Nüüdisühiskond, nüüdisühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned nüüdisühisond on välja arenenud viimase 200 aasta jooksul ehk tänapäeva arenenud ühiskond. Seda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodaniku ühiskonna erinevused, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine. Proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. Müüb oma tööjõudu raha eest. Tekib küsimus, et kes määratleb palgatööliste õige hinna. Fordism USA töösturi Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmiskorraldus ehk konveireri meetod. See jagas ogu tootmise konveieril järjestikku sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Sotsiaalne mobiilsus inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust.
Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Hakati rääkima klassiühiskonnas(ülem,keskja alamklass),kus kuuluvuse määras varanduslik seisund.Ülemklassiks loeti endiselt aadlike.Aadliseisusesse pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass koosnes peamiselt kodanlusest ja haritlastest.Alamklassi kuulusid need,kes elatusid füüsilisest tööstnn proletariaat.Koos seisuslikkuse kadumisega kasvas sotsiaalne mobiilsus. 4.Töölisliikumise tekevarakapitalistlikul perioodil puudusid täiesti sotsiaalkindlustus jahoolekanne.Samas oli kadunud külaühiskonna solidaarsus.Ettevõtjad püüdsid töötasu hoida äärmiselt madalal ja kokku hoida ka töötingimuste parandamine ja ohutuse pealt.Oma huvide kaitseks asusid
Olla kodanik Tänapäeva harimatus ühiskonnas ei tea igaüks oma õiguseid ning põhiseaduse paragrahve, kuid peaksid. Seetõttu ei tea ka paljud midagi kodanlusest ning sellest kuidas olla hea kodanik või kuidas saada kodanikuks. Kuid kuidas olla kodanik? Mida tähendab kodanikuks olemine ja millised on mu õigused kodanikuna? Kuidas saada kodanikuks? Igal lapsel, kellel üks vanematest on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele juba sünnilt. See põhimõte on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 8. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik ka taotleda juhul kui sünnijärgselt ollakse mõne muu
väheneb pidevalt. 5. Klassid ja klassivõitlus. Klass iseeneses/klass iseenda jaoks. Klass iseeneses, sarnases seisus inimesed, kes ei teadvusta ennast kui klassi.Ei tunneta huvide sarnasust. Klass iseenda jaoks – suudavad teadlikult oma huvide kaitseks organiseeruda.Tähtsad ka omandisuhted. Kui klass hakkab ennast teadvustama ja teisele klassile vastandama, tekib klassivõitlus. Klassivõitlus otsustavas faasis siirdub osa kodanlusest proletariaadi poolele (ideoloogid, Marx ise). Kapitalism on viimane klassiühiskond.Klassivõitlus viib proletariaadi diktatuurini ja eraomandi kaotamiseni. 6. Võõrandumise problemaatika Marxil. Töö produkti võõrandumine. Esemes asjastunud töö. Esemestumine tähendab töölise jaoks eseme kaotamist, selle orjusesse langemist. Tööline võõrandub esemest. Töö võõrandumine. Tööline näeb tööd kui protsessi endast eraldiseisvana. Ei
Näidend saavutas kohe suure menu ja seda peetakse siiamaani üheks Molière'i olulisemaks teoseks. Eestis on seda mängitud nimega "Kodanlasest aadlimees" 1990. aastal Draamateatris, Lembit Petersoni lavastuses. 3 Molière Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin; 15. jaanuar 1622 17. veebruar 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks
Teatriretsensioon „Tartuffe“ Autor: Kaspar-Eerik Maarand Tallinn 2017 Käisin Eesti Draamateatris vaatamas Moliere näidendit “Tartuffe“. Toimus see draamateatri suures saalis ning koosnes kahest vaatusest, mis kestis koos vaheajaga kokku 3 tundi. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks
See piin ei lase elada ning kandub edasi ka tema ja Karini Kodanluse pealiskaudsus. vahelistesse probleemidesse. Enda tundeid elab ta pigem välja, nagu isagi, oma jõu töösse suunates. Indreku süütunne selle tõttu, et emale surmava annuse ravimeid andis. Karin on paari spontaansem ja keevalisem pool. Ta on küll osa kodanlusest, Võitlus armastuse ja eluõnne nimel, mille Indrek ja Karin kaotavad. kuid teda ei saa kindlasti pidada sama pealiskaudseks kui suurem osa Armastus ja abieluõnn on nagu aiamaa, mis vajab pidevat hooldamist ja enda kondanlasi. Harjumus ja teiselt poolt vajadus kuuluda edasi n-ö koorekihi hulka egoismist üle olemist. Kahjuks ei suutnud seda ei Indrek ega ka Karin, kuigi
Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. mänedzeride revolutsioon- juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ja mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas proletariaat e. palgatööline- kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes on juriidiliselt vaba, kuid kodanlusest majanduslikult sõltuv. anoomia- üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine, mille põhjuseks on ühiskonna vana väärtussüsteemi lagunemine kodanikuühiskond- kodanike algatusel kehtivate õigusnormidele toetudes loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. sotsiaalne õiglus totalitarism- diktauuri vorm, mida isel. ainupartei piirideta võim autokraatia- valitsemisvorm, mille korral kogu võim on koondunud ühe isiku kätte
Lõppsõna __________________________________________________________ 7 Kasutatud materjal ___________________________________________________ 8 2 ELULUGU Jean-Baptiste Poquelin sai tuntuks Molière'i nime all. Ta oli nii näite- kirjanik, teatrilavastaja kui ka näitleja. Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi kodanlusest. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri perre. Moliére koolitee sai alguse Clermonti jesuiitide kolleegiumis, mille ta ka lõpetas. Täisikka jõudnuna hakkas Jean-Baptiste Poquelin õppima õigusteadust ning sattus kuulama filosoof Pierre Gassendi loenguid. Tema põhimõte, et maailma ei loo mitte jumalik mõistus, vaid see sünnib ise loovast mateeriast, innustas Moliére'i rohkem teatri ja kirjanduse peale mõtlema
Samas pidas prantsuse klassitsism tähtsaks ka kunsti kõlbelist eesmärki ning arendas keelt täpsuse suunas. Paraku tõi kõlbelise ja kasvatusliku funktsiooni silmaspidamine klassitsismi kirjandusse pahatihti ka kuiva moraliseerimist. Lüürika kängus, kirjandusteostes muutusid oluliseks riigiga seotud teemad, näiteks kuninga ülistamine. Molière (16221673) Klassitsistliku draama suurim esindaja Molière, õieti Jean-Baptiste Poquelin, pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Molière'i lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisikka jõudnuna asus Molière õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, huvitudes üha enam teatrist
Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin
Valiti kodanike poolt 4 aastaks Parteid 18. saj lõpp 19. saj algul Sisepoliitikat kujundas kahe partei föderalistide ja demokraatlike vabariiklaste omavaheline võitlus. Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve; kaotasid 1820te alguseks oma mõju Demokraadid lõuna orjapidajate huvide esindaja Demokraatlik partei asutati 1828. a Demokraatlike Vabariiklaste Partei baasil ühendas lõunaosariikide orjapidajaid, osa põhjaosariikide kodanlusest ning lääneosariikide farmereid esialgu olid demokraadid huvitatud reformidest hiljem hakkas suurenema orjapidamist pooldavate jõudude mõju oli 19. saj I poolel Kongressis enamuses Vabariiklik partei asutati 1854 väljendas põhjapoolsete osariikide kodanluse, farmerite ja haritlaskonna huve esitas nõude anda läänes tasuta krunte kõigile, kes soovivad seda soovivad olid orjuse kaotamise poolt Orjuse küsimuse areng Esialgu loodeti, et orjus kaob iseenesest, kuna pole
portreid. Maastikku, natüürmorti ja olustikku peeti tähtsusetuks. 19. saj ametlikku kunsti on nimetatud ka akademismiks. Tavalise elu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Akademism tähtsustas maalikunstis joonistust, värvid polnud olulised. Kuid aegapidi toodi ametlikku kunsti ka uusi võtteid ja ellusuhtumisi, mis avaldusid sõltumatus kunstis. Sõltumatu kunst. Seda toetasid opositsioonilised jõud, osa radikaalsest kodanlusest ja haritlased. 19.saj jagatakse kiiresti vahelduvateks vooludeks: romantism, realism, impressionism, postimpressionism. Theodore Gericault(1791-1824) tema maali "Meduse'i parv" võib pidada uue voolu esikteoseks Pr.maal, mille süzeeks oli merehädaliste vaevlemine parvel. Klassitsistlik rahu asendus dünaamika ja kirgliku tundeavaldusega. Keskendub plastilisele modelleeringule. Eugene Delacroix(1798-1863) Suurim romantik. Keskendus värvide tähtsusele,
antiikkunstist eeskuju võttev stiil - seda on nimetatud vanaklassitsismiks. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus. · Hollandis (Madalmaade iseseisvunud põhjaosas) kujunes aga välja sootuks omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida hoopis realistlikuks võiks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Jällegi sõltus selline kunst otseselt oma tellijast - Hollandis võimu juurde pääsenud kodanlusest. Selle alla kuulus ka Eesti ja Skandinaaviamaad. Siiski ei ole õige rangeid jaotusi kasutada, sageli põimuvad eri suundumused omavahel. Pealegi on ka muudes Euroopa maades levinud barokk niivõrd omanäoline, et seda võiks lausa omaette nähtuseks pidada, näiteks on põhjapoolse Euroopa barokk-kunst hoopis lihtsam, kainem ja asjalikum kui Itaalias, samas aga puudub klassikaline rangus. Sellist kunsti võib leida meil, Eestis. Barokki peetakse üldiselt 17
Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin
ehk teenindusühiskond oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud postmodernism vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism proletariaat e. palgatöölised kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu majanduslikult sõltuv kodanlusest, ettevõtjatest reform valitsuse poolt planeeritavad ja juhitavad muutused ühiskonna mingis valdkonnas. Reformi toimumise aluseks on võimude poolt vastu võetud õigusaktid revolutsioon põhjalik pööre ühiskonna arengus, mille tagajärjel tuleb võimule uus ühiskonnaklass ning muutub kogu ühiskondlike suhete spekter. Revolutsiooni tulemusel vahetub ka valitsemisrezhiim
soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegiaid ja valdkonnastrateegiaid. Nt eestis on vastu võestud riikslik lastekaitse strateegia aastani 2015. Mänedzeride revolutsioon Daniel Belli pakutud oskussõna, mis tähistab juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasvu postindustriaalses ühiskonnas. Proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. On sunnitud müüma oma tööjõudu. 2 Anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine, mille põhjuseks on ühiskonna vana väärtussüsteemi lagunemine. See võib põhjustada enesetappe, sest indiviidil puudub vaimne tugi, et oma probleemidega hakkama saada. On halb nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia.
Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike privileegide ja maavalduse likvideerimine Revolutsiooni juht töölisklass (enamlased). Eesti kodanlusest suurem osa liberaalid, osa aga toetavad radikaalseid meetmeid ja vabariigi kehtestamist Vene riigiametnike, balti-saksa mõisnike ja pastorite vastu. Revolutsioon on poliitiline, rahvuslik ja agraarne. Eestis rev. suunatud nii isevalitsuse kui ka balti-saksa mõisnike vastu (mõisnike privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine). Revolutsioonis osalesid kõik kihid, põhijõuks sotsiaaldemokraatide juhitud suurtööstustöölised, haritlased ja üliõpilased. Rev. algab 1905. a. 9
klassistruktuur ja väärtushinnangud postmodernism (1) - vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism primaarne sektor (2) - tooraine hankimisega tegelev majanduse sektor proletariaat e. palgatöölised (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu majanduslikult sõltuv kodanlusest, ettevõtjatest propaganda (2) - ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism (3) - demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele rahvatulu (RT) (4) -ühiskonna majandussubjektide ( majapidamiste, ettevõtete, valitsuse) teenitud kogutulu RKT(4) -rahvamajanduse kogutoodang ehk riigi kogutoodang ehk rahvuslik koguprodukt (RKP)
mitte meelelise kogemuse. Klassitsism ratsionalismil. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17 sajandil Prantsusmaal. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti. Tragöödia pidi olema 5-vaatuseline ja kirjutatud paarisriimis. Moliére (1622-1673) Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliere, õieti Jean-Baptiste Poquelin, pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele. Ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Ta omandas üsna hea humanitaarhariduse. 1643 asutas ta oma näitetrupi. Seda ei saatnud edu ning see tuli sulgeda, selle peale pandi Moliére võlavanglasse. Sealt vabanenuna hülgas ta oma seisuse
näeb enesetapus reaalset võimalust elust lahkuda ja kõiksust saavutada. Selle võimaluse teadvustamine aitab tal taluda kui tahes suuri kannatusi. Harry Halleris on aga Stepihundi metsikusele ja inimpõlgusele vaatamata alati kohal ka inim kodanlik pool, mis otsib parajust, väldib äärmusi, püüab säilitada mina. Traktaat mõistab kaasaegse kodanluse mugava eksistentsi hukka. Vaid tugevamaid kunstiinimesed suudavad end kodanlusest täiesti lahti rebida, ,,leiavad absoluuditee ja saavad imeteldaval viisil hukka", saavutavad igaviku, teised, kes jäävad kodanlusega seotuks, saavad edasi elada huumori abil. Huumor võiks päästa ka Stepihundi, sest see võimaldab elada maailmas, nagu poleks see maailm, austada seadust ja siiski temast üle olla, omada, nagu ei omatakski, loobuda , nagu polekski see loobumine. Et huumorini jõuda, peaks Stepihunt uurima läbi kaose oma hinge sügavuses ja õppima ennast tundma.
Monsieur, Madame, Mademoiselle. * Kunagi ei tohi flaame adame`ks ega Monsieur`ks nimetage. * Kasutada tuleb: Mr., Miss, Mrs., Ms. * Nagu ka kõikjal Euroopas, sobib eesnimesid kasutada vaid lähedaste sõprade puhul. * imede järjestus on siin samasugune kui Ühendriikideski, st enne eesnimi, siis perekonnanimi. 17 KOKKUVÕTE Vahutavad õllevaadid, sokolaad, õlimaalid - Belgia jätab mulje tormakast kodanlusest. Aga vaadates veidi ringi, on riik kunstlikult kokku pandud kahest osast germaani flaamidest ja ühest osast keldi-ladina valloonidest. Jagatud kõigepealt uhkuse ja siis keele järgi, ühendab neid tugev perekonnatunnetus ja taltsutamatu ettevõtmisvaim. Ja kui tundub, et Belgia koht Euroopa südames on veidi tuhm, on see tingitud sellest, et neil pole kommet kiidelda. Sellel maal on enam ajalugu, kunsti, toitu ja arhitektuuri
postmodernne ühiskond kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paindlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste väärtuste ning suhete domineerimine; postmodernset ühiskonda on nimetatud ka disorganiseerunud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv propaganda ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism demokraatlik valitsemine, mille puhul võimu ülesehitus ja valitsemise põhimõtted on seadusega määratud; kasutatakse ka oskussõna piiratud valitsemine, kuna seadused piiravad võimude tegevust rahvuslik kogutoodang ehk rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi kõigi kodanike
Kus elas koos mitu põlvkonda, siis asendusid need nüüd väikeperedega. III 1.3. seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Kui tööstuspöörde-eelset ühiskonda iseloomustasid seisuslikud eesõigused, siis nüüd need kadusid või kaotati. Hakati rääkima klassiühiskonnast (ülem-, kesk- ja alamklass), kus klassikuuluvuse määras varanduslik seisund. Ülemklassiks loeti endiselt aadlikke, kuid aadliseisusesse pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass koosnes peamiselt kodanlusest ja haritlastest. Alamkklassi kuulusid need, kes elatusid füüsilisest tööst - nn. proletariaat. Koos seisuslikkuse kadumisega kasvas sotsiaalne mobiilsus, s.t. liikumine erinevate ühiskondlike kihtide ja klasside vahel. III 1.4. töölisliikumise teke - varakapitalistlikul perioodil puudusid täiesti sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne. Samas oli kadunud külaühiskonna solidaarsus. Ettevõtjad püüdsid töötasu hoida äärmiselt
võimalikult vähe sekkuma ühiskonna ellu. Kõikuval positsioonil olevaid rahvaesindajaid nimetati "soo". 11 Revolutsiooni ajal tugevnes Prantsusmaal sõjaväe ja endisest III seisusest välja kasvanud uusrikaste mõju. Tooni andvaks muutus elunautimine, püüd esile tõusta, tööharjumuste kadumine, tõusiklikkus. Revolutsiooni tulemusena saavutasid Prantsusmaal juhtkoha uusrikkad üks osa kodanlusest. 1792.a. aprillis ründas Prantsusmaa revolutsiooniline valitsus naaberriikides asuvaid revolutsiooni vaenlasi (Prantsusmaalt põgenenud aadlike ja vaimulike sõjajõud ning teiste riikide armeed). Prantsusmaa vastu olid koondunud enamuse Euroopa riikide monarhid, kes kartsid revolutsiooniliste ideede ja mässumeelsuse levimist oma maale. Nii algasid revolutsioonilised sõjad, mis ajapikku kaitsesõdadest vallutussõdadeks üle kasvasid
· 1612. aastast majanduse aluseks tubaka kasvatamine: istandused, kuhu tööjõuks sobivad neegerorjad ... jõukus kasvas kiiresti · Elanikkonna areng Virginias: · 1634: 5000 · 1670: 40 000, kellest 6 000 on valged võlaorjad ja 2 000 neegerorjad · ,,Aristokraatlik", suuristandused, anglikaani kirik 1. Massachusetts (Plymouth 1620, Boston 1630) · 100 inglise puritaani (puhta kalvinismi ja koguduste sõltumatuse toetajad, pärit jõukast kodanlusest) põgenesid Mayfloweri pardal James I ajastul Hollandi kaudu Uude Maailma, 1620 · Usa rahvusmütoloogia: palverändurid panevad aluse USA-le: I tänupüha 1621 · Ulatuslik emigreerumine algas 1628-29: puritaanid põgenesid usulise tagakiusamise eest (kuningale allutatud anglikaani kiriku juurutamine inglismaal) · 1640. aastaks on saabunud kokku 15 000 20 000 kolonisti · Ülem keskklass, kaupmehed, ei ole orje
tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist. Selleks, et inimeste teadmisi suurendada, loodi entspklopeediaid (Denis Diderot, kes kirjutas kiriku ja võimu vastasseisust). Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. 25. Voltaire Voltaire (1694-1778), pärisnimega Francois-Marie Arouet. Voltaire'i kirjanikunimi tuleneb ühest kohanimest, mida ta muutis. Ta ema oli aadlik, isa kodanlusest. Isast sai kohtunotar. Voltaire puutus koolis kokku kõrgaadli lastega, kes teda aitasid edasises elus. Voltaire polnud notariametist huvitatud. Tema hakkas läbi käima humanitaarringkonnaga, kes olid ilmalikud elunautijad, taevavõimu ja riigivõimu pilkajad. Tal on pilkav irooniline stiililaad. Ta pandi aastaks bastiisse, kus tal oli võimalik tegeleda kirjanikutööga. Selle aja jooksul lõpetas oma näidendi „Oidipus“ ja võitis sellega kirjanduslikku kuulsust
hakkasid levima pärisorjuse kaotamise ideed). Ajaloolased, juristid ja mõned vaimulikud (Vaimulik E.Condillac -prantsuse katoliiklik valgustaja) Kuulsaim valgustaja prantslane Voltaire (hüüdnimi naerev filosoof), pärisnimega F.M.Arouet. Teda kujutavad maalid peene, muigava, iroonilise muigamisega. Voltaire on eeskätt valgustaja kirjanik, ta on kirjutanud väga palju . Pärit on ta kolmandast seisusest kodanlusest (esimene oli vaimulikkond, teine aadelkond) ehk majandusega seotud ringkonnad, kaupmehed, tööstus ja ka haritlased, riigiametnikud. Voltaire oli notari poeg. Teenete eest sai ta aadli tiitli (teine kast). Tema mõju ei olnud ainult Prantsusmaal vaid terve Euroopa kultuuri elu. Kõrgema kategooria kultuuri hindaja kui tema andis pos. hinnangu, siis oli asi väga hea. 16
- Charles I läheb vangistama parlamendi opositsiooni esindjaid (tollal Iirimaal katoliiklaste mäss 1641) Sellega algab Inglismaa kodusõda II Inglismaa kodusõda ehk puritaanide mäss 1642-48 Põhjus: Parlamendi püüe kindlustada oma võimupositsioon ja Charles I vastuseis parlamendi võimule. - Kuningat toetasid: Kõrgaadel, osa alamast maaadlist ja talupoegadest ning anglikaani kirik ja katoliiklased. - Parlamendi rindega ühinesid: osa maaadlist, kodanlusest ja talurahvast, puritaanid ja sotlastest presbüterlased, suurlinnad , laevastik. - Puritaanide armee ja revolutsiooni juht alamaadlik Oliver Cromwell: Ümarpead (roundheads) ja talupoegadest Raudküljed (ironsides) Parlamendi armee - Kuninga Armee sõdurid: Kavalerid - Otsustav lahing 1645: Charles I sai sotlaste sõjavang, kes anti Cromwelli kätte - Parlament puhastati 1648 - Jäänukparlamendi liikmetest koosnev kohtuorgan mõistis charles I surma ja ta hukati 1649.
Esindasid väikekodanlust ja ka talupoegasid - see oli lai kandepind. 4.7.8 KODUSÕDA JA INTERVENTSIOON. 1918-1920. 1918 Kevad - Venemaale tungisid kallale USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes viisid oma väed maale Arhangelskis ja Murnmanskis. Vladivostokis panid oma armee maale USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapan. Samad riigid viisid oma väed ka mustale merele. Kodusõjas võitlesid kommunistid ehk punased valgete vastu. Valged koosnesid kodanlusest, tsaari armee ohvitserideks, vene aadlike esindajatest, kasakatest, kulakutest ja ka keskmikest. Punaste poolel võitlesidvaesed talupojad, kehvikud, töölised, sõdurid ja madrused. Kodusõjaks loodi kommunistide armee - Punaarmee. Esimeseks komandöriks oli Vacietis. Valged: 47 Siberis koondusid valged Koltsaki juhtimisel ja andsid oma pealöögi 1919 suvel. Neile läks vastu
tsiviilõigusreformi kava Code Civile eeskujul, koostaja Anslem von Voierbach, lähtudes isikute võrdsusest, kiriku ja riigi lahutamine. Isegi Napoleoni lüüasaamine ei muuda arusaamu. Restoratsiooni vaimus 1818 võetakse vastu küll uus põhiseadus, kuid muutused ei ole suured. Saksa reformide juures surutakse kodanlus kõrvale, alles XIX sajandi lõpuks on saksa kodanlus muutunud nii tugevaks, et Saksa vana eliit Bismark on sunnitud temaga arvestamine. Suur osa juriste pärines kodanlusest ja XIX sajandi keskel kaugenes riigist, samas läbi õiguse saavutavad selle, mida ei õnnestunud saavutada poliitlisel teel. Kodanlik tsiviilõigus Bürgerlische Recht. Saksa XIX sajandil kujuneb välja sõltumatu justiitssüsteem, haldusõigus ja halduskohtu pidamine, seda poliitilise killustatuse oludes vt Preisimaa kaarti! Saksa juristid saavutavad kõrge dogmaatilise taseme, kapselduvad endasse, ei tegele sotsiaalsete küsimustega, inimõigustega
See oli realistliku kunsti tõsine võit. Ja ehkki W. Scotti romaanide järgi ei saa õppida ajalugu, hindavad ja armastavad inimesed tema ajaloolisi romaane, millel on õigusega aukoht maailmakirjanduse klassikas. Molière (kodanikunimega JeanBaptiste Poquelin; 15.jaanuar 1622 17. veebruar 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Elukäik Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi Kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat Clermonti jesuiitide kolleeguimis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms).Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge.
Sageli rangemadki nõuded kehtisid linnaühiskonnas, kus moraalinormide karmistamist kasutati kasvava konkurentsi piiramiseks. Kui kirik käsitles enne abiellumist eostatud, kuid pärast abiellumist sündinud last igati seadusliku ning abielus sündinuna, siis linnades tõi Frühvateri seisund kaasa gildist väljaheitmise. Ka abiellumislubaduste murdjaid tabas linnas märksa karmim häbistamine, enamasti vallaliste meeste endi poolt, kui seda maaühiskonnas. Võib väita, et just kodanlusest kujunes varauusaja kõige puritaanlikum ühiskonnakiht, kes vastandas end kõrgemate moraalinormide järgimisega aadli ,,kombelõtvusele" ja lihtrahva ,,instinktidele". Ka prostitutsioon omandas alles varauusajal negatiivse värvingu. Kui 16. saj. patriitside päevaraamatuist võib lugeda ülestähendusi bordellide külastamisest, siis 18. saj. püüti seda avalikkuse eest juba varjata. Et 16. saj. hakati bordelle
annaabi.ee 
