Ohustatud liigid Eestis ja mujal maailmas

26

pdf

Eesti looduskaitse

Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8

Keskkonna ja loodusõpetus

39

doc

Keskkonnakaitse KT

See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7

Keskkonnaohutus

20

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17

Keskkonnakaitse ja säästev areng

30

docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

40

docx

Eluslooduse eksami kordamine

rabadeks, niitude võsastumine ja pöördumine tagasi metsaks, metsade teisenemine mullatekkeprotsesside tõttu). · Allogeenne suktsessioon on välistegurite muutumisega kaasnev koosluse muutumine (kliimamuutused, veega varustatuse muutus jmt). Kliimaks on koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab koosluse: · teatav ruumiline struktuur, · tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel, · stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis. Eestis on kliimakskooslusteks rabad ja kuuse-segametsad. METS KUI ELUPAIK Eesti asub põhjaparasvöötme okas- ja segametsade vööndis (boreonemoraalne v.); · See tähendab, et klimaatiliselt on siin kliimakskoosluseks ehk tasakaalustatud aineringega püsivaks taimekoosluseks mets; · Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju. Puistu koosseis ja liigid: · Okasmetsad

Bioloogia

46

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

Kaitsealal on registreeritud ligi 200 linnuliiki, sh 110 liiki pesitsemas. Ahelaiu ja Kõverlaiu ümbrus on üheks viimaseks pelgupaigaks hääbuvale Läänemere viigerhülgele. Iseloomulik on rändrahnude rohkus ning endiste rannavallide vööndi esinemine suurematel saartel. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea, mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Soolaku sihtkaitsevööndi taimekoosluses valitsevad halofüüdid, millest on kaitse all hall soolmalts (Halimione

Keskkonnakaitse

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

7. kultuurilooliselt väärtustatud  Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus  Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas  kliimamuutused, atmosfääri saaste  üleilmne elurikkuse hävimine  maailmamere seisundi halvenemine, veereostus  muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine  rahvaarvu kiire kasv  suur energiatarve, fossiilkütuste arvel  happevihmad  uued tehnoloogiad GMO  elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6

Keskkonnakaitse ja säästev areng

83

doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

otsustada tema toitumise üle. 2. Millist kasu ja millist kahju võivad putukad tekitada taimekasvatusele? 3. Koosta lk 45 põhjal skeem selgrootute toiduobjektide kohta. 4. Meenuta, millisesse loomarühma kuuluvad korallid. Milline seedimistüüp on korallidel? 5. Kuidas saavad eluks vajaliku energia parasiitussid, kellel puudub seedeelundkond? 6. Arutlege, miks on suured põllualad, kus kasvatatakse ühte liiki taimi (nt kartuleid), kahjurite suhtes rohkem ohustatud kui väikesed põllulapid, kus kasvavad erinevad kultuurid (nt kartulipõllud vahelduvad teravilja- ja köögiviljapõldudega). --- 48 Peatükk: 28. Kuidas selgrootud hingavad? Peatükist saad teada * Mis on hingamine? * Millised on selgrootute hingamisviisid? Olulised mõisted * raamatkopsud * trahheed Miks peab hingama? Nii nagu kõik loomad, võtavad ka selgrootud keskkonnast hapnikku ja eritavad sinna kehas tekkinud süsihappegaasi, st organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel

Bioloogia