Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kodanikeühiskond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, sfäär, kodanikeühiskond, kontseptsioon, sektorit, majandussektor, kodanikuühiskond, tooraine, sekundaarne, pluralism, haridus, majandusharu, tertsiaarne, aregu, ekak, kontseptsiooni, kogukonnas, eeldust, institutsioonid, kehtestamise, lahendust, väljend, mittetulundusühing, majandussektorite, majandusharud, tööstusliku, tänapäevasesMajandus- ja sotsiaalinstituut KODANIKUÜHISKOND Referaat aines regionaalpoliitika Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 3 SISUKORD sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Kodanikuühiskonna olemus.......................................................................................... 4 2. EESTI Kodanikuühiskonna ArenDAMISE kontseptsioon............................................6 3. KODANIKUALGATUSE TOETAMISE ARENGUKAVA........................................9 4. kaasamine ................................................................................................................... 11 kokkuvõte....................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus.....................................................................................
Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K
-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüütiliselt n Poliitiline kul
käskkirjaga. (nii ei ole ametnikud näitlejad ja õpetajad, kuigi teatrid ja koolid kuuluvad riigile või linnale) Riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks on loodud spetsiaalsed järelevalveinstitutsioonid (riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, riiklik lepitaja, inspektsioonid) 7. Avalik- ja erasektor - Ühiskonna jaotus sektoriteks (lk.29-34) avaliku riik ehk valitsemine e. avalik sektor elu sfäär majandus e. erasektor kodaniku e. tsiviilühiskond e. kolmas sektor eraelu sfäär Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). kuid mitte ainult. Avalik sektor on laiem mõiste ja hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Mis on avalik-õiguslikud institutsioonid ja miks nad head on:
teine oluline funktsioon riigiaparaati, mille ülesanne on langetada kollektiivselt erinevaid otsuseid nii, et rahvas neid ka täidaks. Kolmas funktsioon on riigi suveräänsus ehk sõltumatus sellisel moel, et säilivad rahvusvahelised suhted. Neljas funktsioon on legitiimsus, mis tähendab seda, et riik peab tegutsema ühiste eesmärkide nimel, sealjuuures arvestades kõigi huvisid. Viimasena saab riigi funktsioonina välja tuua avaliku sektori, mille on kujundanud riigiaparaat. Avalik sektor sisuliselt reguleerib antud riigis ühiskonna toimimist luues õiguskorra ning viies ellu erinevaid otsuseid. Riigitüübid Ajaloolisteks riigitüüpideks loetakse näiteks linnriike Kreekas, kus toimus tihe võimukorraldus ning tekkis üks esimesi kodakondsuse algatuseni. Veelgi kuuluvad ajalooliste riigitüüpide alla traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid, feodalism, seisusteriik, absolutistlik riik ning modernne riik.
Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade, ettekujutuste või tegude abil. Eesmärgiks on sõnumi vastuvõtu tagamine, soodsate eelsoodumuste tagamine ja hoiakute muutmine. Vahendid on köitvate sümbolite kasutamine, ülelihtsustamine ning kordamine. 20. Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika. Ühiskond jaotatakse sektoritesse funktsioonide, eesmärkide ja tegevuse alusel. Tavaliselt eristatakse 3 sektorit: Esimene sektor ehk avalik sektor, Teine sektor ehk erasektor ja Kolmas sektor ehk mittetulundussektor. Esimesse sektorisse kuuluvad riigiasutused, teise erattevõtted, mille eesmärgiks on kasumi saamine ning kolmandasse sektorisse kuuluvad mittetulundusühingud, sihtasutused jms. Vahel eristatakse ka 4 sektorit: Avalik, äri, kolmas ja eraelu (isiklik) sektor. Selle jaotuse puhul esimesed kolm vastavad eelmisele jaotusele, kuid lisandunud on eraelu kui üks ühiskonna sektoritest. 21
Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade,ettekujutiste või tegude abil. Eesmärgid: · sõnumi vastuvõtu tagamine · soodsate eelsoodumuste tugevdamine · hoiakute muutmine Vahendid: · köitvate sümbolite kasutamine · jäme lihtsustamine · kordamine 1 Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika. Ühiskonna sektorijaotus: 1)esimene sekotor ehk avalik sekotor 2)teine sektor ehk erasektor 3)kolmas sektor ehk mittetulundussektor 1 Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond on Lääne arenenud ühiskond,kus inimesed oskavad ja tahavad ühiskonnaelus osaleda.Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud,massiteabevahendid,majanduslikud toimijad ja poliitilised erakonnad. Põhikäsitlused: 1)postmarksis majanduslikud huvid erasfääris ja riik ja ühiskond on omavahel seotud(Hegelist lähtuv diskursus)
igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor (2,3) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus (2) - õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes avis (5) - spetsiaalse küsimustiku baasil välja töötatud Euroopa Komisjoni arvamus iga EL
- Väärtused - Tunded ja emotsioonid 37. Millised järgnevatest värtusskaaladest on kesksed Geert Hofstede analüüsides? - Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon - Individualism/ kollektivism 38. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Ingelhart-Welzeli maailma väärtuskaardil? - Ellujäämine / eneseväljenduslikkus - Traditsioonilisus / ilmalik-ratsionaalsus 39. Demokraatlikku poliitilist kultuuri iseloomustavad: - Pluralism - Sallivus - Isiklik seotus- ja vastutustunne 40. Mis on kodanikukultuur? - Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba. - Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte - Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 41. Mis on avalikkussfäär? - See sfäär, milles toimib meedia
interventsionistlik riik Teema: Ühiskonna struktuur ja ühiskondlikud suhted alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik haldus poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigija omavalitsuse institutsioonides avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimuja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes
Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana. Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine salastatud. 7. Tutvusta poliitika uurimise analüüsitasandeid. Mõisted(legitiimsus, legaalsus) Mudelid (mikroteooriad) (nt Duvergeri seadus, Taagepera valitsuse kestvuse valem) Makroteooriad: tegelikkuse süsteemne ja laialdane seletus tuginedes empiirilistele andmetele (nt pluralism, elitism) Lähenemisviisid (paradigmad): arusaamad, raamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria) 8. Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta. ???? Riik, võim ja legitiimsus 9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset
ja tugevdada ühenduste suutlikkust selles keskkonnas tulemuslikult tegutseda. Kodanikuühiskond - Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kodanikeühendused - kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm. Need ei tegutse kasumi teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Sotsiaalne keskkond – meid ümbritsevad väärtused, traditsioonid, hoiakud jms, mis valdavalt läbi kirjutamata reeglite mõjutavad meie mõtlemist ja käitumist.
Segamajandus, üldine tööhõive Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik Traditsooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus Madal keskkonnateadvus Internatsionalism Alus heaoluriigile Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ei looda riigile, suunata ressursse kodanikeorganisatsioonide kassasse Uus demokraatlik riik, pluralism Aktiivne kodanikeühiskond ja tunne Demokraatlik perekond Uus segamajandus Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus Positiivne hoolekanne Sotsiaalse investeeringu riik Kosmopoliitne rahvus Ülemaailmne demokraatia Kolmas tee ja sotsiaalliberalism üksikisiku vabadusele positiivses mõttes
Missugused omadused iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? Pluralism, sallivus, isiklik seotus- ja vastutustunne. 8. Mis on kodanikukultuur? Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba; poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte; uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 9. Mis on avalikkussfäär? -See sfäär, milles toimib meedia ja milles toimivad inimesed kodanikena; avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, milles on tagatud kõigil võrdne ligipääs. 10. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär? -Kodanikeühiskond on üks avalikkussfääri osa; need kattuvad omavahel. 11. Mis on avaliku arvamuse funktsioonid demokraatlikus ühiskonnas? -Demokraatliku otsustamise tagamine, sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine, isoleerituse vältimine. 12
a. feminism/sovinism b. Lühiajaline/pikajaline orientatsioon c. Individualism/kollektivism d. Materialism/eneseväljenduslikkus 6. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? a. individualism/kollektivism b. Ellujäämine/eneseväljenduslikkus c. Traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus d. Kommunism/kapitalism 7. Millised järgmistest omadustest iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? a. Individualism b. Pluralism c. Sallivus d. Isiklik seotus- ja vastutustunne 8. Mis on kodanikukultuur? a. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba b. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitles oma samanimelises teoses Thomas Marshall c. Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte d. Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks 9. Mis on avalikkussfäär
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20.saj viimasel veerandil.
mõjutatav 6 Vastutus Avalik Piiratud Poliitiline Otsustusvõime Vaba Äriline Piiratud + TUTVUDA: Eesti Rahvusringhäälingu koduleht (http://www.err.ee) 5. KOLMAS SEKTOR JA KODANIKEÜHENDUSED USAID NGO Sustainability Index (Eesti kohta käiv raport 2009) (www.ngo.ee/indeks) Mis kriteeriumite alusel hinnatakse kodanikeühendusi? Kriteeriumid, mille alusel hinnatakse (7 pallisel skaalal: 1 konsolideerunud; 7 varajane üleminek): 1) Kodanikeühenduste jätkusuutlikkus 2.0: majanduskriisi mõjusi oli tunda, kuid mõned ütlesid, et on ka hullemaid aegu olnud
avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja
*Avaliku juhtimise erinevus avalikust valitsemisest - Avalik juhtimine tähtsustab tulemust, avalik valitsemine aga osalejate tundmust protsessi ajal. Avalik juhtimine keskendub protsessidele ehk juhtimisele. Avalik valitsemine pigem kontekstile ehk mida juhtida. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. **Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. Eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada
o Tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel koos toimivad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit Sidusrühm (stakeholder)- asjast huvitatud osapool avaliku organisatsiooni või avaliku teenuse osutamisel. Nt. Kodanikeühendused; Erialaliidud, kuhu ettevõtted on koondunud; Meedia Võrdlus: o Kui avalik haldus puudutab eelkõige just avaliku sektori ehk riigi toiminguid ning on selle keskne. Avalik sektor o siis avalik juhtimine puudutab lisaks avaliku sektorile ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioone. Kuid see on siiski hierarhiline, ülevalt-alla juhtimine avaliku sektori poolt. Avalik sektor juhib o Seevastu avalik valitsemine on võtnud horisontaalse kaasamise vormi. Selle puhul on erinevad sidusrühmad kaasatud avalikesse poliitikatesse. See võtab laiema ühiskonna vormi. kaasamine
TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine;
subjektidega (kirik, kohalik omavalitsus, ametiühingud) ning c) strateegiliselt tähtsa tootmise korraldamise ja koordineerimise (infrastruktuur, sõjatööstus). 20.sajandil hakkas riigivalitsemise tuumikülesandeid täitvate asutuste kõrvale tekkima hulgaliselt asutusi ja avalikke organisatsioone, mis küll asuvad valitsemishierarhias, kuid oma ülesannete eripära tõttu toimivad autonoomselt. Nii moodustubki tänapäevane avalik sektor, mille tuumaks on valitsusasutused ehk valitsussektor, ent kus peale selle paiknevad avalikke vahendeid kasutavad korraldus- või teenusülesannetega üksused, millest osa võivad isegi formaalselt kuuluda mittetulundus- või ärisektorisse. 7. Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad? Kuna avalik sektor tegeleb nii tuumikülesannetega kui ka siseasjade korraldusega, siis selleks, et riik funktsioneeriks normaalselt on vaja palju erinevaid valitsusasutusi.
* Keskendub kontekstile ehk juhtimisele mida juhtida 2. Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Tooge näited teenustest. • Avalik teenus on avalikkusele järjepidevalt osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor. ◦ Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. ◦ Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. ◦ Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama. ◦ Näited: ▪ sotsiaalhoolekanne / sotsiaaltagatised ▪ riigikaitse ▪ korrakaitse
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.)
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada.
sajandi kapitalismiks". Tallinn: Fontese Kirjastus, 1997, 384 lk. · Kapitali üha vabam liikumine üle terve maailma vähendab seost rahvusliku säästmise taseme ja kapitali hinna vahel mingis riigis. · Tegelikult oli 1990-ndateks aastateks kapitali hind ligikaudu sama kõigis arenenud riikides. · Küll aga eksisteerib üha tihedam seos selle vahel, kui palju ja mis liiki investeeringuid võtab ette iga riigi avalik sektor ning kui palju antud riik suudab sisse meelitada rahvusvahelist kapitali. · Selles peitubki rahvusliku majanduse uus loogika: riigi tööjõu oskused ja infrastruktuuri kvaliteet on see, mis teeb riigi unikaalseks ja ühtlasi unikaalselt atraktiivseks maailma majanduse jaoks. 14 · Investeeringud nendesse suhteliselt vähemobiilsetesse ülemaailmse tootmise teguritesse on ka peamiseks tunnuseks, mis eristab ühte riiki
kombinatsioonina, riigid ja kohalikud omavalitsused nt konkureerivad omavahel neis kehtivate tegutsemisreeglite seisukohast hinnatuna. Tööjõud ja kapital liigub sinna, kus on neile sobivam reeglistik tegutsemiseks. Sellest tulenevalt jäävad evolutsiooni käigus ellu need süsteemid, kus on tegevused efektiivsemad. 68.Milline mõju on erinevatel otsustusreeglitel avaliku sektori tegevuse aktiivsusele? Kui eelduseks on kaks täiesti samasugust kogukonda, on aktiivsem see avalik sektor, kus otsustajaid on vähem, sest mida rohkem on otsustajaid, seda suuremat kulu nõuavad konsensuseni jõudmise läbirääkimised. 69.Milline on avaliku sektori poliitika (eelarve mahu ja struktuuri) sõltuvus ühiskonnas kehtivatest reeglitest? Kes pooldavad suuremat avaliku sektori mahtu, pooldavad ka lihtsamat otsustusprotsessi, kes aga pooldavad väiksemat avaliku sektori mahtu, pooldavad ka keerulisemat otsustusprotsessi. Esimesed loodavad ehk vähendada
Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd
Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb 1)avaliku sektori ülesanded on keerulisemad ; 2)otsuste elluviimine on raske ; 3)annab tööd suurele arvule inimestele, kelle motiveerituse tase on väga erinev (Eestis ca 27%) ; 4)tegeleb võimaluste garanteerimisega ; 5)tegeleb turutõrgete tagajärgedega
Maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid vaatab apellatsiooni korras läbi teise astme kohtus ehk ringkonnakohus. Riigikohtusse saab edasi kaevata ringkonnakohtu lahendeid kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi ka teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Kodanikuühiskond Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas – seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühin-guid, väikeettevõtteid jne. – seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on kolmas sektor
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19
kuulata, taluda ja teha konstruktiivset kriitikat, võimet levitada rõõmu ja head tuju. R.Jensen ,,Unelmate ühiskond" töö on kaasahaarav, meeliülendav, tööd peab nautima! - oluline on emotsionaalse intelligentsuse teadvustamine. Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori; 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus; - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et