Kodeerimine ja krüpteerimine (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Informaatika - Kodeerimine ja krüpteerimine

1 HALB

Ülesanne 1:
On antud infoallikas X, mille

statistiliselt sõltumatute tähtede pikkused on samad ja võrdsed τ = 1µsek
infoallika X elementaartähtede esinemiste tõenäosused on:

a = 0,45 b = 0,15 c = 0,2 d = 0,2
Moodustada antud allikast piisavalt suur liitallikas ja kodeerida see liitallikas Sannon – Fano koodiga .
Kodeerida selle koodiga järjestus: abdbcbdacbdabcdacbcda
Arvutada:

Liht- ja liitallika entroopiad

Liht- ja liitallika maksimaalsed entroopiad

Liht- ja liitallika liiasused

Infotekkekiirus allikast

Arvutada koodi liiasus
Lahendus:

Lihtallika entroopia H(X):
H(X) = - ja N = 4
H2(X) = -[0,45*log20,45 + 0,15*log20,15 + 2*(0,2*log20,2)] = – (–0,5184 – 0,4106 – 0,9288) = – (–1,8578) = 1,858 bitti

Lihtallika maksimaalne entroopia Hmax (X):
Hmax(X) = lognN = log24 = 2

Lihtallika liiasus U(X):
U(X) =
= 0,071*100% = 7%

Lihtallika infotekkekiirus R(X):
R(X) =
= 1858000 = 1,858

Liitallika entroopia H2(X+X):
H2(X+X) = 2*H2(X) = 2*1,858 = 3,716 bitti

Liitallika maksimaalne entroopia HMAX(X):
HMAX(X) = 2*Hmax(X) = 2*2 = 4

Liitallika liiasus U(X):
U(X) =
= 0,071*100% = 7%

Liitallika infotekkekiirus R(X):
R(X) =
= 3716000 = 3,716

Liitallika sümbolid (juba variatsioonritta panduna):
Liitteade Esinemise tõenäosus Vastav SF kood ni
aa 0,45*0,45 = 0,203 „000“ 3
ac 0,45*0,2 = 0,09 „001“ 3
ad 0,45*0,2 = 0,09 „010 3
ca 0,2*0,45 = 0,09 „0110“ 4
da 0,2*0,45 = 0,09 „0111“ 4
ab 0,45*0,15 = 0,068 „1000“ 4
ba 0,15*0,45 = 0,068 „ 1001 “ 4
cc 0,2*0,2 = 0,04 „ 1010 “ 4
cd 0,2*0,2 = 0,04 „ 1011 “ 4
dc 0,2*0,2 = 0,04 „1100“ 4
dd 0,2*0,2 = 0,04 „11010“ 5
bc 0,15*0,2 = 0,03 „11011“ 5
bd 0,15*0,2 = 0,03 „11100“ 5
cb 0,2*0,15 = 0,03 „11101“ 5
db 0,2*0,15 = 0,03 „11110“ 5
bb 0,15*0,15 = 0,023 „11111“ 5

Keskmine koodsõna pikkus ja liiasus U(S):
ń =
= 3*0,203 + 3*0,18 + 4*0,18 + 4*0,136 + 4*0,12 + 5*0,04 + 5*0,12 + 5*0,023 = 0,609 + 0,54 + 0,72 + 0,54 + 0,48 + 0,2 + 0,6 + 0,115 = 3,804
U(S) = U(K) =
0,023 * 100% = 2,3%

Shannon -Fano koodipuu :

Järjestus abdbcbdacbdabcdacbcda kodeerituna:
ab|db|cb|da|cb|da|bc|da|cb|cd|a
1000|11110|11101|0111|11101|0111|11011|0111|11101|1011|

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 70 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

70 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gtilauri Õppematerjali autor

kodutöö ülesanne

kodeerimine krüpteerimine

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksamiküsimused ja vastused 2009

EKSAMIKÜSIMUSED 2009 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeemid. Üksikute osade: infoallikas, kooder, edastuskanal jne ühtsed kirjeldused. Infoedastuse põhiseadused. (Slaididelt: paragrahv 1) Struktuurskeem: info allikas -> kodeerimine -> edastuskanal -> dekodeerimine -> info tarbija Info allikas edastamisele kuuluvad teatud sõnumid ajalise järjestikuse jadana, siia lisandub ideaalne vaatleja, kes saab sõnumis aru; info allikad on pidevad (elektrilised signaalid) ja diskreetsed (lõplik arv teateid, diskreetsed allikad võivad olla lihtallikad ja kahendallikad); diskreetsed lihtallikad võivad olla mäluta (üksteiele järgnevad sümbolid on teineteisest statistiliselt sõltumatud) või mäluga (sümbolid on stat

Kodeerimine ja krüpteerimine

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................

Bioloogia

151

pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika

136

pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon

197

pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

Elektroonika ja it

pdf

Mis on Diskreetne Matemaatika

Mis on Diskreetne Matemaatika ? Termineid: — verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. " diskreetne " ≡ " mitte pidev " ehk " astmeline " — formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk kokkulepitud sümbolite abil. vs. " Diskreetne Matemaatika " ↔ " Pidev Matemaatika " NB! MÕTLEMINE on alati verbaalne ehk toimub mingi lingvistilise keele Diskreetne Matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. abil.

Diskreetne matemaatika

282

pdf

Mikroprotsessortehnika

Tel 552 106 3 Sisukord Saateks 5 Digitaal- ja mikroprotsessortehnika arengut kajastavaid aastaarve 6 1. DIGITAALELEKTROONIKA ALUSED 7 1.1. Diskreetsed ja arvsignaalid 7 1.1.1. Kvantimine 7 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid 8 1.1.3 Kümnendarvude teisendamine kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendarvudeks 12 1.1.4. Informatsiooni hulk ja signaali viga 13 1.2. Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused ning nende esitusviisid 14 1.2.1. Loogikatehted 14 1.2.2

Tehnikalugu

Rohkem sarnaseid