Ptolemaios ja tema kaardid Kes oli Ptolemaios? Arvatavad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige eluaastad 86- 161 Teine tase Astronoom, matemaatik, Kolmas tase Neljas tase optik, muusikalise Viies tase harmoonia õpetuse looja ja geograaf Sündis Ülem-Egiptuses, elas ja töötas Aleksandrias, kus ka suri Teadustöö Peateos "Megale sybtaxis" ("Suurim ehitus") ehk "Almagest" Kartograafia seisukohast tähtsaim "Geographike hyphegesis" ("Geograafia õpetus") "Geograafia" 8-köitelineKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Teine tase 350 astronoomilist Kolmas tase asukohamäärangu Neljas tase Viies tase
Ptolemaios Üldine: Klaudios Ptolemaios (kreeka ; umbes 83-161) oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf . Ptolemaios tegutses Egiptuses ja veetis suurema osa oma elust Aleksandrias, kus tegiastronoomilisi vaatlusi. Ta esitas esimese matemaatiliselt täpse skeemi selle kohta, kuidas Päike ja planeedid tiirlevad ümber Päikesesüsteemi keskse keha Maa. Seda Päikesesüsteemi ehitust käsitlevat õpetust nimetatakse geotsentriliseks maailmasüsteemiks ning Ptolemaiost peetakse selle peamiseks kinnitajaks. Ptolemaios koostas tähekataloogi,
......................................................................................17 2 Sissejuhatus Kartograafia ajalugu on jaotamata osa tsivilisatsiooni ajaloost. Tema uurimine formeerib kartograafia kultuuri, lubab määratleda põhimomendid ja kujunemise etapid ning mis on eriti oluline- õigesti hinnata teaduse arengu kaasaegsed tendentsid. Kartograafia ajalooline protsess hõlmab konkreetsete teoste, kaartide ja atlaste loomise ajalugu, samal ajal ka kartograafilise instrumentaariumi, meetodite ja tehnoloogiate ning ideede ja kontseptsioonide arengu etapid. Mis teeb kaarte nii olulistemaks ja lahutamatuteks ajaloo osaks? Miks varasemad kaardid on nii huvitavad meie jaoks? Milleks neid korjata ja uurida? Selleks on miinimum kolm põhjust. Kaardid on material teaduslikuteks uuringuteks, kõigepealt selle kohta, mis puutub tsivilisatsioonisse ja teadusse
Esitusmudel on vajalik, sisuliselt määratleb ära mingi toote (kaardi). Esitusmudelis valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse sellest visuaalselt tajutav kujutis kas arvutiekraanil, trükiprotsessis paberil või viimasel ajal ka plotteril. Paberkujul levitatavate andmete esitusmudel kirjeldab leppemärkide süsteemi (suurusi millimeetrites); kaardi värve (värvikoode); raamjooneväliseid elemente, projektsioone, paberi mõõtusid jne. Paberkujul olevate kaartide esitusmudeli lihtsamaks näiteks on kaardi legend. 1 7. Mis on kaardi kvaliteedimudel, milleks on teda vaja? Kvaliteedimudel on mudel, mis vastab meie vajadustele ja ootustele. Vajadused ja ootused paigutame 3 küsimuse alla: · Mida me tahame? · Millal me tahame? · Kui palju oleme valmis loovutama? 8. Millest koosneb kaardi kompositsioon? Kaardi kompositsioon koosneb:
turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) f. Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), g. Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). 12. Mis on analoogkaart? a. Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart. 2 LOENGUTEEMA - KARTOGRAAFIA 13. Millega tegeleb kartograafia? a. Kartograafia = teadus+tehnika+kunst b. Tegeleb kaartide uurimisega (kes/kuidas/milleks kasutab, kaardi valmistamise ajalugu, kaardi valmistamise teooriad, kliendi- ja turuuuringud, visualiseerimise tehnikad ja kujutusviisid, kaardilugemise õpetamine), valmistamisega ja kasutamisega. c. Kartograafilise tegevuse väljundiks on kaart. 14. Mis on kartograafia harud? a. Kaardi tundmine (kaardi elemendid, ajalugu, omadused, liigitus, kasutus), b
1799.a. leidsid prantsuse sõdurid sellel linna juures kaeviku kaevamisel suure raidkirjadega basaldist kiviplaadi. Kivi ülemises osas oli hieroglüüfiline tekst, sellest allpool seisis raidkiri demootilises kirjas ja päris all asetses kreekakeelne raidkiri. Raidkiri koosnes neljateistkümnest hieroglüüfireast, kolmekümne kahest demootilise kirja reast ja viiekümne neljast kreekakeelsest kirjareast. Kreeka tekstist selgus, et Rosette'i kivi kuulub Ptolemaios V (Epiphanese) aega ja sisaldab preestrite pühenduse vaaraole (196 a.). Viies Ptolemaios oli just saanud kuningaks ja nautis ülimat armastust, sest oli mõistnud preestritele seni puudunud maksud, avanud templite kassadele uued sissetulekuallikad ning kindlustatud templid eriliste kaitseabinõudega sõja puhuks. Ptolemaios V tegi jumalikustatud Apisele ja Mnevis-härjale suuremaid kingitusi, kui Egiptuse kuningatel oli seni tavaks olnud
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d
(...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Kõige sagedamini arvatakse muinasautorite teostes seitsme maailmaime hulka Cheopsi püra- miid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Efesoses, Zeusi hiigelkuju Oümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Aleksandrias. Neid vanaaja arhitektide ja skulptorite töid loetakse ka tänapäeval vanaaja seitsmeks maailmaimeks. Tänaseni on neist säilinud ainult püramiidid. Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid ehk vaarao Hufu püramiid (elas 27 saj. eKr ) asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahemerel ......................................
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'études historiques' esimeses
Kr.) sisse lisaks tähtede sfäärile veel teise, nn. muutuste sfääri, millel liikusid päike, kuu ja tol ajal tuntud viis planeeti. Aristoteles (384 - 322 e.Kr.) arendas süsteemi sooviga taandada planeetide keerukas liikumine erinevate telgedega ühtlaselt pöörlevatele sfääridele nii, et iga planeet oleks oma sfääril kinni. (Tema teravmeelne masinavärk koosnes kokku 55 sfäärist, lisaks veel kinnistähtede oma.) Klaudios Ptolemaios (83 - 161), geotsentrilise maailmapildi viimane konstruktor, suutis süsteemi mõnevõrra lihtsustada, viies planeedisfääride tsentrid eemale Maa tsentrist, mida loeti maailma keskpunktiks. Nii õnnestus tal seletada lisaks planeetide silmusekujulisele teele ka nende heleduse muutumist muutuva kauguse abil. See küllalt keeruline deferentide-epitsüklite süsteem oli katoliku kiriku toel inimkonna maailmapildiks rohkem kui tuhande aasta vältel.
sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks ning Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks- Sudaki linna järgi. 15.sajandil nimetas Vene kaupmees Afanassi Nikitin Musta merd Stambuli mereks (Istanbuli järgi). Joonis 1. Näeme keskajal ilmunud Musta mere kaarti. [4] Joonis 1. Keskaegne Musta mere kaart On kasutatud ka teisi nimesid: Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri. [2] Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13.sajandist. On arvatud, et selline nimi on kandunud edasi Vana-Kreekast ning ka türklased on selle eurooplastelt üle võtnud. [4] 3 Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni:
Sageli pole kaugus ainuke tegur, mis segab avastamist. Mandrite siseosad olid eurooplaste jaoks ohtlikud ja sageli ka läbimatud. Esimesed, kes paistsid silma oma maailma avastamisega,on babüloonlased, kes IV aastatuhandel e.Kr. elasid Mesopotaamia madalikul. Aastal 600 e.Kr. koostasid babüloonlased esimese säilinud maailmakaardi. III aastatuhandel e.Kr. hakkasid koostama Vahemere äärsed inimed geograafilisi kirjeldusi. Egiptlaste peamine sõidutee oli Niiluse jõgi. Nende kõrval avastasid foiniiklased, kes jõudsid välja Atlandi ookeanile, ületades esimestena ekvaatori. Nad tegid esimestena merereisi ümber Aafrika. Arvatakse, et nad jõudsid ka Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kreeka hakkas tegema avastusi u. 800 a. e.Kr. Kreeklaste geograafilised teadmised on kogutud Eratosthenese raamatusse. Raamatus väidetakse, et maa ümbermõõt on 39 500 km. See arv täpsutati alles 1800 aasta pärast, mil tõestati, et maakera ümbermõõt on 40 075 km
loomanahad, lina, kanep, merevaik. Läänest itta: kalev, sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein. 3. Keskaja kultuur. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides? Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, Ptolemaios, Kopernik, Galilei), arstiteadus, maateadus (Al Idrisi maailmakaart, maailmakaart 15. s alguses)? Varakeskaegse kultuurilise allakäigu tõttu olid vaimulikud Lääne-Eur peaagu ainsad kirjaoskajad, hariduskeskusteks olid kloostrid. Eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik neist jäid samasse kloostrisse munkadena elu lõpuni. Elementaarsest haridust anti ka nunnadele. Peatähelepanu pöörati piiblile ja kirikuisade teostele, ladina keelele
................................19 Lisa 5. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht V – Lemsalu...........................19 Lisa 6. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht VI – Pärnu..............................21 2 Sissejuhatus Kartograafia (kreeka keeles Χάρτης, chartis – 'kaart' ja graphein – 'kirjutama') on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb geograafiliste kaartide (sealhulgas gloobuste) valmistamise, uurimise ja kasutamisega. (Wikipeedia) Tänase kartograafia eelkäijaks on olnud muistsete tsivilisatsioonide poolt savitahvlitele ja koopaseintele kantud geograafilised pildid ja maastikujoonised, mis aastatuhandete jooksul on arenenud geomeetriliselt täpsete topograafiliste kaartideni. (Potter, Treikelder 2011) Sajandeid on olnud käsitsi ja trükitehnoloogiate abil valmistatud kaardid peamisteks andmete kandjateks
Sellest kirjutab Strabon: "Pärast seda, kui keegi Herostratos templi maha põletas, ehitasid elanikud teise, veel ilusama, kogudes selleka naiste ehted, ohverdades oma isikliku vara ja müües eelmise templi sambad /-/ Aleksander lubas efesoslastele tasuda endised ja tulevased kulud tingimusel, et pühenduskirja oleks raiutud tema nimi, kuid nad ei olnud sellega nõus. /-/ Ja Artemidoros, I saj. e. Kr. Efesoses sündinud riigimees ja geograaf, mainib kiitvalt efesoslast, kes ütles kuningale, et ei kõlba jumalal ehitada templeid jumalatele." Mis puutub Herostratosesse, siis tuleb tunnistada, et tolle meeletu enesearmastaja leitud koletu kuulsuse saavutamise meetod täitis sellele asetatud lootused ja viis Herostratose nime ajalukku. Kuigi Kreeka riikides keelati erimäärusega Herostratose nime mainimine ning kirjanikel ei lubatud seda meenutada isegi templi põlemisest jutustades, on
Seosed: · Ühine ajalugu (ühised teadmised, mõisted, terminid, arusaama ja käsitlusviisid). Eristama hakati alles 19. saj lõpus kui geograafia kaht haru. Kahe eraldi teadusena hakati käsitlema alles 20. saj keskel. · Kooligeograafia(s õpetatakse läbisegi) · Loodus ja inimeste elu on tugevas seoses · Ruumilised teadmised - mõlemat geograafiat huvitavad objektide paiknemise ja vastastikuse asendiga seotud küsimused · Tihe koostöö kaartide koostamisel ja kasutamisel Erinevused: · Loodusgeograafia tegeleb loodusnähtustega, inimgeograafia inimtegevusega (erinevus on mitte kirjelduste vaid seletuste tasandil) · Seletus erinev. Loodusnähtused seletuvad võrdlernisi väheste põhjustega ja seletused on palju kategoorilisemad. Inimgeograafia peab seletades arvestama palju rohkemate asjaoludega, seletus sisaldab alati mitmeid reservatsioone, "kui"-sid ning "aga"-sid ja on
geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Archimedes, kuulsaim füüsik ja leiutaja( III saj eKr) pärines Sitsiiliast, leiutas kruvi, konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid(kivi- ja nooleheitjaid), füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Hellenismiperioodi astronoomid uskusid kindlalt, et Maa on kerakujuline, arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Ptolemaios(II saj pKr) oli seisukohal, et universumi keskpunktiks on Maa. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni. 2. Muinaseestlaste usund Vägi, hing. Muinasusundi seos loodusega: animism, ohverdamine. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Vägi- arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu
Mõõtkavas 1: 42 000. Kättesaadav maaamet.ee-st. Saab võrrelda fragmentaalsust ehk kui palju on liigendatud. Johannes Gabriel Granö esimene Tartu Ülikooli geograafiaprofessor. 1919-29 geograafia instituudi juhataja. Tema esimene peateos Eestis ,, Eesti maastikulised üksused". 1919. avati geograafia osakond. Eesmärk oli tunma õppida oma maad. Pühendutakse Eesti looduse uurimisele. Granö pani käima Eesti kihelkondade uurimised. Edgar Kant kõige kuulsam geograaf, kuid ei saa öleda, et ta on loodusgeograaf. Tema doktoritöö eestlaste eluruumist. August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud
arvestamine; • kujutav kunst - kaardi oluline komponent on visuaalne esteetilisus, nii saab kunstist vajalikku abi esteetilisuse saavutamisel; • visuaalne taju - kaarte "kasutatakse" silmade abil. Hea kaart arvestab inimsilma omadusi, nägemise seoseid teiste meeltega ning ka inimpsüühikat; • ruumiandmete haldus - hea kaardi tegemiseks kogutakse, organiseeritakse ja analüüsitakse suurt andmehulka; • piirangud (map conditions) - kaartide kasutamisega seotud juriidilised küsimused, seadused, standardid, eelarvestamine jne Kaardiõpetus õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente, liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh
WGS-84 ellipsoidi alusel. Eesti territoriaalvete merekaardid on mõõtkavas 1:100 000 ja väiksemad kasutavad peaparalleeli 60 oPL, aga mõõtkavas 1:50 000 kasutatakse peaparalleelina 59 oPL ja veel suuremates mõõtkavades kasutatakse peaparalleelina mõõdistuspiirkonna keskmist paralleeli. *Selle programmiga pandi paika põhisuunised kogu Eesti kartograafiale, olulised olid järgmised lõigud: - Mõõtkavad Vajadus kaartide erinevate mõõtkavade järele oleneb nõutavast kaardi detailsusest ja kaardistatava maa- ala suurusest. Programmiga kehtestati järgmine mõõtkavade rida: G Põhimõõt Täiendav Kaardi Kaartide ru kava mõõtkava otstarve grupi p otstarve p I 1:50 Rajatiste 1:200 ja kruntide
1. Kaardilehe number 2. Kaardi seerianumber 3. Väljaande number e trükk Seeria koosneb paljudest erinevatest lehtedest, mis kõik on sarnase kujundusega. Seeria N757 koosneb 112 kaardilehest ja katab kogu Eesti. Üksikuid lehti uuendatakse aeg-ajalt. Uuendatud kaardilehtedel muutub andmete kolmas komponent väljaande number ehk trükk. Alati tuleb kasutada kõige uuemat väljaannet, s.o kaarti, mille väljaande number on kõige suurem. KAARDI HOOLDAMINE Te peate hoidma oma kaarti võimalikult puhtana ega tohi sellele kirjutada, et kiri kaardil olevat informatsiooni ei varjaks. Kaardi paremaks säilimiseks ja temaga töötamiseks KAART KILETATAKSE. Kui kaart on kiletatud, siis saab sellele ka kirjutada. KIRJUTAMISEKS KASUTAGE SPETSIAALSEID KILEVILDIKAID (mitte pastapliiatseid). Kui hoiate kaarti märjaks ja räpaseks saamast, on selle eluiga pikem. Kaardi eluiga pikendab veel selle õige voltimine. Kui kaart on volditud nii, et ilusti
arusaama inimtegevuse ja loodusolude vahekorrast -possibilismi. N6nda on ta geograafia regiooniparadigma 16puleviija. N6nda on ta geograafia regiooniparadigma 16puleviija. Ka Vidal de la Blache nägi geograafia ülesannet regioonide eristamises, piiritlemises ja kirjeldamises. Vidalgi hindas regioonide eristamisel ja piiritlemisel klassifitseerimise formaalseid meetodeid, kuid ei pidanud neid kuigi praktilisteks. Ta arvas, et toetudes oma kogemustele, taibule ja sisseelamisv6imele ei pea geograaf läbi tegema kogu eespooltoodud tabelis näidatud tüütut ja aeglast protseduuri lihtregioonidest üle koondregioonide ja teiste vaheastmete, vaid v6ib seda märkimisvaarselt ltihendada, paljudes kohtades "nurka lõigata" ja v6rdlemisi kiiresti j6uda enim huvi pakkuvate üldgeograafiliste regioonideni. Vidal de la Blache ei soovitanud geograafil siiski mitte ainuIt loota taibule ja kogemustele, vaid näitas
Linnaväljakud teede ristumiskohtades. Väljakut ümbritsesid raamatukogud, templid, monumendid jm. Rooma kõige varasem foorum on Forum Romanum. Peaaegu igale keisrile ehitati foorum. (allikas: Helle Saue esitlus Vana Rooma ehituskunstist) gallid- rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teasel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal germaanlased- Germaanlased olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk- Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Roomlastele said germaanlased tuntuks keltide kaudu, kes nimetasid nii oma naabreid teutooni hõime.Germaanlased olid roomlastest tunduvalt madalamal arengutasemel, riike neil veel polnud, elu juhtisid hõimupealikud, kelle põhiülesandeks oli sõjaliste ettevõtmiste korraldamine. Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu,
pärast läbirääkimisi Granö. Tema sooviks on oma kabinet ja assistent. Samal aastal jõuab GranöTartusse tuues kaasa Helsingist raamatuid ja seinakaarte. Algselt plaaniti kabinet Rüütli ja Suurturu nurgale, hiljem sai asukohaks Jaani uulitsa 22. Ruumideks oli eestuba, auditoorium ja kabinet. 1920 saab geograafiakabinet uueks aadressiks praegune Vanemuise 46. Kartograafia kursusel osavõtjaid 10 ja kodumaa geo kursusel 11. Topograafia osakonna poolt Tallinnast saadakse 331 topograafilist kaarti Põhja-Eesti ala kohta. Vanemuise õppehoone ehituse algatas geoloogiaprofessor Mihhailovski. Algselt oli see planeeritud geoloogia-ja zoloogiamuuseumi jaoks. Maja valmis 1914(2014 saab 100 aastat vanaks) aastal ja alanud sõja tõttu anti hoopis sõjaväehaigla kasutusse. Ülikool sai selle enda käsutusse peale vabadussõda. Eesti geograafia ja kodu-uurimise suurimaks saavutuseks esimesel iseseisvusperioodil olid maakondlikud koguteosed.
(indoeurooplased)Asusid eeskätt elama Kesk ja Lõuna Itaaliasse. Palju erinevaid hõime: 1. Latiinid asusid elama Tiberi jõe ümbrusesse, maakonda, kuhu nad elama asusid hakati kutsuma Latiumi maakonnaks 2. Sabiinid 3. Samniidid 4. Brutid · 900. aastal eKr rändasid Itaaliasse etruskid, asusid elama Arno jõe äärde. Kohta kuhu nad elama asusid hakati nimetama Etruuriaks. · Põhja Itaalia: Appenniini poolsaar, Po jõgi · Aastatel 750-550 eKr asusid Itaaliasse elama kreeklased. Kolooniad tekkisid eeskätt lõunarannikule. Seisused Rooma riigis 1. Patriitsid 2. Plebeid: enamus olid talupojad, vähemuse moodustasid proletaarid - Need kõik olid Rooma kodanikud RAHVAKOOSOLEKUD SENAT AMETNIKUD MAAOMAMINE SÕJAVÄGI PATRIITSID Jah Jah Jah Jah Jah
Geograafias on väga tähtis andmete näitlikustamine. Koolid võivad korraldada õues õppepäevi ja õppeekskursioone. Kindlasti kasutatakse kaarte, atlasi, jooniseid, fotosid, tabeleid ja arvutis pakutavaid võimalusi. Õpikus on mõned teemad, mida ainekava ei nõua, aga mida käsitlemata on raske seletada mitmeid looduses esinevaid nähtusi ja protsesse, mis on terviku mõistmiseks vajalikud. 9. klassi õpiku 1. osas on kaks suurt kaarti: Euroopa loodusgeograafiline kaart, Eesti loodusgeograafiline kaart. Koolides kasutatakse ka Maailma atlast, Uut maailma atlast ja Eesti atlast. Nii õpikus kui ka töövihikus on need märgitud lühenditega MA, UMA ja EA. Tekstis esinevad kohanimed tuleb alati kaardilt või atlasest üles otsida, ka siis, kui arvad nende asukohta teadvat. Et kohti lihtsamini leida, on soovitatav kasutada kohanimede registrit, kui see on atlase või kaardi juures olemas
o Esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või andmebaasina, toomaks välja ruumilisi seoseid, teemasid tervikud; o Transformeerivad esitusi, sobitades neid muude tervikute ja seostega; o Opereerivad nende esitustega, tekitamaks uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi seoseid, sulandades erinevaid andmeallikaid. Vaatenurgad · Kartograafiline rõhutab kaarti kui GISi peamist komponenti.Andmed tulevad kaardilt ning tulemused väljastatkse kaardile. Suurt rõhku pannakse väljundi graafilisele ja kartograafilisele kvaliteedile. Kasutavad kartograafid ja planeerijad. · Kartigraaf ootab GISilt: raster- ja vektrokujul kaarte, trükifaile kõrge eraldusvõimega filmiplotteritele, kvaliteetseid fonte, oskust muuta andmete projektsiooni.Korralik andmebaasiside pole oluline.
Archimedes - vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Kuigi tema elust on vähe teada, peetakse Archimedest üheks antiikaja juhtivaks teadlaseks. Ta pani aluse hüdrostaatikale, staatikale ning tegi kindlaks kangi taskaalu seadused. Tema nimele kuuluvad mitmed uuenduslikud masinad, seal hulgas erinevad piiramismasinad ja kruvipump, mida tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. Lisaks leiutas ta katapuldid e. kiviheitemasinad. Ptolemaios - Klaudios Ptolemaios oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi (maa universumi keskpunkt) peamiseks kinnistajaks. Tundis taevakehade liikumist, et maa on kerakujuline. Koostas esimese maailmakaardi. ITAALIA ESIMESED VALITSEJAD Dateeri e. määratle seg ja iseloomusta: Etruuria õitseaeg (saj) - 7. - 6. saj eKr. Valitses Dionysios (saj) - 1.saj eKr (vist
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kreeka Referaat geograafiast Koostaja: Liisi Sepp Klass: 9b Juhendaja: Maigi Kärgenberg Tallinn 2009 2 Sisukord SISUKORD................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................4 GEOGRAAFILINE ASEND....................................................................................... 5 AJALUGU..................................................................................................................6 LOODUS .................................................................................................................10 RIIGIKORD............................................................................................................
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
