C yr
Josquin Desprez 05.02.13 Josquin Desprez oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu.Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost.Alles tänapäeval on hakatud nendest mõnede autorlust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate renessanssheliloojate eludest on rohkem andmeid kui Josquini omast. Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusik...
Claudio Monteverdi 13.02.13 Claudio Monteverdi sündis Cremonas, tema isa Baldassare Monteverdi oli arst,apteeker ja kirukuk. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister Marc'Antonio Ingegneri, ta laulis ka kirikukooris. Hiljem õppis ta Cremona ülikoolis. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. 1587. aastaks oli ta avaldanud oma esimese ilmalike madrigalide kogumiku. Monteverdi töötas Mantuas Vincenzo I õukonnas alguses laulja ja viiuldajana, alates 1602. aastast muusikajuhina. 1599. aastal abiellus Monteverdi õukonnalauljanna Claudia Cattaneo'ga, kes suri septembris 1607. Paaril sündis kaks poega ja üks tütar, kes suri veidi aega pärast sündi.
Kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova klaverikontsert 19. novembril külastasin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova tasuta klaverikontserti, mille kavas olid L. van Beethoveni, F. Schuberti ja J. Brahmsi looming. Beethovenilt esitati sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur, Schubertilt klaveripala nr 2 op posth Es-duur ning Brahmsilt kaks rapsoodiat klaverile op 79. Saalis valitses kõrgema klassi ning asja tundjate hõng, oli parasjagu nii noori kui ka vanu. Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed. Naily Saripova oli aastast 2000 Eesti Muusika -ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. Viimaste aastate ühe tähtsamaks saavutuseks peab Naily Saripova koostööd klaveriduos väljapaistva Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga, kes avaldas tugevat mõju Saripova isiksusele
Teoste kuulamine: Credo, Für Alina Credo: meloodia on rahulik, kuid mõndade raskete momentidega. Rütm on rahulik, tempo aeglane, dünaamika on vaikne. Für Alina: meloodia on väga rahulik, rütm on rahulik, tempo väga aeglane, dünaamika väga vaikne. Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril Sankt- Peterburg. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1957. aastal astus ta Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks. Konservatooriumis õppimise kõrval alustas Pärt 1958. aastal tööd Eesti Raadio helirežissöörina. See võimaldas tal töötada paindliku töögraafiku alusel, kuulata teistest
Aastatega on see koht kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta. Looming Sisaski looming on siiski lai, esindatud on mitmed zanrid, ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat, on valminud ka mõned teosed lastele. Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes: "Tähistaeva tsükkel" klaverile, 1987; "Plejaadid" klaverile, 1989; "Linnutee galaktika" kahele klaverile, 1990; "Andromeeda galaktika" klaverile (kaheksale käele, 1991). Kuid ainult astronoomiat ei seota muusikaga, vaid Urmas Sisaski loomingus on olemas ka teine tahk, ta on kogunud palju populaarsust 24 vaimuliku laulu koondnimetusega "Gloria Patri" (1988). Ja koorilooming on see, mis Sisaskile on toonud palju rahvusvahelist kuulsust ja tuntust. See on lihtne ja siiras, hellitav
............................................6 Puhkpilliorkestrile ................................................................................7 Instrumentaalkammermuusika.......................................................................7 Keelpillikvartetile .................................................................................7 Klaveritriole (viiul, tsello, klaver) ..............................................................7 Viiulile ja klaverile ...............................................................................7 Sooloviiulile .......................................................................................8 Tsellole ja klaverile ................................................................................8 Kontrabassile ja klaverile ........................................................................8 Flöödile ja klaverile ......................................................
koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovskinimelisele konkursile). Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Teisalt on tema helikeeles mõjutusi
(Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks
muusikast sümfooniaorkestrile 19371938- Sümfoonia d-moll (SO: 3332; 4331; timp, 2*arpa, archi) 1934- Kontsertvalss sümfooniaorkestrile 5 PUHKPILLIORKESTRI MUUSIKA Dateerimata: Vanade eestlaste marss (Eesti marss) Pidulik marss As-duur Pidulik marss Des-duur Sõjaväe pidulik marss (Politsei pidulik marss) B-duur KAMMERMUUSIKA 1917- Andante (Etüüd) klaverile 1918- Forte-pianole klaverile 1926- Klaverisonaat C-duur Prelüüd b-moll klaverile 1936- Kaks eesti tantsu: Polka, Labajalg klaverile Kaks prelüüdi (Kaks plastilist tantsu): Mure g-moll; Hirm d-moll klaverile Ballaad (Muistend) a-moll klaverile 1937- Meloodia (Idüll) viiulile ja klaverile Dateerimata: Etüüd nr. 2 klaverile Lento (Meloodia) klaverile Mälestusleht (Albumileht) g-moll klaverile
kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958. aastal alustas Pärt tööd Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. Seega Tallinna Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba professionaalne helilooja. On ka öeldud, et kompositsiooniklassis ,,raputas ta noote kui varrukast". Eestis sai Pärt oma muusikaga kiiresti tuntuks. Konservatooriumi professor Bruno Lukk võttis tollal teisel kursusel õppiva noormehe kaks klaverile kirjutatud sonatiini ja ,,Partiita" kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki kuna kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Selleks ajaks, kui Pärt konservatooriumi lõpetas, oli ta tuntud ka väljaspool Eestit. 1962. aastal saavutasid tema lastekantaat ,,Meie aed" ja oratoorium ,,Maailma samm" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Tema esimest orkestriteost ,,Nekroloog" mängiti
Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma samm" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Tema esimest orkestriteost "Nekroloog" (1960)
kuhu ta saab mahutada kõik taevased tiirlemised-pöörlemised. 1994. a. sai valmis Jäneda muusika tähetorn, mis on tänaseks võetud Eesti Kontserdi nimekirja. Sisaski looming on siiski lai, esindatud on mitmed zanrid, ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat (valminud on isegi mõned teosed lastele). Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes: "Tähistaeva tsükkel" klaverile, 1987; "Plejaadid" klaverile, 1989; "Linnutee galaktika" kahele klaverile, 1990; "Andromeeda galaktika" klaverile (kaheksale käele, 1991). Kuid ainult astronoomiat ei seota muusikaga, vaid Urmas Sisaski loomingus on olemas ka teine tahk, ta on kogunud palju populaarsust 24 vaimuliku laulu koondnimetusega "Gloria Patri" (1988). Ja koorilooming on see, mis Sisaskile on toonud palju rahvusvahelist kuulsust ja tuntust. See on lihtne ja siiras, hellitav helimaailm, mis justkui pärinekski
Esimese perioodi loomingut iseloomustab vaba atonaalne helikeel, motoorne, tihti ostinaatne rütmika, neoklassitsistlik kõlakäsitlus, teise perioodi teoseid seriaalne tekstuur, väljatehnika, mittepulseeriv rütmika, muusikalise heli ning müra piire kompav kõla. Tegutsenud ka muusikaalaste tekstide kirjutaja ja tõlkijana. Andrus Kallastu abikaasaks on sopran Kai Kallastu. Tema teosed: "Cromwells letzte Nacht", ballaad baritonile ja orelile 1986-1987 Sonaat klaverile kahele käele 1988, versioon klaverile neljale käele 1988 "On siiski kurb", laul metsosopranile/baritonile ja klaverile 1988 "Nahakaupleja Pontus", ballaad häälele ja klaverile 1989 Keelpillikvartett 1989 "Praeludium et invention" klaverile 1990, "Praeludium", oreliversioon 2000 "Kuus vaimulikku laulu" baritonile, segakoorile ja orelile 1987-1989, versioonid baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1990 ning tenorile, baritonile ja orelile 2001 1
Helilooming: Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed: 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile 1901 "Jeu d'eau" klaverile 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" 1914 Trio klaverile, viiulile ja tsellole 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile 1925 "L'enfant et les sortilèges" 1928 "Boléro" orkestrile 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
ekstaasi. Nt aeglaste osade rütm ja tempo on rõhutatult üliaeglased. Lihtsa ostinaatse rütmi ja keeruka irregulaarse rütmiseeria vastandamine loob pildi igaviku ja ajaliku kohtumisest. Orkestratsioonis on värvide sulatamise meister. Kuulis harmooniaid värvidena. 1930. ja 1940. aastatel palju religioosseid teoseid. "Taevane osadus" (1928) orelile, sümf. meditatsioon "Unustatud ohvriannid" (1930), "Kvartett aegade lõpuks" (1941) klarnetile, viiulile, tsellole, klaverile. "20 pilku Jeesuslapsele"(1944) klaverile, Turangalîla-sümfoonia (1946-48) klaverile, suurele SO-le, ondes martenot'le. Klaveriteose "Vältuste ja tugevuste laad" ("Mode de valeurs et d'intensitiés"1949) lõi Darmstadti suvekursustel, seeria sarnaselt on käsitletud rütmi ja dünaamikat annab tõuke serialistide Boulezi ja Stockhauseni loomingule. 1950ndad on nn linnulauluperiood. "Musträstas" (1951) flöödile ja klaverile meloodika
tegevusest loobumist. Helilooming Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed · 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile · 1901 "Jeu d'eau" klaverile · 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile · 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile · 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile · 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile · 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" · 1914 Trio klaverile, viiulile ja tsellole · 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile · 1925 "L'enfant et les sortilèges" · 1928 "Boléro" orkestrile
77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit · 5 ballaadi · 3 rapsoodiat · 27 väiksemat pala · ,,Ungari tantsud" · "Valsid"op. 39 Laulud: · 200 originaallaulu · 20 duetti · 60 kvartetti · umbes 100 koorilaulu Kammermuusika: · 7 vokaal-orkestrilist teost · ,,Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · 3 sonaati viiulile ja klaverile (op.78, op.100 ja op.108) · 2 sonaati tsellole ja klaverile (op.38 ja op.99) jpm. Pjotr Iljits Tsaikovski (7. mai 1840 Votkinsk 6. november 1893 Sankt-Peterburg) oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Looming: Lavamuusika: · 10 ooperit (,,Jolanthe", ,,Padaemand", ,,Jevgeni Onegin", ,,Vojevood", ,,Opritsnikul",
nägemusi • Romantilised toonid • Rikkalikud harmoonia- ja tämbrivärvid • Keerukad tekstuurid Preemiad • 2001 Heino Elleri nimeline preemia • 2002 Vabariigi Presidendi Noore Kultuuritegelase preemia • 2003 Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koht • 2006 Kultuurkapitali stipendium “Ela ja sära” • 2007 aastapreemia Eesti Muusikanõukogult Tähtsamad teosed • “Metsalill” (oboele ja klaverile, 2002) • “Laul Päikesele” (lastekoorile, 2002) • “Thulema laulud” (flöödile ja klaverile, 2002) • “Hümn” (klaverile, 2003) • “Solano” (altflöödile, tšellole ja klaverile 2003) • “Eldorado” (sümfooniaorkesterile 2003) Kuulamist https://www.youtube.com/watch?v= 9Jwu7c7vGmA Kasutatud kirjandus http://www.emic.ee/?sisu=heliloo jad&mid=32&id=34&lang=est&action= view&method=biograafia http://et.wikipedia.org/wiki/T %C3%B5nu_K%C3%B5rvits
dramaatilisi stseene (Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,,Metshaldjas'') Schuberti elusaatus oli heitlik, vireles pidevalt puuduses, tal oli õnnetu armastus ja haigused. Inimese emotsionaalseid läbielamisi ja kannatusi suutis ta kordumatu eredusega väljendada. Oli esimene, kes koondas oma laule tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. ,,Ilus möldrineiu'' ja ,,Talvine teekond''. Tsükkel ,,Ilus möldrineiu'' meeshääle7 ja klaverile koosneb 20 laulust. ,,Talvine teekond'' koosneb 24 laulust. Schubertiaadid- Schuberti muusika õhtud ; need toimuvad tänapäeval mitmes Euroopa riigis ; muusikafestivalid, kus esitatakse Schuberti loomingut. Umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat (8.sümfoonia ,,Lõpetamata'') 22 klaverisonaati Lõhipalad klaverile Klaveripalad neljale käele( Fantaasia 4 käele - f-moll) 19 ooperit 7 missat F.Chopin Poola helilooja, 19.sajandi hinnatumaid klaverivirtuoose. Lõi
orelitunde. Tema sisestas Tormisesse usku ja julgust luua omaloomingut. • Tormis hakkas uurima Eesti rahvaviise ja tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi Üldharidus • 1.- 4. klass Kivi-Vigala raba algkool • 5.-7. klass Tallinn, Raua tänava kool • 8. klass Tallinna muusikakool • 9. klass Tallinna konservatoorium Ema Anne ja isa Riho Tormis aastal 1960 Looming • 1949 Soolaul’’ • 1955 "Neli kildu" ("Aastaajad") häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1956 avamäng nr. 1 sümfooniaorkestrile "Kalevipoeg", kantaat sopranile, tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1958 Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile "Mahtra sõda", kantaat segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Paul-Eerik Rummo) "Nukrad viivud" neli romanssi häälele ja klaverile (Minni Nurme) 1959 avamäng nr. 2 sümfooniaorkestrile "Kihnu pulmalaulud", neli laulu segakoorile (rahvaluule) 1960
Johannes Bramses Elulugu: Johannes Bamses oli helilooja, pianist ja dirikent. Üks juhtivaid romantismiajastumuusikuid. Sündinud Hamburgis, veetis Brahms suure osa oma elust Viinis, kus ta oli kohaliku muusikaelu üks korraldajatest. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Ta oli virtuoosne klaverimängija, kuid ta oli ise oma teoste esitajas. Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate muusikutegijatega. Brahmsi peetakse tihti nii konservatiiviks kui ka uuendajaks.Tema muusika oli tugevasti mõjutatud barokiajastu ja klassitsistlikust muusikast muusikaliselt kui ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele
kompositsiooni;külastas Paganini viiulikontserti,kavatses saada oma aja suurimaks pianistiks;1830 40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800teost,ka sümfoonilist poeemi(13),etüüde,prelüüde,kantaate,ungari rapsoodia(19),kontsert klaverile/sümf.orkestrile(2),sümfoonia(2),laule ja romansse(u90). F.Chopin(181049tuberkuloos)poola helilooja,pianist,pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas;isa prantslane(algul mõisas koduõpetaja,pärast Varssavi Lütseumi fr.keele kirj.õppejõud),ema poolatar;"teine Mozart",kirj.7a esimesed 2poloneesi,esimene klaverikontser
· Tartu levimuusikapäevad (1979.a) Urmas Sisask (1960 ...) · Helilooja · Harrastusastronoom · Asutas Jänedale muusikatähetorn-planetaariumi. /K/: ,,Tähistaevas" Kassiopeia · ,,Tähistaeva tsükkel" (1980-1995). Siin koondas ta lood kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas", mõlemas 22 miniatuuri. Aastail 2003-2004 lisandus tsüklile ka kolmas sari rahvaviisidel põhinev ,,Eesti rahvataevas" · ,,Plejaadid" klaverile, sonaat ,,Linnutee galaktika" kahele klaverile, sonaat ,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse koraali vastu, barokiajastu koorimuusika vastu. · Tulemuseks sai viiehelilise rea (cis,d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks"
Teosed koorile 1848: "Kõla, trompet" ("Suona la tromba") meeskoorile ja orkestrile 1862: "Rahvuste hümn" ("Inno delle nazioni") kantaat kõrgele häälele, koorile ja orkestrile 1874: "Reekviem" ("Messa da Requiem") neljale solistile, koorile ja orkestrile 1880: "Pater noster" viiehäälsele koorile 1880: "Ave Maria" sopranile ja keelpillidele 1898: "Neli vaimulikku laulu" Kammerteosed 1838: "Kuus romanssi" häälele ja klaverile: "Non t'accostare all'urna", "More, Elisa, lostanco poeta", "In solitaria stanza", "Nell' orror di notte oscura", "Perduta ho la pace" ja "Deh, pietoso, oh Addolorata" 1839: "Pagendatu" ("L'esule"), ballaad bassile ja klaverile 1839: "Ahvatlus" ("La seduzione"), ballaad bassile ja klaverile 1839: "Nokturn" ("Notturno") sopranile, tenorile ja bassile obligatoorse flöödi saatel 1845: "Album", kuus romanssi häälele ja klaverile: "Loojumine" ("Il
a kaks esimest ooperit «Brandenburglased Böömimaal» «Müüdud mõrsja» Sai teatri peadirigendiks 1874. aastal jääb täiesti kurdiks Pühendus ennast muusikale 1884. aastal vaimne kokkuvarisemine (surm) Muusika Põhimaterjalid millele tuginedes Smetana oma kunsti kujundas olid natsionalism, realism ja romantism Tema hilisema muusika iseärasuseks on selle kirjeldav karakter – kõik tema mažoorsed heliteosed Kõik Smetana tööd, olid enne Göteborgi lahkumist eranditult klaverile. Tema 1848. aastal kogumikuna valminud Kuus Karakteristlikku Pala oli pühendatud Lisztile Pärast Smetana viimset naasmist Gothenburgist, kui ta ennast peamiselt Tšehhi ooperi edendamisele pühendas, ei kirjutanud ta 13 aastat midagi klaverile Koorimuusika Smetana varased laulud on saksa poeemide seaded ühele häälele. Kui tema 1848. aastal komponeeritud "Vabaduse Laul", alustas ta täiskoosseisus koorile komponeerimist alles pärast Göteborgis viibimist,
Kontrolltöö küsimused. Romantism- 19.saj. 1.Beethoveni loomingu üldiseloomustus. Aeglane loomisprotsess Lihvis igat detaili Palju visandeid, muutis palju algseid ideid Väljajoonistunud karakterid Jõulised/filosoofilised konfliktid Heroilisus Lüürilise alatooniga looming jäi tahaplaanile Suurem osa kirjutatud klaverile Joonistunud välja omased jooned: marss, variatsioonivorm, c-moll helistik, 1.Beethoveni looming (arvud, näited) 9 sümfooniat- kuulsamad 3.(Napoleonile), 5., 9., 7 instrumentaalkontserti- 1 viiulikontsert, 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati- kuulsamad ,,Apposionata", ,,Kuupaiste sonaat", ,,Pateetiline" jne 1 ooper- ,,Fidelio" Kammermuusika- 10 viiuli- ja 5 tsellonaati
Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks, vaid pigem muusika üleskirjutajaks." ("Põhja- Eesti südamaadel" 1997, lk 161). Sisaski looming on väga lai ning esindatud on mitmed zanrid. Ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat. (valminud on ka teoseid lastele). Sageli hoiab teost koos intensiivne, lausa maagiline rütmivoog. Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes: "Tähistaeva tsükkel" klaverile, 1987; "Plejaadid" klaverile, 1989; "Linnutee galaktika" kahele klaverile, 1990; "Andromeeda galaktika" klaverile (kaheksale käele, 1991). Töö käigus koondas helilooja miniatuurid kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas",kusjuures mõlemasse neist kuulub 22 miniatuuri. Aastal 2003-2004 lisandus tsüklile veel kolmaski sari ,,Eesti rahvataevas" kahele klaverile, mis põhineb rahvaviisidel. Sisask asus muusikat ja matemaatikat ühendama 1980.
1. Slaid Johannes Brahms 2. Slaid Johannes Brahms on Saksa helilooja. Ta sündis Hamburgi linnas aastal 1833 ja suri aastal 1897 Viinis. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele nii hästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. (Näide: Hällilaul) Peetakse võrdväärseks Johann Sebastian Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 3. Slaid Johannes pärines paljulapselisest kitsaste majanduslike oludega perekonnast. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest sai Brahms tublisti õpetusi
Mendelssohn (38-aastaselt!) sama aasta sügisel (insult). Erilise populaarsuse, nii helilooja kui oreli-ja klaverivirtuoosina ning dirigendina saavutas Mendelssohn Inglismaal, kus juhatas muuhulgas eriti suurvorme, näit. 1847 Händeli "Messiast", Haydni "Loomist", Beethoveni "Missa solemnist". Looming Mendelssohni looming hõlmab mitmeid zanre, tänapäeval on tuntuimad teosed avamäng Shakespeare`i komöödiale "Suveöö unenägu", "Sõnadeta laulud"' klaverile, Viiulikontsert e-moll, "Itaalia sümfoonia". Vokaal-suurvormid: 2 piibliainelist oratooriumi "Paulus" (1836) ja "Elias" (1846), ("Kristus" lõpetamata), kantaate, motette jt. kooriteoseid; ligi 80 soololaulu, duette. On katsetanud ooperizanris, kirjutanud laulumänge, muusikat Sophoklese, Racine`I, Hugo, Shakespeare`i näidenditele. Sümfooniad Selle zanri poole pöördus juba poisieas, 12-ndaks eluaastaks oli loodud itaalia
Sarasate teosed.Teosed pärinevad 18-19 sajandist.Ettekantakse need teosed väike vormis. Esinejad olid väga sügavmõttelised ja nad panid oma hinge muusikasse.Kõla oli enamasti väga pehme,võimasjõuline vahelduvalt kuri ja hirmutav ning samas lõbus ja rahulik. Alfred Scnittke ,,Süit vanas stiilis"puhul oli dünaamiaka oli vaheldusrikas.Algas pigem vaikselt ja seejärel valjenes ja hakkas siis jälle tasanema.Muidu oli tepo kiirenv ja rütm oli sujuv. Johannes Brahmsi Sonaat viiulile ja klaverile nr-2A-duur,op.100oli väga lüüriline ja päikseline.Dünaamika oli vaheldusrikas ja vali,vahepeal oli nagu unelaul. Cesar Francki Sonaat viiulile ja klaverile A-duur on nõtke rütmi ja järskude modulatsioonidega teos. See teos räägib oma lugu ja seda on kuulda eriti hästi kõlast ja samuti ka dünaamikast.alguses on kõla ja dünaamika mõlemad tasased ja vahepeal muutuvad jõuliseks ja lõpped jällegi rahulikult ja tasaselt.
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema lapsepõlv möödus Hamburgis majanduslikult küllaltki kitsastes oludes. Peamised teosed * 4 sümfooniat * 2 klaverikontserti * "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) * "Aldirapsoodia" (1869) * Viiulikontsert (1878) op.77 * Kontsert viiulile ja tsellole op.102 * 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 * 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 KLAVERITEOSED 3 sonaati (1852-1853) kuuluvad varasemasse loomeperioodi. Seal on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op. 39, "Ungari tantsud".
õppejõud. Õpliaste seas nt Kristo Matson ja Ülo Krigul. 2003/2004 aasta hooajal oli ta ERSO resideeriv helilooja - au, mida varem osutatud vaid Eino Tambergile ja Raimo Kangrole. Mitmeid aastaid on ta tegev olnud klassikaraadios. alustas komponeerimist 1990. aastatel neoromantiliste teostega: "Inimesele, kelle silmis helkis Põhjanaela sära" (1993) kammerorkestrile "Pikk hüvastijätt" (1993) kitarrile ja klaverile "Vihmalinnu kodu" (1996) instrumentaalansamblile "To My Spiritual Brother" (1996) altflöödile ja kitarrile Concerto semplice (1992) kitarrile ja kammerorkestrile esindas Eestit UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis! Meenutab Vivaldit, kuid pole taotluslik barokijäljendus, vaid igatsus kauni, heakõlalise muusika järele. Tuntavad poprokk muusika sugemed.
Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma samm" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Tema esimest orkestriteost "Nekroloog"
Uuendas mitmeid zanre: kirjandusteosel; teos, mis väljendab nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid programmilist poeetilist ideed. (Nt. esinevad tema loomingus iseseisvate Faust-sümfoonia; sümfoonilised paladena. poeemid "Tasso", "Orpheus", "Prelüüdid") Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli. · Ungari rapsoodiad Chopini etüüdid on emotsionaalsed · Suurem osa kirjutatud klaverile (ligi kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud 800) teost: 7 teost klaverile ja ainult tehniliste võtete arendamiseks). orkestrile (sh. 2 klaverikontserti); Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo etüüdid, prelüüdid, rapsoodiad; kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim Surmatants väljendusvahend oli meloodia. Loomingus · Missad ja oratooriumid; oreliteosed, kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo
ühendas endas pantomiimi, kantaati ja ürgseid vene kombeid. 2) Neoklassitsistlik periood (lõppeb1953). 3) Dodekafooniline periood (1953-1971).Kogu tema loomingut iseloomustab tavapäraste žanrite puudumine. Need on teadlikult segi paisatud. Helitöid on kokku umbes 150. Vokaalsümfoonilistest on tuntumad: "Pulm", "4 kantaati", laulutsüklid "Naljajutud", "4 vene laulu", "Kassi hällilaul". Palju on erisugust koorimuusikat. Klaverimuusika on arvukas, kusjuures on palju kirjutanud ka kahele klaverile: "Kontsert kahele klaverile", "Sonaat kahele klaverile", "Kontsertiino kahele klaverile". Sooloklaverile: soolotsükkel "5 tooni", "5 kerget klaverit". Suur hulk väikevorme. Kuulus viiulikontsert, mida tihti ette ei kanta, kuna on viisivaene. Orkestrimuusikast on silmapaistval kohal "Psalmide sümfoonia". Orkestrisüidid "Kevad riitus", "Soldati ajalugu", "Ragtime", süidid nr 1 ja 2. Veel on tal kontserttantse: "Tsirkuse Polka", "De Venosa monument". Puhkpillioktett. Olulisemal kohal tema
· Rimsky-Korsakov · Stravinsky Looming · Taotles teadlikult rahvuslikkust · Materjal legendidest, muinasjuttudest, rahva ajaloost ja mujalt · Sidemed rahva elu ja folklooriga Looming · Ooperid: "Elu tsaari eest", "Ruslan ja Lyudmila" · Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoonia hota", "Öö Madridis", "Valss-fantaasia" · Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. · Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Huvitavaid fakte · Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümniks Ruslan and Lyudmilla · http://www.youtube.com/watch? v=lkBhbH0LezM · Ooperi 2.osa avamäng · Seotud Venemaa folkmuusikaga Elu tsaarile · http://www.youtube.com/watch? v=w0w0eHtfoww · Glinka esimese ooperi avamäng Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_compositions_by_ · http://en.wikipedia
· "Lumivalguke" · Sümfooniline teos · teosed flöödile, · "Jõuluöö" "Sadko" metsasarvele, · "Sadko" · Teosed klarnetile, viiulile · sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar · Op.6. 3 pala Saltanist" · Orkestriteos klaverile: Valss, · Hispaania "Surematu Kastsei" Romanss ja Fuuga Capriccio · "Kuldkikas" · Op.4. 4 pala · Sümfooniline süit · "Ilja Muromets" "Sehrezade", klaverile: Eksprompt, "Mlada", "Jõuluöö" Novellett, Skertso ja
kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tsellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." TEOSED klaverile "Klaverikontsert a-moll" klaveritsüklid "Lüürilised palad" ; "Albumilehed" ; "Humoreskid" orkestrile "Sümfoonilised tantsud" ; süit "Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile soolopalad ja muud teosed "Pildid rahva elust" ; "Norra tantsud" ; "Pöialpoiste rongkäik" süit " Peer Gynt"
"Lumivalguke" 3 Sümfooniat "Jõuluöö" Sümfooniline teos "Sadko" "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar Saltanist" Orkestriteos Hispaania Capriccio "Surematu Kastsei" Sümfooniline süit"Sehrezade" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel Kasutatud kirjandus: 1. http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=69:nikolai-rimski- korsakov&catid=3:konspektid&Itemid=5 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Rimski-Korsakov
Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile. Klaveritranskriptsioonid - Tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile. 2. Franz Schubert - a. Suured laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". b. 9 sümfooniat: ,,Lõpetamata sümfoonia"
Tema teoste poeetilised pealkirjad viitavad aistingutele muusikavälisest maailmast, nagu "Sula", "Sinine" , "Cendres" ("Tuhk"), "Traces" ("Jäljed"), "Vertige" ("Peapööritus") jne. Kirjutanud ka suurvorme. Helena Tulve on keskendunud kõlakeskse muusika loomisele. Tema teostes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM'i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregooriuse laulu ja ida muusika kajastused. 4. Teosed Phainomenon - klaverile, löökpillidele ja lindile (1989/90) Lethe - kammeransamblile (1991) Exodus - kammerkoorile (1992/93) Saar - viiulile ja klarnetile (1993) Sõnajalad - häälele ja klaverile, Karl Ristikivi tekst (1994) Öö - saksofonikvartetile (1997, Stockholmi Saksofonikvartetile, esiettekanne festivalil NYYD '97) à travers - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus) Sinine - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus) Sans titre - klavessiinile (1999, Jukka Tiensuule)
mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosneb viiest alltsüklist "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelauliud" ning "Jaanilaulud". Iga sarja lauldes on Tormis säilitanud eri maanurkadest pärit rahvaviiside algupärase kuju, kuid "rüütanud" need tänapäevasesse helitausta. Neis tsükleis leidub paljuhäälsete akordide paralleelseid liikumisi, eri helistike ja funktsioonide liitmist jne
option=com_content&view=article&id=7605:mismoodi-taehtede-pealt-maha- kirjutada&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3229, (17. oktoober 2009) 17 LISA: Urmas Sisaski olulisem helilooming 1974-2009: Klaveripalad: 1974 Rondo 1974 ,,Jutuajamine Haydniga" 1975 ,,Orjalaul" 1975 ,,Kassiopeia" 1975 ,,Orion" 1976 Ansamblipala neljale käele 1977 ,,Kaljukits" 1977 ,,Skorpion" 1978 ,,Jahipenid Arutlus" 1978 ,,Ambur" Muud teosed: 1978 Variatsioonid klaverile Sonaat klaverile 9 variatsiooni klaverile ja klarnetile Klaverikontsert I osa (konservatooriumi sisseastumistöö) Lavamuusika: 1982 Ühevaatuseline minimuusikal ,,Sööbik ja Pisik", op 3 1985 3-vaatuseline pereooper ,,Kuri kuningatütar", op 6 1991 Rock-ooper (muusikaline draama) ,,Valge daam", op 42 1999 Laulumäng ,,Kalevanpolka", op 74 2009 Muusikaline vaatemäng ,,Viimane mägi", op122 Orkestriteosed: 1985 Sümfoonia nr 1 (konservatooriumi diplomitöö), op 7
Looming · Muusikal täpne ja selge vorm · Vormistruktuurides range, konstruktiivne, selgepiiriline · Kõlamehanismid peenelt lihvitud, elegantsed · Rohkem lähedust postimpressionismile · Kasutab ära eredaid värvinguid · Tähtsaimaks allikaiks loodus ja loomad ning lapsed ja muinasjutumaailm · Teoste tantsulisust saab võrrelda Henri Matisse maalidega Henri Matisse "Tants" Tuntumad teosed · 1899 "Pavane pour une infante defunte" klaverile · 1901 "Jeux d'eau" klaverile · 1912 ballett "Daphnis ja Chloe" · 1928 "Bolero" orkestrile · 1931 "Klaverikontsert G-duuris" Näited · "Pavane pour une infante defunte" https://www.youtube.com/watch?v=GKkeDqJBlK8 · "Jeux d'eau" https://www.youtube.com/watch?v=v-QmwrhO3ec
Beethovenit iseloomustab aeglane komponeerimislaad, seetõttu ei ole tema looming numbriliselt kuigi suur. Beethoven kirjutas mitut suurteost üheaegselt; ta täiendas ja parandas teoseid pidevalt, otsides täiuslikkust. Oluliseks pilliks tema jaoks oli KLAVER. Ta suhtus klaverisse kui orkestrisse – klaver pidi kõlama sama värvikalt kui orkestritäis pille. Looming Orkestrile: 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, viiulikontsert D-duur (1806), kontsert viiulile, tšellole ja klaverile C-duur (1805). Mitu avamängu (Fidelio, Leonore, Egmont, Wellingtoni võit jt). Kammermuusika: 16 keelpillikvartetti, klaverikvartetid, klaveritriod, puhkpilliansamblid. Soolopillidele: 10 viiulisonaati, 5 tšellosonaati, 1 metsasarvesonaat, 32 klaverisonaati, variatsioone klaverile, bagatelle klaverile jne. Vokaalile: tal on soololaule ja üks ooper Fidelio (1814), oratoorium Kristus Õlimäel (1804), Missa solemnis D-duur (1823). Iseloomustust kolme perioodi kohta vt vihikust!
Fourth level Fifth level 10.12.12 Elulugu Muusikat õppis omal käel ja võttis ka eratunde. Teda köitis kergem rahvuslik muusika ning peagi hakkas ta ka ise komponeerima. Tänu tellimusele populaarselt orkestrijuhilt Paul Whitemanilt, sai valmis 1924.a "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorketrile. "Rhapsody in Blue" tõi talle maailmakuulsuse. 10.12.12 Elulugu Sündis 26. september 1898 New Yorkis. Suri 11. juuli 1937 Hollywoodis(Californias). USA helilooja. Võrreldud Euroopa rahvuslike stiilide rajajatega. 15 aastaselt asus ta tööle nn Tin Pan Alleyle, tööülesandeks oli müüdavatel klaveritel ostjatele mängida. 10.12.12 Elulugu
Tähtsamad teosed 3 ooperit- Sümfoonilised teosed: "Ruslan ja Ludmilla" (1842) "Ivan Sussanin" (1836) sümfooniline teos "Vürst Holmski" (1840) "Kamaarinskaja" sümfooniline teos "Valss- Laulud ja romansid fantaasia" "Lahkumine Peterburist" avamäng "Aragoonia hota" (12 romanssi) jne. avamäng "Öö Madriidis" Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Surm 1857 a. veebruaris Glinka Ta maeti Berliini surnuaiale. haigestus äkki ja suri Hauale asetati plaat, millele oli Smolenski kubermangis. kirjutatud: MIHHAIL VON GLINKAIMPERAATORLIK VENE KAPELLMEISTER. Click icon to add picture Carolyn Grents 11A
muusikaga mitteseotud ülesandeid. 17001702 õppis Bach lüneburgis ning laulis sealses kooris. 1705 aastal tegi ta õppereisi lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Orelile Passacaglia cmoll BWV 582. Orgelbüchlein BWV 599644 Klaverile Inglise süiidid. BWV 806811 Tuntud teosed klaviirile Hästitempereeritud klaviir kahes osas. Esimene osa Köthenis kirjutatud BWV 846 869. Siin on 24 prelüüdi ja fuugat, mis paiknevad kromaatiliselt helistike kaupa. Prantsuse süiidid. BWV 812817 Tuntud suured oreliteosed 6.Triosonaati orelile BWV 525530 Tokaata ja Fuuga dmoll ("Dorische Toccata und Fuga") BWV 538 18 Koraali BWV 651668 6 SchüblerChorale BWV 599544 Klaviirile Hästitempereeritud klaviir
Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Viimased eluaastad elas Saksamaal, oma tütre Cosima Francesca Gaetana Wagneri juures (Richard Wagneri naine). Liszt võis küll tunduda tagasihoidlik ja ebakindel, eriti oma olemuselt, kuid tema esinemisviis oli jõuline, aukartust tekitav, puhas ja südamest. Looming Liszti on loonud ligi 800 teost klaverile. Nagu tema mängulaad, nii on ka teosed tehnilist meisterlikkust nõudvad, efektsed ja suurejoonelised. Jõulise muusika kõrval lõi ta ka kauneid lüürilisi meloodiaid ("Armuunelmad"). Helilooja Berlioz arvas, et ainult Liszt ise on suuteline oma lugusi täisväärtuslikult esitama. Klaverile on Liszt seadnud mitmed helitööd teisele koosseisule ja töödelnud mõne helilooja teemat või teost. Populaarsed on
annaabi.ee 
