Johannes Bramses Elulugu: Johannes Bamses oli helilooja, pianist ja dirikent. Üks juhtivaid romantismiajastumuusikuid. Sündinud Hamburgis, veetis Brahms suure osa oma elust Viinis, kus ta oli kohaliku muusikaelu üks korraldajatest. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Ta oli virtuoosne klaverimängija, kuid ta oli ise oma teoste esitajas. Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate muusikutegijatega. Brahmsi peetakse tihti nii konservatiiviks kui ka uuendajaks.Tema muusika oli tugevasti mõjutatud barokiajastu ja klassitsistlikust muusikast muusikaliselt kui ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit · 5 ballaadi
Muusikaajalugu- Johannes Brahms 1. Slaid Johannes Brahms 2. Slaid Johannes Brahms on Saksa helilooja. Ta sündis Hamburgi linnas aastal 1833 ja suri aastal 1897 Viinis. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele nii hästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. (Näide: Hällilaul) Peetakse võrdväärseks Johann Sebastian Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 3. Slaid Johannes pärines paljulapselisest kitsaste majanduslike oludega perekonnast.
JOHANNES BRAHMS Koostaja: JOHANNES BRAHMSIST 1 ÜLDISELT • Oli saksa helilooja. • Sündis aastal 1833 Hamburgis, suri 1897 Viinis. • Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. • Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. • Võrdväärne Johann Sebastain Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 2 HELILOOJA ELU • Pärines Põhja-Saksa paljulapselisest vaesest perekonnast. • Isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, Brahms sai isalt palju õpetussõnu. • Pere majandusliku toetamise eesmärgil teenis tulevane helilooja elatist
Romantism 1. F.Schubert- Romantilise kammerlaulu tänapäevani enim esitatav suurkuju; kirjutas kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga üle 600 laulu. Seal hulgas on lühikesi lugusid, mis oma vormi ja väljenduse lihtsuselt meenutavad 18.sajandi koduses musitseerimises levinud repertuaari ja dramaatilisi stseene (Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,,Metshaldjas'') Schuberti elusaatus oli heitlik, vireles pidevalt puuduses, tal oli õnnetu armastus ja haigused. Inimese emotsionaalseid läbielamisi ja kannatusi suutis ta kordumatu eredusega väljendada. Oli esimene, kes koondas oma laule tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. ,,Ilus möldrineiu'' ja ,,Talvine teekond''. Tsükkel ,,Ilus möldrineiu'' meeshääle7 ja klaverile koosneb 20 laulust. ,,Talvine teekond'' koosneb 24 laulust. Schubertiaadid- Schuberti muusika õhtud ; need toimuvad tänapäeval mitmes Euroopa riigis ; muusikafestivalid, kus esitatakse Schuberti looming
Looming: klaverimuusika on teemade poolest ulatuslik, "Transtsendentsed etüüdid", kolmeköiteline tsükkel "Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, "Poeetilised ja religioossed harmooniad", arvukalt transkriptsioone. Orkestrimuusika 13 sümfoonilist poeemi, sümfooniad "Faust" ja "Dante"(mõlemad vokaaliga", kaks klaverikontserti. Vokaal-sümfoonilised suurvormid oratooriumid "Kristus", "Legend pühast Elisabethist" ning passioon "Ristitee". 4. Johannes Brahms 1833-1897 Saksa helilooja, kes esindab 19.sajandi II poolel nn akadeemilist suunda. Kuigi varasem muusika on sama romantiline kui Schumannil, sai temast siiski klassikaliste traditsioonide edasikandja. Brahmsi ei huvita programmilisus ega lavamuusika, ta eelistab puhast muusikat. Brahmsi muusika on nagu lüüriline pihtimus milles on tundesoojust ja siirust. Loomingu lätteks on laul ja harmoonia toetub vanadele kirikulaadidele. Olles silmapaistev pianist, on ta
Johannes Brahms (Hamburg 07. 05. 1833 03. 04. 1897 Viin) Esimese poole elust tegutses Brahms erinevates Põhja-Saksamaa linnades, alates 1863. aastast aga Viinis. Muusikalise algõpetuse sai Brahms isalt, kes oli linnamuusik. Teisme-eas õppis klaverimängu ja kompositsiooni Hamburgi juhtiva pianisti ja helilooja Eduard Marxeni juures. Kuna perekonna majanduslik olukord polnud kiita, tuli Brahmsil juba noorelt koos isaga kõrtsides musitseerida sealsete ansamblite jaoks tegi ta ka seadeid tuntud teostest. 1850. aastatel reisis Brahms Saksamaa erinevates linnades, kus esines nii solistina kui erinevates kammeransamblites. Kontsertreisidel tutvus ta ungari päritolu viiuldaja Joseph
1 Felix Mendelssohn-Bartholdy 18091847 Romantismi klassikalise, konservatiivsema suuna esindaja. Mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraldaja ja suunaja. 1829. a. kõlas Berliinis Mendelssohni initsiatiivil ja dirigeerimisel, ligi 100 aastat pärast teose valmimist, Bachi Matteuse passioon. 1842. a. püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate (Bachi, Händeli, Viini klassikute, Schuberti) kui kaasaegse muusika propageerimine. Mendelssohni loomingut iseloomustab toetumine klassikalistele eeskujudele. Teda on mõjutanud Händeli ja Bachi kontrapunktistiil, Haydni ja Mozarti muusika vormiselgus ja tasakaalustatus, Schuberti laululisus, Weberi rahvalikkus. Mendelssohni muusikas on tunda mitmetele kaasaegsetele heliloojatele (Spohr, Moscheles, Hummel) sarnaseid stiiliomad
Kõik kommentaarid