kasutamisega (DNA T=RNA U DNACGA ja T rNA CGA ja U Ülesanne: leia mRNA ja DNA molekulide lõigud, mille järgi on sünteesitud järgmiste aminohapetega valk: Trp – Arg – Leu – Met – His – Pro mRNA – AGA DNA -U-G-G-A-G-A-U-U-A-A-U-G-C-A-U-C-C-A Ülesanne: Leia DNA ahela poolt kodeeritud mRNA ja valgu molekulide fragmendid, kui DNA lõik on: DNA - C-G-T-A-C-C-G-T-G-T-C-G-A-C-T-T-G-G-T-A-C-A-G-A- mRNA - AGA VALK - Arg, Thr, Val, Ser, Thr, Trp, Tyr, Arg
midagi, mida ei näe homo sapiens. Ja koerad pole ainsad mõtteidtekitavad objektid: tegelikkuses on maailm täis vastamata küsimusi ja tõestamata hüpoteese. Vaikust on võimalik kuulda ja kuulata, kui vaid tahta. Sama on pimeduse nägemisega. Inimesed näevad ja haistavad sarnaselt, kuid tõlgendavad maailma erinevalt sellest tulenebki, et mõnele on maailm huvitavad kui teisele ta näeb lihtsalt rohkem värve samas vikerkaares. Maailma tajumine pole, mida õppida, vaid see on kodeeritud meie geenidesse, segunenud verega, mis vanemalt lapsele kandub. 50% kujundab inimest ühiskond, kus ta elab, kuid ülejäänud osa tuleb eellastelt, nende harjumustest ja isikupärastest omadustest. Lumi tundub märg neile, kellele ei meeldi vesi ja talv, ent lummavalt kaunis neile, kelle jaoks on külmad lõbusad ajad, seondudes suusatamise, uisutamise või kelgutamisega. Sealhulgas võib lund katsudes meenuda lumememme ehitus ja tahtmatult venib näole särav naeratus
Allikaõpetus 18.02.2012 Allikakriitikad: 1. Väline kriitika- tint, käekiri jne... 2. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi välja selgitamine, otsida vigu võrdlemise teel Tekst-kodeeritud informatsioon Semiootika-Lotman Kontekst-keeleoskus, tekstist arusaamine Metroo anekdoot-metrovõi Filoloogiline kontekst Primaarne allikas õpilasele-raamat, õpik Sekundaarne allikas- õpetaja Leopold von Ranke- allikaõpetuse ISA- püüdis vanadest dokumentidest tõde välja tuua ,,Kuidas see tegelikult oli" Sulev Vahtre- Eesti ajaloolane Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 ...
. 5. 3,84 /. 8 480 / . .. , . . / , . Open loop power control , . Closed loop power control : /. : , , . . : soft handover , hard handover . . . : . DNS domain name system , . ARD . SNMP (simple network management protocol) , . , . . , , performance. CDMA . Kodeerimine andmete teisendamine mingi koodiga. Dekodeerimine kodeeritud andmete esmasele kujule teisendamine. Krüpteerimine andmete viimine kõrvaliste isikute jaoks loetamatule kujule. Dekrüpteerimine krüptogrammi teisendamine avatekstiks ka sifrit või võtit teadmata. DNS -- ( ), , ( ), IP ( ) . DNS TCP/IP. , DNS , IP : IP , "PTR".USB , . USB .
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on inimeste võime muusikaga tegeleda muusikapalu kirjutada, muusikainstrumente mängida, laulda, tantsida ja nii edasi. Kuid kas musikaalsus on inimestesse sisse kodeeritud või saab seda õppida? Kõik inimesed ei ole musikaalsed, mis tähendab seda, et see võime ei ole levinud terves inimkonnas. Üldiselt kipub olema nii, et kui vanemad on terve oma elu või mingil eluperioodil tegelenud muusikaga, tegelevad sellega ka lapsed. Siiski muusikaga tegelemist ei saa lugeda musikaalsuseks ükskõik milline inimene võib ju kätte võtta trummipulgad, veidi trummi lüüa ning öelda: ,,Ma teen muusikat
Blücher Ehitas auruveduri selleks et sütt vedada. TELEGRAAF · "Kas teate, et elektrilamp ei olnud sugugi mitte esimene seade, mida elektri abil õpiti tööle rakendama? Juba enne elektripirni leiutamist võeti kasutusele telegraaf." · " Telegraaf tähendab "kaugele kirjutama" ja see on üks lihtsamaid elektrisüsteeme teadete edasiandmiseks. · Samuel Morse leiutas telegraafi 1837. aastal. Telegraafiaparaadiga sai saata ja vastu võtta kodeeritud sõnumeid. Igale tähele vastas sellises teates kindel punktide ja kriipsude kombinatsioon, mida hakati kutsuma morsemärkideks." · "Peagi pärast telegraafi leiutamist hakati otsima ka teisi võimalusi inimkõne edasiandmiseks ilma koodita. Selleks aparaadiks sai telefon." Morsetähestik TELEFON · 1876 Graham Bell leiutas telefoni Ta tegi oma esimese kõne märtsis Thomas A. Watsonile, öeldes: "Härra Watson, tule
.. Ent tutvustage mulle Tehnikamaailma ennast lähemalt. - Meeleldi. (tahvlile kaks punkti) Need oleme meie. (suuuuur ring nende ümber) See on reaalsus meie ümber. (veel suurem ring kõige ümber) Need on teadmised, mille toovad meieni Tehnikamaailma värvilised leheküljed: autod, teadus ja tehnika, sport, lennundus, maaväline eksistents, unelmate piiratud väljad... See on kõik kättesaadav vaid nende, tähtede ja mustritega kodeeritud kaante vahelt... Rehnikamaailm on meistriteos, mida inimhing oma olemuses veel tundnud pole ka Dante maininuks seda oma komöödias, kui vaid... - Kui vaid...? (vaatab naeratades agendi poole) - Oh, mida ma näen! (pühib pisaraid) Te olete huvitatud! (sirutab käed ette) - (kohendab prille, pöördub raamatusse) Sugugi mitte. - Ja siiski, te silmis kumas uudishimu. - Andke mulle leping. - (vaikus) - (ulatab käe, et leping vastu võtta)
õpetuslikult informatiivsed – s.t omadused, mille tundmise alusel saab õpikeskkonda kujundada õpilasele vastavaks ja tema arenemist võimalikult hästi toetavaks. Õpetuslikult on informatiivsed õpilase kui vaimse terviku omadused (tema isiksus, vaimsed võimed jne), millele lisaks on vaja osata eristada osaprotsesse (mälu, taju, tähelepanu, mõtlemine, planeerimine, olemasolevad teadmised jne). Tavamõistetes on informatsioon kodeeritud, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadule või sellele, mis on mõistetav otsese tajukogemusena, teadusmõistetes aga toetutakse märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud andmete töötlusele. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast pärit uut kui pikaajalisest mälust saadud olemasolevat infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldusi saab tuletada teatud väidetest ehk
Teatris etendatakse erinevate kirjanike ja näitekirjanike töid, aga selleks, et etendus oleks loogiline ja peegeldaks allikteksti, on vaja see läbi töötada. Tuleb mõelda sügavalt läbi kõik emotsioonid, mida iga tegelane peaks edasi andma, ja milline peaks välja nägema lavakujundus. Ka tantsus arutletakse erinevate tantsuliigutuste üle ning mõeldakse selle peale, milline on parim tehnika ja kehahoiak. Võimalused on lõputud. Filosoofia on meile kõigile sisse kodeeritud, ilma selleta poleks meie endist, praegust ja tulevast tsivilisatsiooni. Järelikult saabki öelda, et filosoofiat on eluks vaja. Seda kasutatakse absoluutselt igal pool, igas elu aspektis ja valdkonnas.
Matemaatiline statistika - Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. - Üldkogum on looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. - Üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valim: - Igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. -Valim peab olema arvukas. Kõikne valim ehk üldkogum. Andmete kogumine ja ettevalmistamine töötlemiseks 1) Arvtunnus (kvantitatiivne) - diskreetsed -pidevad -Juhuslik valik -Planeeritud valik -Järjestatud 2) Mittearvtunnus (mittekvantitatiivne) -kodeeritud -Nominaaltunnus: Pärast kodeerimist ei ole mõtet järjestada. -Järjestustunnus: 5 v.hea; 4 hea; 3 rahuldav jne. Binaarne tunnus...
reguleerimine Osteoporoos-luukoe hõrenemine Piirdenärvisüsteem-moodustavad närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid Postsünaptiline pidurdus-protsess, kus närviimpulssi ei edastata, kui närvirakku saabub üheagselt signaal nii erutava(te) kui pidurdava(te) sünapsi(de) kaudu e. pidurdavaid ja erutavaid signaale on ühepalju Primaarne mälu-lühiajaline mälu, kuhu ajutiselt salvestatakse sõnaliselt kodeeritud info Rasvkude-varuainete kogumiseks, soojusisolatsioon, löökide pehmendus Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed Sekundaarne mälu-mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Sensoorne mälu-mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud informatsioon Sidekude-ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi Silelihaskude-aeglane kontraktsioon, siseelundkonna lihased (va süda), ei allu tahtele
4071B – 4073B Multiplexer Demultiplexer Dekooder Dekooder muundab sisendkoodi soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutav mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1", ülejaanud on "0".
laiene (religioonist tulenevad jm põhjused). Eestis õnneks on senini päris mõistlikult toimitud mõlemal suunal. Seega on vastutus suures osas riigi õlgadel. Samas ilmselgelt saab ka iga kodanik ise midagi ära teha. Peamiselt sellega, et jätab kaaskodaniku diskrimineerimata. Võrdsete võimaluste võimaldamise vastand on ongi diskrimineerimine. Diskrimineerimine on paraku ühiskonda juba oma olemuselt sisse kodeeritud. Lõpetuseks sobivad ehk Aristotelese sõnad: Võrdseid tuleb kohelda võrdselt, ebavõrdseid aga ebavõrdselt. Seda lauset võib igaüks muidugi oma äranägemist mööda tõlgendada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
