Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klienditeenindus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Viljandi Kutseõppekeskus


  • Noorem tarkvaraarendaja


    Angel Lootus
    KLIENDITEENINDUS
    Essee
    Juhendaja : Maire Tars
    Vana-Võidu 2018

    Sisukord


    Viljandi Kutseõppekeskus 1
    Noorem tarkvaraarendaja 1
    SISSEJUHATUS 3
    KLIENDITEENINDUS 5
    KASUTATUD KIRJANDUS 8

    SISSEJUHATUS


    Klienditeeninduse üle on Eestis palju nurisetud. Rahulolematud on nii kliendid kui ka klienditeenindajad. Kas pole teenindajad piisavalt motiveeritud või pole ettevõtetes teeninduskultuur piisavalt välja arenenud ja hinnatud?
    Teeninduskvaliteedi uuringuid teostav ettevõte Service Check viis läbi uuringu oma klientide seas teeninduses esinevatest probleemidest ning teeninduskvaliteedi hindamise vajalikkusest Eesti teenindusmaastikul.
    Service Check’i asutajad Tauri Taime ja Siim Padar on veendunud, et teeninduskvaliteet Eestis on viimaste aastate jooksul kindlasti teinud tugeva sammu ülespoole, kuid arenguruumi on piisavalt.
    „Kogemuse põhjal on hea teeninduse alustalaks terve ettevõtte organisatsioonikultuur – selline nagu organisatsioon sisemiselt on, paistab see ka välja klientidele. Kui teenindajad saavad ettevõtte väärtustest aru ning tunnetavad, et nad on organisatsiooni jaoks olulised, siis kajastub see ka ettevõtte teeninduses. Loomulikult peavad ka juhid aru saama, et kui nad suudavad tuua teenindaja näole naeratuse, siis kandub see edasi ka klientidele,“ ütles Padar. Taimre arvates on Eesti teeninduse kolm suurimat valupunkti vähene initsiatiiv, elementaarse viisakuse puudumine ja kehv lisamüügi oskus.
    „Initsiatiivi puudumise all peame silmas, et teenindajad ei paku vabatahtlikult abi. See võib olla tingitud motivatsiooni puudumisest või vähesest koolitusest. Elementaarse viisakusena puudub teretamine kontakti alguses, tänamine ja muud viisakusväljendid ning positiivsed soovid kontakti lõpetamiseks. Kehv lisamüügi oskus on ilmselt tingitud sellest, et teenindajad ei naudi selle tegemist. Teenindajatel on tunne, et nad peavad klientidele midagi „pähe määrima“ ja jätavad selle parem lihtsalt tegemata.“
    Eesti teeninduses seisneb peamine probleem selles, et teenindajatesse suhtutakse kui alamklassi ning teenindajad ise peavad seda ametikohta sageli ajutiseks lahenduseks. „Kui me võtame siin võrdluseks näiteks rahvusvahelise ettevõtte Starbucks, siis seal peetakse ettevõtte tuumikuks teenindajaid, sest nemad on vahetus suhtluses klientidega ja just klient on see, kes tegelikult maksab palga nii teenindajatele kui ka kogu ülejäänud ettevõttele. Ettevõtte värbamisprotsessi suhtutakse äärmiselt tõsiselt ning teenindajaks võetakse vaid inimesed, kes tõesti soovivad tööd teha ning reklaami asemel suunatakse raha ka teenindajate koolitusse.“

    KLIENDITEENINDUS


    Service Checki poolt läbi viidud klienditeeninduse kvaliteedi uuring näitab minu arvates väga selgelt Eesti ettevõtete teeninduse kultuuri praegusel hetkel. Olen täiesti nõus esile toodud murekohtadega ja lisaks veel juurde, et need probleemid tulenevad osaliselt meie rahvuse eripärast (tagasihoidlikkus), klienditeenindaja ametikoha halvast mainest ja miinimumi-lähedasest palgast. See kõik kokku loob olukorra, kus teenindaja ametikohal töötaval inimesel puudub motivatsioon – tööd tehakse selleks, et saada sotsiaalsed garantiid (haigekassa jms) ja oskused või kvalifikatsiooni puudumine ei võimalda saada paremat töökohta. Klienditeeninduse kvaliteeti aitaks tõsta minu arvates see, kui ettevõtted lõpetavad värbamise põhimõttel võtame klienditeenindajaks tööle kõik, kes on võtnuks vaevaks kandideerida (kõik inimtüübid ei sobigi klienditeenindajaks). Teiseks tuleks tõsta klienditeenindaja palka vähemalt keskmise palga tasemele, põhjus selles, et see tooks motivatsiooni ja arvestades töö iseloomu (stressirikkad olukorrad suhtlemisel probleemsete klientidega) on kõrgem palk ka põhjendatud. Kolmandaks võiks ettevõtjad lõpetada jutu ukse taga ootavast uute värvatavate töötajate järjekorrast, et olemasolevaid töötajaid hoida miinimumpalgal.
    Kui võrrelda klienditeenindust tänapäeval ja 100 aastat tagasi, siis võib öelda, et sada aastat tagasi oli enamik poode väikesed perekondlikud ettevõtted, kus klienditööd tegi kogu perekond. Olemas oli nii motivatsioon kui ka hea teeninduse tase, sest müüki tehti oma ettevõtte huvides ja oluline oli kliendisuhete hoidmine ja püsiklientuuri tekitamine. See põhimõte kehtib tegelikult ka tänapäeval. Kui võrrelda suurettevõtte teeninduse kultuuri, kus töötavad palgatöötajad või siis väikeettevõtja, kes teeb ise müüki, siis viimane kindlasti pingutab kliendisuhte nimel rohkem. Suurtes ettevõtetes on klienditeenindus minu arvates muutunud rohkem nii öelda liini tööks. Kliendi teenindaja ei seosta ennast väga ettevõttega, sest tööl käiakse rohkem palgateenimise pärast ja puudub isiklik motivatsioon kliendisuhet luua.
    Eestlane on kinnine inimene ja väldib võimalusel igasugust lähikontakti võõra inimesega (iskliku tsooni pool meetrit korrutaks rahulikult kahega). Seetõttu sobib minu arust eriti hästi meie klienditeeninduse süsteemi automatiseerimine. Suurtes kaubanduskeskustes iseteenindus -kassad, aasta aastalt kasvab internetikaubandus ja seoses sellega ka pakiautomaatide koormus. 2017 aasta jõulude ajal tegid pakiautomaate haldavad ettevõttedki meedias kampaaniat „Võta oma pakk automaadist õigeaegselt välja“. Sellega juhiti tarbijate tähelepanu asjaolule, et pakiautomaadid on ülekoormatud tänu e-kaubanduse suurele kasvule. Kui ma saan oma ostud teha rahulikult kodus internetti ühendatud seadmes , ei teki mul konflikte ka kliendi- teenindajaga . Omaette teema on muidugi probleemide lahendamine e-kaubanduses, sest otseselt klienditeenindajat ei ole ja siin sõltub kõik juba ettevõtte poliitikast . Minu arust on hea näide Hansapost – ettevõte, mis on ennast väga hästi e-kaubanduses tõestanud; lisandväärtust ja tarbijate usaldust loovad nad sellega, et on avanud ka oma füüsilise esinduse, kust küll kaupa osta väga ei saa, aga see eest saad kohapeal pakutavat kaupa vaadata, katsuda , proovida suurusi (jalanõud, riided) ja võtta vastu oma tellitud kaup ning tekkinud probleemidele pakutakse lahendusi. Samas vastandiks võin tuua enda kogemusel Bauhofi ehituspoe, mis ei ole küll otseselt orienteeritud e- kaubandusele , kuid väga hea näide klienditeenindusest suures ettevõttes. Ma võin Bauhofi ehituspoes käia terve päeva ringi ja otsida teenindajat, et saada abi oma ehitustöö käigus tekkinud küsimustele. Kui ma hea õnne korral saangi kätte mõne teenindaja, siis abi ma ikkagi ei saa ja mind saadetakse ühe teenindaja juurest teise juurde, põhjendusega, et selle teemaga tegeleb teine osakond, lõpuks selgub , et klienditeenindajad ei tea ehitusest tegelikult mitte midagi ja ei tunne isegi poes müüdavaid materjale. See pood oleks justkui mõeldud ekspertidele, kes teavad ehitusest kõike ega esita lisaküsimusi.
    Üldiselt mul klienditeenindajatega väga konfliktseid olukordi ei teki, sest olen väga rahuliku iseloomuga inimene ja orienteeritud konflikti vältimisele. Kui ma abi ei saa, siis lahendan olukorra endale sobival viisil ja püüan ise hakkama saada. Mind häirivad igasugused müügikõned telefonile (tervisetooted, vitamiinid , ajalehed, ajakirjad , mobiilioperaatorid jne), seetõttu lõpetan sellised kõned väga resoluutselt ära ning ei anna klienditeenindajale isegi võimalust oma tööd teha. Minu arvates ei sobi telefoni müük Eesti inimese iseloomu arvestades üldse meie turule ja vaesed klienditeenindajad, kes seda tööd on otsustanud teha. Kujutan ette, et 90 % ajast saavad nad kas sõimata või ignoreeritakse neid nii nagu mina teen. Millegipärast siiski osad ettevõtted leiavad, et telefonimüük peaks kuuluma nende müügitöö vahendite hulka. Kindlasti nad saavad sealt ka väikese osa müüke ja see läbi ka kliente kuid, minu subjektiivne arvamus on see, et enamus eestlastele selline müügiviis ei meeldi, kuna see tundub otsese pähe määrimisena. Helistatakse suvalistest ettevõtetest ja pakutakse väga suvalist kaupa, mille vastu mul ei ole huvi ja millega puudub otsene seos. Telefonimüük võib töötab ainult siis, kui see on tehtud suunatult ja kliendi huve arvestavalt.
    Tulles teema juurde ideaalne klienditeenindaja, siis tuleb alustada isikuomadustest. Nii nagu eespool kirjutasin , siis tegelikult ei sobi igaüks klienditeenindajaks, kuna puuduvad vajalikud isiksuse omadused ja oskus avatult suhelda. Minu jaoks tähendab hea klienditeenindaja selliseid isikuomadusi nagu näiteks kõrgelt motiveeritud, avatud suhtleja ja kliendi probleemi lahendamisele orienteeritud. Kindlasti väga positiivse suhtumisega ja oskus igas olukorras rahulikuks jääda, sest kliente on igasuguseid. Alati ei pruugigi probleem olla teenindajas, vaid mõned kliendid kuritarvitavad väljendit „klient on kuningas“. Kuningas võid sa ju olla, aga oska ka kuningavääriliselt käituda. Hea klienditeenindaja tunneb oma kaupa või teenust, mida ta müüb ning oskab klienti nõustada. Sellega jääb kliendile mulje, et teenindaja on professionaalne ja tekitab positiivseid emotsioone. Kasuks tuleb kindlasti veel kannatlikus, hea huumorisoon, viisakus, kiirus, täpsus ja kokkulepetest kinnipidamine.
    Kui nüüd mõelda eelpool nimetatud isikuomadustele ja välja tuua konkreetsed omadused, millised minul neist on ja mis vajaksid arendamist , siis kindlasti on mul olemas viisakus, täpsus, positiivne suhtumine. Arendamist vajavad kannatlikkust (mõningates olukordades kipun liialt kiirustama ja enda arvamust peale suruma ), huumori osa vajab ka täiendamist, sest kipun selles osas musta huumori valda kalduma. Avatud suhtlemisest jääb ka puudu, kuna praeguses tööga seotult olen kohustatud suhtlema ette antud protseduuride järgi ja avatud suhtlemisele ei ole ruumi. Kuna ma olen alustanud ettevõtlusega ja oman ettevõtet, siis loodan töökäigus loetletud isikuomadusi arendada.
    Praegu õpitava eriala raames on olulised isikuomadused minu arvates kannatlikus, oskus kuulata ja mõista kliendi vajadusi, täpsus, kokkulepetest kinni pidamine, oskus anda tagasisidet ja kiire lahenduste leidmine erinevates olukordades.
    Kokkuvõttes on teenindus kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja abil. Klienti tuleks võtta kui koostööpartnerit, samas säilitada ka personaalne ehk inimlik pool (sõbralik käitumine, kuid ei tohiks muutuda ka väga isiklikuks). Pikas perspektiivis tuleb Eesti ettevõtetele kindlasti kasuks rohkem teenindusele panustamine. Teeninduse arendamine on järjepidev protsess – ettevõtete raha ja aja investeerimine teenindusse ei pruugi tuua küll kohest müüginumbrite kasvu, kuid kui järjepidevalt vaeva näha, siis kannab see ka vilja. Hea teenindus on parim reklaam ettevõttele ning aitab kaasa müüginumbrite tõstmisele.

    KASUTATUD KIRJANDUS


  • Service Check OÜ(15.01. 2018 ) artikkel „Klienditeenindus kui eesti ettevõtte suurim valupunkt. kas teeninduskultuur eestis on piisavalt hea?“ loetud aadressilt
    http://servicecheck.ee/klienditeenindus-kui-eesti-ettevotte-suurim-valupunkt-kas-teeninduskultuur-eestis-piisavalt-hea/
  • Lääne Viru rakenduslik kõrgkool (15.01.2018) veebileht teemal klienditeenindus loetud aadresilt
    http://www.lvrkk.ee/kristiina/Heli_Freienthal/Klienditeenindaja_2/index.html
  • Vain, P (2008) Kõige tähtsam küsimus.LK 240
  • Raiend E (15.01.2018) Powerpoint esitlus Klienditeenindus ja teeninduskultuur. Loetud aadressilt
    materjalid.tmk.edu.ee/ester_raiend/Klienditeenindus%20ja%20teeninduskultuur.ppt
  • Vasakule Paremale
    Klienditeenindus #1 Klienditeenindus #2 Klienditeenindus #3 Klienditeenindus #4 Klienditeenindus #5 Klienditeenindus #6 Klienditeenindus #7 Klienditeenindus #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor alootus Õppematerjali autor
    Noorem tarkvaraarendaja aine
    Viljandi Kutseõppekeskus

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Essee-Mis on teenindus-
    2
    doc

    Essee "Mis on teenindus?"

    ja kogetav kvaliteet. Ma usun, et teeninduskvaliteet oleneb ka sellest, kui rahul teenindaja oma tööga on. Kui tehakse endale ebameeldivat tööd, on kindlasti kvaliteet halvem, kui meeldivat tööd tehes. Veel oleneb teeninduskvaliteet töötaja rahvusest, temperamendist ja sellest, kas ta oskab riigi ametlikku keelt hästi, või mitte. Sellele peaksid tööandjad kindlasti rohkem tähelepanu pöörama. Minu kogemus Minu kogemus ütleb, et klienditeenindus Eestis on mõnes kohas hea, mõnes aga halb. Hea on see enamasti suuremates ettevõtetes nagu näiteks Selver. Seal saan alati vastu sooja naeratuse ja tervituse. Selveri teenindaja on sõbralik ja igati abivalmis. Selveri kliendina olen rahulolev, kuid võiksin olla väga või äärmiselt rahulolev klient, seega on seal asju, mida võiks paremaks muuta teeninduses. Minu halb kogemus on enamasti seotud Ida-Virumaa maakonna

    Klienditeenindus
    Klienditeeninduse alused
    30
    docx

    Klienditeeninduse alused

     Maitsekas riietumine  Oskus säilitada naeratus igas olukorras  Huumorimeel Klient ootab teenindajalt: ABI - klient ootab oma probleemidele lahendust ja vajaduste rahuldamist. USALDUST - pöördutakse nende teenindajate poole kes on oma ala professionaalid ja tunnet toodet ja teenust hästi. TEENINDUSLUBADUST- Ära kunagi luba seda mida sa ei suuda täita! SOODSAT HINDA – klient ei taha maksta rohkem kui asi väärt on. Hea klienditeenindus seisneb ootuste ületamises ja selle puhul on kõik kuni pisiasjadeni tehtud õigesti lähtudes kliendi soovidest ja vajadustest. Teeninduse headust saab hinnata ainult üks kohtunik ja selleks on klient. Toodete ja teenuste erinevused Toode on: 1) materiaalne ese-mida saab katsuda 2) enne müüki demonstreeritav-saab näidata ja tutvustada eset 3) ladustatav 4) äheb pärast ostu-või müügiprotsessi üle ostja omandusse- ostja saab enda kasutusse selle eseme mis ta parasjagu on ostnud

    Klienditeenindus
    Eesti teeninduskultuur
    13
    doc

    Eesti teeninduskultuur

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EESTI TEENINDUSKULTUUR Referaat Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. Teenindus Eestis............................................................................................................5 1.1. Probleemid Eesti teeninduses................................................................................. 5 1.2. Probleemide võimalikud põhjused Eesti teeninduskultuuris..................................5 1.3. Eesti teeninduse tugevused ja nõrkused................................................................. 6 2. Teeninduse kvaliteet Eestis nüüd ja varem....................................................................8 2.1. Teenindus Eesti NSV ajal.....................................................................

    Teenindus
    TEENINDUSE OLEMUS JA MÕISTE NING SELLEGA SEOTUD TEGURID
    4
    docx

    TEENINDUSE OLEMUS JA MÕISTE NING SELLEGA SEOTUD TEGURID

    1. TEENINDUSE OLEMUS JA MÕISTE NING SELLEGA SEOTUD TEGURID Kirill Kornilov 1.1 Teeninduse olemus ja mõiste defineerimine Igapäevaselt puutub inimkond kokku teenindusega kas ühel või teisel viisil. Ajal, mil toodete kasulikkus ja kvaliteet on kasvamas ja ühtlustumas, pakub just teeninduse kvaliteet kõige suuremaid võimalusi silma paista ja teistest erineda. Kliendile orienteeritus seisnebki sisuliselt heas teeninduses (Kotler, 2003:167). Teenindusprotsessi jälgides hindab iga inimene tahes- tahtmata talle pakutavat teenindust ning lõpuks teeb enda järeldused antud kogemuse põhjal. Teenindusprotsessi kokkuvõtmine aitab tarbijal aru saada, milline käitumine oleks ettevõttes pakutava teeninduse suhtes õige. Igal inimesel on oma arusaam teeninduse ja teeninduskvaliteedi olemusest, kuid on olemas konkreetne mõiste, mis iseloomustab ja annab hea ülevaate selle protsessist. Tänapäeval kasutab sõna servic

    Teenindus
    Teadliku külastajana teenindusettevõttes
    12
    docx

    Teadliku külastajana teenindusettevõttes

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Analüüs Juhendaja: Heli Tooman, PHd Pärnu SISUKORD 1.1.Külastused.....................................................................................................................3 1.organisatsioonide analüüs....................................................................................................3 1.2.Riidepoe H&M teenindusliku mõttelaadi analüüs........................................................9 1.3.Riidepoe New Yorker teenindusliku mõttelaadi analüüs............................................10 2.Üldistav hinnang eesti teeninduskultuurile........................................................................11 SISSEJUHATUS Teadliku külastajana teenindusettevõttes. Selle töö eesmärgiks on välja selgitada ja võrreld

    Turismindus alused
    Teeninduse mõju tarbijaostukäitumisele
    5
    doc

    Teeninduse mõju tarbijaostukäitumisele

    Kui sa lähed poodi ja teenindaja naeratab sulle, siis sa tunned ennast seal poes hästi ja kui sa isegi midagi ei osta võib-olla, siis sa alateadlikult lähed järgmine kord sinna poodi, kus oldi sinu vastu sõbralikud ja toredad. Ma arvan, et teenindusel ja teenindajal on tarbija ostukäitumisele väga suur mõju. Hea teenindus paistab välja nii hääletoonis, zestides kui ka miimikas. Isegi kui kliendil on kindel ostusoov, on klienditeenindus see, mis määrab, kas ta ka selle ostu sooritab. Samas hea klienditeenindus on ettevõttele oluline konkurentsieelis.

    Ärijuhtimine
    Klienditeenindus
    27
    doc

    Klienditeenindus

    Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks.

    Sotsiaaltöö
    TEADLIKU KÜLASTAJANA PÄRNU JAHTKLUBIS
    15
    doc

    TEADLIKU KÜLASTAJANA PÄRNU JAHTKLUBIS

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismisosakond Teele Jänes Katriin Mats TEADLIKU KÜLASTAJANA PÄRNU JAHTKLUBIS Lühiuurimus Juhendaja: Tiina Tamm Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. TOITLUSTUSETTEVÕTTE PÄRNU JAHTKLUBI RESTORANI KÜLASTUS.....6 2. PÄRNU JAHTKLUBI RESTORANI TEENINDUSE PUUDUJÄÄGID JA ETTEPANEKUD PARENDAMISEKS............................................................................9 3. AUTORITE ENESEANALÜÜS.................................................................................11 KOKKUVÕTE.......................................................................................

    Turismi -ja hotelli ettevõtlus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun