Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

19.sajandi tehnikasaavutused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida elektri abil õpiti tööle rakendama?
19. Sajandi tehnikasaavutused
· Elektri kasutusele võtt - elektri mootor, elektri pirn, elektri jaamade
ehitamine jne.
· Sisepõlemismootor - traktorites ja transpordis.
· Terase valmistamise võtted: bessemer-, martään- ja toomasprotsess.
· Tänavate ja teede sillutised - kruusa ja kivi kattega, asfaltteed.
· Kummirehvid.
· Morsetelegraaf. (Side)
· Telefon. (Side)
AURIK
· Aurik ehk aurulaev on laev, mis liigub ühe
või mitme aurumasina või turbiini jõul
· Fulton ehitas I eduka aurulaeva mis sõitis
Hudsoni lahel
Fulton polnud I inimene kes leiutas
auriku.
Teised ainult eksperimenteerisid
auriku töökindlust.
Tema leiutas auriku mis võimaldas
kanda reisijaid ja kaupa.
VEDUR
· George Stephenson (9. juuni 1781 ­ 12. august 1848) oli
inglise insener.
· Ta ehitas 1814 auruveduri, mida peeti kaua esimeseks
kasutuskõlblikuks veduriks.
· Maailma I auruveduri ehitaja nimi on Richard Trevithick.
· Stephenson ehitas samuti I raudtee.
Blücher Ehitas auruveduri selleks et sütt vedada.
TELEGRAAF
· "Kas teate, et elektrilamp ei olnud sugugi mitte esimene
seade, mida elektri abil õpiti tööle rakendama? Juba enne
elektripirni leiutamist võeti kasutusele telegraaf."
· " Telegraaf tähendab "kaugele kirjutama" ja see on üks
lihtsamaid elektrisüsteeme teadete edasiandmiseks.
· Samuel Morse leiutas telegraafi 1837. aastal.
Telegraafiaparaadiga sai saata ja vastu võtta kodeeritud
sõnumeid. Igale tähele vastas sellises teates kindel punktide ja
kriipsude kombinatsioon, mida hakati kutsuma
morsemärkideks."
· "Peagi pärast telegraafi leiutamist hakati otsima ka teisi
võimalusi inimkõne edasiandmiseks ilma koodita. Selleks
aparaadiks sai telefon."
Morsetähestik
TELEFON
· 1876 Graham Bell leiutas telefoni
Ta tegi oma esimese kõne märtsis Thomas
A. Watsonile, öeldes: "Härra Watson, tule
siia, ma tahan sind." Mõned inimesed
pidasid Belli leiutist mänguasjaks, kuid see
ei võtnud kaua aega kui inimesed
paigaldasid telefoni enda kodudesse,
ettevõtetesse.
ELEKTRIPIRN
· Edison oli leiutaja kes leiutas I kasutuskõlbliku elektripirni.
· Ka oli teisi leiutajaid kes katsetasid, kuidas pirn kõige kauem
kestab.
· Nende seas, leiutajad, kes on teinud sammu edasi
mõistmaks eklektilist valgust olid Humphrey Davy,
Warren De la Rue, James Bowman Lindsay, James
Prescott Joule, Frederick de Moleyns ja Heinrich
Göbel.
· Edison I katse testida kui kaua pirn kestab oli edukas (13,5 h)
· Ka tema katsetas erinevate materjalidega, et kuidas pirn kauem
kestab.
· Pärast mitmeid katseid plaatina ja muude metallidega, pöödus
Edison tagasi süsinik hõõgniidi poole.
BENSIINIMOOTOR
· 1884. A ehitas Gottlieb Daimler kerge bensiinimootori, mis sobis
autole.
· Ta töötas koos Wilhelm Maybachiga välja esimese hõõgsüütega
kiirekäigulise bensiinimootori.
· Hiljem paigutasid nad mootori mootorrattale ja paadile.
Kasutatud kirjandus
· Vikipeedia
· google
· http://www.ideafinder.com/history/inventions/lightbulb.htm
· http://www.blurtit.com/q5035730.html
· http://miksike.ee/docs/elehed/5klass/3teated/5-3-10-1.htm
· http://inventors.about.com/od/bstartinventors/a/telephone.htm
· http://inventors.about.com/od/sstartinventors/a/Stephenson.htm
· http://www.slideshare.net/fullscreen/Konks21/tehnilised-uuendused-
9310595/9
Vasakule Paremale
19 sajandi tehnikasaavutused #1 19 sajandi tehnikasaavutused #2 19 sajandi tehnikasaavutused #3 19 sajandi tehnikasaavutused #4 19 sajandi tehnikasaavutused #5 19 sajandi tehnikasaavutused #6 19 sajandi tehnikasaavutused #7 19 sajandi tehnikasaavutused #8 19 sajandi tehnikasaavutused #9 19 sajandi tehnikasaavutused #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor estonian8 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Industriaalühiskond
1
docx

Industriaalühiskond

Tekkisid suured asulad Jättis tööta käsitöölised Soodustas hariduse levikut Tööpuudus Rahvaarv kasvas Streigid/laste tööjõud Muutis ühiskonna seniseid tavasid nind moraalinorme Kehvad töötingimused Paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad Tööpäevad olid väga pikad Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust imperalism- suurriikide püüe oma territoorriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata urbaniseerumine- linnastumine industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Saksa Tolliliit- Preisimaa eestvõttel moodustatud tolliliit, millesse kuulus 18 riiki. See loodi sellepärast, et saksa kodanlus oli huvitatud kehtivate tollipiiride kaotamisest, et tõhusamalt

Ajalugu
Ajalugu-8 klass-pt 26-28
2
rtf

Ajalugu: 8.klass, pt 26-28

Kontrolltöö pt.26-28 Mõisted Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. imprealism- Suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.aastal patarei, mis talle

Ajalugu
Tööstuslik pööre-industriaalühiskond-poliitilised liikumised
2
doc

Tööstuslik pööre, industriaalühiskond, poliitilised liikumised

26. Tööstuslik pööre: manufaktuurid (käsitöö) vabrikud (massitoodang) Tööstuslik pööre algas 18. sajandil Inglismaal. Tunnused: 1. Masinate levik 2. Töölisklassi teke 3. Kapitalismi teke Kapitalismi eesmärgid: 1. Kaupade tootmine ja müümine 2. Kasumi teenimine Head küljed: 1. Majanduse areng 2. Tehnika areng 3. Linnade kasv Halvad küljed: 1. Tööpuudus 2. Vaesus 3. Halvad töötingimused 4. Rahvarahutused 27. Industriaalühiskond (tööstuslik ühiskond) Leiutised: 1807 aurik (Fulton) 1825 raudtee (Stephenson) 1837 telegraaf (Morse) 1876 telefon (Bell) 1879 elektripirn (Edison) 1884 auto (Benz) 1895 kino (vennad Lumière'id) Muutused ühiskonnas: 1. Inimesed kolisid maalt linna. 2. Linnad kasvasid ja arenesid. 3. Kuritegevus kasvas. 4. Kujunes klassiühiskond: proletariaat (töölised) vs kodanlus (ärimehed ja haritlased) Imperialism ­ suurriigid võistlesid omavahel kolooniate (asumaade) vallutamises. 28. Poliitilised õpetused

Ajalugu
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu
1
docx

Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu

KUIDAS MÕJUTAS TÖÖSTUSPÖÖRE INIMESTE IGAPÄEVAELU? Juba 1760-1780 aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku revulutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid lihtsalt ja kiiret tootmist. Käsitsi valmistamine asentati masinatega. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng, kaubanduse kiire laienemine ning võimalus omandada kutseharidus. Kuid kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Kuna tööjõuga varustati ainult kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandust siis kaotasid paljud töölised selles vallas töökohad. Ka paljud käsitöölised pidid valima tööstustöölise ameti, kes ei suutnud aga konkureerida masinatega. Üleminek vabrikutööle ei olnud inimeste jaoks kerge. See tähendas eelkõige seda, et inimesed pidid väljuma oma harjutud keskkonnast ning harjuma teiste oludega. Puudusid ka vajalikud oskused. Kõige raskem oli p

Ajalugu
19-sajandi leiutajad ja nende leiutised
1
docx

19. sajandi leiutajad ja nende leiutised

Daatum Leiutaja Leiutis 1765 James Watt Konstrueeris universaalse aurumasina. Hakati kasutama transpordis ja vabrikutes 1800 Alessandro Volta Patarei. Talletas elektrivoolu 1807 Robert Fulton Aurik. Läbis 240 km 32 tunniga 1814 George Stephenson Vedur. Arendas kiirust 6,5 km tunnis. Veduri leiutamine pani aluse raudteeli

Ajalugu
Tööstuslik pööre
3
doc

Tööstuslik pööre

Tööstuslik pööre. Industriaalühiskond. Poliitilised õpetused 1. Võrdle käsitöölise töökoda, manufaktuuri ja vabrikut. Käsitöölise Manufaktuur vabrik töökoda 1)tööjaotuse olemasolu Ei Jah Jah 2)töö iseloom(masinaga või käsitsi) Käsitsi Käsitsi masinaga 3)palgatööjõu kasutamine Ei Jah jah 2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline ­ masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik ­ uute sotsiaalsete kihtide teke ­ palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. Millise

Ajalugu
Aurumasin
11
doc

Aurumasin

Narva Eesti Gümnaasium Referaat Aurumasin Katti Tsirkova 8.klass Narvas 2007 Aurujõu ajastu Aurumasin leiutati 1777.aastal.Peatselt kasutati aurujõudu mitmesuguste masinate käitamiseks ja inimesed siirdusid linnadesse,et hakata uutea vabrikutes tööle.Seda ajaltut on hakatud nimetama tööstusrevolutsiooniks. Arurmasina põhimõte:Esimene mootor ,mis ehitati masina käitamiseks ,oli aurumasin.Aurumasinad muundavad põlemisel saadud soosjusenergia liikumisenergiaks. Aurumasin on masin ,mis silindri ja selles liikuva kolvi abil muudab auru energiat mehaaniliseks tööks. Aurukastlasu tulev aur lükkab kolvi ühte silindri otsa,seejärel lülitab jaotussiiber auruvoolu ümber,nii et aur rõhub kolbi teiselt poolt ja see liigub silindri teise otsa tagasi.Pidevalt edasi-tagasi liikuv kolb paneb väntmehhanismi kaudu pöörlema võlli ja liikumist ühtlust

Ajalugu
Leiutised Ameerikas 19-- 20-sajandil
24
doc

Leiutised Ameerikas 19. - 20. sajandil

Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin ma Ameerika 19.- 20. sajandi tähtsamatest leiutistest ja leiutajatest. Töö eemärgiks on näidata, kuidas on leiutised muutnud inimkonna elu ja kvaliteeti. Valisin selle teema, sest iga päev kasutan nii mina, mu pere kui ka sõbrad kunagiste leiutiste uuenenud versioone, mõtlemata, et ükskord olid need suured leiutised. Leiutised on läbiaegade muutnud inimese eluviisi ja tööharjumusi ning arvatavasti teevad seda ka edaspidi. Tänu leiutistele saab nimene lihtsa vaevaga reisida erinevatesse linnadesse ja maadesse, olla ühenduses sõprade ja pereliikmetega olenemata nende asukohast. Näiteks kahe päevase Tallinn Tartu hobusõidu asemel on see vahemaa praegu võimalik läbida autoga kõigest kahe tunniga. Samas toovad leiutised endaga kaasa ka uusi riske. Näiteks liiklusavariid, mis juhtuvad, kui juht ei arvesta ettenähtud eeskirjadega. Uurimustöö jaguneb kaheks peatükiks. Esimese peatükis on juttu 19. sajandi leiutistest: õm

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun