Ilmunud 1995. a., pole raamat oma aktuaalsust kaotanud: pigem võib öelda, et tegu on ajatu teemaga - lapse ja täiskasvanu maailmade erinevus. (Lapse kui rikkumatu ja vaba vaimu kujutamine on küll iseenesest noor nähtus, pärinedes valgustusajast, varem täitis lapse kui Teise ülesandeid poeet, prohvet, ullike või metslane.) Erinevus, kultuurikonflikt, kokkupõrge erineva mõtte- resp elulaadiga isikute või gruppide vahel on Kivirähu põhiteema. Näiteid võib tuua kümnete kaupa: ugrilane ja rahvusromantik1, linlaste ekspeditsioon maale2, lumememm ja kubjas ning ülejäänud tegelased "Rehepapis", setu ja vurle3, kui nimetada esimesi pähetulevaid. Tavaliselt vastandab Kivirähk idealiseeriva ning praktilise (või küünilise) eluvaate. Naeruks võib autor panna nii ühe kui teise opositsioonipoole või ka mõlemad korraga. Rõhuvas osas Kivirähu juttudes ajab autor lisaks mõtteviiside konflikti kirjeldamisele
Kivirähk, Andrus sündinud 17. augustil 1970. aastal on hariduselt ajakirjanik, kes on lõpetanud Tartu ülikooli. K. on sotsioloog Juhan Kivirähki vend. K. on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. K. alustas humoreskidega 15-aastaselt. K. töötab Eesti Päevalehes. K. sai kuulsaks 1990 aasta alguses Ivan Orava lugudega. Kivirähu kuulsaim raamat on ,,Rehepapp". K. on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. K. kirjutab lugusid seeriatena, kus tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailma nähakse.
lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kivirähu poolt loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile Eesti Päevalehe huumorirubriigis. Orav sündis Kivirähki järgi 1908. aasta 1. septembril ja suri 2009. aasta 19. juunil õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tõttu. Oma mälestustes meenutas ta nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude okupatsiooni aega, tehes kõike läbi pseudoajaloolise absurdihuumori. Orav kui alati tõsimeelseks Eesti patrioodiks jäänu
Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kivirähu poolt loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile Eesti Päevalehe huumorirubriigis. Orav sündis Kivirähki järgi 1908. aasta 1. septembril ja suri 2009. aasta 19. juunil õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tõttu. Oma mälestustes meenutas ta nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude okupatsiooni aega, tehes kõike läbi pseudoajaloolise absurdihuumori. Orav kui alati tõsimeelseks Eesti patrioodiks jäänu
valdkonnas. Abielus Anu Kirsfeldt'iga Harrastuskirjanik Twitter http://twitter.com/#!/kirsfeldt Blogi http://luulekeskagentuur.blogspot.com/ Karikatuure temast Twitter "täitsa roogitav räim" on eufemism seksika naise kohta. uusversioonid: täitsa riivitav porgand ...hakitav sibul ....klopitav vaip "Naine, aja mind 4st üles, mo pään lehmi lüpsma." Kuidas ajad on muutunud. "Naine, aja mind neljast üles, pean projektijuhile pdfi tegema.,, Selgus, et ma olen raamatupoes riiulis Kivirähu ja Vonneguti vahel. Ogens naabrid täitsa. aitasin kolleeg hansul rinnahoidja seljast võtta. esimene kord seda mehega teha. Illustratsioonid Illustratsioone tegi kunstnik Peeter Allik Mustade triipude võrgustik kaubamärk Tema kunstis peegeldub terav sotsiaalne närv Illustratsioonid on kohati ropumad kui tekst ise Tänan kuulamast!
Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. Raamatutele on tekkinud mitmed uuemad ja mõndade arust paremad viisid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Viimaseid on eesti keeles suhteliselt vähe (nt. Kivirähu ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu") , kuid inglise keeles on võimalik leida pea iga vähegi tuntud raamatu audio versioon, mille abil on väga hea võõrkeelt praktiseerida, arendada ja sõnavara laiendada. Meelelahutuskirjandusel on võrreldes filmidega eelsus kuna see jätab lugejale vabaduse kujutada ette vastavalt oma soovile ning raamatut on mugav kaasa võtta. Lugemine rikastab sõnavara, ergutab fantaasiat ja laiendab silmaringi. Lugemine aitab vabaneda argipäeva muredest
Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. ,,Lihast ja luust" teostele on tekkinud mitmed interaktiivsed alternatiivid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Viimaseid on eesti keeles suhteliselt vähe (nt. Kivirähu ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu") , kuid inglise keeles on võimalik leida pea iga vähegi tuntud raamatu audio versioon, mille abil on väga hea võõrkeelt praktiseerida, arendada ja sõnavara laiendada. Meelelahutuskirjandus on võrreldes filmidega eelisseisus kuna see jätab lugejale vabaduse kujutada ette vastavalt oma soovile ning raamatut on mugav kaasa võtta. Lugemine rikastab sõnavara, ergutab fantaasiat ja laiendab silmaringi. Lugemine
„Puhastus”, Andrei Ivanov) 3 koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika; historiograafiline metafiktsioon (Linda Hutcheon). Romantilisele ja rahvuslikule vastanduv iroonia ja paroodia: mitte mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse; interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust (Kristian Kirsfeldt, Kalevipoeg 2.0; Aarne Rubeni romaanid töölisliikumisest, Andrus Kivirähu minevikuainelised raamatud; allternatiivajalugu (Hargla) 3a) nüüdiskultuuri suhe muinasajaga (Trubetsky luule, Hvostovi „Henrik”, film „Malev”, Metsatöll jms)
Anni Tetsmann Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Retsensioon Andrus Kivirähu viimane romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab peategelase Leemeti, kes on sündinud enda generatsiooni uueks ja viimaseks lüliks, elulugu. Leemet on alati viimane, kes midagi teeb või näeb, olgu selleks Põhja Konna nägemine või oskus mõista ussikeelt. Leemet on sunnitud jälgima, kuidas inimesed valivad iidsete kommete asemel uue elustiili. Inimesed valivad metaselu asemel külaelu ning põdralihale eelistavad nad putru ja leiba ning
Milline on eestlane läbi kirjameeste silmade? Eestlane on ahne, riukalik ja pragmaatiline. Kivirähk kirjeldab oma teoses ,,Rehepapp" inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse. Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne. Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H.Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelane Pearu on võtnud oma eesmärgiks naabrimehe elu pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe välja, et Vargamäe Andrese elu raskemaks muuta. Kord lõhkus Oru Pearu piiriaia maha, et naabertalu sead tema põllule saaks ning hiljem süüdistas, et sead on aia ära lõhkund ja vilja rüüstanud. Teine
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Andrus Kivirähk on 17. augustil, 1970. aastal sündinud kirjanik ja ajakirjanik. Ta on ehk Eesti noorema generatsjooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma hakanud järjejutuga Ivan Oravast ja tema seltsilistest. Kivirähu romaane on mitmel juhul ka lavateosteks kohandatud ja ka tõlgitud võõraisse keeltesse. Romaan "Rehepapp ehk November", mille on oma sulest välja võlunud ei keegi muu kui Kivirähk ise, tõusis aastal 2002 menukaimaks eesti raamatuks, müües 4805 eksemplari. "Rehepapp" pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks ongi vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole
,,Hiired pööningul"(2001) ,,Rehepapp"(2001) ,,Eesti matus"(2002) ,,Adolf Rühka lühikene elu"(2005) ,,Aabitsa kukk"(2006) ,,Voldemar"(2007) Tunnustused 1993 Lutsu huumoripreemia 1995,2000 Eesti kirjanduse aastapreemia 1998 Friedebert Tuglase novelliauhind 2001 Virumaa kirjandusauhind 2006 parim lastekirjanik(,,Limpa ja mereröövlid") Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist ,,Korra pidigi Rääk alla prantsatama,aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu." ,,Vägivald on tore asi!"kiitles Zdanov,võttis võileivalt kilu ja peksis seda rihmaga. ,,Lähme jah!Ma näitan sulle Leninit.Tule,tule!"Ta võttis lõdiseval Ribbentropil käest kinni ning vedas mausoleumi.Seal lebaski surnud Lenin.Ribbentrop värises nii,et käekell jäi seisma.
põlvkonnale. Kahjuks vana Andrese ja noore Andrese nägemused tulevikust ei langenud kokku ning noor Andres keeldus isa pakutud pärandist. Sellise tegevusega näitas küll noor Andres oma lugupidamatust oma isa tehtud töö vastu, aga ta kuulas kõigest oma südant. Ta teadis, et tema tulevik ei ole seotud Vargamäega. Mõned soovivad pärandit edasi kanda, mida on põlvest-põlve suguvõsas edasi antud, aga mõned ei soovi ning keegi ei saa neid ka selleks sundida. Andrus Kivirähu raamat "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab Leemetist ja tema perekonnast, kes ainsate inimestena on jäänud veel metsa elama, ülejäänud on läinud külla, sest see on kaasaegsem ja mugavam elupaik. Leemet ja tema perekond ei mõtelnudki metsast lahkuda, sest ka nende esivanemad on aastasadu metsas elanud. Metsast lahkudes unustaksid nad õigepea ussikeele, millega saab loomadega kõnelda ja neid kuuletuma sundida, aga
Alguses suurepäraselt hiilanud , kõike elust teadvat meest kehastunud rehepapp muutus lõpuks vanaks halliks ätiks. Jaanuse ja Liina kokkuviimise plaani luhtumine ning oma armastatud nõia Minna kaotus tõmbas elu näitemängulavalt tema silmis kardina. Rehepapp mõistis, et kõik on kaduv ja mingil hetkel ei jõua temagi oma kavalusega kõige vastu võidelda. Ükskord tuleb aeg, mil kõige eest peab tasuma. Armastusteema on Kivirähu teoses nagu helesinine unistus. Liina armunud kubjas Jaanusesse, kellele omakorda meeldib mõisapreili täiesti lootusetu armukolmnurk. Lumemehest kratt süstis Jaanusesse lootusi armastusest, tekkis illusioon, mis lõpuks mehe tühjaks imes. Kõige enam kurvastas mind kupja hoolimatus, kuna ta ei küsinud abi Vanakuradi vastu, kellelt oli saanud krati kolme veretilga eest. Jaanus jäigi nagu teistest sõltuvaks, nende tegude süütuks ohvriks
jumalate tahe. Oidipusele ennustati, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Saatusesse kui jumalasse usuti pimesi. Samasugust pimesi uskumist näeme ka tänapäeval. Inimesed käivad selgeltnägijate, kaardimooride, posijate juures ja usuvad nende ennustusi. See viib selleni, et nad ei taha vastutada ise oma elu eest ja loodavad välisele abile Väga suur jõud, mis meie mõtlemisist ja käitumist mõjutab on asjad. Eriti hästi tuuakse see välja Andrus Kivirähu „Rehepapis“, kus kõik tegelased , peale Rehepapi, kummardasid asju. Nende jumalaks olid asjad, mis pani neid asjade nimel varastama, valetama, peitma ja vihavaenu pidama. Nende mõtlemine käis kogu aeg ümber asjade, mida nad endale himustasid. Asjade kummardamine on muutunud noorte seas väga levinuks. Inimesed, kellel on võimalik endale lubada disainer kotti ja riided vaatavad ülalt alla neile, kellel seda võimalust ei ole. Noored äraostetavad asjadega
normeerima ja standardiseerima lühivariandid. Mis sõna lühivarianti tuleks eelistada pikale variandile? Vastus: identima, liigendama, sertima, normima. 10. Miks tuleb ametniku soovitussõnastiku kohaselt vältida sõnu samaaegselt, kahekordselt ja igapäevaselt? Kirjuta variandid, mis on kooskõlas keelesoovitustega. Vastus: samal ajal, kaks korda, iga päev 11. Kas perekonnanimi Kivirähk on omastavas käändes Kiviräha või Kivirähu? Vastus: Kiviräha Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus September 2015 12. Lisa lause Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase ................... lõppu sobiv kaassõna (suhtes, osas, kohta). Põhjenda valikut. Vastus: Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Osas oleks siis, kui lepingu ese muutub
Romantikat ma selle filmi žanriks just ei paneks, pigem kas põnevus- või õudusfilm. Kuid armastus, kas ühepoolne või kahepoolne, oli siiski olemas. Ropu kõnepruugi koha pealt tekkis mul küsimus, et kas tol ajal tõesti räägiti samade väljenditega nagu tänapäeval? Mõnes episoodis jättis just see väga ebaloomuliku mulje. Mart Rauni arvates on film loovalt ja julgelt teostatud, kus kogu meeskond on vaeva näinud. „Kivirähu maailm on põnevalt ja detailselt kinolinale loodud ning kratid toredasti ellu äratatud. Näitlemine ja dialoog on küll kohati ebastabiilne, ent tegelaste valikud on väga hästi õnnestunud,“ Samas leiab ta: “Järjekordne raamatuadaptsioon, mida pole õnnestunud hästi filmi keelde tõlkida. Liiga paljud liinid ning tegelaskujud konkureerivad ekraaniaja pärast ning režissöör ja monteerija on silmnähtavalt jännis loo fookuse hoidmisega. Keskne tundub
Meie riigis on kõik väga kallis. Euro tulekuga tõusid eestis hinnad 6% , lubati ju mitte tõsta, meie hinnad on sama kõrged kui mitte kõrgemad kui mujal Euroopa riikides. See-eest aga palgatõusu pole näha olnud. Meie pension on alla 300 euro, sellest piisab vaevalt, et kuu ära elada. Iga rahvus on teisest erinev, nii ka eestis. Eestlase olemust on mitmed eesti kirjanikud aegade jooksul püüdnud oma teostes lahti seletada. Rahva seas on tuntust kogunud Andrus Kivirähu kirjeldus "Rehepapis". Selle järgi on eestlane peaasjalikult pettuste ja kelmuste peal väljas. Siiski arvan, et eestlane on eelkõige töökas ja positiivne inimene´, kes küll ei astu enda healolu eest välja praegu, kuid teeb seda kindlasti hiljem. Minu jaoks tähendab eesti kodanikuks olemine väga paljuja ma tunnen uhkust selle üle. Minu isiklikul arvamusel on eestis hea elada, ma olen noor inimene, kelle peamine kohustus on õppida
paljud inimesed tahavad sarnaneda oma iidolitega. Kellegagi, kes neile eeskuju annab. Ent on ka neid, kes suudavad jääda iseendaks. Kuid kes olen mina ja mida tähendab jääda iseendaks? Et sellele vastata, peame kõige pealt vaatama tegureid, mis inimest mõjutavad. Inimest mõjutab kõige rohkem ühiskond ehk inimesed tema ümber. Teatud ajastul kehtivad õigekspidamised, tõed ja uskumused, ent alati leidub ka neid, kellele eelpool loetletu korda ei lähe. Näiteks A. Kivirähu raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli mets juba raamatu alguses inimestest üsna tühjaks jäänud, sest kõik läksid külasse elama, ning mida enam raamatu lõpu poole, seda hõredamaks jäi mets inimestest, ja lõpuks jäi metsa elama vaid Leemet, kes oli ka ühtlasi viimane mees, kes teadis ussisõnu. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on klassikaline näide sellest, kuidas ühiskonna normide muutudes vajub unustusse kõik see, mis kunagi oli püha
siin, on alles jäänud väga vähe. Tänu ajaloo keerdkäikudele on täna meie seas palju saksa- ning veneverd, mida aga ei saa enam pidada puhtavereliseks eestlaseks. Tänu vere segunemisele ei ole enam alles puhteestlaslikku temperamenti ega ka tegutsemistahet, mis vanal ajal meie esivanemaid võitlema ning tegutsema sundis. Kuid tänasel päeval on meil just selle jõu järgi kõige suurem vajadus. Eestlaste hääbumisega on väga sarnane Andrus Kivirähu teos "Mees kes teadis ussisõnu", kus on väga hästi välja toodud ühe väikese rahva lõppemine. See teos räägib ussirahvast, kes elavad metsas, kuid aja jooksul külla kolivad, jättes endast maha vaid mälestused ning ussirahvas, kes metsa jäi sai otsa tänu sõjale. Ka eestlased on selline väikerahvas, kes kolib justkui külla, otsima paremat elu ning kaitsetu vähemus, Eesti territooriumil, on väga haavatav ning hääbumisohus
tema individualiteet saadab teda alati ja kõikjal ja temast on varjundatud kõik, mis ta läbi elab. Raskeid õnnetusjuhtumeid kõrvale jättes on vähem otsustav see, mis kellelegi elus juhtub ning osaks saab, kui see, kuidas ta seda tajub, tähendab tema vastuvõtlikkuse laad ning aste igast vaatepunktist. Eestlase olemust on mitmed eesti kirjanikud aegade jooksul püüdnud oma teostes lahti seletada. Rahva seas on tuntust kogunud Andrus Kivirähu kirjeldus "Rehepapis". Selle järgi on eestlane peaasjalikult pettuste ja kelmuste peal väljas. Siiski arvan, et "rehepaplikkus" pole just see olulisim, mida meie esiisad geneetiliselt meile edasi on andnud. Kuigi peab tõdema, et riukalikku olemust on meil veres kindlasti sees, kuid see läbib punase joonena, võin julgelt väita, kõiki inimesi siin maamunal. Mitmetahulise eestlase helgemaid tahke on kujutanud paljud pagulaskirjanikud, kes võõrvõimu
Kiviräha järjelood Ivan Orava mälestustest Päevalehes, mis peagi raiuti raamatuks ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed''(1995), kõrvalsaaduseks seitsmeosaline teleseriaal ,,Vabariigi valvur''(1994-1995), milles Orav sai endale keha Andrus Vaariku abil. Võime ilma häbenemata öelda, et Eesti uus följetoniklassik oli oma 25. sünnipäevaks sündinud. 4 Looming Andrus Kivirähu tuntumad teosed : * ,,Ivan Orava mälestused" * "Kalevipoeg" (1997) * ,,Rehepapp ehk November" (2000; Varrak) * ,,Vargamäe vanad ja noored" (2003) * ,, Mees, kes teadis ussisõnu''(2007) * ,,Õlle kõrvale''(1996,AS Vaho) * ,, Liblikas''(1999 ja 2007 Tuum) ja näidendid * ,, Voldemar " * ,, Romeo ja Julia " * ,, Eesti Matus " * ,,Kalevipoeg " * ,,Teatriparadiis'' Fantaasia- ja huumoriküllased on tema laste animafilmide stsenaariumid,
Retsensioon ,,Helesinine vagun'' on nostalgiline komöödia, mis toimub kahes vaatusest. Sel kolmapäeval sain ka mina ja minu klass osa Andrus Kivirähu kirjutatud ja Taago Tubini lavastatud teosest. ,,Helesinine vagun'', mis esietendus 1 aprillil 2003 aastal Ugala teatris ning on siiani väga menukas. Saal, kus etendus toimus oli väga väike, kohti jagus kõige rohkem 150 inimesele, kuid just see väike saal oli see, mis tegi selle etenduse jälgimise lihtsamaks. Selles näidendis olid põhitegelasteks keskealised mehed, kes olid kokku tulnud, et tähistada sõbra sünnipäeva. Kõik need mehed olid elanud NSV-
Harrastus jõudis 90ndate aastate algul esimese lääneliku välimusega ajakirjani Magneet. Ajakirja kujundades panid tegijad tähele, et enamik reklaame ei kõlba mitte kuhugi, ei kujunduslikult ega sisuliselt. Nii tegid nad algul reklaame vaid natukene ümber, siis läksid julgemaks ja hakkasid hoopis uusi kujundusi tegema. Viimaks tegid kogu reklaami algusest lõpuni valmis. Asko Künnap ja Andrus Kivirähk lõid uue lauamängu, mis kannab nime "Mees, kes teadis ussisõnu, mis on Andrus Kivirähu raamatu ainetel. Kümmekond aastat reklaamiäris töötanud Künnap disainib oma raamatud mõistagi ise: "Võimatu on leida teist nii toredat ja paindlikku koostööpartnerit, kes sinu mõtteid loeb ja alati kõigega nõus on." «Traksid peale» ja «Zen kõnekaart» on reklaamid, mis tõid Asko Künnapi loodud reklaamiagentuurile Zoom Ogilvy neli reklaamiauhinda kaks Kuldmuna, ühe Hõbe- ja ühe Pronksmuna. Asko ise on olnud ka liiklusõnnetuses ,kus jäi ellu tänu turvavööle
Ülevaade autorist ja tema loomingust: Andrus Kivirähk (sündis 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning tänapäeval töötab ta Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähu vend. Ta on abielus ajakirjaniku Ilona Martsoniga ja kahe tütre isa. Andres Kivirähk on lavastanud ka mitmeid näidendeid. Mõned tema teosed: · ,,Ivan Orava mälestused" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; 2001 Varrak (täiendatud trükk) · "Kalevipoeg" (1997; BNS) · ,,Rehepapp ehk November" (2000; Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd)
Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all Raamatus on osavalt ära kasutatud vanade eestlaste ebausku Elavalt on kirjeldatud, kuidas üritati võtta kõik, mis vähegi annab – isegi oma naabri seljatagant, valimata vahendeid Loomulikult ei puudu Väiksed katkendid lavastustest https://www.youtube.com/watch?v=RzuLtfdWz gc https://www.youtube.com/watch?v=O3GlS-QT uFM https://www.youtube.com/watch?v=G4uDX-_b 9n4 Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist “Kas siis munk on mees? Mina mõtlesin, et ta on raudmehe naine.” “Korra pidigi Rääk alla prantsatama, aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu.” “Vanasti, kui suurem osa meie rahvast veel metsas elas, tuli alalõpmata ette, et karudest said naiste armsamad.” Huumor Andrus Kivirähk on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli
Ussisõnad ja rahulikult tukkuv Põhja Konn." Lugedes raamatut ,,Mees, kes teadis ussisõnu" paneb see küsima kas tõesti on kirjanik Andrus Kivirähk? Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on palju lustakama ja positiivsemalt meelestatud. Kus näeme, et tänu Rehe Sandrile ja raamatu õnnelikule lõpule annab see edasi mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt, kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. Neiud kuulasid meelsasit munkade laulu ja poisid soovisid laulda nii kui mungad
· "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) · "Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed" (2008; Varrak) Soomekeelses tõlkekogumikus "Tallinnasta pois groteskia virolaista proosaa" (Absurdia,2003 ) ilmusid Kivirähu jutud "Miesten kongressi" (tõlkija Petteri Aarnos ) "Vahva nainen" (tõlkija Seija Kerttula) ja "Ugri" (tõlkija Iiris Heino ). [3] 2.1 Loomingu paremik " Ivan Orava mälestused" 1995,2001 "Kaelkirjak" 1995,2001 "Õlle kõrvale" 1996 "Kalevipoeg" 1997 "Pagari piparkook" 1999 "Sirli,Siim ja saladused" 1999 "Rehepapp ehk November" 2000 " Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 5 2.2 Näidendid
Polnud seal ei huumorit ega satiiri, ladusat jutustust ega kaasahaaravat lugu. Kuigi tuleb tunnistada, et Põhja Konn ja eriti tiibadega vanaisa olid vägevad tegelased. Tiibadega vanaisa teadis, et vaenlastele ülevalt alla kirvega pähevalamine on väga ergonoomiline tegevus. Võimas vanamees, kelle viha ja vägi oli nii suur, et mõnikord sai ainult kuu peale kähistades väge välja lasta, muidu oleks võinud lõhki minna nagu ventiilita aurukatel. Raske arvata, kas mõni Kivirähu loodud kuju ka meie etnopsüühikasse kargab, aga vanaisal jätkub selleks power'it küllaga. Nii et ühe lugeja pettumus raamatus kui sellises ei tähenda mingil juhul soovitust raamat üldse lugemata jätta. Ei-ei! Lugeja saab näiteks teada, kes oli Põhja Konn. Jälle üks vägev teadmine. Postimees : Mart Juur (21.12.2007) Ka ilma Kivirähki romaanita võiks tänavust kirjandusaastat päris hästi kordaläinuks hinnata
lapsepõlvest väga tuttava raamatu, mille pealkiri on "Tark mees taskus" ja mis koosneb eesti rahva ennemuistsetest juttudest. Lugemisel selgus, et ka sisu poolest võib kahe raamatu vahele mitmeid paralleele tõmmata. Romaani tegevus siis umbes kolmeteistkümnenda sajandi Eestis ja minategelaseks Leemet, metsas sündinud eestlane, viimane ussisõnu (rästikute keel, millega saab loomi allutada ja osadega neist ka muidu suhelda) valdav mees maailmas. Samuti üks viimaseid metsas sündinuid. Kivirähu järgi elasid muistsed eestlased metsades ja elatusid küttimisest, praegu rahvuslikuks peetav agraarkultuur oli tegelikult ülevõetud võõrnähe. Kivirähk ise on intervjuudes toonitanud, et tegu pole mingi naljalooga, vaid väga tõsise ning sünge looga. Nojah, lugu ise on tõepoolest traagiline, sünge, kurb ja tõsine. Samuti mõtlemapanev ja lubab tõmmata õige mitmeid paralleele tänapäeva. Kuid teisest küljest on
teose tegevustikku põimitud folkloorilisi motiive muistenditest ning müütidest (,,Rehepapis" Vanapagan, kratid ja libahundid, ,,Mees kes teadis ussisõnu" aga Põhja Konn, metsahaldjad, hiietargad). Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on aga palju lustakam ja positiivsemalt meelestatud. Näeme, et tänu Rehe Sandrile ja raamatu õnnelikule lõpule annab see edasi mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt -kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" peategelane Leemet jutustab oma elukäiku muinasjutulise loona
midagi „rusuvat“ (oi, kas tõesti?) ja tal on väga ebamugav. Vanatädi aga jätkab, rääkides korstnasse hüpanud ja mitu tundi seal küpsenud kassist ning sellest, kuidas korstnapühkija olevat arvanud, et seal keegi aborti on teinud, vennast, kelle neerud lahti peksti ja kes siis sohu ära uppus, hambad irevil rotipeast peiekringli sees jne jne. Värvikaid ja rusuvaid detaile jagub ja jääb ülegi. (Tuntud ka kui põhjus, miks ma Kivirähu loomingut üldse lugeda ei taha, sest masendaval ja masendaval on ka vahe ja lugeja taluvusel piir...) Mida kulminatsiooni ligi, seda absursemaks kõik läheb – kalahaigus, mille puhul pool kehast maha lõigati, vanatädi, kes kinnikeeratud ukse võtme korraga lihtsalt alla neelab (kas vanatädi on nn koletis või jaa?), veel lugusid koledatest surmadest ja Siberist, kõik kuhjub ja kõike on kole palju,
Ka eestlased ise arvavad täpselt teadvat, milline on nende iseloom ja isiksus. Paljud eesti kirjanikud on oma teostes küllaltki täpselt suutnud väljendada eestlase stereotüüpset olemust ja isiksust, meenutagem siinkohal siis näiteks A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus"- seeriat või A. Kitzbergi näidendit ,,Libahunt", kus peaprobleemistik joonistub tegelaste vahel tekkinud rahvusliku erinevuse taustal. Eestlase iseloom avaldub minu arvates aga kõige tõesemalt ja värvikamalt A. Kivirähu teoses ,,Rehepapp" (2000). Sealne karakteristika võiks ühe allikana olla täiesti kasutatav mõnes eestlaste kui rahvuse iseloomu ja käitumist sügavuti lahkavas uurimustöös. Eestlane Kivirähule toetudes on omakasupüüdlik, ahne, egoistlik, salakaval, kohati isegi kuritahtlik ja pooldab igati suhtumist, mille kohaselt eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Selline on tüüpiline stereotüüp eestlastest eestlaste endi arvates ning siinkohal peab nentima, et igas stereotüübis on oma
Följetonistlik stiil. Suhestumine võõra tekstiga mängib olulist rolli, eriti teoses „Ivan Orava mälestused“. Ajalookirjanduse paroodia, Kivirähk kasutab ajalookirjanduse võtteid, aga pöörab need pea peale; ideoloogilised hoiakud on arendatud absurdi ja äärmuseni. „Rehepapp“ on diskursuse parodeerimine; raamatu algus meenutab mõnda Vilde romaani, aga keerab siis segamini. „Mees, kes teadis ussisõnu“ on taas katse ajalugu ümber kirjutada; tõsisem kui Kivirähu teised raamatud, aga siiski följetonistlik. 30. Eesti kirjanduse põhisuundumusi ja autoreid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses (Mehis Heinsaar jt). Kirjandus internetis (blogikirjandus), süntees, humanism, sotsiaalsus ja poliitiline seisukohavõtt, dokumentaalsus ja nn mälukirjandus, lõunaeesti kirjandus ja eestivene kirjandus, vabavärsi kinnistumine luule põhivõimaluseks, draama saab kriisist üle, eksperimentaalne proosa, ulmekirjandus, noorsooproosa.
Keda kotib?" ,,Miks kõigil ei ole nii hea nagu minul...oidu pole...sellepärast"-Sven Kivisildnik- "On see viin, küsis Margarita nõrgal häälel. Kass oli nii solvunud, et pidi äärepealt toolilt üles kargama. "Taevake, kuninganna," kähistas ta, "ma poleks eales söandanud daamile viina valada. see on puhas piiritus" -Bulgakov, "M&M" "Seis on sitt,kuid see on väetis meie tulevikule."-Lennart Meri Jaan oli pull kuju Kivirähu "rehepapist" siiras: "Mida edasi teha? Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud. Kõik tema unistused olid täitunud." Selleks, et otsustada tooli headuse üle, ei pruugi olla veel tool ise (U. Hajjam) Loodus on andnud inimesele ühe keele ja kaks kõrva selleks, et me rohkem teisi kuulaksime, kui ise räägiksime (Epiktetos) ,,Valitse oma kirgede üle - või muidu valitsevad nad sinu üle" (Epiktetos)
Probleemikeskne proosa ei kadunud. Tõsisem probleem on teksti peidetud ja selle probleemi ümber käib arutelu. Probleemikesksust näeme draamas ja proosas mitmes variandis. Üks servapealseid, kuid märgilisi näiteid romaan ,,Tulnuk" (1987) tüstoopia, Eesti ulme väike algatus. Jätkas kirjutamist ka 90ndatel ja 00ndatel. Vetemaal mitu olulist algatust: följetonistlik laad tähendab muutust kirjandust, mis on kaugemale ulatuva tähendusega. Vetemaa ja Mutt on Kivirähu eelkäijad. Följetonism on algatatud. Nalja tegemine muutub teravamaks, jõhkramaks ja absurdsemaks ning totaalseks. See on tugevalt irooniast läbistatud maailmatunnetus, mida näeme luules ja proosas. Mihkel Mutt (s. 1953) noor irooniline kriitik, esseist, prosaist. Tugev debüüt ja esimesed raamatud: ,,Fabiani õpilane" (1980) ja ,,Hiired tuules" (1982), mis annavad koondpildi, mida Mihkel Muti raamatust oodatakse ja otsitakse: iroonia, satiirilisus
Puudutab ka geikultuuri. Räägib seksuaalse äratundmise loo. ,,Flandria päevik" mõtted ja läbielamised seoses eluga Belgia kirjanikemajas. Kultuuripessimism jätkub. Teise kihina religiooniteema ühe 14. sajandi munga sisekaemus. ,,Paradiis" päeviku ja kirjade vahepeal. Religioonist pärit mõte, et kirjutada valmis 7 päevaga. Armastus on ajend Hiiumaale minna. ,,Mina ja kevad ja" päevik värsivormis. Algul pessimistlik, hiljem rõõm leidnud armastuse. 10. Andrus Kivirähu proosa. Alustab novelli- või lühiproosa zanris. Võib jagada kaheks: a) meedia jaoks kirjutatud lühilood, b) kunstiline lühiproosa. Esimesed keskenduvad mingile päevasündmusele, andes sellele vildaka ja üllatusliku paroodilise vaatenurga, need on poliitiliselt ebakorrektsed testivad ühiskonna tolerantsipiiri. Teist iseloomustab see, et neis on rohkem kirjeldusi, tegelased kannad mingit elufilosoofiat, lõppevad puändiga. On väga kriitiline kristluse suhtes.
Ivan Orav on Pätsi lähim võitluskaaslane. Mingid ideoloogilised hoiakud arenadatakse absurdsuseni. Seda tehakse vahetult pärast taasisesisvumist. 1999 Liblikas 1999 Pagari piparkook 2000 Rehepapp ehk November – diskursuse parodeerimine ja võõraste tekstide kasutamine. Vahel kasutatakse Shakespeare tekste. 2003 Romeo ja Julia 2007 Mees, kes teadis ussisõnu 2013 Maailma otsas. Pildikesi heade inieste elust. Kivirähu puhul võib öelda, et kui Ehlvest kirjutab tumedat teksti, siis tema teeb nalja. Kindlasti on silmatorkav algusest peale see, et suhetumine võõra tekstiga mängib siin olulist rolli. Kui mõelda Kivirähu tähenduslikkust, siis uuemaaja kangelaste valmis meisterdamine on tal hämmastavalt hästi õnnestunud. Kõige ägedamad kangelased Eesti kirjanduses on kindlasti Ivan Orav, Rehepapp ja Lotte. Kauksi Ülle (Ülle Kauksi (Ülle Kahusk)) 1987 Kesk umma mäke
Selle kaudu tuleb esile 70ndate Eesti väikelinna aeg-ruum. Tänu sellele Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi suhteliselt keerulisele stilistikale on Raudamit raske lugeda, aga viljakas uurida. Ta pakub nt kirjandusuurijale väga palju võimalusi. Loeng nr 11 (26.03.2008) Ühe osa Kivirähu lühiproosast moodustavad ka ajalehtedes avaldatud lühilood või följetonid, millelaadsetest lugudest on Kivirähk koostanud ka mitu raamatut. Kõige tuntum ja loetavam ja populaarsem nendest kogumikest on ,,Ivan Orava mälestused" (1995). Tegemist on seesuguse raamatuga, mille eesmärgiks on pingevabamalt kirjutada ümber eestlaste lähiajalugu. See on nende pöördeliste sündmuste ja tõsiste arengute vaatamine hoopis teisest vaatenurgast, mis seostub eelkõige peategelase Ivan Oravaga
ajast kui paradiisist kuni praeguse ajani. Kontrast seisneb selles, et Ivan Orav idealiseerib kogu Eesti Vabariigi aega, sellele vastandub nõukaaeg, kus kõik on halvasti, on reeturid. Ideaalid kaovad. Jõhker okupatsiooni võim tapab kogu vaba vaimu jne. Kivirähk võimendab stereotüüpi viimase piirini. Teine võte: tõlgendatakse fakte üpris vabalt. Tekitatakse pinge või vastuolu fakti ja väljamõeldise vahel. Raamat imiteerib ajalooraamatut või ka teaduslikumat väljaannet/teksti. Kivirähu üks kirjutamisressurss on kõikvõimalikud, tuttavamad multifilmid, filmid, meedias ringlevad väljamõeldud kujud,kes kõik tekstides kokku saavad. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Kivirähk kasutab erinevate kirjandusteksti maailmasid: Islandi saaga, Põhjala müüdid ja muistendid, gootika Shakespeare sünged draamad, Eesti muistendid. Mitte nii tume ega pessimistlik kui ,,Rehepapp", kuid ajalooline idealism puudub, pessimistlik tuleviku suhtes.
Liisu-raamatutes on vanavanemate suu läbi lasteni toodud kõnekäänud: ,,see tüdruk küll ei püsi pütis ega kotis" ja ,,kui keegi on üldse solgisurma surnud, siis polevat see küll õige solk olnud". Võõr- ja erialasõnadest leidsin vaid sõnad ,,positiivne" ja ,,sanitar". Omadussõna ,,võrratu" auto iseloomustamiseks tundub olevat ka rohkem lastevanemate kui 5aastase lapse sõnavarast. Vilep ei püüa obstsöönsuste ja vandesõnadega laste hulgas populaarsust võita. Kivirähu Limpa-loos tohutu populaarsuse võitnud sõna ,,peerukott" võiks ahvatleda enamaks kui Liisu-lugude kass Joosepi laua all ,,puuksutamine". Jutus ,,Liisu korraldab jalgrattamatka" nöögib ema hellalt isa kasutades sõna ,,tubakas". Ehk jääb siit lapsele kõlama, et tubaka ja rumala inimese vahele võib võrdusmärgi panna. Arhailisemast sõnavarast kasutatakse sõnu ,,küna", ,,vankriratas", ,,kummut". Siiski on
annaabi.ee 
