Klaasist loomaaed Tennessee Williams ehk Thomas Lanin Williams oli 20.sajandi üks prominentsemaid USA näitekirjanikke. Ta sündis Columbias Mississippi osariigis. Nime `Tennessee` sai ta kolledžikaaslastelt oma lõunapärase aktsendi poolest, samuti oli tema isa seotud Tennessee osariigiga. Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Esimene teos ilmus 1940. aastal-näidend `Inglite taplus` mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia. Tema näidendid `Klaasist loomaaed` ja `Iguaani öö` premeeriti New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardsiga. Näidendi `Klaasist loomaaed` pealkiri vihjab kindlasti raamatu ühele tegelasele, Laura Wingfieldile ehk peretütrele. Ta oli oma mõttetega koguaeg üksi, ning hoidis kõigest eemale
Ameerika Ühendriikides oli juhtival kohal realistlik draama. Rõhk püsis jätkuvalt psühholoogilisel realismil, emotsionaalsel siirusel, mis oli väljendusvahendites kesksel kohal. Tegelaskujude siseelu ja näidendi ''sõnumi'' edasiandmiseks kasutati stseene minevikust, unenäolisi episoode, sümboolseid tegelasi ning ebarealistlikke dekoratsioone. Erinevalt oma Euroopa kolleegidest, kes tundsid rohkem huvi ideede vastu, võtsid ameerika näitekirjanikud rwalismi kahel käel omaks. Tennessee Williams (1911-1983) Thomas Lanier Williams III, paremini tuntud Tennessee Williams; oli 20. sajandi üks prominentsemaid USA näitekirjanikke. Nime "Tennessee" sai ta kolledzikaaslastelt oma lõunapärase aktsendi poolest, samuti oli tema isa seotud Tennessee osariigiga. Ta sündis Columbuses Mississippi osariigis. Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Esimene tähelepanuväärseim teos ilmus 1940. aastal näidend "Inglite taplus", mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia
Tennessee Williams "Klaasist loomaaed" 1941 Thomas Lanier Williams III, Kirjaniku nimega Tennessee Williams elas 26.märts 1911- 25.veebruar 1985. Sündis Columbuses, Missisippi osariigis. Lõpetas Missouri ülikooli ja irjutamist alustas ta vahetult peale seda. Ta on üks kuulsamaid 20. sajandi Ameerika näitekirjanike. Suure osa enda elust veetis ta depressioonis ja hirmus, et ka tema oma õe kombel läheb hulluks, kuid seda hirmu aitas leevendada ta elukaaslane Frank Merlo. Kellega ta elas koos üle 15 aasta. Williams võitis enda elu jooksul kaks Pulitseri preemiat ja mõned
Pilet nr.4 Tennesee Williams 1911-1983 Tema päris nimi on Thomas Lanier Williams,kirjaniku nime võttis esivanemate järgi.Isa oli prooviesineja ja oli enamasti kodust ära.Ema oli kodune,katoliiklane ja sügavalt usklik. Õde oli hingesugulane.Lapsena oli ta haiglane,tal oli pärilik südamerike,asmaatik,õppis mitmes ülikoolis. Perekonna suureks shokiks saab see kui isa jääb paikseks see toob kaasa pidevad tülid kodus.Tennesee peab minema tööle kingavabrikusse.Kuna kodune õhkkond on pidevalt pingeline siis tema õde ei kannata seda ja ta pannakse hullumaja.
plaane tegema. Stseen lõppeb Laura oskamatusega midagi endale kuult soovida ning ema juhendab ta soovima ,,Õnne! Õnne kogu eluks!", mis kinnistab veelkord tütre sõltuvust oma perest. Järgmine stseen, mis sobiks hästi ka teise vaatuse alguseks, algab jälle Tom'i jutustamisega. Kõigepealt räägib ta natukene peatselt saabuvast külalisest, Jim O'Connor'ist, kes on näidendi terviku mõttes oluline tegelane ta võiks päästa Tom'i kodustest ahelatest, aitaks Laural edaspidi toime tulla ja ka Amanda süda oleks rahul just tema oleks võtmetegelane kõikide probleemide lahenduseks. Ema on õhtusöögile pannud väga suurt rõhku. Kuna Laura on eine alguspoolel väga närvis ja talle omaselt lööb see välja füüsilises ebamugavuses ja enesetundes, tundub nagu oleks Amanda hoopis endale kosilase tellinud. Vahepalaks käivad poisid väljas suitsetamas ja Tom avaldab Jim'ile saladuse, et tal on siiski
plaane tegema. Stseen lõppeb Laura oskamatusega midagi endale kuult soovida ning ema juhendab ta soovima ,,Õnne! Õnne kogu eluks!", mis kinnistab veelkord tütre sõltuvust oma perest. Järgmine stseen, mis sobiks hästi ka teise vaatuse alguseks, algab jälle Tom'i jutustamisega. Kõigepealt räägib ta natukene peatselt saabuvast külalisest, Jim O'Connor'ist, kes on näidendi terviku mõttes oluline tegelane ta võiks päästa Tom'i kodustest ahelatest, aitaks Laural edaspidi toime tulla ja ka Amanda süda oleks rahul just tema oleks võtmetegelane kõikide probleemide lahenduseks. Ema on õhtusöögile pannud väga suurt rõhku. Kuna Laura on eine alguspoolel väga närvis ja talle omaselt lööb see välja füüsilises ebamugavuses ja enesetundes, tundub nagu oleks Amanda hoopis endale kosilase tellinud. Vahepalaks käivad poisid väljas suitsetamas ja Tom avaldab Jim'ile saladuse, et tal on siiski
plaane tegema. Stseen lõppeb Laura oskamatusega midagi endale kuult soovida ning ema juhendab ta soovima „Õnne! Õnne kogu eluks!”, mis kinnistab veelkord tütre sõltuvust oma perest. Järgmine stseen, mis sobiks hästi ka teise vaatuse alguseks, algab jälle Tom’i jutustamisega. Kõigepealt räägib ta natukene peatselt saabuvast külalisest, Jim O’Connor’ist, kes on näidendi terviku mõttes oluline tegelane – ta võiks päästa Tom’i kodustest ahelatest, aitaks Laural edaspidi toime tulla ja ka Amanda süda oleks rahul – just tema oleks võtmetegelane kõikide probleemide lahenduseks. Ema on õhtusöögile pannud väga suurt rõhku. Kuna Laura on eine alguspoolel väga närvis ja talle omaselt lööb see välja füüsilises ebamugavuses ja enesetundes, tundub nagu oleks Amanda hoopis endale kosilase tellinud. Vahepalaks käivad poisid väljas suitsetamas ja Tom avaldab Jim’ile saladuse, et tal on siiski
Laura. ROLAND: Ma tean. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö OSVALD: Kui sa tead, miks sa siis ei taha, peale... et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ilusasti soojas istub. (Laurale.) Teeme teed ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi ja... masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. ROLAND: Siis jään mina ka siia. Miks mina LAURA: Mul on jalad märjad. ei või jääda? Keda ma segan? ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see OSVALD: Mis siis nüüd on? Kas mina oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks te ära konutada. öösel hääletate, mille eest teid öösel autost OSVALD: Sa kuradi raisk
(Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Roland koputas. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen Laura. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö peale... LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. LAURA: Mul on jalad märjad. ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni ära konutada. OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! On kuradi jama ma ütlen. Oh sa kuradi kurat! Kuradi raisk! No mida ma saan ütelda. Ma teadsin, et see nii lihtsalt ei lähe. Ma nagu aimasin, et mingi jama tuleb. Oh sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. Andke andeks. Võime kohe ära minna
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriit
Raamat räägibki, mida huvitavad erinevad põlvkonnad tegid, samas on raamatus ka kirjeldus selle kohta, mis toimus Rootsis või teistes naabermaades. Tasus lugeda. Karl Ristikivi "Imede saar" Reisipäevikuna jutustatud allegooria, mida võib klassifiseerida antiutoopiaks. Sellises vormis arvustab autor oma kaasaegse maailma poliitikat, ühiskonnakorraldust ja eelarvamusi. Kuigi lugeja leiab viiteid nii Platonile, Thomas More´ile kui teistele utoopiate autoritele, meenutab kujutatud saareriik Allotria lääneliku heaoluühiskonna kuldaega. Ideaalriigil, kus esmapilgul kõik tunduvad olevat õnnelikud ja rahul, on vähehaaval avanev pahupool: üldise õnne ja heaolu eest on makstud vabaduse ja individuaalsuse kaotusega. Saare elu kirjeldused on esmapilgul rüütatud arhailisse rüüsse, kuid lugeja tunneb ära 20. sajandi tehnikasaavutused nii meditsiinis, telekommunikatsioonis kui muudes valdkondades. Õige
sõrme keeras ja lasi tal uskuda, et on ainuvõimalik mehekandidaat tema kallile lapsele. Tegelikult Mall armastas oma tütart ja loomulikult soovis talle parimat. Õnneks laabusid ka peresuhted kui tõde ilmsiks tuli. Eeva oli väga tubli ja tragi peretütar. Vastupidiselt emale, nägi tema kohe Pritsu läbi ja andis selgelt mõista, et ei soovi temaga mingit tegemist teha. Eeva hoidis isaga ühte mesti ja ta ei pannud pahaks, et see koguaeg pilli harjutas ja natuke viinalembene oli. Hoolimata ema püüdlustest oma tütar tema meelest ideaalsele mehele sokutada, ei lasknud Eeva sellest oma tundeid mõjutada. Pigem, nähes vastikut meest kogu aeg enda ümber jõlkumas, suurenes vastumeel tema suhtes veelgi ja armastus Kristjani vastu kasvas. Ta soovis väga oma armsamat näha laulupeol mängimas. Tapiku pere teenija Triinu on väga paheline ja tolle aja kohta juba vanemas eas naisterahvas (üle 30ne)
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud. Teatri raamatupidaja läheb taksoga raha üle andma, kuid ta arreteeritakse, sest rublade asemel on dollarid. 14. Berliozi tädimees tuleb Kiievist, lootuses pärida Berliozi korter. Fagott teeskleb, kui kurb tal Berliozi kaotuse pärast on, kass käsib passi tõttu koju tagasi sõita. Azazello viskab tädimehe korterist välja. 15. Tädimees kohtub trepil teatri söökla juhatajaga, kes läheb Wolandi juurde, uurimaks võltsraha kohta. 16. Margarita ärkab aimdusega, et midagi juhtub, sest nägi Meistrit unes. Margarita kohtab Azazellot, kes kutsub ta õhtul Wolandi juurde, kust võib saada Meistri kohta teateid. Azazello annab Margaritale purgi nähtamatuks
12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud. Teatri raamatupidaja läheb taksoga raha üle andma, kuid ta arreteeritakse, sest rublade asemel on dollarid. 14. Berliozi tädimees tuleb Kiievist, lootuses pärida Berliozi korter. Fagott teeskleb, kui kurb tal Berliozi kaotuse pärast on, kass käsib passi tõttu koju tagasi sõita. Azazello viskab tädimehe korterist välja. 15. Tädimees kohtub trepil teatri söökla juhatajaga, kes läheb Wolandi juurde, uurimaks võltsraha kohta. 16. Margarita ärkab aimdusega, et midagi juhtub, sest nägi Meistrit unes. Margarita kohtab Azazellot, kes kutsub ta õhtul Wolandi juurde, kust võib saada Meistri kohta teateid. Azazello annab Margaritale purgi nähtamatuks
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
nagu oleks kirjutatud kallimale. ,,Eile nägin ma Eestimaad" kodumaa on ilus, kuid vaimselt vaikne ja mahajäänud, räägib kõike, mida ta Eestimaal nägi, nii rõõmus kui ka kurb. Äärmiselt kriitline ja realistlik. Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi. Tihedalt seotud ka Liivi endaga ta pidas ennast üheks osaks Eeestimaast. Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Peaaegu koguaeg kõlavad mõtted Eestimaa kurvast saatusest ja õnnetusest, mis siin on, aga annb ka mõista, et kodumaa on talle kallis ja vajalik. Vaimsus on kuhugi kadunud. Palju sõna-ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjautatud. Liivi on viisistatud. Mõned luuled sarnanevad haikudele. Loodusluule Mahuliselt kõige rohkem. Olulised on neli aastaega, kus lemmikuks oli sügis. Toob luulesse kriitilise realismi. Osakab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, sam
· kirjanikukuulsus tuli 24-aastaselt kirjutas varem lühijutte ja novelle, siis märgati teda teiste kirjanike poolt mõjutused · välismaalt russofiil · kodumakultuur/ka lääne poolsed ideed · filosoofidelt ja fiosoofiast palju inspiratsiooni · tõi vene kirjanduse euroopasse, ning sai väga head tagasisidet seosed eestiga · 1843 1. kord tallinnas, uuel tänaval korter, majas nr 10; käis siin suve veetmas · 1845 2. kord, et saada rahu ja kirjutada jutustus ,,teisik" · 1846 viimast korda, tuli vennale külla mõjutused kuritööl ja karistusel · vaimne elu väga psühholoogiline raamat, tuntuim ja mõjukaim raamat tal · peegelduvad elutruult kannatused ja laostatus · ta oli ise pahuksis mängusõltuvusega ja k&k kirjutas ka kiirelt, et saada kähku raha, mida maha mängida
siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abielluvad (osalt armastuse, osalt olude sunnil, kuna Ernst ei saanud muidu täieõiguslikult Elisabethi juures olla ning Elisabeth sai abiellumisel sõduriga riigilt toetust). Vahepeal sajavad pidevad pommirahed linnale. Elisabethi korter hävib, mitu ööd elavad nad Ernstiga põhimõtteliselt lageda taeva all. Järsku, täiesti juhuslikult märkab Ernst keset lagunud varemeid üht täiesti tervet aiaga maja. See on proua Witte külalistemaja. Noored viibivad seal paar päeva ning Ernst suudab kindlustada Elisabethile sinna majja toa, ise peab ta aga rindele naasma. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi pidi ta tagasi sõtta minema, tapma mitte millegi eest
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
13)M.Twaini elu ja looming. (1835-1910) Elulugu- Peetakse esimeseks kirjanikuks, kes oskas näha Ameerika igapäevaelus midagi üllatavat. Samuel Langehorne Clemens võõtis endale pseudonüümiks Mark Twain, kui temast sai kirjanik. Omal ajal oli noor Mark Twain siirdunud otsima seiklusi, rikkust ja kuulsust. Ta rändas paigast paika, pidas mitmesuguseid ameteid: alustas õpilasena trükikojas, oli ajalehes jooksupoiss, seejärel juhtis lootsina laevu suurel Mississippi jõel. Kui Mark oli loots ,,luges ta jõge nagu raamatut,, , aastaid hiljem kirjutab Mark Twain oma kõige parema raamatu just tänu sellele, mida ta oli jõel läbi elanud. Seal sündis ka tema pseudonüüm. Kui põhja-ja lõunaosariikide vahel algas kodusõda, osales tulevane kirjanik selleski. Peagi oli ta kullapalavikust haaratuna kaugel läänes, Nevadas ja seejärel lõunas, Californias. Seal kaevas ta kulda otsides maad, mängis börsil ja töötas reporterina. Mark Twain kulda ei leidnud
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Kareen ärritub. Felix niisamuti, kuid mõlemad hoiavad end tagasi. ANN Kas meil midagi süüa ei ole? KAREEN Ei. FELIX Ära valeta. Sul on kapp süüa täis. 32 Felix tõuseb, et minna kööki. Kareen seisab ta teele ette. Tahad kakelda? Olgu. Felix keerab pluusi käised üles. Kareen taganeb ja istub Anni kõrvale tagasi. KAREEN Kas ta on koguaeg selline? ANN Jah. KAREEN Vägivaldne? ANN Jah. FELIX Ohtlik? ANN Mõnikord küll... FELIX Ja sellist on võimalik armastada? ANN Jah. Kareen vaatab üle õla Felixi poole. KAREEN Jääb ta kauaks? ANN Jah. KAREEN Mis ajani? ANN Kui ma seda vaid ise teaksin... Felix tuleb tagasi. FELIX Maailma parimad vorstivõileivad ketsupiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
