Selliseid õpetajaid mäletame alati. hoidis meie klassijuhataja maali üleval (esitledes seda niiviisi veel kord avalikult), vaatas minu Nad toetasid mu püüdlusi, julgustasid mind ja uskusid minusse ning võimaldasid mul tänase poole ja ütles, “Sa tead ju, mis sinuga juhtub, Rogers, eks?“ Noh, ma olin ennegi nüpeldada päevani õppimist jätkata ning seda väärtustada. Nad võimendasid ka varakult tekkinud edasi- saanud. Ma ohkasin, kortsutasin kulmu ja kehitasin õlgu, jättes sobivalt ükskõikse mulje. Ta viivat uskumust, et „ma saan sellega hakkama“. polnud naljast aru saanud. 8 9
istuma juhtusid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, seda kõike jälgisid korrapidajaõpetajad. - Olenes õpetajast ja tema oskusest end maksma panna, samuti oskusest tundi huvitavaks muuta. Vahetundides oli küll kisa-kära, eriti suur oli tormamine söögivahetundi, siis löödi tihti üksteist lausa pikali! - Oli distsipliin, üksikuid korrarikkujaid oli ikka, aga ei mingit suitsetamist ega mööbli lõhkumist ega füüsilist vägivalda. Vägivald rohkem venelaste seas. Vahetunnis korrapidajad jälgisid, et kõik klassidest välja jalutama tuleksid. Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul? - Vanemates klassides tuli poiste poolt kiusamisi ette tüdrukute suhtes, kes olid juba rohkem kehaliselt arenenud või istuma jäänud. 22 - Kuna õppisin koos vene rahvusest lastega, siis oli vahel naginat eri rahvuste vahel.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Päike ,nh jh paar pilve on ikka kah. Aga ikkagist ilus sügisilm. * Esimesed külalised saabusid. Oh nad tõid kommi. Irw naljamehed . Teised külalised tulid kah kohe varsti ning pidu läks käima. Osad olid juba 2 tunniga purjus ning magasid diivanil. Jumal küll kas neil aru peas pole, kohe kui viin või õlu laual peab selle ära jooma vä ? Nh vahepeal hullasid mõned basseinis ,kui õhtul läksime mina ja Marko koos basseini. Õigemini mina ei tahtnud kui ta viskas mu sinna . Eks ma karjusin ta peale natuke , kui siis ütlesin palun ulata mulle käsi ja aita mind välja , kui samal ajal tõmbasin ta ise vette. Aww kui naljakas. * Hiljem tantsiti ja oldi niisama . Kuid õhtul läksid paljud parrid eraldu tubadesse. Väljaarvatud minu tuppa. Ei sinna ma küll mingit paari amelema ei luba. Mingi Kaire sõber pakkus mulle kästi head drinki ,kuid päras selle joomist tundis ennast väga lõbusana .Asi tundus katlane kuni ma kokku kukkusin. ***
..]" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 5). Kooliskäimine ja hariduse omandamine on peategelastel jäänud unarusse. "Kirjaklambritest vöö" (M. Sabolotny) peategelane Kati oli koolis hea õpilane ning pingutas väga, et vanematele muljet avaldada. Paraku ei pannud vanemad tema jõupingutusi tähele ning Kati loobus. "[...] Ei tahtnud enam olla paks nohik ja terve klassi narrimisobjekt. Ükskõik, mida ma tegin, miski ei olnud hea. Üle viskas! Kuid kuna kool oli kõva, ei lubanud vanemad seda vahetada. Siis panin füüsikalabori põlema!" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, kl 21). Hiljem oli kool tema jaoks tüütu ja igav kohustus, nagu ka suurele enamusele tema klassikaaslastest. Ilmselt on siin suur roll ka koolil endal, kuna raamatust selgus, et antud koolil polnud väga hea maine ja tase ning just seepärast sattusidki Kati klassi kokku inimesed,
" küsisin ma väga kurjalt, olgugi, et ma seda polnud. "Hea küll! Aga järgmine kord katsu varem kodus olla! Muide, ma tean, et käisid kirikus! Kas sa ka seda tead, et preester surnud on?" Mul tulid ehmatusest külmavärinad peale! Ma pidin ju kuidagi oma mehele seda seletama! Ta ju ootab! "Kallis, ma pean sulle midagi tunnistama! Ma olen mõrvar ehk sõnamõrvar! Ma tapsin Johni, preestri, Kristiina ja Greete oma sõnadega!" "Aga kuidas sai see tulekahju sinna tagaruumi?" küsis ta kulmu kortsutades. "Ma olin nii meeleheitel, et mul ei jäänud muud üle!" ütlesin läbi nutu. "Hea küll, hommik on õhtust targem!" ütles Stiiv-Maikel armsalt ja vahetas riided ära. Ta heitis mu kõrvale magama. Ma jutustasin Stiiv-Maikelile kogu loo hommikul puhtalt ära. Kui järsku hakkas Stiiv- Maikel hingeldama. Ma mõtlesin: mida ma küll teinud olen? Stiiv-Maikel kukkus kramplikult põrandale. Ma laskusin ta kõrvale põlvili ja hakkasin nutma! Ma arvasin, et nüüd on ka temal ots peal
Ta võttis selle endale ning rääkis temaga ning võttis iga öö ta kaissu. Ta elas rohkem mälestuses, kuna tegelikkus oli väga jube. Ta töötas välja meetodi, mis aitas tal peksu vältida. Mida aasta edasi, seda lähedamaks said Mende ja Rahabi lapsed. Kui Rahab last ootas, siis ta käskis Mendel kaasa tulla, kui nad lastega parki läksid. Mende sai esimest korda majast välja. Üheksateiskümnendas peatükis lööb Rahab Mendet nii kõvasti, et ta kukub ning kaotab teadvuse, tal on suur haav ning Rahab kartis et Mende sureb ära. Mende viiakse haiglasse ning kui ta ärkab käseb Rahab Mendel rääkida, et ta kukkus ning et ta on palgaline teenijatüdruk. Haiglas saab ta lähedaseks Nunghaga, kes on pärit Lõuna-Sudaanist. Siis kui Mende koju tagasi viidi, pidi ta hakkama kohe ka tööd tegema. Kord oli Rahab kuuri ukse lahti unustanud ning kui Mende hommikul ärkas alustas ta kohe töid ning kui Rahab nägi, et
Need Väikesed Õed. Nad kannavad Aadamit. Geneetiline materjal mille tõttu Trinitau töötab. Kõik tahavad seda, kõik vajavad seda.'' Läksin alla. Keegi ei märganud mind ja ma olin traadi taga. Tüdrukul oli nõel käes ja tegeles laibaga, kui sisse astusid kaks Vesti. Rõõmsad lollid. Nad lõid Väikese Õe pikala ja arvasid, et leidsid midagi head, kuid see oli täiesti halb tegu. Suur Vend ilmus kohale. Hüppas lausa laest alla. Ühe neist puuris läbi ja teise viskas kuskile ma ei tea kuhu. Väike Õde ja Suur Vend õnnelikud, läksid edasi. Mina jäin jahmunult vaatama. Kõrval oli uks lukuga, selle lasin sodiks ja läksin edasi. Läksin trepist alla. Zeusi aed paistis, kuid seal oli aed ees. Järsku hakkas midagi tuututama ja mind laskma. Mingi droidi sarnane asi lendas minu ümber ja kutsus Veste kohale. Kaotasin palju kuule ja oleks surnud, kuid võitsin. Ainus pääsetee oli läbi arstiabi. See oli loomulikult lõks. Tuled kustusid ja
sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte, mäletan kuidas ühes tunnis tegin lollust ja õpetaja viskas mind kriidiga, kuna ta aga viskas liiga palju mööda ja häält tõstes ning kurja pilku tehes vaatas natuke kõõrdi ka, siis ma ei saanud kohe aru, et vihapurse mulle suunatud on, see tegi muidugi õpetaja veel tigedamaks ja järgmisena sain lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu kuklasse. Ei hakka valetama, hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui mitte ennast. Tagantjärgi on ikka naljakas.
Erikooli omadel Eestis viimasel ajal kõvasti tõusnud. 13 5. Loeng AGRESSIIVSUS - Teisele inimesele tahtlikult haiget ja kahju tegemine. Agressioon on tahtlik vaenulik rünnak kellegi või millegi vastu, saab olla ka enese vastu ehk eneseagressioon. Agressiivsus Vägivald üks osa agressiivsest käitumisest. Agressiooni saab jagada selliseks, kui tegu laias laastus füüsilise või psühholoogilise agressiooniga. Vägivald on siis füüsiline agressioon. Vaenulikkus hoiak Viha emotsioon, mis käib kaasas Impulss agrssiivsed impulsid, tendents käituda nii. Osa pole see, mida ajendab väline stiimul, võib ajendada ka agressiivne impulss (acting out behavior). Tendentsid seoses koolivägivallaga: Enne 20.saj koolis vägivald oli harv, väga vähe kaklusi 20.saj suurenenud väga palju. 70-aastastest peale millised ühiskonnas kõige tõsisemad probleemid, siis vägivald top10-sse.
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
suunast klobida. Katki olen. Rahu tahan. Koju tahan. Kodu ei olegi minu jaoks enam füüsiline või geomeetriline koht. See on hingeseisund, mida ma pole enam ammu tunda saanud. Turvalisust tahan." +1.Õe antud 500 krooniga ostab ta tapeediliimi, kangast, kahepoolset teipi ja pihustivärvi. Teeb väikse toa elamisväärseks. Kooliga peab midagi ette võtma. J saab kohvikus klassijuhatajaga kokku. Irka arvab, et ta on ikka ise tüli norinud- nähes sinikaid ja lõhkist kulmu. J ei taha aga on sunnitud kõik ära rääkima- ema haiguse, koduse olukorra ja võimutuse selle olukorra keskel õppida. Irka loodab, et kõik saab korda. J ütleb, et võtab perearstilt tõendi ja tuleb nädala pärast kooli. +2. J elab juba kolm nädalat õe antud pinnal, kütab ise ahju, käib õe juures või koridori peal wc-s. Toas on tal kusett, laud. Arvuti tõi Lasnast ära, kuigi ema ei lubanud. Koolis on J tagasi. Sinine silm just ta
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
pea võimatuks selles klassis käimine. Üks näide raamatust: enne vene keele tundi visati Jakobi koolikott kooliaknast välja ning ta pidi ise neile järgi minema, samal ajal irvitasid akende peal tema klassivennad. Jakobi jaoks oli ka positiivset. Nimelt geibaaris leidis ta endale ka kaaslase Andrease. Neil omavahel klappis ning neile meeldis asju arutada. Kuid kahjuks sattus Andrease isa ühel korral oma pojale ja Jakobile peale. Isa vihastas, viskas Andrease kodust välja ja ei suhelnud temaga pikka aega. Andreasel ei jäänud muud üle, kui Darja juurde kolida, sest muidu oleks ta tänavale jäänud. Raamat lõpeb Jakobi surmaga vägivaldsel teel. Tema klassikaaslased olid vihased kuna tol päeval oli Jakob koolis mitu viite saanud ning ta klassivennad olid vihased ja soovisid talle seepeale koha kätte näidata pärast tunde koduteel. Mõeldud, tehtud. Nad lasid Jakobil kõndida mõnisada meetrit kodu poole, kui äkki tõkestasid tal tee
Päevad möödusid ja lõpuks sai poeg isale ütelda, et aial pole järel enam ühtegi naela. Isa järgnes pojale aiani ja ütles: "Poeg, sa oled käitunud väga hästi, kuid vaata nüüd aias olevaid auke: aed ei ole samasugune, nagu ta oli enne. Kui Sa kellegagi riius oled, ja talle pahasti ütled, siis jätad Sa samasuguse haava sõnadega. Sa võid ka noaga teist inimest lüüa, noa välja tõmmata, kuid alles jääb alati haav. · Milleks valada selle inimese pärast pisaraid , kes sinust ei hooli ega sind armasta nagu sina teda . · Mulle ei piisa hetkedest mil sinuga olen , sest üha rohkem ja rohkem ma sinust sõltuvusse jään · Kui sa teda näed, lendlevad sul liblikad kõhus, kui sa tema peale mõtled, lööb su süda kiiremini kui tavaliselt, kui teie pilgud kohtuvad, sa punastad, kui sa teda kallistad, täitub su keha soojusega. See on armumine!
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse
tempe demonstreerima, et tüdrukus imetlust äratada. Ta jätkas seda veidrat tembutamist tükike aega, kuni ta keset üht ohtlikku võimlemisetendust pilgu aeda heitis ja nägi, et väike tüdruk pöördus maja poole. Tom astus aia juurde ja nõjatus nukralt selle vastu, lootes, et teine veel viivitab. Tüdruk seisatas hetke trepil ja liikus siis ukse poole. Tom ohkas sügavalt, kui tüdruk jala lävele pani, kuid siis lõi tema nägu särama, sest enne kui tüdruk majja kadus, viskas ta ühe aedkannikese üle aia. Poiss jooksis sinna ja peatus paari jala kaugusel õiest, tõstis käe varjuks silmade ette ja hakkas piki tänavat alla vaatama, nagu oleks ta seal midagi huvitavat avastanud. Siis võttis ta maast õlekõrre ja katsus seda, pea kuklas, ninal tasakaalus hoida; seejuures ühele ja teisele poole liikudes ligines ta vähehaaval kannikesele; lõpuks peatus ta paljas jalg õiel, painduvad varbad haarasid
» Tundmatu noogutas daamile lahkumiseks ja hüppas hobuse selga; samal ajal andis ka tõllakutsar oma hobustele tugevasti piitsa. Nii kihutasid mõlemad vestlejad kapates minema -- kumbki eri suunas, «Hei, teie arve!» kisendas peremees, kelle hea arvamus oma külalisest muutus korraga sügavaks põlguseks, kui ta nägi, et see arvet maksmata lahkus. «Maksa ära, lontrus!» karjus edasi kihutav aadlimees oma teenrile, kes peremehe jalge ette kolm-neli hõbetükki viskas ja siis oma isandale järele galopeeris. «Oh sa argpüks! närukael! vale-aadlik!» karjus d'Artagnan, omakorda teenrile järele joostes. Haavatu oli aga liiga nõrk selleks, et niisugust vapustust välja kannatada. Vaevalt kümme sammu edasi jõudnud, hakkas tal kõrvus kumisema, silmade ees lõi pimedaks, mingi verelaine tuhmistas nägemise ja ta kukkus keset tänavat, ise kisendades: «Argpüks, argpüks, argpüks!»
«Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?» «Ilus ja mehine!» kilkas Oodo. «Paras niisugusele pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle laua-hunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!» Nüüd läks Jaanusel kops üle maksa. «See on kõlvatu temp, koeri võõra peale ässitada,» pahvatas ta vihaselt. «Sina oled rumal poiss ja muud midagi.» Nende sõnadega võttis ta jälle istet, pani käed rinnale risti ja vahtis kulmu kortsutades kõrvale. Tema väike kaitsja vaatles teda lahke naeratusega. Meie peame siin pihu sisse sosistama, et Jaanus ilus sirge poiss ja täna kõige paremas riides oli. Oodo läks näost punaseks, põrutas jalgki vastu maad ja tõmbas käed rusikasse. «Kuidas sa tohid mulle «rumal poiss» öelda?» kärkis ta silmi välgutades. «Sa tead ise, mispärast . . . see on su päris nimi. Sinu rusikaid ma ei karda, need on k,a minul olemas.» Ja Jaanus näitas, et temal ka rusikad olid.
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine, sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka enda all eneseagressiooni, mis on enesele haiget tegemine. Sümboolne, sümboliline vägivald - siin on tegu ühe agresiivse käitumise vaatenurgaga, see on sotsioloogiline ehk ühe sotsioloogi vaatenurk. Selle all peetakse silmas ühe soo sümboli domineerimist teise üle. Vägivalda kasutatakse psühholoogias kitsamas mõttes. Psühholoogias on vägivald füüsiline agresiivne käitumine. Siia alla ei kuulu vaimne vägivald. Asocial - asotsiaalne, näitab eitust ning on mitte sotsiaalne. Näitab eitust ühiskonnast väljalülitatust või ühiskonna normidele mittevastavat käitumist
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet. Elus on kõik juba nii seatud. Me hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Kui kaotame armastatud inimese, kui meie abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast, on kurbus ja ahastus täiesti normaalne. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: Depressioon on piinavam. Depressioon kestab kauem. Depressioon segab inimese igapäevaelu Depressioon on destruktiivne emotsioon (erinevalt leinast, mis on valus, kuid mis viib tervenemisele).
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
Ja luules on kogu aeg midagi head. Mis puudutab kirjanduse õpetamist koolides, siis tahaksin rõhutada, et see, mida inimestele sunniviisiliselt pähe tuubitakse, jääb neile kaugeks. Nii ongi valdav osa inimesi kirjanduskauged, kes teavad ja panevad esikohale seda, mida neile on pähe tambitud. Need, kes kirjandust ise otsivad ja leiavad, on hoopis teiste maitsete ja arusaamadega. -- Lõpuks milline on hea kirjandus? -- Mulle ei meeldi see, mis parasjagu moes on, destruktiivsus, ropendamine, mingid perverssused... Ma olen ikka toonud võrdluseks Romain Gary, kes kirjutas oma teoses "Elu alles ees" araablaste tohutult vaestest oludest Pariisis, aga millisest headusest oli see romaan kantud! Umbes samal ajal ilmus Emil Tode "Piiririik", mida paljud peavad heaks, aga mitte mina. Ta on hästi k i r j u t a t u d, kuid minu jaoks see kurjus, mis seal sees on, ei ole in. Aga paljude jaoks on.
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
