Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kodanikud, huvid ja demokraatia - sarnased materjalid

steem, parlament, lihth, poliitik, ikes, iguse, igust, elitaardemokraatia, esindus, erakonnad, koost, enamusvalimiste, hemalt, kvoodi, hutab, konkurents, seatakse, kandidatuur, lincoln, kaasatus, ametlikud, mber, aastak, kruusimaa, kulusid, pingerida, jagab, valimisaktiivsus, proportsionaalselt, koostaja, keerukam, letamas, tteid, piirnorm, naline, kipub
thumbnail
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents................................................

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Kodanikud, huvid ja demokraatia

jalge alla kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Osalusdemokraatia tähendab massiaktsioone ja kampaaniaid ning mitmesugused kodanikufoorumid, ümarlauad ja võrgustike tegevus ( USA, Skandinaavia). Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest. Vabad valimised Valimiste peamised funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimisi nimetatakse seetõttu korralisteks · vahendada võimudele kodanlike nõudmisi. · rahva usalduse indikaator · hariv funktisoon Valimisi hinnatakse selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte.

Ühiskonnaõpetus
241 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Too konkreetne näide toimumisest Eestis. Otsene ehk vahetu demokraatia- demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise(rahvakoosolekul, hääletusel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahendik referendum. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. 2)Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõitseliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia- demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. 3) Mis on vabade valimiste funktsioonid ja peapõhimõtted? Vabad valimised- demokraatlikud ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnused on

Ühiskonnaõpetus
153 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD ­ Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD ­ Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD ­ Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD ­ IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised ­ kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus

Ühiskonnaõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kodanikud ja demokraatia

Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nim. Kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Nt pääsevad Riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Eestis on palju vaieldud selle üle, kas kasutada avatud või suletud nimekirju. 2005.aastal kehtivate seaduste järgi on Riigikogu valimistel kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. 6. Erakondade roll tänapäeva maailmas

Ühiskonnaõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
3
doc

KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA

EESTI VALIMISÜSTEEM Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt nii palju hääli, nagu seaduses on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nim. kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Nt pääsevad riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt viis protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Riigikogu valimistel on kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel

Ühiskond
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ühiskonna sidusus, kodanikud, huvid ja demokraatia

- kodaniku ei tohi mõjutada valimised on ühetaolised ehk võrdsed - võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks - kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed Valimissüsteemid Majoritarne ehk enamusvalimiste valimissüsteem Ühemandaadilised valmisringkonnad - ringkonnas 4-6 parteide esindajaid 1 kes saab kõige rohkem hääli ringkonna kandidaatidest, pääseb parlamenti Presidendi valimise puhul absoluutne enamus ehk 50+ Eelis suurparteidel, väiksemad erakonnad ei pruugi parlamenti saada Kaotsiläinud hääled Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega st partei kogus 7 % häältest, siis 7 kohta 100-kohalises parlamendis mitmemandaadilised valmisringkonnad kandidaadid seatakse üles valmisnimekirjas, toimub häälte edasikandmine hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsed sansid Valimiskäitumist mõjutab: Klassikuuluvus ­ paindlik sotsiaalne struktuur, elustiil, ühtlustuv elatustase

Ühiskonnaõpetus
81 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ühiskond - kodanikud, huvid ja demokraatia

valimisnimekirjas erakonna poolt +hääled ei lähe kaduma +parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud +tagab pluralismi valitsemise paremini +võrdeline ­keerukus --erakondade suur mõju vs --hakkab hajuma saadiku isiklik vastutus 4)Etapid- a) Valimisteks ettevalmistumine *valimiskomisjon registreerib kandidaadid *tehakse hääletamiseks vajalikud dokumentatsioonid b)Valimiskampaaniad- reklaamid ning kampaaniad, millega teevad erakonnad end rahvale tuttavaks c)Hääletamine- Erakonnad 1)Liigitamine a) ideoloogilised- vasak- ja parempoolsed b)kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse c)valimiskonkurents 2)Ülesanne a)esindavad rahva erinevaid seisukohti b)kujundavad sisepoliitilist elu c)pääseda võimule Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised 1)Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel

Ühiskonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vabad valimised ja parteid

Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks

Ühiskonnaõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

rahva suveräänsus; valitsemine valitsetavate nõusolekul; enamuse võim; vähemuse õigused; 9 põhiliste inimõiguste tagamine; vabad ja ausad valimised; võrdsus seaduste ees; korrakohane õigusemõistmine; põhiseadusega piiratud riigivõim; sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp ­ eliit, kuigi valijatele tundub, et nemad omavad kontrolli valitsuse üle. Elitaardemokraatia asendab klassikalise demokraatia teooria (rõhuasetus

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel ­ tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte

Ühiskonnaõpetus
202 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis ­ kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Parlamendid maailmas Soome: Eduskund (1 kojaline) Läti, Leedu, Seim (1 kojaline) poola kahekojaline Venemaa ­ Venemaa Federatsiooni Federaalkogu 2 kojaline ­ alamkoda ­ riigituuma, ülemkoda ­ federatsiooninõukogu Saksamaa ­ Liidupäev(Bundestag) kahekojaline, alamkoda ­ liidupäev, ülemkoda ­ liidunõukogu Rootsi ­ Riigipäev (Rikstag) Prantsusmaa ­ kahekojaline ­ ülemkoda ­ Senat, alamkoda ­ Rahvuskogu Inglismaa ­ (1267) Parlament, 2 koda, alamkoda ­ Alamkoda, ülemkoda ­ Lordide koda USA ­ Kongress 2 kojaline, alamkoda ­ esindajate koda, ülemkoda: Senat Mille poolest erineb kahekojaline parlament ühekojalisest ­ Kahekojalises moodustatakse alamkoda otseste üldvalimiste teel, ülemkoda komplekteeritakse kahel erineval põhimõttel, Esimesel ­ seissuslikul - omandatud või päritud tiitli alusel, Teisel ­ vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve Alamkoda kinnitab ülemkoja otsuseid

Ühiskonnaõpetus
255 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis ­ kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Demokraatia tugisambad on järgmised: Rahva suveräänsus; Valitsemine valitsetavate nõusolekul; Enamuse võim; Vähemuse õigused; Põhiliste inimõiguste tagamine; Vabad ja ausad valimised; Võrdsus seaduste ees; Korrakohane õigusemõistmine; Põhiseadusega piiratud riigivõim; Võimulahususe printsiibi järgimine; Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valituse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp ­ eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt + kordamisküsimused

mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et valituks osutuda, peab kandidaat koguma niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud, seda miinimumnormi nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmine on üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Riigikokku pääsevad erakonnad, kes koguvad 5% valijate häältest. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Riigikogu valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju, Euroopa parlamendi ja kohalike volikogude valimistel avatud nimekirjade põhimõtet. Hübriidne valimissüsteem- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel.

Ühiskonnaõpetus
110 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Demokraatiad, valimissüsteemid jm

See on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus(skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ei tähenda seda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, ss sellega on talle antud täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Valimiste funktsioonid- peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimisi nimetatakse korralisteks sest toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel. Volikogu valimised toimuvad iga 4 a tagant ja presidendi 4-6 a tagant. Valimiste ära jäämine v edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas

Ühiskonnaõpetus
220 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ühiskonna KT (ideoloogiad, valimissüsteem jms)

paindlikud kodanikud Majandus: avalik sektor vastutav rahva heaolu eest (era-ja kolmassektor) Sotsiaalpoliitika: haridus, töö, suhtumine riiki on muutunud (aktiivne kodanlus) 4. Demokraatlikule reziimile iseloomulikud tunnused: · Tuginemine põhiseadusele · Võimude lahususe põhimõte · Kodanike õiguste ja vabaduste tagamine · Regulaarne vabade valimiste korraldamine 5. Demokraatia: otsene, esindus, massi, osalus, elitaar · Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik- Kreekale. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses, rahva kaasamine on seal lihtsam. Riigi tasandil on otsesese demokraatia teostamise viis rahvahääletus. · Esindus ehk vahendatud demokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale otseselt vaid valimistega.

Ühiskond
21 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Ühiskonna eksami konspekt

· Parlamendi saadikuks saab kõige enam hääli kogunud kandidaat (ühes ringkonnas kandideerib 4-6 inimest) + selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb - eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema) - hääled lähevad kaotsi (mitte-võitnud kandidaatide hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta arvesse) - parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi Nt Inglismaa, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada Proportsionaalne valimissüsteem: · Parlamendi saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega ( partei kogub 7 % häältest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta) · Mitmemandaadilised valimisringkonnad Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (valitakse erakondlikku programmi, mitte isikut).

Ühiskonnaõpetus
544 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Demokraatia

ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest; Hariv funktsioon, kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end

Ühiskonnaõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

olevaid võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus · kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest ­ näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond · piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt ­ Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus · arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. ­ Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Kolmanda sektori areng määrab kodanikuühiskonna tugevuse antud ühiskonnas. Teovõimas kodanikuühiskond on peamine tagatis, et ei riik ega äriettevõtted ei saa karistamatult kahjustada kodanike huve. Kolmanda sektori tegevusvaldkond on lai ja eri riikides hõlmab see erinevaid koostöövorme, mille hulka arvatakse vabatahtlikud

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Ühindkonna eksami kordamine

 Parlamendi saadikuks saab kõige enam hääli kogunud kandidaat (ühes ringkonnas kandideerib 4-6 inimest)  selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb  eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema)  hääled lähevad kaotsi (mitte-võitnud kandidaatide hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta arvesse)  parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi Nt Inglismaa, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada Proportsionaalne valimissüsteem:  Parlamendi saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega ( partei kogub 7 % häältest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta)  Mitmemandaadilised valimisringkonnad Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (valitakse erakondlikku programmi, mitte isikut).

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Riik ja erinevad organid

sõltumatult. sõltumata sellest kas valitsus moodustatakse esindusorgani liikmetest(prantsusmaa) või selle väliselt(USA). vastutab valitsus oma tegevuses mitte parlamendi vaid presidendi ees. presidendil on parlamendi seaduste suhtes suspensiivne vetoõigus. kuid presidendil ei ole õigus parlamenti laiali saata. presidentaalsüsteemi sünnimaaks on USA. parlamentaarne vabariik on riigivorm, kus esindusorgan ehk parlament on kõrgeima riigivõimu kandja, selle moodustab esmane riigiorgan ­ rahvas. üldise valimisõiguse alusel. valitsuse moodustab parlament ja valitsusel peab olema ka parlamendi usaldus. president täidab parlamentaarses vabariigis põhiliselt esindusfunktsioone. Riigikorralduse põhivormid Riigivormide all mõistetakse mõnikord ka riigikorralduse põhivorme. nendeks on ühtne ehk unitaarriik nt eesti vabariik ja liitriik ehk föderatsioon. unitaar ehk ühtsesse riiki iseseisvaid

Riigiõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Poliitika ja valitsemise alused

21. Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja ­ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda. Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud, massiteabevahendid, poliitilised erakonnad, majanduselu toimijad. Kodanikeühiskonna käsitlused: Postmarksism, Reziimi koolkond, Assotsiatsiooniline koolkond, Uusliberalism. 22. Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmesugused mittetulunduslikud organisatsioonid, s.h kodanikeühiskond. Kolmandat sektorit iseloomustabki mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus

Arenguõpetus
461 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus - kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest ­ näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond - piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt ­ Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus - arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. ­ Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon ­ EKAK Mitmes riigis (Eestis, Horvaatias, Inglismaal, Iirimaal, Kanadas ja Sotimaal) on välja töötatud raamistik avaliku sektori ja ühenduste koostoimimiseks lepingu või strateegilise dokumendina ­ Eestis ongi selleks 2002.a. Riigikogus kinnitatud EKAK

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Ühiskonna valitsemine

3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud põhiseadusega. President on tihedamalt seotud valitsusega, erinevad võimuharud on suhteliselt iseseisvad. Parlamentarism Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut vahevõimu, ta tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, täidab esindusülesandeid, nimetab tähtsaid ametnikke. Monarhia absoluutne monarhia- võimude lahusust pole (Prantsusmaa 17.- 18.saj- Louis XIV, Vatikan- paavst valitakse; Saudi-Araabia, Kuweit. Põhiseaduslikud monarhiad- riigipea õigused ja kohustused on põhiseadusega paika pandud (Rootsi, Norra, Holland) Vabariigid

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonna valitsemine

1) rahva suveräänsus; 2) valitsemine valitsetavate nõusolekul; 3) enamuse võim; 4) vähemuse õigused; 5) põhiliste inimõiguste tagamine; 6) vabad ja ausad valimised; 7) võrdsus seaduste ees; 8) korrakohane õigusmõistmine; 9) põhiseadusega piiratud riigivõim; 10) võimude lahususe printsiibi järgmine; 11) sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; 12) sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täiulatuslikku poliitikas osalemise moraalset väärtust ning ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindavad valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimrühm ­ eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism Parlamentarism kujunes Suurbritannias

Ühiskond
119 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

Monarhia päritav ainuõiguslik võim. Jaguneb absoluutseks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik , kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia. Neis riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Demokraatia põhimõtted: · Kogu valitsemine käib seaduste järgi; · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele; · Võim pole koondunud ühe isiku või organisatsiooni kätte; · Võim on avalik tema tegevust on võimalik järgida massimeedia vahendusel ning kontrollida selleks loodud asutuste ja reeglite abil ;

Ühiskonnaõpetus
690 allalaadimist
thumbnail
21
rtf

Ühiskonna konspekt

Liikmeid 101. Riigikogu 1 tööd juhib spiiker e esimees (Riigikogu esimehe ülesanded: 1. juhtida riigikogu tööd; 2. vajadusel täita presidendi ülesandeid). Parlamendi ülesanne on kinni peaministri koostatud valitsus (kuni 15 ministrit) ehk täidesaatevvõim Umbusalduse korral peaministrile peab tagasi astuma kogu valitsus. See on parlamentarismis üks olulisemaid omadusi: parlament saab valitsust umbusaldada (presidentalismis ja poolpresidentalismis ei saa). Seega ­ Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister. Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president (ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament.

Ühiskonnaõpetus
48 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Demokraatia, valimised

laiade rahvahulkade huve. võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades. Tagab poliitilise stabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas nad on oma lubadusi täitnud. Valimiste funktsioonid: 1. tagavad võimu regulaarse ja seaduspärase vaheldumise (korralised toimuvad teatud aja tagant, erakorralised nt siis kui parlament laiali saadetakse) 2. vahendavad võimudele kodanike nõudmisi 3. näitavad rahva usaldust 4. harivad Vabade e demokraatlike valimiste põhimõtted: 1. üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang 2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada.

Ühiskonnaõpetus
115 allalaadimist
thumbnail
17
docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

valimiseelne kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõikidele parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus;

Ühiskond
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun