) Kell 12.15 Antoinette hukati. Tema pead näidati hõiskavale rahvale. Antoinette ja Louis XVI maeti massihauda tänapäeva Madeleine'i kiriku lähedale. Kui Bourbonide dünastia taastati, siis üritati leida ka ka nende surnukehad. 21. jaanuaril 1815, rohkem kui 20 aastat pärast Antoinette surma, kaevati üles viimase põrm ning see maeti basiilikas St. Denise kiriku krüpti, mis oli traditsiooniline Prantsuse monarhide viimne puhkepaik. 8. Missuguseid barokile ja klassitsismile omaseid tunnuseid leiad filmist? Versailles'i lossis Prantsuse stiilis pargikujunduses on levinud kujunditeks pügatud puud ja põõsad, mustrikujuliselt rajatud lillepeenrad ja kaunistuseks purskkaevud. 9. Kes oli filmi looja? Lisainfo loomisloo kohta. Filmi looja oli Sofia Coppola. Loomisloo kohta nii palju, et ta ei tahtnud enda sõnul teha tavalist eluloofilmi. Ta tahtis teha enda kunstinägemuse järgi midagi erinevat. Coppola kaamera oli argiselt seatud keset 18
Klassitsism 18 saj 1) Euroomast levis klassitsism ka Ameerikasse, kestis 19saj, 30dateni. 2)Jäljendati antiiki. Jaguneb *varaklassitsism 1760- 1800 *kõrgklassitsism 1800-1830 3)Prantsusmaa, Itaalias ja SBs ilmnes klassitsism juba barakoajastul. 4)Kuna Inglismaal barokki pm polnud, siis seal jätkus pallodionism, mis oli väga sarnane klassitsismile. 5)Ehitustüübid: sakraalhoone, eeskätt kuppelkirik, tetrihoone, muuseumihooned, seltsimajad, lossid, mõisad, pargipaviljonid. 6)Ehitusmaterjalid: kivi teliskivi, malm, hakatakse valmistama kunstmarmorit. 7) Ehitustehnika: eelnevate perioodide oma täiustub, metalltarindid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist 8) Huvi antiigi vastu tekkis tänu väljakaevamistele, valgustusfilossfide teosed.
Seda kõike leidus Antiik- Roomast. Suurimaks arhitektuuriliseks erinevuseks on see- kui renessanss järgis keisrite Rooma antiiki, siis klassitsism avastas väljakaevamsite käigus kreekat kopeeriva rooma antiigi, mis oli rahulikum ja vaoshoitum. Kuigi renessanssi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga (vastupidiselt klassitsismile kus arhitektuur ei teeninud enam religiooni). Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi (eeskujuks Rooma Panteon). Klassitsistlikku arhitektuuri iseloomustab eeskätt ehitise massiivne terviklikkus, sümmeetria, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Fassaadide ilmestamiseks kasutatakse portikust, orderit, friisi, frontoone, krohvrustikat. Fassaadi
Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) Jean Auguste Dominique Ingres. Half-figure of a Bather. 1807. Oil on canvas. Musée Bonnat, Bayonne, France. Taas hakati kujutama akti (siiski enamasti vaid antiiki). Tegevus koondatud esiplaanile. Jean Auguste Dominique Ingres. Jupiter and Thetis. 1811. Oil on canvas. Musée Granet, Aix-en-Provence, France. Klassitsismile omaselt eeskuju antiigist. Maali sisse toodud kirjanduslik süzee. Jean Auguste-Dominique Ingres. Portrait of Francois-Marius Granet. 1807. Oil on canvas. Musée Granet, Aix-en-Provence, France. Klassitsismile omane portree kujutamine. Tegevus koondatud maali esiplaanile, tagaplaanil vähe detaile.
Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. 1.1 Arhitektuur: Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme.
ampiirstiilis mööblikomplekt. Puidust varaklassitsistlik ühekorruseline Einmanni mõisahoone on valminud 1820. aasta paiku, olles Eesti üks stiilsemaid puitklassitsismi esindajaid. Hoone fassaadi keskosas paikneb nelja sambaga portikus, millel on kolmnurkfrontoon. Nii frontooni kui ka räästakarniisi kaunistab hammaslõige KÕRGKLASSITSISM EHK AMPIIRSTIIL Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone. Saku mõisa peahoone Raikküla mõisa peahoone
Klassitsism Kunstistiil 1750 – 1830 Klassitsism Sai alguse Prantsusmaal Arhitektuuriansambel Mitmest hoonest koosnev kompleks ETK Ekspositsioon, töötlus, repriis – sonaadivormi osad! Klassikaline Kunst, mis kestab üle ajastu Classicus Ladina keeles: eeskujulik, korrapärane Antiikkultuur Eeskujuks klassitsismile Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm Reekviem Surnute mälestuseks pühendatud, leinamissa Ooper Võis olla tõsine või koomiline Sümfoonia Alusepanijaks on Haydn Keelpillikvartett Alusepanijaks on Haydn Sonaadivorm On alati sonaaditsükli 1.osa ülesehituseks Valgustajad Filosoofid, panid aluse klassitsismile
jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova (1757-1822) ning taanlane Bertel Thorvaldsen (1768-1822). Arhitektuur Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele, mis ulatusid üle 2-korruse, toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe, kasutati ka ümarkaari ja kupleid. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria, rangus ja korrapära jätavad
ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Üldiselt Eesti klassitsismist. Kõrgklassitsismi ajajärk saabus Eestis ligikaudu aastail 1800-30, kui antiikeeskujud olid paljudel juhutudel baroksed lopsakused arhitektuuris pea täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, nt majandusruumide ustel asuvad oinasarvhinged, ukselingid ning sepistatud aknahaagid. 1840tel aastatel hakkas klassitsismile tasapisi lisanduma teiste stiilide elemente ning aniikeeskujudest enam detailides täpselt kinni ei peetud. Sisse tuli nt kaarmotiiv. Seda ajajärku nimetatakse hilisklassitsismiks, mis sillutas
vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus
Romantism Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas 19.sajandi teise veerandi.Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes- klassitsimis on esikohal mõistus, romantismis süda. Kunstnik väljendas om tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsimist täielikult erinev- pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised anrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Prantsusmaa Prantsusmaa oli romantismiaja kunstis juhtiv maa. Siin avaldus eriti ilmekalt pettumine kaasaja poliitilises elus.
vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus
Romantism on 19. sajandi kirjanudse ja muusika vool, mis tekkis seoses: RAHVUSRIIKIDE ja KULTUURI tekkega KODANLUSE sünniga SUUR PRANTSUSE REVULUTSIOON NAPOLEON Vastureaktsioon valgustusele, pilk oli pööratud tulevikku, pärast antiiki ja keskaega, püüti vastanduda klassitsismile Loodus oli tervik, romantikud nägid elu ja hingestatust 2 suuna: UNIVERSAALROMANTISM RAHVUSROMANTISM Eelistati tundeid meloodia MAAILMAVALU ; PESSIMISM ; ERANDLIKKUS ; DEMOKRATISM ; KONTRAST ; MINEVIKU IDEALISEERIMINE; FANTASTIKA ; EKSOOTIKA Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas
Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte Totalitaarse ideoloogia surve. Esindajad: Enn Roos, Arnold Alas ,,Peeter Tarvas, August Volberg ja A. Vlassov . Graafika:Võimude surve, Stalinism Mõjutati kunstnikke otsese terroriga-küüditati ja vangistati Pidi jäljendama nõukogulikku realismi Esindajad:Oskar Raunam, Priidu Aavik, Viktor Karrus, Ilmar Kimm dogmades
Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur: Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme.
Antiikaja eeskujul ilmnesid kõige selgemalt klassitsislikus arhitektuuris. Sageli kujundati hoone sissepääs nagu kreeka templi esikülg, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitssisliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. Klassitsismi sisekujundus Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud. Klassitsisliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mida eriti armastati Klassitsism Eestis Perioodi 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Perioodi 180030 (osalt ka 1840)
ajastuga kooskõlas Tema heliloomingut tunnustati Bach ja Händel seisavad ajateljel kõrvuti, kuid esimene vaatab seljataha, teine ette Oli I vabakutseline helilooja Elust Sündis Halles Saksamaal (Eisenachi lähistel) On nii saksa kui inglise rahvushelilooja, sest alates 1712 elas Londonis 1719 1723 oli Londonis ooperiteatri juht Sünnimaja Looming I helilooja, kes ühendab Euroopa eri muusikakeeled universaalseks tervikuks (so iseloomulik klassitsismile!) Instrumentaalzanrid: Kontserdid, concerto grossod, süidid ("Tulemuusika", "Veemuusika") MK "Tulemuusika" Vokaalsümfooniline muusika Üle 40 ooperi ("Xerxes", "Alcina", "Agrippina", "Rinaldo") Üle 30 oratooriumi ("Messias", "Juudas Makabeus", "Iisrael Egiptuses") - milles seisneb erinevus Bachist? Händel keskendub väljaspool kirikut toimuvale, rahvale, selle vabadusepüüetele (võimsad koorinumbrid) Ooperid
varem. Eestis oli kaks tähtsamat keskust Tallinn ja Tartu. Tartu jaoks oli oluline, et seal 1802 taasavati ülikool. Ülikooli juures asus tegutsema ka joonistuskool (=esimene kunstihariduse omandamise võimalus Eestis!) Vene riigi pealinnas Peterburis rajati üsna suurejoonelisi klassitsistlikke ehitisi, kuid Eestit mõjutas see vähe. Eesti jaoks olid olulisemad sidemed Saksamaaga ja kohalikud traditsioonid, mis tõttu Eesti klassitsismile on omane lihtsus, kainus ja praktilisus. II Arhitektuur Just arhitektuuris avaldub klassitsistlik stiil kõige ilmekamalt. Iseloomulikud jooned on: · sümmeetria · lagedad, kaunistusteta seinapinnad · sammasportikus (=eeskoda) · pilastrid (4-nurkse läbilõikega poolsambad) Üks varasemaid klassitsismi näiteid Eesti arhitektuuris on kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas (ehitati 1767-1773). See on välisilmelt veel üsna
Romantism · 19. saj. 30.-ndatel aastatel saab Prantsusmaal alguse uus kunstistiil · Nimetus: "romantism" tuli kirjandusest üle kunsti. · Täielik vastand klassitsismile- ratsionaalsele maailma- käsitlusele. · Romantism taotles loomingu ja isikuvabadust, seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemuse. · Uus teema maalidel oli surm (õilis on surra) · omane on kriitiline, arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu · ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. · Uus teema maalidel oli surm (õilis on surra) Romantismi maalikunstnikud
mõis jääb kaasajal Viljandimaale Kõpu valla territooriumile. 1805. aastal siirdus mõis von Strykide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Stryk. Mõisa esinduslikklassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone oli keskelt ja tiibade osas kahekorruseline, vaheosades aga ühekorruseline. Kesk- ja külgrisaliitidel on klassitsismile omased kolmnurkfrontoonid. Keskrisaliidil on need kaunistatud veel hammaslõikeliste friiside ning segmentkaarse aknaga. Hoone keskosa ilmestavad lisaks veel joonia kapiteelidega pilastrid. Peasissekäigu ees on lahtine sammasrõdu. Kõpu mõisahoone on peaaegu äravahetamiseni sarnane Tartumaal samal ajal püstitatud ja sama arhitekti kavandatud Kuremaa mõisahoonega. Ka Teises maailmasjas hävinud Vesneri mõisahoone sarnanes paljudes kujundusdetailides Kõpu mõisaga.
kaunistused reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ehk girlandid ja kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisem ajajärk on ampiirstiil. Klassitsistlik maalikunst lihtne ja selge kujutamislaad, ülevad ja õpetlikud teemad, inimesed maalidel meenutavad pigem skulptuure. Värvid tuhmid ja varjunditeta. Jacques Louis David, Jean Auguste Dominique Ingres. Romantism iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine, loobumine klassitsismile omastest vormipiirangutest. Meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Sageli õhkub rahutust, jõudu ja liikumist. Erksad värvid ja hoogsad pintslilöögid. Ainestiku valimine ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Eugéne Delacroix. Historitsism ehituskunstisuund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme. Rõivamood frakk koos alamrahva riietusest võetud püksitüübiga meestemoes.
Kunst 19. Ja 20. Sajandi vahetusel. Kunst muutus MITMEKESISEMAKS: · Kuna osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. · Kuna sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. · Kuna haritlased jagunesid erinevate ideoloogiate pooldajateks Uusromantismi ideoloogia kujunes välja, sest pettuti kaasajas, arvat, et teaduse ja tehnika areng polnud muutnud ühiskonda humaansemaks ega teinud inimesi õnnelikumaks! Kunsti ei näind uusromantistid enam kui teaduse liitlaste vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste
ROMANTISM- 19saj subjektiivne kunstivool, vastukaaluks klassitsismile- ratsionaalsele maailmakäsitlusele. Romantistid ütelvad, et inimene peab olema isiksusena vaba et luua. Ei tohi järgida vana, tuleb luua uus suund (oma isikupära). Maaildel ei tohi lobiseda. Tähtis on fantaasia. Romantsimil oli palju viljelejaid. Vaadati keskaega, neid huvitas religioon. Uus teema oli surm (õilis on surra)- tuberkuloos. PRANTSUSMAA- Theodore Gericault/ Eugene Delarix. Gericault suri noorelt- ei kujun välja. Oli akad hariduse saanud. Taastas 17 saj maali trad
Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal Muusikas rajasid klassitsismile teed antiikmütoloogiat ja -kunsti idealiseerivad itaalia opera seria (nt. A. Scarlatti) ja eriti prantsuse lüürilise ooperi viljelejad (J.-B. Lully). Haripunkti jõudis klassitsisim eelkõige Glucki ooperiloomingus, seejärel Ciini klassikute Haydini ja Mozarti muusikas ning Beethooveni varaseis teoseis. Püüdes tõusta kõrgemale argisusest, püriti üldistavuse ja vormi tasakaalukuse poole, välditi rahvuseripära (nt. Mozarti Hispaania-
Eerik Haamer. Perekond vees. 1940 Elmar Kits. Öine habaneera. 1944 GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff. Paristaja-poeg ja Vanapagan. 1951 SKULPTUURI ESINDAJAD Enn Roos Arnold Alas Enn Roos, Arnold Alas. Tõnismäe monument. 1947 ARHITEKTUUR Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte. Totalitaarse ideoloogia surve. ARHITEKTUURI ESINDAJAD Peeter Tarvas August Volberg A.Vlassov Peeter Tarvas, August Volberg. Kino ,,Sõprus" Tallinnas. 1955 A.Vlassov. Elamukvartal Tallinnas Tartu maanteel. 1954 KOKKUVÕTE Peamiselt mõjutas kunsti Nõukogulik ideoloogia. I Nõukogude okupatsioon põhjustas muutusi Eesti kunstis.
isegi mööbel valmistati seesugusena, kui ta oli Pompejis kunst pidi olema õpettir ning võtlema panede vastu. Süzzeed ülitasid vaprust. Inimeste kehavamid maaliti noolikat välja Näided: Tartu Ülikooli peahoone Helsingi Südalinn ROMANTISM Kujunes Prantsusmaal 19 saj. 2 veerandil romantism ehk romantiline Romantism on raskem märetleda , sest reeglite asemel rõhutasid kunstnitud oma isikupära tähtis oli kunstniku sisetunne Imetletakse keskaega Tekkis vastukaalus külmele klassitsismile. Tundakse huvi eksootiliste maade ja ajaloo vastu. Romantismi eelkäiaks oli saksa ja inglise mostikumaal Nõided: ARHITEKTUUR Tartu Jaani kirik Parlamendihoone Londonis REALISM 19 saj. Keskel kujunes ehaalisid ainult seda , mida nad nägid. Kõige tähtsam oli tõde ehaalisid otse looduses. Kujutab igapäeva elu ehaalid mõjuvad nagu ajaloodokumendid. Näided: МAALID J.Köler – Autoportree J.Köler – ema portree IMPRESSIONISM ehk muljete kunst , kujunes 19 saj. pr.k
Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldaselt laiu seelikuid lubada. 4. Arhitektuur Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul. Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY .
õigus vabadusele ja võrdsusele. Ühiskonna ainsa arenguvõimalusena nähti liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu lihtsate vormide juurde. Rousseau tegeles aktiivselt ka muusikaga komponeeris mitmed ooperid, näiteks ,,Galantsed muusad" ja ,,Külatark", tegeles notatsiooniküsimustega. Just Rousseau on andnud oma "Muusikasõnastikus" tabava iseloomustuse klassitsismile eelnenud ajastu muusika stiilile barokile (Vt. Siitani õpik lk. 267). Haydni hilisperioodil valminud monumentaalsed oratooriumid ,,Loomine" ja ,,Aastaajad" on kantud roussoolikust religioonikäsitlusest ja rahvalikust väljenduslaadist. Saksa filosoofid tõid välja uue mõiste ,,kultuur" ja kõnelesid rahvaste kultuurilisest võrdõiguslikkusest. Johann G. Herderi kultuuri-ideed kandis 2
peredviznikuteks. See ühiskonnakriitiline grupeering maalis sageli tuhmide toonidega ja sotsialismi ajal kujunes nende loomingu põhjal sotsialistlik realism. Suurim kunstnik oli nende hulgas Ilja Repin, kes kujutas kaasaegseid ja Venemaa ajalugu. Teine vene realist oli ajaloo tõetruu maalija Vassili Surikov. 19. sajandi lõpus oli realism laialt levinud ja aitas igati kaasa fotograafia arengule, kus lisaks täpsele jäädvustamisele hakati ka fotolavastusi looma./// Romantism:Vastukaaluks klassitsismile kujunes omalaadne fantaasiarikas maailmavaade: paranähtustest huvitumine, tunnetuslik maailma kompamine. Kunstnikud arvasid, et ainult loovinimesed suudavad oma eriliselt arenenud meelte abil universumit mõista tekkis boheemlus. Arhitektuuris jäljendati mingit seni esinenud stiili, seda kaasaegsete tehniliste võimalustega täiustades, tekkis historitsism. Teine suund ehituskunstis oli ekletika: kõikvõimalikke stiilide koos kasutamine
Romantism Romantism on kunsti suund, mis tekkis Saksamaal, 18. sajandi lõpus vastukaaluks klassitsismile. Romantismi tunnused on: sisaldab müstikat, peategelane on erak, palju emotsioone, loodus aitab meeleolusid luua, (tavaliselt) traagiline lõpp, peategelase üleidealiseerimine. Kirjanikud: Walter Scott, James Fenimore Cooper, Victor Hugo. Kunstnikud: Thomas Cole, Eugène Delacroix, Théodore Géricault. Heliloojad: Wolfgang Amadeus Mozart, Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven. -----------------------------------------------------------------------------------------------------
Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. 2. Bohmeemlus romantismiajal alguse saanud üks osa kunstnikest, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuks olemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. 3. Mis toimus romantistlikus arhitektuuris ? · Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. · Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutame. 4. Mis on historitsism ? ...on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul ( neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. 5. Mis on eklektika ? 19
vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus
Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada. ARHITEKTUUR Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY .
Martin Kleini monument Asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Viljandimaa mõisad: Heimtali mõis Heimtali mõisakompleks asub Raudna ürgoru lõunaserval. 19. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab klassitsistlik peahoone, valitseja-maja, ringtall- maneez ja viinaköök. Kärstna mõis 19. sajandi keskpaiga klassitsismile omase ehitusstiiliga mõisahoone. Õisu mõis Õisu mõisat peetakse Viljandimaa pärliks just 17601770. a. klassitsistlikus stiilis ehitatud härrastemaja, kõrvalhoonete ja kauni inglise stiilis pargi tõttu. Viljandimaa kirikud: Halliste Püha Anna kirik Halliste kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15.saj. II poolest. Karksi Peetri kirik Keskajal oli Karksi
Sellest ajast prineb Euroopas tavapraseks jnud nn. karplava. Rmekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mngis philiselt vljas; rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat tpi, improviseerisid: mtlesid teksti vlja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks. Hispaania nitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning
• poja tagasitulek“ KLASSITSISM 18.saj. – 19.saj • 18. sajandi teine pool kuni 19. sajand • Prantsusmaa • Akadeemiline kunst Põhitunnused • Eeskujuks antiikkunst, vaadati skulptuure, sest maale sellest ajast polnud säilinud • Joonistuste tähtsus • Värv tagaplaanil • Eeskujulikud ja õpetlikud teosed • Kangelaslikud stseenid Lõpu aastad • Liiga ranged ettekirjutused ja külm kaalutlus tekitas vastuseisu • Hakkas arenema romantism, mis vastandus klassitsismile Näited • Jacques Louis David ‘’Marat surm’’ ‘‘Horatiuste vanne’’ ROMANTISM 18.saj. - 19.saj. • Hakkas tekkima 18.sajandi teises pooles, üle Euroopa levis 19. sajandi alguses • Sõltumatu kunst, vastandus klassitsismiga • Klassitsistlik rahu ja tasakaal asendus dünaamika ja kirgliku tunneteavaldusega • Ainestik romantilised kirjandusteosed, ajalugu ja legendid • Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa ja Hispaania
maali vannisoleku ajal reetlikult mõrvatud revolutsiooni juhist Marat´st. Napoleoni võimuletulekul läks kunstnik üle keisri pooldajate leeri, luues hiigelsuuri maale keisri ülistuseks. Näiteks on tema "Napoleoni kroonimine" üle 6 meetri kõrge ja üle 9 meetri lai. Tänapäeval pakuvad need õõnsalt paatoslikud teosed aga üpris vähe, hoopis kõrgemalt hinnatakse nüüd Davidi loodud portreid. Jean Auguste Dominique Ingres (17801867) jäi oma pika elu lõpuni truuks klassitsismile. Ta oli haruldane joonistaja, samuti lõi ta väga kauneid portreid ja naisakte idamaises ümbruses (aktiks nimetatakse kunstis alasti inimest kujutavat teost). Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti edasisele arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis tema kõrval olid juba tärganud
võeti sealt eeskuju. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Tuleneb kreekakeelsest sõnas ,,classicus"- esmaklassiline, parim. 2. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid kolmnurkseid viile ja ümarkaari. Ehitised olid sümmeetrilised. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, tasakaal. Tartu linna näited: Vana anatoomikum, Tähetorn, Tartu Ülikooli peahoone (arhitekt J.W. Krause). Eesti klassitsismile on omane lihtsus, kainus, praktilisus. 3. Eestis 18. saj. Lõpul ja 19. saj. Alguses elanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased. Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad peamiselt linnavaadet, portree- ja maastikumaale, lõid altari- ja vähesel määral ka mütoloogilise sisuga maale. 19. saj. II veerandist hakkasid nad huvi tundma Eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsamad: · Gustav Adolf Hippius (Nt. Eesti pruut) · Carl Timoleon von Neff (Nt. Eesti talunaine lapsega)
cis-moll "Kuupaistesonaat", f-moll "Appassionata". Sageli virtuoossust nõudvad ja tehniliselt keerukad. Sümfooniad: kokku 9. Stiil on dramaatiline, heroiline. Ülev väljendus vs. loogiline ülesehitus. Laiendas klassikalist orkestrikoosseisu ja ka sümfoonia ülesehitust, tõi sisse vokaali jne. Asendas III osa, menueti, skertsoga, eemaldas avamängu (III. sümfoonia ), muutis vormi neljaosaliseks. Osad pole selgelt eraldunud, vaid neid ühendab mingi motiiv. Esimesed sümfooniad veel klassitsismile lähedased, alates III hakkab kujunema romantismiajastu sümfoonia. Tuntumad: V sümfoonia c-moll; VI sümfoonia F-duur "Pastoraalne"; IX sümfoonia d-moll ("Ood rõõmule"). Esimesed kaks on vastandid ja peegeldavad väga täpselt Beethoveni vastandlikku sisemaailma. Tähtsus: Beethoven juhatab muusikaajaloos sisse romantismiajastu ta võtab kokku klassitsismi ja loob romantismi põhiideed. Lõi uusi zanreid, mille vormikäsitluses järgiti ka hilisemas romantismis Beethovenit
Teosed pidid olema ÕPETLIKUD ja EESKUJU ANDVAD ·Külm, klassikaline ilu, kirgedest vaba ·Asketism, lakoonilisus, vähe detaile Marie-Denise Villers "Madame Charlotte du Val d`Ognes" ARHITEKTUUR Sümmeetrilised, Siledad seinapinnad Fassaadi keskosa nagu Kreeka tempel Pariisi Madeleine´i kirik kreeka templi koopia AASPERE MÕISAHOONE Virumaal PIRGU MÕISAHOONE klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, ARHITEKTUUR AUVÄRAVAD, VÕIDUKAARED (otstarbeta ehitised) J. F. Chalgrin. Tähe triumfikaar 1806-1837 Pariis. Napoleon I tellitud
Hellensimi kultuuriline mõju Idamaade ja läänepoolseile rahvaile oli paiguti väga sügav, kuigi eriilmeline. Hellensitlik kirjandus tekkis polisliku korra lagunemise ja paljusi rahvaid ühendava Aleksander Suure riigi moodustumise ajal. Peamine viljelemise koht oli demokraatliku polise asemel monarhi õukond ja see määras kirjanduse sisu. Teadmine, et sõltutakse kuulsast minevikust, viis mineviku järeleaimamisele, keelelisele klassitsismile ja nn. õpetatud luuletaja (poeta doctus) tekkele. Uut laadi kirjanduse vajadus pani aluse uutele kirjandusvormidele. Hellenistliku kunstistiili peatunnused on ehitus- ja kujutava kunsti põimumine, skulptuuri ja üksikhoone ning arhitektuuriansambli kujundamine koos ümbritseva alaga. Selles kajastus ühiskonnaelus toimunud muutus: linnriigi asendumine ulatusliku ala hõlmava riigiga. Sise- ja väliskujundus eristusid üha suuremal määral, iseloomulik oli looduses ja
· Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. · Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus · Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme · Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. · Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. · Ornamendid olid taas sümmeetrilised. Ääsmäe mõisa varaklassitsistlik interjöör Roosna-Alliku mõisa interjöör Klassitsism Prantsusmaal
Samuti on selles stiilis maju Tallinnas. Tartu Ülikool Kõigist klassitsismiajastul Eestis töötanud arhitektidest on maailmas kõige kuulsam ilmselt Carl Ludvig Engel. Ta oli 1809-1814 Tallinna linnaarhitekt. Eelkõige sai Engel tuntuks aga Helsingi Senati väljaku kujundamisega, millest kujunes üks stiilsemaid klassitsistlikke linnakeskusi. Sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Ornamendi elemendina kasutati tihti vaniku ja nn. trofeekimbu (lipud, mõõgad, kiivrid) motiive.
repertuaarist täiesti kadunud, ei kujuta nad endast siiski igihaljaid teoseid, vaid ennekõike ooperiajaloo kuulsusrikkaid tähiseid. Tema teistest tuntud teostest peale "Orpheus ja Eurydike" oli veel "Iphigeneia Aulises", "Alceste", "Armida". Klassitsismiajastu tõi kaasa päris palju muudatusi muusikas. Kõige märgatavam oli muusika muutumine lihtsamaks ja selgemaks. Peale kolme Viini helilooja Mozart'i, Haydn'i ja Beethoven'I, lisas klassitsismile värvi ka Christoph Willibald Gluck. Kasutatud kirjandus: internet http://www.karadar.com/Worterbuch/gluck.html B. Pokrovski "Vestlusi ooperist"
Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi Tardunud ja teatraalsed poosid Ülesehitus tasakaalukas, sümeetriline ja rahulik Pildil on esimene ja tagumine plaan Kuulus kuntsnik Jacques Louis David Jacques Louis David "Horatiuste vanna" http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/david/pilt/02 _david_horatiused.jpg Romantismi ajalugu Romantism on kunsti suund, mis tekkis Saksamaal, 18. sajandi lõpus vastukaaluks klassitsismile. Romantismi üldtunnused Tundeline Unistuslik Iga kuntsniku kordumatu isikupära Fantaasiaküllane Luuleline Sisaldab müstikat Traagiline lõpp Romantismi maalikunsti omadused Teemad olid dramaatilised Dünaamika ja kirglik tunneteavaldus Värvid võeti uuesti kasutusele Romantismi kuntsnikud Theodore Gericault (1791-1824) Eugene Delacroix (1798-1863) Caspar David Friedrich (1774-1840) Romantismi maalid
vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus
1564). Veneetsia arhitekt Andrea Palladio (1508-1580) võttis kõige otsesemalt eeskuju antiikarhitektuurist. Oma hooned kaunistas ta rohkete sammastega ning püüdis nad kujundada väliselt nii harmooniliste ja sümmeetrilistena, et tõi sageli ohvriks siseruumide otstarbeka paigutuse. Palladio teostel on tohutu mõju hilisemate aegade arhitektuurile, eriti klassitsismile. Pildil Andrea Palladio "Villa Rotonda". Maalikunst Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi.. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal
Romantism 1.19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani · 2. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik · Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule · Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust 3. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o
Konspekt 1. Euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18.saj lõpp ja 19.saj algus, mis lähtub looja tunnetest. Vastandub teravalt klassitsismile, mis seadis esikohale inimmõistuse. 2. Kunst avaldus peamiselt maalikunstis ja graafikas, kasutati vähem skulptuure. Ainestik: kirjandus teosed, eksootilised maad. Ei moodusta ühtset stiili. Nt. William Turner (1775-1851) „Matused merel”. Kirjandus: sõna „romantism” tuleneb 17.-18.saj kirjandusest, seondus nüüdki romaaniga.(fantastika, tundelisus) Saksamaal tegutsesid kirjanduslikud liikumised. Huvi rahvapärimuste vastu. (Vennad Grimmid) Kirjanikud: Balzac, K.J
oli mõeldud just selle kiriku ehituse rahastamiseks. Veneetsia arhitekt Andrea Palladio (1508-1580) võttis kõige otsesemalt eeskuju antiikarhitektuurist. Oma hooned kaunistas ta rohkete sammastega ning püüdis nad kujundada väliselt nii harmooniliste ja sümmeetrilistena, et tõi sageli ohvriks siseruumide otstarbeka paigutuse. Palladio teostel on tohutu mõju hilisemate aegade arhitektuurile, eriti klassitsismile. Renessansi suurkujusid · Sandro Botticelli (1447-1510). Sai kuulsaks mahedate madonnapiltidega. "Primavera" ("Kevad") ning "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid · Leonardo da Vinci (1452--1519) Kuulsaim maal "Mona Lisa" (ehk "Gioconda") L
annaabi.ee 
