PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS referaat Pärnu 2010 7.-18 detsembrini leiab aset palju kõneainet pakkuv Kopenhaageni kliimakonverents. Sinna on kogunenud peaaegu kõigi maailma riikide esindajad, leppimaks kokku selles, kuidas peaks toimuma võitlus kliimamuutusega pärast aastat 2012. Siinses pressis on ehk vähe kajastust leidnud see, mis tüüpi kokkulepet praegu sõlmima hakatakse, samuti see, milliseid konkreetseid kohustusi EL, sealhulgas ju Eesti, tahaks tulevases leppes kindlasti näha. Et tulevikuperspektiive paremini mõista, kirjeldame ka veidi senist kliimaseadusandlust koos selle rakendamisega praktikas, milles kohati on edusammud veel väikesed (või toimub lausa paigalseis, nagu Eesti puhul võime
aastasajal arvatakse see tõusvat 1,45,8 kraadi Celsiuse järgi. Kliima soojenemise tagajärjed · Kõrbestumine - kuivad piirkonnad kuivavad endisest veel enam · Sademete hulga suurenemine veetulvade teke, taimehaiguste levimine · Äärmuslikud ilmastikunähtused tugevnevad · Troopiliste haiguste esinemispiirkonnad laienevad · Mandrijää sulamine merepinna tõus rannikualade elamiskõlbmatus · Toidu ja vee kättesaadavuse halvenemine Kliimamuutusega kohanemiseks tehtav arengukoostöö · Esimene suuremõõtmeline ÜRO keskkonna- ja arengukonverents 1992. aastal Rio de Janeiros · Kyoto protokoll aastal 2005. Lepingu eesmärgiks on stabiliseerida kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris tasemele, mis inimkonna ohtliku mõju kliimale tõkestab. (kehtib aastani 2012) Kliimamuutusega kohanemiseks tehtav arengukoostöö · Seni on Euroopa Liit ainus riikide rühm, millel juba on seadustega siduv lepe emissioonide
Inimese tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilkütuste põletamisest, globaalsest metsastumisest, põllumajandusest ja karjandusest. Nende tegevuste läbi kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid CO2, metaan ja dilämmastikoksiid ning peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse. Aastatel 1906-2005 jooksul tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 kraadi võrra. Soojenemise lineaarne tõus viimasel 50 aastal on peaaegu kaks korda nii suur kui kogu 100 aasta jooksul. Kliimamuutusega seotud- Juuli 1995 Midwesterni USA kuumalaine. Temperatuur tõusis 41 kraadini. Põhjapoolkeral on temperatuur tõusnud rohkem kui lõunapoolkeral. Kuidas reageerib loodus kliimamuutusele? • Paljud taimed õitsevad varem • Liblikad ja rändlinnud saabuvad varem, sest kevad on juba alanud • Külmakahjustused taimedel • Haiguspuhangud • Liikidevahelised suhted võivad häiruda, mis võib viia osade liikide arvukuse olulise
mida nad peavad endile tähtsaiks kliimamuutuse talitsemisel. Leppe üks tähtsamaid saavutusi on üksmeelele jõudmine heitmete monitooringus ehk keskkonnamuutuste pidevas ööpäevaringses jälgimises, millega kaua ei nõustunud Hiina. BBC keskkonnaajakirjaniku Richard Blacki hinnangul võib USA ning rea riikide, sealhulgas Hiina ja Brasiilia vahel saavutatud kompromissi tulemusena sündinud kokkulepe valmistada pettumuse paljudele riikidele, kes taotlesid karmimaid meeteid kliimamuutusega võitlemiseks. Richard Black ütles, et Kopenhaageni lepe ei taga ilmselt seda, et maakera keskmine temperatuur ei tõuseks rohkem kui kaks kraadi, mis ÜRO teadlaste arvates aitaks ära hoida kliimamuutuse kriitilisi tagajärgi. Euroopa Liidu jaoks on oluline, et lõpptulemuseks oleks siiski üks õiguslikult siduv dokument. See hõlmaks Kyoto protokolli põhielementide edasiarendamist ning ühendaks kõik arenenud ja arenguriigid ühtsesse rahvusvahelise kliimaregulatsiooni kehtivusalasse
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine)
(kasvuhoonegaasid). 1.Inimtegevuse tagajärjel (tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus jms.)- atmosfääri satuvad kasvuhoonegaasid. Süsihappegaas (liigne co2 atmosfääris tõstab Maa temperatuuri); Metaan (eraldub riisipõldudelt, prügimägedelt, biopuhastitest); dilämmastikoksiid (lennukite heitgaasis); Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; troposfääri osoon; veeaur. 2.Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega. Muutuvad paljude liikide levialad. Aeglaselt levivaid liike võib tabada häving. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad. Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks oluliselt maailmamere pind. 3.Tuleks vähendada õhu saastatust:
toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Tavaliselt saadakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJd nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav. Alternatiivsed energiaallikad: Tuuleenergia Tuuleenergia on tasuta energiaallikas ning tuuleenergia kasutuselevõtuga saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka ning seetõttu aitab tuulest toodetud energia võidelda kliimamuutusega. Samas ei võimalda tuule juhuslikkus igal ajahetkel tagada elektri stabiilset tootmisvõimet. Eestis püstitati esimene elektrituulik 1997. aastal Hiiumaal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Geotermaalenergia Geotermaalenergia on Maa siseenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada.
Kliima soojenemine(globaalne soojenemine, kasvuhooneefekt): PÕHJUSED-CO2 hulga kasv,metaani eraldub prügimägedelt ja biopuhastitest ja märgaladelt,reaktiivlennukite heitgaasist tekkinud N2O,põlemisjäägid õhus, udu linna kohal TAGAJÄRJED-temperatuuritõus,polaaralade liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind,rohkem torme ja looduskatastroofe,ettearvamtud probleemid põllumajanduses(parasvöötme sisealade kliima kuiveneb),kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega,vähenevad tundra pindalad KUIDAS VÄLTIDA-tuled kustu,puhtamad kütused Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub: 1)oleneb mis ilm on,kas pilves või selge 2)päikesekiirte langemisnurgast 3)päeva pikkusest Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse.(lumi-15%,liiv-70%,vesi- 95%,rohumaa-75%). Aluspinna albeedo sõltub värvusest,niiskusest, tasasusest. Polaaröö ja polaarpäev:
Selle tarbimiskasvusega ilmub veevarude pudujääk paljudes maailma piirkonnas. Vastavalt Maailma Terviseorgarisatsioonide andmetest rohkem kui kaks miljardit inimest maailmas täna kannatavad joogivee puudust (UNICEF/WHO 2012, 5). Järgmise 20 aasta jooksul, arvestades praeguse rahvastiku kasvu ja maailmamajanduse suundumised, on vaja oodata värske vee nõudluse vähemalt 100 kuupkilomeetrit aastas. Peamiselt magevee pudujääk on seotud rahvastiku kasvuga, kliimamuutusega ja teiste põhjustega. Vastavalt uuringutele, magevee süsteem maailmas on on nii halvenenud, kaotab võimalust tarnida inimeste, loomade ja taimede elu. Kui selline tendets jätkub, see võib kaasa tuua drastilisi rahvaarvu vähendamisele ja väljasuuremisele paljudele loomaliigidele (Ibid 13). Olukord on ähvardav, sest inimkond tarbib rohkem värsket vett kui Maa saab anda. Probleem on nii oluline, et on vaja ülevaadata ja lahendada seda erinevatel tasandil: globaalsel, regionaalsel,
raamkonventsioonis. Praegu tunnustab seda rahvusvahelist kokkulepet ametlikult 189 riiki peaaegu kõik maailma riigid. Selle konventsiooni lõppeesmärk: saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis võimaldab ära hoida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis. Sellise taseme peaks saavutama aja jooksul, mis oleks piisav ökosüsteemide looduslikuks kohanemiseks kliimamuutusega, ei ohustaks toiduainete tootmist ja võimaldaks majandusarengu jätkumist säästval viisil. Konventsiooni kohaselt kontrollivad 189 valitsust oma riigis toodetud kasvuhoonegaase ja annavad selle kohta aru, töötavad välja kliimamuutuse tegevuskava ning aitavad vaesematel riikidel kliimamuutusega toime tulla. Nad kohtuvad asjade arutamiseks ja järgmiste sammude üle otsustamiseks ühe korra aastas. Konventsioon kavandati raamistikuna, mis hõlmaks tulevikus rohkem meetmeid.3 III
2006. aastal läbivaadatud Euroopa Liidu säästva arengu strateegia seab raamid pikaajalisele nägemusele säästvast arengust, kus majanduskasv, sotsiaalne ühtekuuluvus ja keskkonnakaitse käivad käsikäes ja toetavad üksteist vastastikku. Viimastel aastatel on Euroopa Liit kaasanud säästva arengu eesmärgi paljudesse erinevatesse poliitikavaldkondadesse. Eelkõige on EL võtnud rahvusvahelise juhtrolli võitluses kliimamuutusega ja teinud endale ülesandeks edendada vähem CO2-heiteid tekitavat, teadmistepõhist ja ressursitõhusat majandust. Hoolimata mitmetest positiivsetest muutustest püsivad mitmes poliitikavaldkonnas mittesäästvad suundumused siiski aastaid. Nõudlus loodusvarade järele on kiiresti kasvanud ja ületab pikemas perspektiivis Maa võimalused. Bioloogiline mitmekesisus on kogu maailmas vähenemas ja terved ökosüsteemid on üha enam surve all. Transpordi energiatarbimine kasvab jätkuvalt
· Kui läänevool on väga tugev, on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ja püsivat lumikatet ei teki. · Kui läänevool nõrgeneb ja tuuled puhuvad maismaa kohalt - põhjast, idast või isegi lõunast, kujuneb meil külmem talveilm ja moodustub püsiv lumikate. · Seega määrab meie talveilma suuresti läänevoolu intensiivsus. · Viimastel aastakümnetel on aasta keskmine õhutemperatuur Eestis tõusnud, mis on kooskõlas globaalse kliimamuutusega. · Kliima soojenemine on toimunud talve ja kevade arvelt. · Talvede soojenemine on tingitud läänevoolu tugevnemisest ja suurema hulga atlantilise õhu jõudmisest meie piirkonda. El Nino · El Nino kujutab endast kõrvalekallet ookeani ja Atmosfääri tsirkulatsioonisüsteemi tavapärasest funktsioneerimisest. · Tekkides Vaikse ookeani troopilistel laiustel, põhjustab El Nino tõsiseid ilmastiku kõrvalekaldumisi kogu maakeral.
Lõunapoolusel ei paista päike 182 päeva aastas, põhjapoolusel 176 päeva. See tuleneb nende kohtade geograafilisest asupaigast: Päike jääb pooleks aastaks järjest horisondi taha. Võimsaim looduslik kliimategur. El Nino nime all tuntud ilmastikunähtuste kogum on seotud lõunavõnkumistega, mida põhjustab Vaikse ookeani ida- ja keskosa tsükliline soojenemine. Tegu on aastaaegade vaheldumisest tulenevate muutuste järel Maa kõige tugevama lühiajalise loodusliku kliimamuutusega. El Nino ja La Nina (eelmise jahedam vaste) kogutsükkel kestab 3-7 aastat ning see põhjustab kogu maailmas tavatuid ilmastikumuutusi (kõige ootamatumad neist olid aastail 1982/83 ja 1997/98). Kõige kauem püsinud vikerkaar. 14. märtsil 1994 Suurbritannias Yorkshire´i krhavkonnas Wetherby kohale kerkinud vikerkaar püsis kuus tundi (kell 9-15). Enamasti ei pea vikerkaar taevas tundigi vastu. Vanimad fossiilsed vihmapiisad. 15. detsembril 2001 teatas indialane Chirananda De, et
1) Ökosüsteemi teenuste väärtuse arvestamine keskkonnakasutuses. 2) Maavarade kaevandamisega kaasnevate elurikkust vähendavate mõjude analüüs, leevendusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine. 3) Taastuvate loodusvarade majandamisega kaasnevate elurikkust vähendavate mõjude analüüs, leevendusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine. 4) Negatiivsete transpordimõjude analüüs ja leevendamine 5) Kliimamuutusega elurikkusele kaasneva negatiivse mõju leevendamine. 6) Bioloogilise ohutuse tagamine. 7) Taastuvenergia kasutamisega elurikkusele kaasnevate negatiivsete mõjude analüüs, leevendusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine. 40.Liigi arvukust määravad tegurid järgmistel liikidel: nõmme- tähniksinitiib, jäälind, kodukakk, väike-kärbtiib, koha, väike karihiir,
seaduspärasustega, mille üha parem tundmaõppimine on inimtegevuse edukuse üks tähtsamaid eeldusi. Euroopa Liidu eesmärgid säästvaks arenguks Säästev areng on asutamislepingus sätestatud Euroopa Liidu pikaajalise üldeesmärgina. Viimastel aastatel on Euroopa Liit kaasanud säästva arengu eesmärgi paljudesse erinevatesse poliitikavaldkondadesse. Eelkõige on EL võtnud rahvusvahelise juhtrolli võitluses kliimamuutusega ja teinud endale ülesandeks edendada vähem CO2-heiteid tekitavat, teadmistepõhist ja ressursitõhusat majandust. Hoolimata mitmetest positiivsetest muutustest püsivad mitmes poliitikavaldkonnas mittesäästvad suundumused siiski aastaid. Nõudlus loodusvarade järele on kiiresti kasvanud ja ületab pikemas perspektiivis Maa võimalused. Bioloogiline mitmekesisus on kogu maailmas vähenemas ja terved ökosüsteemid on üha enam surve all. Transpordi energiatarbimine kasvab jätkuvalt
1970.ndal aastal metsamaa pindala 40%, Teise Maailmasõja tõttu, mille tagajärjel mahajäetud põllumaad võsastusid ning hiljem metsastusid. (V.I.E LK 12) Inimtegevuse mõju metsadele Esimesteks asunikeks Eestimaal, peale jääserva taandumist, olid korilased ja kütid. Oma algsed püsiasutused lõid nad ligikaudu 4000-5000 aastat tagasi. Ümber asulate tekkisid puisniidud, metsa hakati aletama ja seal karjatama koduloomasid. Metsad muutusid koos kliimamuutusega, kuid olulisemaks teguriks sai inimtegevuse mõju. Meie maa esimeste elanike elutegevuse tõttu, näeme me oma maad just sellisena nagu ta on, kuid siiski mõjutab tänapäeva inimene metsa kordades rohkem ja kahjulikumalt. Kõige suurem mõjutegur on metsaraie. Korrapärane ja seaduslik metsaraie on kasulik ja hädavajalik, kuid puude mahavõtmisega liialdamine, hävitab meie metsadest taime- ja loomaliike. Eestis on üheks väga oluliseks riigimetsamajandajaks RMK, mis asutati 1.
2. Vesi ja veeressursid Kui muude loodusressursside kõrval võib tunduda, et maailma veevarud on ammendamatud, siis puhta vee varude kohta seda kindlasti öelda ei saa. Meid ümbritsevatele puhta vee varudele on otseselt või kaudselt väga tugevat mõju avaldamas kliimaga seonduvad tegurid. Sagenevad looduskatastroofid, muutused sademete hulgas, üleujutused ning põuad, on saamas üha teravamaks probleemiks, mida suure tõenäosusega võib olulisel määral seostada just kliimamuutusega. Veeressursside kättesaadavusele on negatiivset mõju avaldamas ka rahvastiku kiire juurdekasv paljudes arenevates riikides. Samuti on arenevate riikide kiirest arengust tingitud vee tööstusliku kasutamise ulatuslik kasv ning sellest tulenev veevarude saaste. Siin on "heaks" näiteks just Hiina majanduskasv riigis on küll jätkuvalt kiire, kuid keskkonnaga seonduvatele probleemidele ei kulutata veel piisavalt tähelepanu
põllumajanduses (väärtus 160 miljardit dollarit aastas), erinevate metsikute putukate, juurte ja seente kasulikkus inimtoiduna (väärtus 180 miljardit dollarit aastas) ning taimede tolmeldamine putukate poolt, kelle mõni elustaadium tuleb läbida mullas (väärtus 200 miljardit dollarit aastas). (Brussaard et al. 2007). KOKKUVÕTE Me tahame vastupidavaid, bioloogiliselt mitmekesiseid, terveid ja jõulisi agroökosüsteeme, mis mitte ainult ei kohane kliimamuutusega, vaid ka leevendavad seda. Soovime GMO-vaba Euroopat ja ka GMO-de vaba loomasöötade importimist. Me peame jääma kindlaks oma õigusele kehtestada ise oma reegleid ja teha kohustuslikuks GMO-de märgistamine. Euroopa tarbijatel on õigus teada, millest nende toit koosneb ja kust see pärineb. GMO-de uuringud peaksid piirduma nende mõju hindamisega, sealhulgas tõugude ja sortide geenisiirde ja ristsaastumise uurimisega.
7) keskkonnakorralduse osakonna põhiülesanne on korraldada keskkonnaauditi, keskkonnajuhtimissüsteemide, keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise, keskkonnatasude ja keskkonnavastutuse poliitika väljatöötamist ja elluviimist ning ministeeriumis ja tema valitsemisalas hädaolukordade lahendamist; 8) kliima- ja kiirgusosakonna põhiülesanne on korraldada kliimamuutuse leevendamise ning kliimamuutusega kohandumise poliitika ja kiirguskaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 9) looduskaitse osakonna põhiülesanne on korraldada looduskaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 10) maapõue osakonna põhiülesanne on korraldada maapõue kaitse ja kasutamise poliitika väljatöötamist ja elluviimist;
Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest; Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid; Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; Troposfääri osoon; Veeaur; Tagajärjed: Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega. Muutuvad paljude liikide levilad. Aeglaselt levivaid like võib tabada häving. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed; Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Mida saaks ette võtta:
süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest; Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid; Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; Troposfääri osoon; Veeaur; Tagajärjed: Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega. Muutuvad paljude liikide levilad. Aeglaselt levivaid like võib tabada häving. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed; Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind.
Müüt või tegelikkus? Kujutlege, et kõik mida te teate keskkonnast, on vale. Kujutlege, et me soovime globaalset soojenemist, mitte ei karda seda. Kujutlege, et orgaaniline toit, säästev areng, biokütused ja Maailma Looduse Fond (World Wildlife Fund WWF) on maakerale ja selle eanikele palju kahjulikumad, kui geneetiliselt muundatud (GM-)toit., tööstus, nafta ning USA nafta- ja gaasi- korporatsioon ExxonMobil. Kujutlege, et osakesega selle raha eest, mida kulutatakse võitlusele nn kliimamuutusega, saaksime tagada selle, et ükski laps ei jääks nälga ega oleks alatoidetud ja et iga maakera elanik saaks juua puhast vett. Heategevus, nagu iga suuräri, vajab edukuseks kasvu. Kuidas nad selle saavutavad? Kogudes üha suuremaid annetusi. Kuidas nad aga saavad suuremaid annetusi? Täiendades oma profiili. Kuidas? Kõmu tekitavate tegevustega, nagu neid nimetas Tony Blair, avalike julgustükkidega, mis aitavad tekitada sihtauditooriumis tunde pidevast, soovitavalt üha suurenevast kriisist
Ökosüsteemi teenuste väärtuse arvestamine keskkonnakasutuses. Maavarade kaevandamisega kaasnevate elurikkust vähendavate mõjude analüüs, leevendusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine. Taastuvate loodusvarade majandamisega kaasnevate elurikkust vähendavate mõjude analüüs, leevendusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine. Negatiivsete transpordimõjude analüüs ja leevendamine. Kliimamuutusega elurikkusele kaasneva negatiivse mõju leevendamine. Bioloogilise ohutuse tagamine. Taastuvenergia kasutamisega elurikkusele kaasnevate negatiivsete mõjude analüüs, leevendusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine. Vastamiseks kasutatud Rein Kuresoo, Richard B. Primacki ja Marek Sammuli raamatut “Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse“ ja vikipeediat.
Tegevuskavale ei ole samas lisatud finantstabelit, seetõttu on metsanduse valdkonna spetsialistid kritiseerinud seda kui ,,tühja" kava. 2007. aastal avaldatud metsanduskava rakendamise eduaruandes (komisjoni sisedokument) tuuakse välja teatavad edusammud, mis piirduvad enamasti vaid uuringute käivitamise (näiteks metsade hävimise kohta), konverentside korraldamise (puidutööstuse konkurentsivõimelisuse kohta) ja uute töörühmade moodustamisega. Siiski on tihenenud kliimamuutusega seotud küsimusi puudutav koostöö ÜRO raamkonventsioonis osutatud teaduse ja tehnika küsimustes nõustava organiga.(1) 19 8. Euroopa metsapoliitikat kujundab paljude rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus Euroopa kui terviku metsapoliitika kujundamise olulisimad sündmused on Pan-Euroopa ministrite metsakaitsekonverentsid ning konverentside vahepeal toimuvad konttaktrühma töö- ja ekspertnõupidamised
analüüsi, mille käigus uuriti rohkem kui 1700 liiki. Uurimistöö kohaselt on liigid aastakümne jooksul liikunud 6,1 km pooluste poole või mitu meetrit mäetippude poole. Samuti on kevadised sündmused liikide elus nihkunud 2,3 nädala võrra varasemaks ning sügisesed samavõrra hilisemaks. Poliitikutele kliimamuu-tusi raske selgitada. Autorid tunnistavad raskusi looduslikes bioloogilistes süsteemides toimunud muutuste seostamisel üleilmse kliimamuutusega. Uurimistöös osalenud teadlaste sõnul on enamik välibiolooge veendunud, et neil on piisavalt tähtsaid bioloogilisi tõendeid kliimasoojenemise mõjust liikidele. Raske on aga selgitada neid tõendeid teiste erialade esindajaile, poliitikuile ja avalikkusele. Uurimistöö põhjal võib väita, et kliimamuutuse mõju elusloodusele on suur, kuigi üksikute liikide puhul ei pruugi see tugevasti avalduda. Sajaprotsendilist kindlust selles,
tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas Metaan, dilämmastikoksiid; freoonid; Troposfääri osoon; Veeaur põhjustab 90%, teised gaasid tegelikult aitavad. Tagajärjed: Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega. Muutuvad paljude liikide levilad. Aeglaselt levivaid like võib tabada häving. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed; Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. 20
jm) satuvad atmosfääri nn. Kasvuhoonegaasid. Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest; Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid; Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; Troposfääri osoon; Veeaur. Tagajärjed: Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega. Muutuvad paljude liikide levilad. Aeglaselt levivaid liike võib tabada häving. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed; Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind.
rahastamiseks 30 miljardit dollarit, sellest 10,6 miljardit tuleb Euroopa Liidult. Eesmärgiks on seatud, et 2020. aastaks kasvaks sellise abi suurus 100 miljardi dollarini aastas. Cancunis Mehhikos 2010 aasta lõpus toimunud kliimakonverentsil (UNCCC COP 16) osales 11848 osalejat 194-st riigist. Kohal oli ka 568 meediaväljaannet. Konverentsil loodi kohanemisraamistik (Cancun Adaptation Framework), mis peab toetama ja korraldama kliimamuutusega seotud meetmeid. Loodi roheline kliimarahastu (Green Climate Fund). Kinnitati, et arenenud riigid annavad 2010-2012 30 miljonit dollarit selleks, et rakendada arengumaades kliimamuutuse leevendamise meetmeid ja kinnitati plaani 2020. aastaks kasvaks sellise abi suurus 100 miljardi dollarini aastas . Durbani kliimakonverentsil (UNCCC COP 17) Lõuna-Aafrika Vabariigis kiideti heaks Kyoto protokolli pikendamine
oleks aluseks infrastruktuurimaksu arvutamiseks tulevikus. Kõnealusele mudelile tuli lisada kõigi transpordiliikide väliskulude arvessevõtmise mõjuhinnang ja strateegia mudeli järkjärguliseks rakendamiseks ning vajaduse korral ettepanekud kõnealuse direktiivi täiendavaks läbivaatamiseks. (5) Selleks et saavutada säästvat transpordipoliitikat, peaksid transpordihinnad paremini kajastama liiklusest tuleneva õhu ja mürasaastega, kliimamuutusega ja ummikutega seotud kulusid, mille on tekitanud kõigi transpordiliikide tegelik kasutus, kuna niimoodi oleks võimalik optimeerida infrastruktuuri kasutamist, vähendada kohalikku saastet, lahendada ummikuid ja võidelda kliimamuutusega vähima kuluga majandusele. Selleks on vaja järkjärgulist lähenemisviisi kõigi transpordiliikide suhtes, võttes arvesse nende eripära. (6) Transpordiliikide puhul on juba hakatud väliskulusid arvesse võtma ning asjakohastes liidu
- kiirendada üleminekut vähese CO₂-heitega majandusele Eesmärgid on seatud nii majanduse ümbermuutumiseks kui looduskapitali ja ökosüsteemi teenuste parandamiseks/säilitamiseks. Oluliste sektoritena on eraldi tähelepanu all toitu käsitlevad meetmed ning hoonete ja transpordi tõhusamaks muutmine, kuivõrd tööstusriikides tekitavad 70–80% kogu keskkonnamõjust tüüpiliselt toitumine, elamuehitus ja transport. Samuti on need sektorid olulised energeetika ja kliimamuutusega seotud probleemide lahendamisel. Tegevuskava täitmise näitajates soovitakse kokkuleppele jõuda 2013. a lõpuks. Strateegia “Euroopa 2020” üldeesmärk on luua tingimused teistsugusele majanduskasvule, mis on arukam, jätkusuutlikum ja kaasavam kui senine kasv. Samuti toetavad rohelise majanduse suunas liikumist valdkondlikud ELi strateegilised dokumendid ja direktiivid energiakasutuse tõhustamiseks, taastuvate allikate kasutusele-võtuks, jäätmetekke
Eesmärgid on seatud nii majanduse ümbermuutumiseks kui looduskapitali ja ökosüsteemi teenuste parandamiseks/säilitamiseks. Oluliste sektoritena on eraldi tähelepanu all toitu käsitlevad meetmed ning hoonete ja transpordi tõhusamaks muutmine, kuivõrd tööstusriikides tekitavad 70–80% kogu keskkonnamõjust tüüpiliselt toitumine, elamuehitus ja transport. Samuti on need sektorid olulised energeetika ja kliimamuutusega seotud probleemide lahendamisel. Tegevuskava täitmise näitajates soovitakse kokkuleppele jõuda 2013. a lõpuks. Strateegia “Euroopa 2020” üldeesmärk on luua tingimused teistsugusele majanduskasvule, mis on arukam, jätkusuutlikum ja kaasavam kui senine kasv. Samuti toetavad rohelise majanduse suunas liikumist valdkondlikud ELi strateegilised dokumendid ja direktiivid
Muutuvad vastavalt aastaajale. Front Erinevate omadustega veemasside kokkupuute koht. 11.02.14 Kliimamuutused Kliima ei ole kunagi olnud muutumatu. Kliimamuutuste mastaap on olnud erinev. Lõuna-ookean on kõige suurema mõjuga kliimamuutustele, sest on kõige suurem. Temperatuur on kõige olulisem kliimamuutuste juures. Merevee temperatuurimuutused on alati tagasihoidlikumad kui maismaal toimuvad muutused. Maismaal on selged klimaatilised muutused. Globaalse kliimamuutusega tuleb kaasa merepinna tõus, sest sooja vee maht on suurem kui külma vee oma liustikud hakkavad sulama Soojem vesi lahustab vähem hapnikku. Antarktikas külmadel talvedel suureneb jää pindala, maht oluliselt ei suurene. Merevee looted on suure tähtsusega mere kasvukohtades (ehk habitaadid) olevate organismide jaoks. Madalas vees (ehk mandrilaval) elavad organismid annavad ligi 90% primaarproduktsioonist. Mandrilava suurus aga muutub vägagi palju, kui merevee tase tõuseb
annaabi.ee 
