Kivisisaliku uurimustöö+pilt (0)

Kivisisalik
Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16-18 cm. Isasloomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga läheb tal üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Mõnikord võib seljamuster ka puududa ning sellisel juhul on sisalik ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada.
Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Inimesed arvasid, et tegu on väga mürgise loomaga, kelle hammustuse tagajärjel sureb isegi hobune.
Kivisisalikku võib kohata kuivematel aladel - eriti tavaliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad.
Nad elavad üksikult ja omavad kindlat territooriumi pesauru ümber. Kivisisalikud varjuvad hiire - ja mutiurgudesse ning liiguvad vaid uru ümbruses, soojendades end päikeselistel nõlvadel või sebides niisama ringi.
Nad söövad väikeseid selgrootutuid - mardikaid, ritsikaid, röövikuid, vihmausse ja ämblikuid. Saaki märganud kivisisalik varitseb seda natuke aega ning krabab selle siis kiire sööstuga. Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid kivisisalikke ja emaste poolt munetud mune.
Sisalikud on aktiivsed ainult soojal ajal. se Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine ning ka klimaatilised tegurid - vihmased ja jahedad suved , mil hukkub suur hulk mune karmid ja külmad talved , ning varajased öökülmad sügisel. Kivisisalik on looduskaitse all.