..................................................................................................................29 Kasvuhooneefekt.............................................................................................................31 Millised on kasvuhoonegaasid?...................................................................................32 Osoon ja osoonikiht.........................................................................................................34 Mis on osoon ?.............................................................................................................34 Mis on osoonikiht ?......................................................................................................34 Osoonikihi kahanemine...................................................................................................36 Osooniauk........................................................................................................................37
põllumeestele kasuga lõppeda. Uurijate hinnangul on kliimamuutusest tingitud ebakindlus siiski suurem võimalikest kasudest. Mida teha? Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal, kui Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Tööstusriigid sidusid end Kyotos keskmiselt 5,2 protsendi saastekoguse vähendamisega aastatel 1990-2010. Asjade seis? WWF alustas uuringu avaldamisega kampaaniat Kyoto protokolli ratifitseerimise edendamiseks. Protokoll vajab jõustumiseks vähemalt 55 riigi parlamendi ratifitseerimisotsust, samas arvestades, et need riigid toodavad kokku 55 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest. WWFi kampaania on suunatud eelkõige 25 otsustava tähtsusega riigi poliitikutele, kus ei ole Kyoto protokolli ratifitseeritud. «Tuleb võtta vastutus kliimamuutuste globaalseks pidurdamiseks,» tõdeb WWF. Eesti sidus end Euroopa Liidu keskmise näitajaga - 8%. Arengumaad ei
lõppeda. Uurijate hinnangul on kliimamuutusest tingitud ebakindlus siiski suurem võimalikest kasudest. Mida teha? Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal, kui Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Tööstusriigid sidusid end Kyotos keskmiselt 5,2 protsendi saastekoguse vähendamisega aastatel 19902010. Asjade seis? WWF alustas uuringu avaldamisega kampaaniat Kyoto protokolli ratifitseerimise edendamiseks. Protokoll vajab jõustumiseks vähemalt 55 riigi parlamendi ratifitseerimisotsust, samas arvestades, et need riigid toodavad kokku 55 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest. WWFi kampaania on suunatud eelkõige 25 otsustava tähtsusega riigi poliitikutele, kus ei ole Kyoto protokolli ratifitseeritud. «Tuleb võtta vastutus kliimamuutuste globaalseks pidurdamiseks,» tõdeb WWF. Eesti sidus end Euroopa Liidu keskmise näitajaga 8%
suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar-stratosfääri pilved. Ökoloogilised globaalprobleemid on kasvuhooneefekt ,osooniaugud ja happevihmad. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist
Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta. Kuna keskonnaprobleemid on üheks minu huvialaks, siis olen ma mitmete aastate
Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.1 Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1970ndate lõpust. Teadlased märkasid stratosfääri osooni hulga olulist vähenemist Antarktika kohal 1980ndate aastate alguses. 2 Kõige suuremad osooniaugud esinevad Antarktikas, kus tuuled tekitavad õhukeeriseid ning aitavad osoonikihti lagundavatel ainetel atmosfääris püsida. Külmutusseadmetest ja lahustitest pärinevad kloori, fluori ja broomi sisaldavad süsivesinikud lõhuvad atmosfääri ülakihtidesse
Maa läbib kliimamuutuste tsüklid (Causesofglobalwarming.net ). Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud veel Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu. Inimtegevus toob ilmselt kõige rohkem kahju meie planeedile. Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Tähtsamated kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Praegusel ajal tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud. Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese. See on viimase 100 aastaga kahekordistunud. Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu (IPCC: "Climate Change 2007)
taga on peamiselt inimtegevus. Enamasti on inimtekkelised kliimamuutuste mõjutajad energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, ning kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Temperatuuri tõusu põhjustab inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (Maa soojuskiirgust neelavate gaaside) sisalduse kasv atmosfääris. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Need gaasid tekivad näiteks fossiilsete kütuste põletamisel, aerosoolide, õhukonditsioneeride ja keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Veel põhjustavad globaalset soojenemist päikesekiirguse tugevnemine, otsene soojusproduktsioon ja ebaharilikult kõrge vulkaanilise tegevuse järgne aeg. Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides. Fossiilsete kütuste põletamine ja intensiivne põllumajandus lisavad atmosfääri järjest rohkem kasvuhoonegaase.
energiatootmine 34% (fossiilsed kütused) väetised 21% (lämmastikväetised) põllumaad 2% o suureneb 0,2-0,3% aastas O3 (osoon) – gaas, mida leidub nii stratosfääris (ca 90% kogu atmosfääris olevast kogusest) kui ka troposfääris (u 10%). Osooni funktsioon ja mõju keskkonnale on stratosfääris ja troposfääris erinevad stratosfääris takistab UV-kiirguse jõudmise Maa pinnale o osoon neelab UV-kiirgust, pöördreaktsioon: O3→O2→O3 O2 reageerides O-ga eraldub soojus osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal Stratosfääriosoon „hea osoon“: stratosfääri osoonikiht neelab u. 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav osoonisisaldus kujuneb tekkinud/lõhustunud O3 molekulide vahekorrana
teadlastele, kui ka erinevatele riikidele. Ma pean seda teemat tähtsaks, kuna polaaralad on nagu külmkambrid, kus hoitakse magevee varusid. Peale selle elab seal ka ohustatud loomaliike. Polaaralasid ei saa käsitleda isoleeritud piirkonnana. Neil on väga oluline osa kogu maailma, ennekõike suurte ja keskmiste laiuskraadide kliima- ning ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka teine ulatuslik polaarala Antarktika mõjutab kogu globaalset kliimasüsteemi, sealhulgas kaudselt meiegi ilmastikku. Polaaralasid on uurinud nii NASA kui ka ÜRO valitsusvahelise kliimaseadmete töörühm IPCC. Teadlased on ümberlükkmatult tõestanud, et inimesel on oma roll kliima soojenemisel. NASA teadlased heitsid kosmosesse sateliidi, mille abil jälgitakse, kuidas maapind muutub. Paljud
poliitikate kujundamisel. 2006. aasta juunis kiitis Ülemkogu heaks Euroopa Liidu uuendatud Säästva arengu strateegia. 2009. aastal koostas Euroopa Komisjon strateegia eesmärkide täitmise ülevaate - Euroopa Liidu 15 säästva arengu strateegia rakendamise ülevaade 12453/09. Selle kohaselt EL püsib Kyoto protokolli raames võetud eesmärgi saavutamise ajakavas. Kui üleilmset kliimamuutuste poliitikat ei kohaldata piisavalt kiiresti, siis ületavad üleilmsed kasvuhoonegaaside heitkogused 2020. aastaks 1990. aasta taset vähemalt 60 % võrra. Kuigi taastuvenergia osakaal sisemaises energia kogutarbimises on alates 2002. aastast kiiremini kasvama hakanud, jääb see 2010. aastaks seatud eesmärgist (12 %) ikka veel kaugele. 2008
tegemist kiirgusliku tasakaalu olukorraga. Meie õnneks ei ole Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Päikesekiirguse arvel toodetud infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Ühtekokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 nimetuse ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Veeaur võib täita isegi paar protsenti õhu ühikruumalast. Süsihappegaasi osa õhu ruumalas on eelmise sajandi 0.028 %-lt käesolevaks ajaks tõusnud 0.036 %-ni. Inimtegevuse tulemusel on tublisti kasvanud ka metaani ja naerugaasi sisaldused. Enamiku kasvuhoonegaaside sisaldus piirdub kõigest miljardike või veelgi vähemate osadega õhu ruumalast
Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avaldud
Miski peab seda võimendama. Arvutimudelite põhjal tehtud arvutused on näidanud, et viimase 200 aasta jooksul toimunud ilmastikumuutusi saab kõige paremini põhjendada kahte moodi. Kas ainuüksi Päikese aktiivsuse muutusega või ainuüksi kasvuhoonegaaside efektiga. Päikese-usku teadlased põhjendavad meie valgusallika suurt mõju ilmastikule pilvkatte muutuste põhjal troopikas. Maale jõudvad kosmilised kiired soodustavad pilvede teket atmosfääris. Pilved peegeldavad päikesekiirguse tagasi ilmaruumi ja jahutavad seega ilma. Päikeselt saabuvate osakeste voog ehk päikesetuul lükkab aga kosmilisi kiiri eemale. Nii et mida aktiivsem on Päike, seda tugevam on päikesetuul, seda vähem jõuab atmosfääri kosmilisi kiiri ja seda vähem moodustub pilvi. Ilm soojeneb. See seletus on ilus, ent ilmastiku kujunemine Maal tundub olevat keerulisem. Oma osa on siin kahtlemata
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/hu_saastamine.html (2012, 5 veebruar). ) 2.3. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta
ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär: alumine atmosfääri kiht tekivad pilved, sademed õhk liigub ja seguneb kujuneb ilm ja kliima temp langemine troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär: ulatub u 50 km O3 põhjustab temp tõusu O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär: 50 - 85 km O3 pole temp kiire tõus õhk hõre Termosfäär:
Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Seda põhjustab kesktõrjejõud, mis on tingitud maakera pöörlemisest ning mida on kõige rohkem troopilistel aladel, kuhu kuhjatakse tänu sellele ka rohkem õhku. Õhu hõrenemise tõttu langeb ka temperatuur, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Troposfääris paikneb valdav osa õhkkõnna massist, siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt. Kujunevad ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Troposfääri kohal on vahekiht, mille nimi on tropopaus, sellest kõrgemal temperatuur enam ei lange. · Stratosfäär- see ulatub keskmiselt 11. Km-st kuni 50 km kõrguseni. See moodustab 20% atmosfääri massist. Kõrguse suurenedes hakkab selles temp kasvama, mille peamiseks põhjustajaks on osoonikiht
sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on TROPOPAUS õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange (Eestis u.11km kõrgusel). Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. o STRATOSFÄÄR ulatub ligi 50 km kõrguseni. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoo neelab peaaegu täielikult päikselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi
· FREOONID NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus.
tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid. Kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30°. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt - maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on
Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S-lained (ristlained). Eristatakse pinna ja ruumilaineid. Ruumilained jagunevad omakorda piki-(P) ja ristlaineteks (S). Kuna pinnalained levivad aeglaselt, kestab nende mõju kauem ning samuti on nad oma suure amplituudiga kõige rohkem purustusi põhjustavad. Maavärina fookus (kolle, hüpotsenter) - Maavärina tekkekoht maapinnas e siis maa sees. Maavärina kese e. epitsenter - Maavärina koht maapinnal, kus ta on kõige suurem. Maavärinaid registreerivad seismojaamades seismogrammidega. Seismilised lained jõuavad seismograafini järjekorras P ja S lained ja pinnalained. Asukoht määratakse vähemalt 3 seismojaama mõõtmistulemuste põhjal seismojaamadesse jõudnud P ja S lainete järgi, arvutuste teel, kui teatakse, kui suur on vahe P ja S lainete kohalejõudmise ajas. 5. Maavärinate esmased ja teisased ohud ja kahjustused.
3 muutunud. Jääajad on vaheldunud palavate perioodidega. Need muudatused on aga toimunud kümnete tuhandete aastate jooksul. Käesolev soojenemine on seevastu erakordselt kiire, mõõdetav 100 aastaga – kaugelt kiirem, kui loodus seda ise põhjustaks. Jälgige vaid Põhja-Jäämere ja Gröönimaa jääkatte vähenemist, liustike taandumist kõrgmägedes, kõrbete laienemist Hiinas jpm. Aga – kuna näiteks Antarktika teatud osad hoopis jahenevad, kas võiks siiski tegemist olla looduslike teguritega? Ega meie kõiki globaalse kliima keerulisi mehhanisme ja nende omavahelisi suhteid tõepoolest veel ei tunne. Ometi, arvukate uurimuste alusel on kliima soojenemise looduslike põhjuste tõenäosus vaid 5% ligidal. Seega jääb sõelale ikkagi inimtegevuse mõju. Mis tõstab süsihappegaasi hulka atmosfääris? Esimesel kohal on orgaaniliste kütteainete (kivisüsi, õli, turvas, puu jt) kasutamine.
Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu. · Stratosfäär - troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht (keskmiselt 15-50km kõrgusel), kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Stratosfäär moodustab u. 20% atmosfääri massist. Osoonikiht - osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva UV-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne UV-kiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. · Mesosfäär - 50-85km kõrgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temp. langeb kõrguse kasvades väga kiiresti. Enam osooni pole ja õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfäär - kõige ülemine atmosfäärikiht, kus õhk on väga hõre ja temp
ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Süsihappegaas on kasvuhoonegaas, sest ta laseb läbi nähtavat valgust, aga neelab infrapunast kiirgust. CH4 Metaan ehk metüülhüdriid. Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, eriti tselluloosi lagunemisel (anaeroobne lagunemine). Seda esineb näiteks soodes ja mudastel aladel. N2O Dilämmastikoksiid ehk naerugaas. O3 Osoon ehk trihapnik. Osoon on keemiliselt aktiivne aine ja oksüdeerib paljusid aineid. Ta kahjustab elusorganisme, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Väikesed osooni kogused võivad inimestele soodsalt mõjuda, sest tema kahjulik mõju mikroorganismidele on tugevam kui on tema kahjulik mõju inimestele. 12) Mis on fotosüntees? 5 Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks
lämmastikuga positiivsete ioonide tekkega: O+ + O2 ->O2+ + O O+ + N2 -> NO+ + N O2+ ionosfääris võib tekkida UV-kiirguse (17-103 nm) või madala energiaga röntgenkiirguse toimel: O2 + hv-> O2+ + e- või sellisel reaktsioonil: N2+ +O2 N2 +O2+ Osoon O3 kaitseb elusolendeid tapva UV-kiirguse eest. See tekib hapnikust UV-kiirguse toimel: O2 + hv-> O +O Osoon on termodünaamiliselt ebapüsiv ning laguneb kiiresti: 2O3-> 3O2 Stratosfääri osoon laguneb reageerides atomaarhapnikuga, hüdroksüülradikaalidega ning NO- ga: 15. Atmosfäärilämmastiku reaktsioonid. Illustreerige valemitega. Lämmastiku sisaldus atmosfääris on 78%. Väikse osa lämmastikku seovad välk ning põlemisprotsessid. Erinevalt hapnikust ei dissotsieeru lämmastik kergelt UV-kiirguse toimel, kuigi kõrgustel üle 100 km tekib atomaarne lämmastik fotokeemiliselt: N2+hv->N +N Aromaarne lämmastik võib tekkida ka:
Sesoonsed ja ööpäevased Hajumine õhu molekulidel – sinine valgus Aristoteles – „Meteorologica” 4 köidet, Erisoojus. temperatuurid nähtavad valguse hajumine veepiiskadel, 384-322 e.m.a On soojushulk, mida vajatakse aine 1 valget värvi pilved Theophrates- u 300 e.m.a, „Vihma, tuulte, grammi temp tõstmiseks 1 kraadi võrra Aastaajad. Sinine põuavine mägedes on tingitud sinise tormide ja ilusa ilma märgid” Astronoomilised (20.03, 21.06 jne) valguse hajumisest äärmiselt väikestel Hippokrates- u 400 e.m.a, „Õhud, veed ja Latentne soojus
Üldtunnustatud põhjust sellele nähtusele pole veel suudetud leida, kuid oletatakse, et oma osa selles protsessis on päikese kiirguse intensiivsusel, tektoonilistel liikumistel, Maa pooluste asukoha muutumisel, hiidmeteoriitidel, mis on Maad tabanud, süsihappegaasi hulga muutumisel atmosfääris, Maa sattumisel kosmilise tolmu pilvedesse ja mitmetel loodusnähtustel. (H. Nestor, A. Raukas, 2004) Vanemast ajast on kogutud andmeid viimase 800 000 aasta kohta, mida on olnud võimalik uurida Antarktika jääsüdamike analüüsimisel. (V. Kalm, 2009) 4 Täpsemaid andmeid kliima kohta on võimalik analüüsida tagasiulatuvalt umbes 160 aasta jooksul, millest pärinevad täpsemad mõõtmised ilmastiku kohta mitmetest eri punktidest üle maailma. Nende andmete põhjal saab väita, et temperatuurid olid aastatel 1860-1910 peamiselt püsivad. Vahemikus 1910 kuni 1940 tõusid temperatuurid 0,4 °C võrra. Väiksem
OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel.
ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases Kasvuhoonegaasid 100% osoon CO2 NOx CH4 CO2 NOx CH4 freoonid H2O Kasvuhoonegaasid ·veeaur ·süsinikdioksiid ·metaan ·lämmastikoksiid ·osoon ·freoonid (CFCs) Need on kõik looduslikud gaasid, kuid tänu inimtegevusele nende hulk atmosfääris suureneb. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%)
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineetil
sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeani, mille kaudu sisenevad toiduvõrku. Arktikast on leitud elavhõbedat, plaattina, pallaadiumi ja roodiumi (toodetakse katalüsaatorite tarvis). Tugeva löögi alla on sattunud Arktikas elavad inimesed, kes omi traditsioonilisi toite kala, vaala- ja hülgeliha süües on samal ajal mürgitanud end rekordiliste PCB ja elavhõbeda kogustega. PCB kontsentratsioonid Arktikas elavate fertiilses eas naiste veres Arktika ja Antarktika saastumine Polaarmerede loomadest on leitud DDT ja PCB-d. Polaaralad on saastamise suhtes tundlikumad, kuna külm keskkond säilitab kogu saaste muutumatuna. Orgaanika lagunemine võtab aastakümneid. Tõsiseks ohuks on nafta sattumine külmadesse vetesse, kuna temperatuuril alla +5 °C nafta ei lendu ega oksüdeeru. Kasvav jäätmereostus ohustab mereloomade elu ja tervist. Termaalne inversioon Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades
õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012) 4. GLOBAALPROBLEEM KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja troposfääri osoon. (E-õpe, 2012) Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste, nagu nafta ja süsi, üha
kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Polaaraladel kuskil 8-9 kilomeetri kõrgusel, ekvaatori suunas tõuseb see 15-16 kilomeetri kõrgusele. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladel, kus jõud on kõige tugevam. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima 2. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20 % atmosfääri massist. Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse kasvades. Õhk on üsna hõre. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
