püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve), KLASSIVAEN (teise klassi vastu), poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised). Klassile on iseloomulik EKSPANSIOON - allasurutud klassi (talupojad, töölisklass) huvid leiavad mõistmist teiste klasside ja kihtide ( feodaalid, kodanlus, intelligents) esindajate seas, kes sageli töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest. KONFLIKTITEOORIA
tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks. Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted on peamine telg, mille ümber jaotub poliitiline võim ja millest sõltub poliitiline organisatsioon. Poliitiline ja majanduslik võim on omavahel lähedalt seotud.
määratlust. Samuti kasutatakse mitmesuguseid SESi (sots.öko. staatus) indekseid. Kõik need meetodid põhinevad üksikindiviidi tunnustel ja on seega paljudele sotsioloogidele kasutuskõlbmatud. Konfliktiteoreetilisest käsitlusest väljakasvanud lähenemine keskendub inimese töökohale, st tootmise sotsiaalsetele suhetele kus inimene asetseb tootmisprotsessis ja suhetes teiste inimestega, palju kontrolli otsuse langetamise üle jnejne. 6. Klassiteadlikkus ja klassiteadvus (117-118) Klassiteadvus tekib siis, kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistel eeelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve vastuseisvatena teiste klasside klassihuvidele. Enamikke kasvatatakse üles arusaamas, et üh.-s pole olemas sots. klasse. 7. Staatuse omandamine: klassi immobiilsus, staatuse omandamise põhimudel (119- 121) Klassi mobiilsus tendents, et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi
areng, teadmiste kasv, rahvaarvu kasv) Tootmissuhted arenevad aga hüppeliselt Tootmissuhete areng jääb tootmisvahendite arengust maha Seega uute tootmissuhete teke eeldab vägivaldset revolutsiooni Klassivõitlus Klassivõitlus on ajalugu edasiviiv jõud Klassihuvid o Valitseval klassil: oma eeliste säilitamine o Allasurutud klassil: valitsema klassi kukutamine Klassiteadvus – teadlikkus oma huvidest Emile Durkheim (1858 – 1917) Sotsiaalsed faktid Inimesest sõltumatud, üks inimene ei saa sotsiaalset fakti muuta Suruvad end inimesele peale, püüavad teda Sotsiaalsed faktid Sotsiaalne morfoloogia – elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised Institutsioonid – majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus Kollektiivsed kujutelmad – keel, kunst, religioon, teadus, müüdid Kollektiivne teadvus
Tootmisviiside vaheldumine: · Ürgühiskond-klassideta ühiskond · Orjanduslik-orjad ja orjapidajad · Feodaalne-talupojad ja mõisnikud · Kapitalistlik-töölised ja kapitalistid · Sotsialistlik-klassideta KLASSIVÕITLUS · Klassivõtlus on ajalugu edasiviiv jõud · Klassihuvid -Valitseval klassil: oma eeliste säilitamine -Allasurutud klassil: valitseva klassi kukutamine · Klassiteadvus-teadlikkus oma huvidest Emile Durkheim Sotsiaalsed faktid: Inimestest sõltumatud ja suruvad end inimesele peale, piiravad teda. Sotsiaalsed faktid · Sotsiaalne morfoloogia-elanike arv,tihedus,paiknemine: teed ja ehitised · Institutsioonid- majandus,poliitika,seadused,kunst,religioon,teadus · Kollektiivsed kujutelmad-keel,kunst, religioon,teadus,müüdid Kollektiivne teadvus · Moodustub individuaalsete teadvuste baasil
moodsat ühiskonda käsitlev mõttesuund, mida võib kirjeldada kui lääne markismi. Tegemist on katsega tõlgendada ühiskondliku moderniseerumis protsessi kaudu modernse subjekti olukorda tulevikuna, sealhulgas tema isiklikku ja kultuurilist mõõdet, ning anda sellele tõlgendusele väljendus poliitilises tegevuses. Lääne markism sündis 1922. aastal, kui György Lukacs kirjutas teose ,, Ajalugu ja klassiteadvus". Kaks mõtlejat, kes on lääne markismi samavõrd otsustavalt mõjutanud, on Ernst Bloch ja Walter Benjamin. Poliitika filosoofia Selline normatiivne nõustumine demokraatlikult üles ehitatud kapitalismi baasinstutsioonidega peegeldub ka poliitikafilosoofia taasavastamises sajandi teisel poolel. Strukturalism ja poststrukturalism Strukturalism, mille vaimseks koduks 1950. ja 1960. aastate Pariis, on põhimõtteline vastand
Konfliktiteoreetilisest käsitlusest väljakasvanud alternatiivne lähenemine keskendub inimese töökohale, s.t tootmise 3 sotsiaalsetele suhetele. Küsitakse peamiselt, kuidas paikneb indiviid tootmisprotsessis ja suhetes teiste inimestega, kuivõrd omab ta kontolli otsuste langetamise protsessi üle, protseduuride lubamise ja nende järjestamise üle. 7. Klassiteadlikkus ja klassiteadvus Klassiteadlikkus tähendab mõistmist, et sissetuleku, elukutse prestiizi ja eluviisi erinevused määravad inimese klassikuuluvuse. Oma klassikuuluvuse määratlemisel kasutavad respodendid üldjuhul standardseid objektiivseid muutujaid (haridus, sissetulek, töökoht), kuid lisaks võtavad nad arvesse tootmise sotsiaalsete suhete mitmesuguseid karakterisikuid. Klassiteadlikkuse ja klassiteadvuse vahel on põhimõtteline erinevus. Klassiteadvus
· Revolutsioon: tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas suunas (tehnika areng, teadmiste kasv jne) aga tootmissuhted arenevad hüppeliselt. Tootmissuhete areng jääb tootmisvahendite arengust maha ning seetõttu eeldab uute tootmissuhete teke vägivaldset revolutsiooni. · Kapitalismi peamine probleem: ületootmine! · Klassivõitlus - ajalugu edasiviiv jõud. Klassihuvid: valitseval klassil oma eeliste säilitamine, allasurutud klassil valitseva klassi kukutamine. Klassiteadvus teadlikkus oma huvidest. · Emile Durkheim · Sotsiaalsed faktid sotsioloogia on teadus sotsiaalsetest faktidest ning need on sotsioloogia peamiseks uurimisobjektiks.Need faktid on inimesest sõltumatud. a) sotsiaalne morfoloogia elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised b) Institutsioonid majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus c) Kollektiivsed kujutlemad keel, kunst, religioon, teadus, müüdid jne
kapitalistid) (Vikipeedia, 2013). Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted on peamine telg, mille ümber jaotub poliitiline võim ja millest sõltub poliitiline organisatsioon. Poliitiline ja majanduslik võim on omavahel lähedalt seotud. Ühiskonna ajalugu kirjeldab Marx klassivõitluse ajaloona: 1) klassid potentsiaalselt kõige revolutsioonilisem fakt kaasaja ajaloos; 2) tööandja ja töövõtja suhe on ainult jõusuhe, puudub inimlikkus ja moraalne
+ - + Kapitalist Mänedzerid Kontroll Väike- Töölised oma tööjõu üle - kodanlased (proletariaat) Kapitalist naudib omandit ja kontrollib teiste tööjõu üle. Mänedzerid, kontrollivad tööjõu üle, kuid omanike palgal. 7. Klassiteadlikkus ja klassiteadvus (117118). Klassiteadlikkus tähendab mõistmist et sissetuleku, elukutse prestiizi ja eluviisi erinevused määravad klassikuuluvuse. Klassikuuluvuse määratlemisel on kõige probleemsemad naised (kuna oma klassikuuluvuse määramisel nad määravad oma staatust: 1) abikaasast sõltumata; 2)arvestades võrdselt mõlema töökohti; 3) kasutades kaasadest kõrgemal oleva inimese staatust) . Klassiteadvus tekib kui klassi teadlikkus muutub inimese enese määratlusele ja tema poliitilistele
3 Sissejuhatus sotsioloogiasse - klass an sich (klass iseendas), inimesed kes ei mõista oma klassihuve; - klass für sich (klass iseenda jaoks), inimesed kes mõistavad millisesse klassi nad kuuluvad ja millised on nende klassihuvid. Kui töölisklass saab oma huvidest teadlikuks (st. kui tekib klassiteadvus), siis toimub sotsialistlik revolutsioon ja üleminek kommunismile. Valitsev klass kaitseb oma positsioone nii otseste vahenditega, mis ei lase allasurutud klassil oma huve realiseerida (seadused, politsei, armee) kui ka kaudsete vahenditega, mis hoiavad ära klassiteadvuse tekkimise allasurutud klassil (selleks luuakse ideoloogia ideede kogum mis õigustab valitseva kassi võimu). Emile Durkheim (1858 1917)
piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 20. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus, ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR,
piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 11. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus jm., ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. - vanuseline ebavõrdsus elatanu varjatud ja avalik diskrimineerimine - rassilisel ebavõrdsusel on isiksusekeskne grupiline või riiklik iseloom, sallimatus - staatuseline eba palk, tulud, jne - kultuuriline elu- ja käitumisstiili erinevused
kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Staatusega kaasneb alati roll kuid rolliga ei kaasne staatus (bussireisijad). 20. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus, ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise,
B.) Stratifikatsioonisüsteem, kus kihistumine lähtub eeskätt inimese töökusest ja sünnipärasest võimekusest C.) Stratifikatsioonisüsteem, mis lähtub kihistumisest varandusliku jõukuse baasil D.) Stratifikatsioonisüsteem, kus kihistumine lähtub inimese bioloogilistest omadustest 1p. Nimetage autor, kelle uurimistöös tõstatuvad sellised teemad: baasi ja pealisehituse kontseptsioon, konflikti roll ajaloo kujundamisel, võõrandumine, klassiteadvus A.) Autor on Karl Marx 1p. Rebaste ristimine, pulmad, sõdurieksam, nunnaks pühitsemine, matused. Kõiki nimetatud rituaale saab kirjeldada ühe konkreetse rituaaliteooria abil. Kes on selle teooria autor? A.) Autor on A. Van Gennep 1p. Milline autor rõhutab erinevust tihe-ja hõrekirjeldusel etnograafilises välitöös? A.) Clifford Geertz 1p. Milline väide ühtib enim Max Weberi religioonisotsioloogiliste seisukohtadega? A.) Usk on oopium rahvale. B
sotsiaalsetesse kihtidesse pannakse. Ameerikas näiteks on kõige parem olla abielus, valgenahaline ja elada perekonnas kus tööl käib rohkem kui üks inimene. Sotsiaalne klass - defineerimiseks saab kasutada inimese reputatsiooni kogukonnas, kasutada tema eluviisi või inimese enda klassikuulumise määratlust. Klassiteadlikkuse ja klassiteadvuse erinevus- klassiteadlikkus tähendab mõistmist et sissetuleku, elukutse prestiizi ja eluviisi erinevused määravad ära inimese klassikuuluvuse, klassiteadvus tekib kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve teiste klasside klassihuvidele vastuseisvatena. Sotsiaalne mobiilsus kasti ja klassisüsteem. Kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses stratifikatsioonisüsteemis paika pandud sünnimomendil. (millised on võimalused haridusele, elukutsele) Klassisüsteemid põhinevad nii omandatud kui ka omistatud staatusele
inimühiskonnas, tugevamate ellujäämine. 7. Karl Marx materialist, materialistlik ühiskonnateooria: ühiskond jaguneb kaheks: baasiks ja pealisehituseks. Tootmisvahendite omamise alusel võib inimesi jaotada klassideks (kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid ja töölised). Võõrandumine oma tööst ja töö produktist. Ühiskonnas 5 ühiskonnatüüpi ehk tootmisviisi ehk formatsiooni. Klassivõitlus, erinevad klassihuvid ja nende allasurumine. Klassiteadvus. Ideoloogia valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistlik teadus, kunst jne on mitteobjektiivsed ehk ideoloogilised, marksistlik teadus ja kunst on objektiivsed ehk mitteideoloogilised. Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni peamine eesmärk on kultiveerida alamklassidele kuulekust võimule. 8. Emile Durkheim Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid. Tööjaotus. Religioon sakraalne ja profaanne sfäär. Religiooni allikaks on ühiskond
püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest; arusaam sellest, et ollakse teistsugusel positsioonil), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve; nt milline on töölisklassi ideaalmudel), KLASSIVAEN (teise klassi vastu; võib väljenduda suisa terroriaktides), poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised, mis selle klassi huve esindab). Klassile on iseloomulik EKSPANSIOON - allasurutud klassi (talupojad, töölisklass) huvid
konfliktis - allasurutud klassi huvides on valitsev klass kukutada, valitseva klassi huvides on olemasolevate tootmissuhete säilitamine. Klassi liikmed ei ole oma huvidest alati teadlikud: - Klass an sich (klass iseendas) - inimesed, kes ei mõista oma klassihuve. - Klass für sich (klass iseenda jaoks) - inimesed, kes mõistavad, millisesse klassi nad kuuluvad ja millised on nende klassihuvid. Kui töölisklass saad oma huvidest teadlikuks (e. kui tekib klassiteadvus), toimub sotsialistlik revolutsioon ja üleminek kommunismile. Valitsev klass kaitseb oma positsioone nii: a) otseste vahenditega, mis ei lase allasurutud klassil oma huve realiseerida (seadused, politsei, armee), b) kui ka kaudsete vahenditega, mis hoiavad ära klassiteadvuse tekkimise allasurutud klassil (selleks luuakse ideoloogia - ideede kogum, mis õigustab valitseva klassi võimu). Emile Durkheim (1858 - 1917) Peateosed: - Tööjaotus (1893)
omadustel ja vähem sotsiaalsel staatusel Prestiizi ja omandi seosed sotsiaalse kihistumisega prestiiz.- austaatus omand- põhineb inimese sissetulekust, elukutse prestiizist ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil Sotsiaalne klass: selgita, milles seisneb klassiteadlikkus? Klassiteadlikkus- tähendab mõistmist, et sissetulek, elukutse, prestiizi ja eluviisi erinevused määravad ära inimese klassikuuluvuse.Klassikuuluvuse määrajad on: haridus, sissetulek töökoht Klassiteadvus tekib kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratluse, poliitiliste eelistuste keskset mõjuavaldavaks teguriks Inimesed näevad oma klassihuve vastasseisvatena teiste klassihuvidele Sotsiaalne mobiilsus: kasti- ja klassis¸süteemi erinevus Kastisüsteemi korral on inimese koht sotsiaalses statifikatsioonisüsteemis paika pandudinimese sünnimomendil Klassisüsteem põhineb paraleelselt nii omandatud kui ka omistatud staatusel
maatükk on tema omand. Arvas, et suveräänsus kuulub rahvale, mitte valitsejale ning et suveräänsus on jagamatu ja seda ei ole võimalik delegeerida ning seetõttu oli ta esindusdemokraatia vastu. Ideaal: otsene demokraatia, kus täitevvõim sõltub kogu rahvale kuuluvast seadusandlikust võimust. Ideoloogia Mõiste võttis 1790ndatel käibele filosoof Destutt de Tracy, kes kirjeldas teadust ideedest, mis avalduvad ebateadlike hoiakutena (nt. eelarvamused, klassiteadvus jms). Laiemalt tuvustasid mõistet Karl Marx ja Karl Mannheim (kumbki teineteisest sõltumatult). Nende käsituses tähistas ideoloogia nähtusi, mis on seotud ideede ühiskondliku ,,tootmisega" ning seejuures inimene ise neid selgelt ei teadvusta. Need on ideaalid, uskumused, maailmavaade, mis on seotud sotsiaalsete gruppide või klassidega. Oma olemuselt on nad inerpreteerimismehhanismid, mis korraldavad inimeste kogemusi ja arusaamu maailmast. Ideoloogia definitsioone on palju
Klass an sich(klass iseendas) -inimesed, kes ei mõista oma klassihuve. Klass für sich(klass iseenda jaoks) Religioon -inimesed, kes mõistavad, millisesse klassi nad kuuluvad Inimelu saab jagada kaheks sfääriks: Igapäevane, ja millised on nende klassihuvid. profaanne sfäär. See, millega inimesed suurema osa Kui töölisklass saad oma huvidest teadlikuks (e. kui tekib ajast tegelevad, mis on nende jaoks tavaline (nt. töö) ja klassiteadvus), toimub sotsialistlik revolutsioon ja Püha, sakraalne sfäär. Sellised nähtused ja tegevused, üleminek kommunismile. mis on inimese jaoks erilised, millesse suhtutakse Valitsev klass kaitseb oma positsioone nii: austusega. Religioossed toimingud ja ideed kuuluvad a) otseste vahenditega, mis ei lase allasurutud klassil oma sellesse sfääri.
töölised ja kapitalistid).Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted on peamine telg, mille ümber jaotub poliitiline võim ja millest sõltub poliitiline organisatsioon. Poliitiline ja majanduslik võim on omavahel lähedalt seotud. Ühiskonna ajalugu kirjeldab Marx klassivõitluse ajaloona: klassid – potentsiaalselt kõige revolutsioonilisem fakt kaasaja ajaloos; tööandja ja töövõtja suhe on ainult jõusuhe, puudub inimlikkus ja moraalne
eluviisi või inimese enda klassikuuluvuse määratlust, määrata mitmesuguseid SESi indekse. Sotsioloogidele tihtipeale aga kasutuskõlbmatud. Konfliktiteoreetiliselt keskendutakse inimese töökohale - tootmise sotsiaalsetele suhetele. Oma klassikuuluvuse määratlemisel kasutavad respondendid üldjuhul standardseid objektiivseid muutujaid, kuid lisaks võtavad arvesse tootmise sotsiaalsete suhete mitmesuguseid karakteristikuid. 8.9. Mis on klassiteadvus? Tekib, kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele kesksekt mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve vasutseisvatena teiste klasside klassihuvidele. 8.10. Mis on sotsiaalne stabiilsus? mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. 8.11. Mis on strukturaalne stabiilsus? mobiilsus Ühiskonnatasandi faktoritest mõjutatud mobiilsus ühiskonnas tervikuna. 8.12
· Inimkonna ajalugu Tootmisviiside vaheldumine 1. Ürgühiskond klassideta ühiskond 2. Orjanduslik - orjad ja orjapidajad 3. Feodaalne - talupojad ja mõisnikud 4. Kapitalistlik töölised ja ja kapitalistid 5. Sotsialistlik klassideta · Klassivõitlus klassivõitlus on ajalugu edasiviiv jõud. Klassihuvid: valitseval klassil oma eeliste säilitamine, allasurutud klassil valitseva klassi kukutamine. Klassiteadvus teadlikkus oma huvidest, töölised p Emile Durkheim (1858 1917) Sotsiaalsed faktid · Inimesest sõltumatud · Suruvad end inimesele peale, piiravad teda · Sotsiaalne morgoloogia elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised · Institutsioonid majandus, poliitikad, seadused, kunst, religioon, teadus · Kollektiivsed kujutelmad keel, kunst, religioon, teadus, müüdid. · Kollektiivne teadvus moodustub individuaalsete teadvuste baasil. On
· 3) feodaalne - keskaegne Euroopa kuni 19.saj; · 4) kapitalistlik Karl Marx sotsioloogina · Kommunistlik - eraomand kaob, tootmis-vahendid riigi omad. · Revolutsiooni toimumise tingimused: 1) kapitalismilt kommunismi saab minna ainult kapitalistlikult arenenud riik; 2) revolutsioon peab toimuma kõikides kapitalistlikes riikides üheaegselt. Karl Marx sotsioloogina Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Revolutsiooni õnnestumiseks peab tekkima klassiteadvus 25 · die Klasse an sich - klass iseeneses · die Klasse für sich - klass iseenda jaoks Karl Marx sotsioloogina · Majandussuhete mõju kultuurile: Klassiühiskondades valitsevad alati valitseva klassi ideed Religioonist see on oopium rahvale Karl Marx sotsioloogina · Religioonist: Majandustingimuste ja domineeriva klassi huvide väljendus Illusioon, võlts-teadvus
nendel on vastandlikud klassihuvid - allasurutud klassi huvides on valitsev klass kukutada, valitseva klassi huvides on olemasolevate tootmissuhete säilitamine. Klassi liikmed ei ole oma huvidest alati teadlikud: - klass an sich (klass iseendas), inimesed kes ei mõista oma klassihuve; - klass für sich (klass iseenda jaoks), inimesed kes mõistavad millisesse klassi nad kuuluvad ja millised on nende klassihuvid. Kui töölisklass saab oma huvidest teadlikuks (st. kui tekib klassiteadvus), siis toimub sotsialistlik revolutsioon ja üleminek kommunismile. Valitsev klass kaitseb oma positsioone nii otseste vahenditega, mis ei lase allasurutud klassil oma huve realiseerida (seadused, politsei, armee) kui ka kaudsete vahenditega, mis hoiavad ära klassiteadvuse tekkimise allasurutud klassil (selleks luuakse ideoloogia – ideede kogum mis õigustab valitseva kassi võimu). Emile Durkheim (1858 – 1917)
Marxi arvates poleks sotsialism Venemaal tohtinud areneda, kuna ta eeldas, et sotsialism areneb majanduslikult väga kõrgel tasemel olevates riikides, Venemaal polnud aga sellist majandustaset. 7 Klassivõitlus on ajalugu edasiviiv jõud. Vastandlikud klassihuvid: valitseval klassil on oma eeliste säilitamine. Allasurutud klassil on huvik valitseva klassi kukutamine. Klassiteadvus teadlikkus oma huvidest. Lõpuks võidab allasurutud klass. Sageli ei olda oma huvidest teadlikud. Emile Durkhein (1858-1917) Prantsuse sotsioloog. Tema teooria põhimõisteks on sotsiaalsed faktid. Sotsioloogia ongi teadus sotsiaalsetest faktidest. Need on igasugused ühiskondlikud nähtused. Inimesest sõltumatud, üks inimene ei saa sotsiaalset fakti muuta. Samas mõjutavad inimesi. On inimesest sõltumatud, kuigi tegelikult on inimeste tehtud. Samas
töölisliikumised ei soosinud neid (klassivõitlus). Põhiliseks motivaatoriks on tarbija vajaduste rahuldamine. Smithi arvates peaks seda garanteerima turg, nende arvates peaks see tulema koostööst. Inimeste enese-abi. ,,Meie kui tarbijad oleme majadusliku maailma keskus, meie oleme kuningad. See, et me oleme nagu mass, mitte nagu kuningad, tuleneb sellest, et me ei mõista oma tegelikku võimu ja ei realiseeri seda" 1913 Redfern (vrd klassiteadvus) Kooperatiivid said populaarseks (vrd Oweni utoopiad, mis on ülalt alla lähenemisega) ja 19sajandi keskeks (väga kiiresti) tekki sneid sadu. Uks üle saja kooperatiivi. 20 sajandi alguses jõukust tuli juurde ja kooperatiivid kaotasid oma tähtsust. Pigem muutusid nad osanikeks - samasugune turumajandus nagu igal pool mujal. Kooperatiivide tänapäeva üks osa on see, et need, mis püsisid, olid liiga suureks kasvanud. 90ndatel ei olnud suuri konglomeraate enam otstarbekas üleval pidada
annaabi.ee 
