Pronksiaeg Algas 4000 aastat tagasi. * ornamendiga tarbeesemed ( ringid, jooned, lained); * pronksehted ( suured, maagiline tähendus). Ka Eestist leitud; * menhirid (kelti keeles ''pikk kivi'') mitme meetri kõrgused looduslikud kivisambad, näiteks Põhja-Prantsusmaal Britange'is; * dolmenid (kelti keeles ''kivilaud'') algelised hauakambrid (kiviplaadid, millele toetub varikatus). Leiud Põhja-Aafrikas, Aasias, Euroopas: - kuulsaimad Inglismaal Stonehenge'is; - asuvad nelja ringina (välisringil 30 dolmenit) ilmakaarte järgi, kujutavad endast kuukalendrit; - dolmenid on erineva kõrgusega; - kummardati Päikest ja toodi ohvreid; - sihiteadlik planeering ja ilutaotlus.
maalidega, vitraazid. Gooti stiil: teravkaared, kõrged hooned, roidvõlvid, vitraaztehnikas roosaknad, raidkivikaunistused 2. Romaani stiil tuleb sõnast ,,Rooma", sest see põhines vana-rooma ehituskunsti motiividele. Gooti stiil tuleb germaani hõimu gootide nimest. Nimi anti stiilile hiljem, et seda halvustada. 3. Romaani basiilika koosnes laiast kesklöövist ja kitsamatest külglöövidest, mida eraldasid tugevad kivisambad või nelinurksed postid. Sissepääs oli läänes, põikhoonest idas oli kooriruum, sellest idapoole apsiid altariga. 4. LK 51 5. Romaani skulptuurid kirjeldasid Vana-Testamenti, Jeesuse elu ja pühalugusid. Maalid olid naiivsed ja kohmakad, eesmärk oli elamusi väljendada. Vitraazid olid nagu peatükid pühakirjast. Gooti stiilis olid raidkivikaunistused, mis kujutasid taimi, muinasjutu tegelasi ja piiblitegelasi, pühakuid. Värvitud skulptuurid, seinamaalid,
energiasektorist. Nafta ja Gaas Nafta ja gaasisektor moodustavad rohkem kui 50% kogu kaupade ja teenuste ekspordist ja annavad kuni 40% kogu riiklikust eelarvetulust Energia ja metalli sektori osakaal on 25% riigi SKPst Nafta hinna muutuste mõju SKP kasvule on suur. Venemaa on kasu saanud ka tootmise suurendamisest. Majandusharud Pilte Venemaalt Mansi sambad Mansi sambad on iidsed kivisambad, ms asuvad PetsoroIlõtsski looduskaitsealal Manpupuneri mäel asuval manside ja komide pühapaigas. Neeva jõgi Neeva jõgi algab Laadoga järvest ja suubub Soome Lahte. Jõe pikkus on 74 km ja Peterburis on kolm kanalit: Moika, Gribojedov ja Fontanka. PeeterPauli kindlus Kindluse ehitamist alustati 27. mal 1703. aastal. Neevalinnas asub toomkirik mille kellatorn on linna kõrgeim 122,5 meetrit. Kellatorn on kaetud 36 000
tunnused-kasutati üldistatud iseärasustest. Sarnased nägemust üksteistele. Teemad, motiivid: Mütoloogia, 1)Varaod ja jumalused ajalugu(pitsatsilinder), 2)Lihtrahvas ja loomad sõjalised võidud ja rõhutab valitseja võimu suurust(kivisambad), troonil istuv valitseja ja tema kummardavad alamad Kujutatav Kuningad, kungingannad, Varaod,jumalad,teenijad, lihtrahvas, sõjastseeninst lihtrahvas,loomad tegelaskond: sõdurid, väepealikud, vaenlased Kujutamisviis: Juukse ja habeme massiivne Varaodel oli sama näoilme, stilisatsioon
Austati jumalaid; kivist vabafiguurid oli lihtsad, monumentaalsed, suurte silmadega, üldistatud habemed ja näojooned. Paljud poosid on tardunud ja puised, juuste ja habeme kujutamise juures kasutatakse palju stilisatsiooni. Erilist tähelepanu pöörati silmadele, mis tehti suured ja intensiivsed, tihti asetati silmadesse värvilisi kivitükke Ümarplastika oli reljeefikunstist kohmakam, detaile ei kasutatud, propotsioonisuhted paigast ära; Steel kuningate soovil ehitatud kivisambad REALISM on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism tähendas looduses nähtavate värvide ja vormide võimalikult täpset jäljendamist. Realist põlgas idealiseerimist PRANTSUSMAA Nad pidasid kunstis kõige tähtsamaks tegelikkuse asjalikku ja ilustamata esitamist, kujutasid kaasaega (19-saj keskpaik) 1830. rühm Pariisi maalikunstnikkepeatuma Barbizonis. Vahetu side loodusega ja talurahva
Säilinud on ka dolmeneid-algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid pühadesse paikadesse, millest moodustusid keerukad ehitised-kromlehhid. Eriti tuntud on Stonehenge. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. Eriti kõrge on seestpoolt lugedes teine ja välimine ring. Teise ringi 7meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7tonni raskuste põikplokkidega. 30 sambaga välisting on samuti ülal kaetud sama arvu põikkividega. Ehitamisel kasutatud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks (mega+lithos tähendab kreeka keeles suur+kivi). Küllap mõjus ta suurejooneliselt ka omaaegsetele inimestele, miks muidu tema püstitamiseks nii palju vaeva nähti. Siin on tegu sihiteadliku planeeringu ja ilutaotlusega.
Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Tepleid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu pääses ka rahvas ja tagumised kinnised ruumis, kus vaid preestrid võisid toimetada. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid nelatahulised taravatipulised kivisambad. (Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost, palme). Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raitutud Abu.Simbeli tempel. 1970-ndatel ähvardas seda Assuani paisu rajamisel oht jääda vee alla selle päästmiseks tehti ära hiigeltöö ja osadeks saetud tempel tõsteti üles Niiluse kõrgele kaldale nind pandi seal uuesti kokku. (*Üks Tartu Ülikooli referaat)
· Egiptuse poos: jalad külgvaates, näo vorm on külgvaates, silmad otsevaates, torso eestvaates. · Algsed jumalad sarnesid loomadega (inimese keha ja looma peaga) Sobek, Hathor, Thorth, Horus, hilisemaid kujutati inimestena (Osiris, Isis, Amon, Ra) · Templid: nelinurkne, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templi väravaehitisi nimetati pülooniks. Väravaehitise ees olid obeliskid neljatahulised teravatipulised kivisambad (jäljendasid taimi). · Kuulsad templid: Luksori, Karnaki ja Abu-Simbeli tempel (viimane saeti veeuputuse ohuga seoses tükkideks ja pandi kõrgemal uuesti kokku). · Pealinn oli Teeba. · Et kaitsta hauaröövlite eest peideti Uue Riigi ajal vaaraode muumiad kaljuhaudadesse paljud olid Kuningate orus.Tunduim neist on Tutanhamoni haud, sest see oli 20. Sajandini puutumatu. · Skulptuurikunstis on kaks erinevat suunda. 1. Vaaraod ja jumalused ranged,
Teine ehitusejärk algas 3200 aastat eKr. Uutest ehitisest moodustus paralleelne seljakute rida, mis sidus ehitise Avoni jõega. Ka selle ehitamise aja 80 kivi pärinevad 320 kilomeetri kauguselt Prescelly mägedest Kagu-Walesis. Kivisid transporditi parvedel alguses mööda merd ja seejärel mööda Avoni jõge. Maismaal kasutati vedamiseks ilmselt rullikuid, sest nomaadid ratast ei tundnud. Alguses moodustati kiltkividest ringid, aga need lammutati peagi ja nende asemele toodi hiiglaslikud kivisambad, mis annavad tooni monumendis ka tänapäeval. Suurimad neist kaaluvad kuni 26 tonni ja nende kohaletoomiseks kasutati ära kogu kohalik tööjõud. Varem arvati, et seda tegid orjad, ent poolnomaadid ei pidanud orje. Stonehenge'i ehitavad meistrid pidid olema väga 3 osavad, sest selle aja tööriistad olid primitiivsed. Kivid olid risti teiste peale
Matmiseks hakati kasutama hoopis haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla maeti. Siiski säilis 20.sajandini vaid üks Tutanchamoni hauakamber Kuningate orus. Selliseid ,,surnute linnu" valvasid sfinksid. Templid Templite müüridega ümbritsetud smmasõuedesse ja saalidesse pääses läbi väravaehitiste kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Pülooni ees kõrhusid obeliskid neljatahulised teravatipulised kivisambad, mis jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi (papüürust, lootost, palme). Skulptuuri omapära Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi on eriti ranged, suursugused ja üldistatu. Sedalaadi kunstile oli omane eriline sünge, üleinimlik toredus. Sfinksil, mis seisab Giza suurte püramiidide juures, arvatakse olevat vaarao Chefereni näojooned. Vaaraode täisfiguurid on tardunud istuvas või sirges poosis, vasak jalg sammu jagu
See 146 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. • Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Mastaba Püramiid Sfinks – inimese pea, lõvi keha Templid ja peavärav • Peavärav = püloon • Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. • Sambad jäljendasid taimi – papüüros, lootos, palmid • Kuulsamad templid: Karnaki, Luxor 16.-14. saj. e.m.a. Abu Simbeli kaljutempel Luxor Abu Simbel • Järgmine kord: egiptuse skulptuur ja maalikunst; Tutanchamon jms.
eriti silmatorkaval moel. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Mütoloogiast ammutab ka kunst on ainestiku. Jumalad, deemonid, suurte eepostekangelased need on olnud sagedased kujutamisobjektid. Kogu India skulptuur on nagu kivistatud muinasjutt. III saj. e.m.a. valitses suurt osa Indiat rahuarmastav kuningas Asoko, kes levitas budismi. Ta laskis budismi pühadesse paikadesse püstitada monoliitsed kivisambad, mille tipus on lõvifiguuridega kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama stuupasid poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Suupasid ümbritses kiviplokkidest piirdeaed, milles on nelja ilmakaare avanevad väravad ehk tosnanad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skluptuuridega. Näiteks Sanchi stuupa on kaetud inim- ja loomafiguuridega. Budismi sümbolitega ja kitsapihaliste ning lauapuusaliste haldjate kujutistega, kes kehastavad India naiseilu ideaali
seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised - kromlehhid. Eriti tuntud on ühe sellise Inglismaal asunud pühapaiga jäänused, mida nimetatakse Stonehenge. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. Eriti kõrged on seestpoolt lugedes teine ning välimine ring. Teise ringi 7 meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7 tonni raskuste põikplokkidega. 30 sambaga välisring on samuti ülal kaetud sama arvu põikkividega. Osa põikkive on küll alla varisenud ning osa sambaid ümber kukkunud, kuid siiski jätab see mälestis, kerkides künkal keset lagedat välja, suurejoonelise mulje.Ehitamisel kasutud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks (mega+lithos tähendab kreeka keeles suur+kivi)
Uutest ehitisest moodustus paralleelne seljakute rida, mis sidus ehitise Avoni jõega. Ka selle ehitamise aja 80 kivi pärinevad 320 kilomeetri kauguselt Prescelly mägedest Kagu-Walesis. Kivisid transporditi parvedel alguses mööda merd ja seejärel mööda Avoni jõge. Maismaal kasutati vedamiseks ilmselt rullikuid, sest nomaadid ratast ei tundnud. Alguses moodustati kiltkividest ringid, aga need lammutati peagi ja nende asemele toodi hiiglaslikud kivisambad, mis annavad tooni monumendis ka tänapäeval. Suurimad neist kaaluvad kuni 26 tonni ja nende kohaletoomiseks kasutati ära kogu kohalik tööjõud. Varem arvati, et seda tegid orjad, ent poolnomaadid ei pidanud orje. Stonehenge'i ehitavad meistrid pidid olema väga osavad, sest selle aja tööriistad olid primitiivsed. Kivid olid risti teiste peale vinnamiseks väga rasked ja nad tuli valmis raiuda piinliku täpsusega, et nad püstistele kividele püsima jääksid
fassaad obeliskide ja sammassaali Abu Simbeli püloonidega. rekonstruktsioon. koobastempli fassaadil Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele
docstxt/.txt
Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised - kromlehhid. Eriti tuntud on ühe sellise Inglismaal asunud pühapaiga jäänused, mida nimetatakse Stonehenge. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. Eriti kõrged on seestpoolt lugedes teine ning välimine ring. Teise ringi 7 meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7 tonni raskuste põikplokkidega. 30 sambaga välisring on samuti ülal kaetud sama arvu põikkividega. Osa põikkive on küll alla varisenud ning osa sambaid ümber kukkunud, kuid siiski jätab see mälestis, kerkides künkal keset lagedat välja, suurejoonelise mulje.Ehitamisel kasutud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks. Küllap mõjus ta suurejooneliselt ka omaaegsele inimesele, miks muidu oleks tema
19. Tempel: templi osad, kuulsamad templid. TV 24, 25, 26, vihik Püloon templi peavärav, mis koosnes kahest hiiglaslikust seinablokist, mis ülevalt ahenesid ja nende vahele jäi kitsas sissepääs püloon kõrvalruum pühamu põiksaal sammasõu kõrvalruum Karnaki pühendatud Amonile. templi sise-ja välisseinad, laed olid mitme meetri jämedused, kuni 20 m kõrgused kivisambad olid kaetud värviliste reljeefidega. osa oli kaetud ka lehtkulla ja hõbedaga Luxory oli pühendatud viljakusjumal Amonile, Tempel on 260m pikk ja selle esiküljel on 6 hiiglaslikku Ramses II kuju. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24m kõrgused püloonid. Sissekäigu taga asub ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju. Kogu Luxori kompleks on ehitatud kõverana Abu Sibli - püstitatud vaarao Ramses II jaoks. Kõige suurem (kalju)tempel. Sissepääsu juures on
Sellele Järgnes templi katusega osa ehk sammassaal. Need olid ainult ülikutele ja mõned hämarad ruumid olid ainult preestritele. Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid, terrasstempleid ja päiksetempleid. Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis. Abu-Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks. Päiksetemplite tähtsaimaks osaks olid kõrged obeliskid müüriga piiratud õuel. Obeliskid on ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrini, obeliske püstitati päiksejumala auks templite juurde. Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega. Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega. Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr. Kanali trass algas Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri. Abu simbeli
· Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal suurim ja vanim Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni). · Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga. · Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime. c. Templid: · Ees sfinkside allee kivist lamavad inimnäoline lõvikuju. · 2 torniga värav. · Obeliskid kivisambad jumala taevast alla laskumiseks. · Lahtine sammastikuga õu. · Sammassaal ülikutele. · Pühamu preestritele. · Kuulsaim tempel Amon-ile Karnakis (20 m sambad) 6. Skulptuur: a. Üldiseloomustus: · Teenis usku ja oli rangete reeglitega, mis pidurdas arengut. · Levinumaiks küllaltki realistlikud portreed. · Mida rohkem kuju ülikuga sarnanes, seda parem kui muumia hävis, tuli hing kujusse.
leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära
seltskonnale määratud ruumidest. Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse. See asetses piiril, kuhu ulatus Niilus üleujutuste ajal. Siin võeti pidulikult vastu protsessioon, mis laevadel Niilust mööda kohale sõitis. Abusiri püramiidide väljal on avastatud ka esimene päikesejumala tempel. Selle keskme moodustas obelisk, mis asetses mastabasarnasel alaehitisel. Obeliskid olid ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrin ja neid püstitati jumalate auks. Selle ümber oli õu, piiratud igast küljest käikudega, kus olid kultuseruumid. Obeliski ees oli altar vereohvrite toomiseks. Äärmiselt rikkalik ja mitmekesine on arhitektuur Uues riigis. Egiptus saab tol ajal Idamaade vägevaimaks ja võimsaimaks riigiks, kelle poliitiline mõju ulatub kaugele. Tänu tihedale
kuju on pärit 3. Aastatuhandest e.Kr ja on seepärast ka vanim tedaolev monumentaalne vaaraoportree. Templid Suurte võimsate püramiidide läheduses asusid ka paljud templid. Templi põhiosaks oli müüridega ümbritsetud sammasõu, kuhu pääses läbi väravaehitise, kust võisid sisse astuda ainult vabad inimesed. Väravaehitis ehk püloon koosneb kahest ülespoole ahenevast müüriplokist. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid (neljatahulised teravatipulised kivisambad). Sambad, millega templeid kaunistati jäljendasid Egiptuses kasvavat taime papüürust, lootost ja palme. Pülooni taga asuva sammasõue sambad ja seinad olid aga kaunistatud rohkete värviliste hieroglüüfide ja reljeefidega. Sammasõue taga asusid põiksaal, mis oli mõeldud ülikutele ja templi pühamu, kuhu võisid minna vaid preestrid. Ka tagaruumide seinad olid kaetud värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest.
obeliskide ja püloonidega. rekonstruktsioon. Simbeli koobastempli fassaadil Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Kõige tüüpilisemad sambavormid on egiptuse arhitektuuris lootos-, papüürus- ja palmsambad. Need on tekkinud egiptuse taimede jäljendusest, eriti on kasutatud papüürust. Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. tüves kujutab taimevart, mõnikord on tegu ka taimevarte kimbuga ehk kimpsammas, kapiteelid püüavad kujutada lootose või papüüruse kinnisi või lahtisi õisi. Datlipalmi väljaspoole pöörduvatest lehtedest moodustub aga palmsambakapiteel
Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised - kromlehhid. Eriti tuntud on ühe sellise Inglismaal asunud pühapaiga jäänused, mida nimetatakse Stonehenge. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. Eriti kõrged on seestpoolt lugedes teine ning välimine ring. Teise ringi 7 meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7 tonni raskuste põikplokkidega. 30 sambaga välisring on samuti ülal kaetud sama arvu põikkividega. Osa põikkive on küll alla varisenud ning osa sambaid ümber kukkunud, kuid siiski jätab see mälestis, kerkides künkal keset lagedat välja, suurejoonelise mulje.Ehitamisel kasutud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks (mega+lithos tähendab kreeka keeles suur+kivi)
Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele. Thukydides käsitleb peamiselt Peloponnesose sõda 5. Arhitektuur templid · templiehitus sai alguse 7.saj.arhailisel ajajärgul · kõige varasemad ehitati arvatavasti palkidest ning kujutasid suhteliselt väikest ruumi, kus hoiti jumala kujutist; katust toetasid tugevad postid · ~ 600 aastat eKr hakati templeid ehitama kivist; puidust tugipalkide asemele kivisambad · tunti kolme liiki sambaid: doori, joonia, korintose stiil, vt.õpik lk.149 · vanim teadaolev dooria stiilis tempel oli Hera tempel Olümpias 7.sajandist, arhailise perioodi lõppu jääb Zeusi tempel Olümpiast, 6.sajandisse jääb Artemise tempel Efesoses, mis kuulub 7 maailmaime hulka, vt. põhikooli atlas lk.33 · klassikalisel perioodil ehitati välja Ateena akropol: Nike tempel- joonia stiil, Parthenon- dooria stiil muud ehitised klassikaline periood:
Karnakis ja sellest 3,5 kilomeetri kaugusel Luksoris. Sama suurejooneline on ka Ramassum Teeba juures, mis on ehitatud Ramses II poolt Luksor oli jätkuks keskmise riigi teeba arhitektuurile, mille esimene võidukäik algas Amenthop II ajal . Päikesetemplid Päiksetemplite tähtsaimaks osaks olid kõrged obeliskid müüriga piiratud õuel. Obeliskid on ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrini, obeliske püstitati päiksejumala auks templite juurde. Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega. Kaljutemplid Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. Hatsepsuti terrasstempel Dair al-Bahris koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida
hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele
Matusearhitektuuris leidsid aset pidevad uuendused. Mõned Hiina dünastiad ehitasid kuninglikke ,,surnutelinnu", sellal kui teised eelistasid luua igale keisrile eraldioleva matusepaiga. Keisri haua maapealne osa ümbritseti müüridega ning oli suunatud põhiilmakaarte järgi Juurdepääs hauda algas vaimudetee lõpus. Juurdepääsutee oli rabav väravatorid, ametlik värav, reljeefidega kivisambad. Keiserlikud hauad kujutasid endast keerukaid arhitektuurikomplekse. Maaaluses Page | 11 hauakambris jutustavad lahkunu elust seinamaalingud ja mõnikord ka reljeefskulptuurid. Elamuarhitektuur: Elamuarhitektuur on arvatavasti Hiina vanim pidev ehitustraditsioon. Iga maja ehitatakse ümber eesõue, millesse sisenetakse värava kaudu. Keskne
Inglise arheoloog Richard Atkinson jõudis eelmise sajandi keskel järeldusele, et esialgne Stonehenge oli ringikujuline ja teda ümbritses ka vallikraav koos 56 süvendiga nn. Aubrey augud. Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures. Teine ehitusejärk algas 3200 aastat e. Kr. Uutest ehitisest moodustus paralleelne seljakute rida, mis sidus ehitise Avoni jõega. Alguses moodustati kiltkividest ringid, aga need lammutati peagi ja nende asemele toodi hiiglaslikud kivisambad, mis annavad tooni monumendis ka tänapäeval. Suurimad neist sammastest kaaluvad kuni 26 tonni ja nende kohale toomiseks kasutati kogu kohalik tööjõud. Kõige keskele püstitati kolmikkivi hobuseraua kujuliselt, mida on näha ka tänapäeval. Kiltkivid, mis lammutati paigutati hiljem uuesti megaliitide ringi sisse ning neid võib pidada väikesteks tugisammasteks. Pearingist väljapoole kaevati veel palju auke, kuhu kavatseti
Hatsepsuti obelisk, mis oli 29 meetri kõrgune ja oli algselt kaetud lehtkullaga. Altariruumis hoit püha Amoni kuju. Templi vanimasse ossa kuulus ka Thutmosis II taimesaal, mille seinu kaunistasid kõikide tema riigi piires leidunud loomade ja taimede kujutised. Tempel on ehitatud kivist. (Maass jt 2004) Päikesetemplid Päiksetemplite tähtsaimaks osaks olid kõrged obeliskid müüriga piiratud õuel. Obeliskid on ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrini, obeliske püstitati päiksejumala auks templite juurde. Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega. (Kangilaski 2003) Kaljutemplid Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair alBahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres.
· Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3. Skulptuur a. Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b. Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: · Augustuse kuju õnnestunuim portree c. Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: · Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d. Võidusambad ja reljeefid: · Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. · Traianuse sammas 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. 4. Maalikunst a. Suures osas hävinud: · Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. b. Portree- ja seinamaalid: · Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale. · Ruumilisus kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine. · Poetessi portree võluv ja siiras naisekujutis. c
· Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal suurim ja vanim Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni). · Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga. · Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime. c. Templid: · Ees sfinkside allee kivist lamavad inimnäoline lõvikuju. · 2 torniga värav. · Obeliskid kivisambad jumala taevast alla laskumiseks. · Lahtine sammastikuga õu. · Sammassaal ülikutele. · Pühamu preestritele. · Kuulsaim tempel Amon-ile Karnakis (20 m sambad) 6. Skulptuur: a. Üldiseloomustus: · Teenis usku ja oli rangete reeglitega, mis pidurdas arengut. · Levinumaiks küllaltki realistlikud portreed. · Mida rohkem kuju ülikuga sarnanes, seda parem kui muumia hävis,
2.Dolmen- (kolmest kivist )algelised hauakambrid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. 3.Kromlehh- koosneb menhritest ja dolmenitest nt. Stonehenge Inglismaal. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. Eriti kõrged on seestpoolt lugedes teine ning välimine ring. Teise ringi 7 meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7 tonni raskuste põikplokkidega. 30 sambaga välisring on samuti ülal kaetud sama arvu põikkividega. · 3500 ekr alustati ehitamist · ringikujuline kraav ümber · kivid on toodud Wales'ist kohale 300 km eemal. · Üks plokk kaalub 26 tonni Otstarve/ eesmärk- 1)observatoorium(astroloogilised vaatlused) 2)ohvripaik, pühakoda 3) 12 ne taevakeha jumalale püstitatud
kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised - kromlehhid. Eriti tuntud on ühe sellise Inglismaal asunud pühapaiga jäänused, mida nimetatakse Stonehenge. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. Eriti kõrged on seestpoolt lugedes teine ning välimine ring. Teise ringi 7 meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7 tonni raskuste põikplokkidega. 30 sambaga välisring on samuti ülal kaetud sama arvu põikkividega. Osa põikkive on küll alla varisenud ning osa sambaid ümber kukkunud, kuid siiski jätab see mälestis, kerkides künkal keset lagedat välja, suurejoonelise mulje.Ehitamisel kasutud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks (mega+lithos tähendab kreeka keeles suur+kivi). Küllap
Pilet 15 1. India, Hiina, Jaapani kunst Induse jõe orus hakkas kujunema 3 aastatuhandel e.m.a välja üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Tähtsamad linnad olid reeglipärase planeeringuga ja eeskujulikult heakorrastaud. Ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. 3. Sajandil e.m.a valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi Tema ajast on pärit monoliitsed kivisambad., mille tipus on lõvifiguuridega kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama stuupasid, - poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Indias on arhitektuur ja skulptuur sulanud nii omapäraseks tervikuks , et ühest eraldi rääkida on rasek. Templid ise peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitis meie mõistes. India pühakodade seinad äivad koosnevat mitte logilistest ehitusdetailidest, vaid skulptuurides massist
" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. Skulptuur Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju õnnestunuim portree Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. Võidusambad ja reljeefid: Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. Traianuse sammas 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. Maalikunst Suures osas hävinud: Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. Portree- ja seinamaalid: Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale. Ruumilisus kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine. Poetessi portree võluv ja siiras naisekujutis. Temaatika lai: Müüdid ja ajaloolised sündmused. Loodus. Portreed. Eluolu
leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3.)Skulptuur a)Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b)Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju õnnestunuim portree c)Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d)Võidusambad ja reljeefid: Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. Traianuse sammas 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. 4.Maalikunst Suures osas hävinud: Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. Portree- ja seinamaalid: Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale. Ruumilisus kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine. Poetessi portree võluv ja siiras naisekujutis. Temaatika lai: Müüdid ja ajaloolised sündmused. Loodus. Portreed.
leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia – tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3.)Skulptuur a)Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b)Marmorportreed – loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju – õnnestunuim portree c)Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d)Võidusambad ja reljeefid: Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. Traianuse sammas – 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. 4.Maalikunst Suures osas hävinud: Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. Portree- ja seinamaalid: Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale. Ruumilisus – kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine. Poetessi portree – võluv ja siiras naisekujutis. Temaatika lai: Müüdid ja ajaloolised sündmused. Loodus. Portreed.
annaabi.ee 
