Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi
soojendamisvajadust ja aeglustavad betooni tugevuse arenemist [2]. Siiski katsed näitavad, et kui betoon ei külmu kohe pärast paigaldamist, vaid mõne aja möödumisel , mille jooksul ta on jõudnud omandada teatud kindla tugevuse (kriitilise tugevuse 5 MPa), siis järgnev külmumine ei avalda olulist mõju pärast sulamist jätkuvatele kivinemisprotsessidele ja betoon saavutab konstruktsioonis ettenähtud tugevuse.[2] Betooni kivinemise kiirus sõltub paljudest asjaoludest: välistemperatuurist, tuulest, konstruktsiooni paksusest, betooni valutemperatuurist, betooni koostisest, vormist, sisetemperatuurist ja täiendava soojustuse olemasolust (vt. Joonis 1) [3]. Seega peamine põhjus betooni kivinemise kiirusele on temperatuur. On teada, et betoon saavutab normaaltingimustes (+20°C; RH 95%) tugevuse 28 päevaga. Kuid paratamatult
Armatuurvõrkude koostamisel kasut üksiktraatide ühendamiseks peamiselt punkt-keevitust. Punkt-keevituse pingid on kas ühepunktilised või mitmepunktilised. Peale statsionaarsete punkt-keevituse pinkide kasut ka nn punkt-keevitus tange mis sõltuvalt võimusest võivad olla kas käsitangid või rippuvad mis liiguvad monorelss-teedel. 18. R/b toote vormimise seadmed. Vormid, betooni vormidesse paigaldamise seadmed, armatuuri eelpingestusseadmed, betooni tihendus ja viimistlusseadmed, betooni kivinemise kiirendamise seadmed, vormide puhastus- ja määrimisseadmed. 19. Vormide otstarve ja liigitus. Vormide ülesanne on anda tootele projektijärgne kuju ja mõõtmed. Kasut sõltuvalt detailide arvust ja keerukusest erinevast materjalist valmistatud vorme: metallvormid – suurte toodete arvu ning suhteliselt lihtsa kujuga toodete korral, metall-puit vormid – keskmise arvu toodete ja keerukama kujuga toodete korral, puitvormid – väikearvuliste kuid keeruka kujuga toodete korral
Kui superplastifikaatorit on kasutatud selleks, et vähendada vee hulka betoonisegus samal ajal töödeldavuse ja tsemendi hulgal, siis vesitsementsuhe väheneb ja betooni tugevus suureneb märkimisväärselt tema kõigil 13 vanustel. Ka samal vesitsementsuhtel parandab superplastifikaatori kasutamine tugevusnäitajaid mõnevõrra, seda eriti kivinemise alguspäevadel. Tugevuse kasv võib ulatuda 10- 20%ni. 3.3.2.2. Poorsus Kui superplastifikaatoreid on kasutatud veevajaduse vähendamiseks, siis betooni kapillaarveeimavus, vee, veeauru ja gaasi läbilaskvus vähenevad suurel määral. Tulemuseks on betooni vastupanu tõus agressiivsetele keskkondadele ja püsivuse kasv. 3.3.2.3. Kuivamiskahanemine Vesitsementteguri ja tsemendi kulu säilitamisel võib superplastifikaatori lisamine vähesel määral
Betooni klassi aluseks on proovikehade 15*15*15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28- päevast kivinemist 20 kraadi ja 95- 100 % niiskuse juures. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: 1. Sideaine, tavaliselt tsement. 2. Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) 3. Jämetäitematerjal(normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) 4. Vesi 5. Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid: 1. Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. Parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid 2. Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. 3. Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil, külmade ilmade korral.
kipslisanditega,tsemendi ladustamine ja pakkimine. Portlandtsemendi segamisel veega toimuvad reaktsioonid tsemendimineraalide, looduslikukipsi ja vee vahel ehk nn. Hüdratsioon. TSEMENDI tardumine ja kivinemine tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi,kuid ei võta vastu välist jõudu. tsemendi tugevusklassi määramise aluseks on tsemendi survetugevus 28 päevase normaaltingimuste kivinemise järgi nn. Normtugevus. Mahupüsivuse alla mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mite muuta oma mahtu ega deformeeruda Korrosioonikindlus on tsemendikivi omadus mitte reageerida agressiivsetes keskondades. ERITSEMENDID Kiirkivinebad,merevees püsivad,hüdrofoobsed,plastifitseeritud, paisuvad tsemendid. KÜS. 1.mida nim. Mineraalseteks sideaineteks 2.Milleks kasutatakse mineraalseid sideaineid? 3.Kuidas jaotatakse min. Sideained keemilise päritolu järgi? 4
betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks : · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. · Veevajadust vähendavad ja töödeldavust paranavaid plastikfikaatoreid ja superplastifikaatoreid. · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. · Külmumist taksitavad lisandid ,mida kasutatakse värske betooni külmumise kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjalid · Täitematerjal on betoonis 70%. Täitematerjalide roll betoonis :
ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril. 4 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsement, · peentäitematerjal (harilik kvartsliiv), · jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad · Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid · Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betooni koostisosana tuleb vaadelda ka õhku, mis osaleb betooni struktuuri kujunemisel. Täitematerjale on betoonis kuni 70 %. Täitematerjalide roll betoonides:
· Lubikrohviga krohvimisel ja müüri ladumisel kasutada klassikalisi meetodeid krohvi ja müüritöödel. · Krohviparanduste tegemisel ja müüritiste remondil saad kasutada ,,kindakrohvi" meetodit ( pätsikesed ), mis säilitab seina ja müüritise iidse väljanägemise. · Krohvikihi paksus lauskrohvimisel ( terve sein vms ) normaalselt 5 15 mm. Krohvi paranduste tegemisel kuni 30 mm. KIVINEMINE · Lubikrohvi kivinemise aeg oleneb aluspinna niiskusest ja veeimavusest, õhu niiskusest, aluspinna ja õhu temperatuurist. Kivinimist kiirendavad ja aeglustavad veel paljud muud tegurid nagu tuul, päike, vihm jne. · Enne järgmise tasanduskihi pealekandmist peab olema eelmine kiht kuivanud. 4 PIIRANGUD · Lubikrohviga töötamisel peab nii õhu kui ka aluspinna temperatuur
Portlandtsement saadakse portlandtsemenendi klinkri ja loodusliku kipsi koosjahvatamisel. Eriomaduste andmiseks portlandtsemendile kasutatakse mitmesuguseid muid koostiskomponente ja lisandeid. Selliseid tsemente, milles on vähemalt 65% portlandtsemendi klinkrit, nimetatakse portlandtsemendi eriliikideks. Kasutatakse näiteks putsolaane, lendtuhkasid, põletatud põlevkivi jm. Lisandeid kasutatakse tsemendi veevajaduse vähendamiseks, tardumise ja kivinemise kiiruse muutmiseks jne. Tsement kivistub umbes 28päeva. Tardub 40 min-8 tundi. Mahupüsivuselt väga hea. Tsemendi kvaliteet sõltub jahvatamise tasemest, mida peenem, seda kvaliteetsem.
*Tsemendi ladustamine ja pakkimine. Tsemendi tardumine ja kivinemine. *Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kui ei võta vastu välist jõudu. *Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevusepiiri. Tsemendi omadused. Tsemendi tugevusklassi määramise aluseks on tsemendi survetugevuse 28 päevase normaaltingimustes kivinemise järgi nn. normtugevus. Tardumisajad mööratakse normaalkonsistentse taignasse vormitud nõela vajumise järgi. Tardumine ei või alata enne 45 min ja peab lõppema hiljemalt 12h pärast. Mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu ega deformeeruda. Korrosioonikindlus on tsemendikivi omadus mitte reageerida agressiivsetes keskkondades. Eritsemendid *Kiirkivinevad *Sulfaadikindlad *Madala soojuseraldusega
LIIVA KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata liiva puistetihedust ning liiva terade tihedust. Samuti määrata liiva niiskusesisaldus ja terastikuline koostis 2. Katses kasutatud materjalid Katsetatav materjal on liiv. Tegu on loodusliku ehitusmaterjaliga, mida kasutatakse enamasti just täitematerjalina. Liiv on ka betooni üks komponentidest. 3. Kasutatud vahendid Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraa...
põletamine- klinkri ja kipsi jahvatamine- tsemendi ladustamine ja pakkimine. 10) Tsemendi tardumine ja kivinemine Tsemendi ja vee segamisel saadakse taigen, mis järk-järgult tardumise faasis tiheneb (tardub) ja seejärel läheb üle kivitaoliseks (kivinemine). Tardumine- protsess, kus väliseks tunnuseks on kujus taigen, mis ei võta veel vastu välisjõudu. Kivinemine- toimub vaid seguvee olemasolu korral kuni kõik tsemendimineraalid on reageerinud. 28 päeva ei tähenda veel kivinemise lõppu, vaid see on aeg, mil tsement on saavutanud piisava tugevuse, et seda võrrelda, kivinemine võib toimuda kuni 1 aasta. 11) Tsemendi survetugevusklassi määramine Survetugevustest, peale 28 päeva kivistumises norm.tingimustes (+20c, õhuniiskus 95%) 12) Tsemendi korrosioon Tsementkivi kahjustumine välismõjude toimel: pragunemine, murenemine, pudenemine 13) Räbutsement, aluminaattsement, portlandpõlevkivitsement
Kasuta sobiliku võimsuse ja düüsiga krohvipritsi. Tee proovitöö enne esinduspindade katmist. Parima tulemuse saavutad, kui katad pindu 2 korda. Esimesel kihil lase kuivada vähemalt ööpäev enne teistkordset krohvimist. Käsitsi krohvimisel kantakse segu seinale terassiluritega. Normaalne ühe segukihi paksus seinal on 4- 8 mm, osalisel krohvimisel kuni 1 cm. Antud lastetoas krohvitakse kaks korda 5 mm paksuse kihiga, mis teeb kogu krohvikihi paksuseseks 10 mm. Ühe krohvikihi kivinemise aeg sõltub kihi paksusest, keskkonna niiskusest ja temperatuurist. Enne järgmise krohvikihi pealekandmist peab eelnev krohvikiht olema kuivanud vähemalt ööpäev. Eriti kuivades tingimustes on soovitav krohvitud seina niisutada enne krohvimist ja krohvimise järgselt 2-3 päeval. Kivinenud pinnad on hästi värvitavad mineraalsetele pindadele sobilike värvidega. 10
betooni koostise reguleerimine ja vesitsementsuhte vähendamine. See võib toimuda betooni paranenud töödeldavuse arvel või selle mittepiisavusel lisatava plastifitseeriva või superplastifitseeriva lisandi abil. Mikroõhumullide sisseviimine betoonisegusse õhku kaasavate lisandite abil on kõige efektiivsem viis betoonide külmakindluse tagamiseks. Kiirendajad Kiirendajad on lisandid, mida kasutatakse mörtide ja betoonide tardumise või kivinemise kiirendamiseks. Kiirendajaid kasutatakse betoneerimisel jahedal ajal, kui kivinemisprotsessid on madala temperatuuri tõttu aeglustunud või siis kiireloomuliste tööde puhul, kus nõutakse suurt kivinemise kiirust. Eristatakse: · Tardumise kiirendajaid · Kivinemise kiirendajaid. Tardumise kiirendajad lühendavad aega betoonisegu valmistamisest kuni tardumise alguseni, st. ajani, mil betoonisegu läheb plastsest olekust üle jäigaks
KÕRGTEMPERATUURSEL KIPSIL......................................................................................15 42. KUS KASUTATAKSE MADALATEMPERATUURSET KIPSSIDEAINET?................................15 43. TSEMENDI TOOTMISPÕHIMÕTE?................................................................................15 44. MIDA LOETAKSE TSEMENDI KORROSIOONIKS?...........................................................16 45. MIDA LOETAKSE TARDUMISE JA KIVINEMISE PROTSESSIDEKS?....................................16 2 BETOONID..................................................................................................................... 17 1. MIS KOMPONENTIDEST SEGAD KOKKU BETOONI?.........................................................17 46. BETOONI LIIGITUS TIHEDUSE JA TUGEVUSE JÄRGI (MIDA TÄHENDAB TUGEVUSE PUHUL NT C20/25).....................................................
miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid - külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid Betoonkivide all mõistetakse üldiselt:
ühtlaselt. Lupja kahjustab nii üle- kui ka alapõletamine, kuna need osad kustuvad väga aeglaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Kustutamata tükklubi on poolfabrikaat. 2. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H2O = Ca(OH)2 + Q Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubi kustub enamasti 2 nädalaga. 3. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristallumise protsessi tekkes, kusjuures tekkinud kristallid kasvavad ja põimudes üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Lubja kasutamine - müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört; krohvimördid segus kipsiga; kuivsegud; lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit); lubivärvid;
paksusest. · Kivinenud põranda survetugevus mitte vähem kui 20 MPa. Nake alusbetooniga 1 Mpa. · Mahu kahanemine < 0,5. PIIRANGUD · Segu kui ka aluspinna temperatuur peab olema paigaldamisel ja ühe ööpäeva jooksul pärast paigaldamist üle +10° + 20°C. · Igasugused lisatud ained rikuvad segu koostist ja segu kvaliteet halveneb. · Kivinemine peab toimuma ühtlases keskkonnas, kogu tasandatud pinna ulatuses. · Kivinemise kiirendamiseks ei tohi kasutada kalorifeere ja põrandakütet. · Juhul kui valmissegu pole jõutud õigeaegselt kasutada, siis hilisem vee lisamine anumas tahenevale segule vähendab segu kvaliteeti. SÄILITAMINE · Segupulbri säilimisaeg originaalpakendis ja kuivas keskkonnas on 6 kuud. 9 KOKKUVÕTE
reguleerimine ja vesitsementsuhte vähendamine. See võib toimuda betooni paranenud töödeldavuse arvel või selle mittepiisavusel lisatava plastifitseeriva või superplastifitseeriva lisandi abil. Mikroõhumullide sisseviimine betoonisegusse õhku kaasavate lisandite abil on kõige efektiivsem viis betoonide külmakindluse tagamiseks. · Kiirendajad on lisandid, mida kasutatakse mörtide ja betoonide tardumise või kivinemise kiirendamiseks. Kiirendajaid kasutatakse betoneerimisel jahedal ajal, kui kivinemisprotsessid on madala temperatuuri tõttu aeglustunud või siis kiireloomuliste tööde puhul, kus nõutakse suurt kivinemise kiirust. Eristatakse: · Tardumise kiirendajaid · Kivinemise kiirendajaid. Tardumise kiirendajad lühendavad aega betoonisegu valmistamisest kuni tardumise alguseni, st. ajani, mil betoonisegu läheb plastsest olekust üle jäigaks. 05.05
õhuniiskus madal. Plastilise mahukahanemisepraod võivad olla väga sügavad, laiusega kuni 3mm ja nende pikkus väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. Plastiline mahukahanemine Plastilise kahanemise pragude tekke suhtes on kõige tundlikumad: · kõrge tsemendisisaldusega betoonid, · kõrge jahvatuspeensusega tsementide baasil valmistatud betoonid, · madala vesitsementteguriga betoonid, kaasa arvatud superplastifikaatoriga betoonid, · betoonid, kus on kasutatud tardumimse/kivinemise aeglustajaid. Aeglustajad pikendavad plastse oleku aega, kuid ei mõjuta kuivamiskahanemise tingimusi. Ettevaatusabinõud plastilise kahanemise vältimiseks: · valida võimaluse korral betooni valamiseks aeg, kui ilmastik selleks on soodne, vältida valamist tugeva tuule ja päikese käes, · Alustada betooni hooldusega niipea kui võimalik, · Kasutatada polüpropuüleenist kiudusid. · Betoonivalu eel niisutada aluspinnad, raketised ning armatuur.
Külmakindluse paranemise kõrval väheneb betooni vee-imavus ja veeläbilaskvus ning paraneb jääsulatussoolade vastane põsivus. Kõrvalmõjuna toimub betoonisegu töödeldavuse paranemine ning väheneb tema veeeraldus ja kihistumine. Tõuseb poorus, mille tõttu väheneb betooni tugevus. Seda võimaldab kompenseerida betooni koostise reguleerimine ja vesitsementsuhte vähedamine. Kiirendajad on lisandid, mida kasutatakse mörtide ja betoonide tardumise või kivinemise kiirendamiseks. Kiirendajaid kasutatakse betoneerimisel jahedal ajal, kui kivinemiseprotsessid on madala temperatuuri tõttu aeglustunud või siis kiireloomuliste tööde puhul, kus nõutakse suurt kivinemise kiirust. Tardumis kiirendajad lühendavad aega betoonisegu valamisest kuni tardumise alguseni. Kivinemise kiirendajad aitvad kaasa betooni tugevuse kasvule kivinemise algstaadiumis. Kasutamise eesmärk on tööde tempo kiirendamine
vesi auruna, mille järel produkt jahvatatakse. Ehituskips on kõrge veevajadusega (60-65% massist). Vesi, mis aurab kuivamisel jätab ehituskipsi poorid (u 40%). Ehituskips on peenem ja seetõttu vajab rohkem vett. Kõrgtugev ehk tehniline kips saadakse loodusliku kipsikivi kuumutamisel surve all – vesi eraldub vedelal kujul. Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega (40-45% massist) ja kõrgema tugevusega (tema tugevus ulatub 7 päevase kivinemise järel 15...40 MPa.). [1] Kõrgtugev kips on aeglasema kivinemisega. [5] 7.4 Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Kuna loodusliku kahe veega (H2O) kipsi lahustuvus vees on umbes 4 korda madalam kui poole veega kipsil, hakkavad lahusest välja sadenema 2 kristallveega kipsi kristallide alged . Moodustub kolloidne geel, misjärel kipsitaigen tardub. Toimub kristallide kasvamine ja läbipõimumine, mille tulemusena kipsitaigen kivistub moodustades kipsikivi.
umbes 40%; valmistatakse loodusliku kipsi keetmisel atmosfäärirõhul temperatuuril umbes 120...130 °C juures. Kõrgtugev kips võrreldes ehituskipsiga on väiksema veevajadusega (40- 45% massist). Kõrgtugev kips on aeglasema kivinemisega ning tugevam kui ehituskips. Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Kipssideaine segamisel veega moodustub plastne segu, mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõjul kivineb. Kipssideainete kivinemise iseärasuseks on mahu suurenemine ja soojuse eraldumine. Seda protsessi saab jagada: voolavuse periood, kui kips on vedel; tardumise periood, kaob voolavus, kuid materjal on deformeeritav tardumise lõpp – moodustunud on kivitaoline tehiskivi, mis tema tugevust ületava välisjõu toimel puruneb Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele? Kipstoodete kuivatamisel nende niiskussisaldus väheneb ja tugevuslikud omadused suurenevad.
-15°C juures, kuid kivinemine on väga aeglane. Kivinemine aktiviseerub kui temperatuur tõuseb + kraadideni. Antud betooni soovitame kasutada ainult seal kus lisasoojuse andmine on võimatu. 5 TTK NB! Jäätumiskindlat betooni ei soovitata kasutada kandvate konstruktsioonide ja ei tohi kasutada külmakindla (F) või veetiheda (W) betooni valamisel. Kivinemise kiirendiga betoon - Lisand kiirendab bet.kivinemist ja suurendab betooni algtugevust (3... 4 päeval)10-20%.Kiirendiga betoon ei ole jäätumiskindel betoon s.t. kivineva betooni temperatuur peab olema >+5°C. Mahus paisuv betoon - Mahus paisuvat betooni kasutatakse injektsioon-, surve- ja järelvalul tihendussegudena. Betoon tuleb paigaldada 30 minuti jooksul paisutava aine lisamisest. Betooni kvaliteedi tagamiseks ei tohi koorma suurus olla suurem kui 2,0 m³
277-Millise tööorganiga on varustatud mikser-tüüpi segistid? Propeller tüüpi tööorganiga 283-Millistest agregaatidest koosneb pneumaatiline mördi transportimise seade? Kompressorjaam,Valmis mördisegu silo,Etteandeseade,Transportiv torustik,Vastuvõtuanum,Väljund mördipritsi ühendamiseks 289-Loetlege r/b tehase vormimisjaoskonna seadmed. Vormid,Betooni vormidesse paigaldamise seadmed,Armatuuri eelpingestusseadmed,Betooni tihendus ja viimistlusseadmed,Betooni kivinemise kiirendamise seadmed,Vormi puhastus ja määrimisseadmed 295-Loetlege käsimasinate tüübid konstruktiivse lahenduse järgi. Otse masinad,Nurga masinad 301-Mis on kõrgsagedusega vahelduvvoolu masinate peamised eelised? Elektriohutus,Hea võimsuse ja kaalu suhe 307-Nimetage hüdrauliliste käsimasinate peamised puudused. Kõrgem maksumus tänu koostisosade valmistamise täpsusele ja tugevusele,Kõrge keskkonnaohtlikkuse tase
Lubi- mörti võib hoida maa sees augus või kindlana kaetult pikka aega. Lubimört on väga hästi töödeldav ja hoiab hästi vett. Tema tugevus jääb siiski suhtelisel taga- sihoidlikuks Tsementmört kivistub nii õhu käes kui vee all kuna tsement on hüdrauline sideaine. Kivine- mine toimub kiiresti (3 p jooksul ca' 70 % tugevust) ja lõplik tugevus on suur. Mördi põhili- seks puuduseks on tema suur jäikus. Oluline on, et kivinemise esimesel päeval oleks mördis piisavalt vett. Tsementkivi tekkimine tarbib täiendavat vett, mis peab olema vabalt mördi poo- rides või mida tuleb vajadusel täiendavalt juurde anda. Tsementmördiga tehtud konstrukt- sioonid tahavad üldiselt kastmist. Mördi varajasel väljakuivamisel lõpeb kivinemise reakt- sioon, mis hiljem enam ei jätku - mört ei saavuta vajalikku tugevust; nakkeomadused Jäävad väga kesiseks.
´ Tsemendi kivinemine ja tardumine · Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kuid ei võta vastu välis jõudu. · Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevuspiiri.tsemendi tugevusklass määramise aluseks on tsemendi survetugevus 28 päevase normaalingimustes kivinemise järgi nn . normtugevus. · Tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taignasse vormitud nõela vajumise järgi. Tardumine ei või alata enne 45 min ja peab lõppema kiljemalt 12h pärast.mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu ega deformeeruda. · Korrosioonikindlus on tsemendikivi omadus mitte reageerida agresiivsetes keskkondades. Eritsemendid · Kiirkivinevad · Merevees püsivad
6. Etteantud omadustega betoonide spetsifikatsioonis esitatavad põhinõuded ja
vajadusel spetsifitseeritavad lisanõuded
Vastavus EVS-EN 206-1:2007'le
Survetugevusklass
Keskkonnaklass
Täitematerjali terasuuruse suurim nimimõõde
Kloriidisisalduse klass
Külmakindluse tagamiseks nõutavad omadused
Betoonisegu temperatuur
Soojuse eraldumise piiramine
Veepidavus
Tardumiskiirus
Kivinemise kineetika
7. Betooni põhiklassifikatsioon
Survetugevusklass
Tiheduse järgi(kergbetoonil D1,0...D2,0;==800
Betooni normaalseks langemiskõrguseks vertikaalseinte valul loetakse 2,5...3 meetrit, kuid häid tulemusi on saadud isegi langemiskõrgustel kuni 8 meetrit. Vajadusel lasta betoonil langeda kõrgemalt kui 3 meetrit oleks soovitav sellest eelnevalt informeerida betoonisegu projekteerijat. Kõrgelt langemisel säilib siiski pindade kvaliteedi halvenemise ning õhumullide tekke oht pinnal. Kuna ITB segus on suurel hulgal lisandeid, võib betooni kivinemise algus venida, seda eriti madalatel temperatuuridel. Kui aga kivinemine on alanud, toimub see kiiresti, millega peab arvestama suurepinnaliste põrandate tasandamisel ja viimistlemisel. Värske betooni hooldamine ja viimistlemine tekitab tööde ajastatuse probleeme: põrandale võib esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik, mis ei ole veel viimistletav. Kivinenud betooni tuleb hooldada samamoodi kui tavalist vibreeritavat betooni. Häid
· Betooni normaalseks langemiskõrguseks vertikaalseinte valul loetakse 2,5...3 meetrit, kuid häid tulemusi on saadud isegi langemiskõrgustel kuni 8 meetrit. Vajadusel lasta betoonil langeda kõrgemalt kui 3 meetrit oleks soovitav sellest eelnevalt informeerida betoonisegu projekteerijat. Kõrgelt langemisel säilib siiski pindade kvaliteedi halvenemise ning õhumullide tekke oht pinnal. · Kuna ITB segus on suurel hulgal lisandeid, võib betooni kivinemise algus venida, seda eriti madalatel temperatuuridel. Kui aga kivinemine on alanud, toimub see kiiresti, millega peab arvestama suurepinnaliste põrandate tasandamisel ja viimistlemisel. 15 · Värske betooni hooldamine ja viimistlemine tekitab tööde ajastatuse probleeme: põrandale võib esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik, mis ei ole veel viimistletav.
Pooride hulka suurendavad ained parandavad mördi töödeldavust, mörti viiakse täiendav kogus õhku peente mullidena. Lubimördi algne tugevnemine on seotud vee eemaldumisega mördist kas õhku või kividesse. Tegelik kivinemine on seotud lubja reaktsiooniga õhu süsihappegaasiga. Tsementmört kivistub nii õhu käes kui vee all kuna tsement on hüdrauline sideaine. Kivinemine toimub kiiresti ja lõplik tugevus on suur. Mördi põhiliseks puuduseks on tema suur jäikus. Oluline on, et kivinemise esimesel päeval oleks mördis piisavalt vett. Segamördi omadused on kahe eelpool nimetatud mördi vahepealsed. Lubja ülesandeks on põhiliselt mördi töödeldavuse tõstmine. Kõige paremad tulemused saadakse juhul, kui mõlemat komponenti on kaaluliselt ühe palju. Lubimört vähese tsemendi kogusega võib jääda nõrgemaks tavalisest lubimördist kuna tsement kui peen materjal takistab süsihappegaasi pääsu segusse ja lubi ei kõvene. Liimid
-valmistoodete ladustamine. 288-Loetlege r/b tehase armatuurijaoskonnas teostatavad operatsioonid. -sirgestamine ja lõikamine; -profileerimine ja lõikamine; -painutamine; -armatuurvõrkude keevitamine; -armatuurvarraste keevitamine. 289-Loetlege r/b tehase vormimisjaoskonna seadmed. 1)vormid; 2)betooni vormidesse paigaldamise seadmed; 3)armatuuri paigaldus- ja eelpingestusseadmed; 4)betooni tihendus- ja viimistlusseadmed ; 5)betooni kivinemise kiirendamise seadmed ; 6)vormide puhastus- ja määrimisseadmed. 290-Milliseid meetodeid kasutatakse r/b toodete pingevarraste eelpingestamiseks? -mehhaniline, -termiline . 292-Millist masinat nimetatakse käsimasinaks? Käsimasinaks nimetatakse sellist masinat, milles tööoperatsiooni põhiliikumine sooritatakse mootori jõul, kõik abiliikumised käsitsi ja mille raskus kas osaliselt või täielikult langeb töölise kätele.
survetugevusega, aga väga hea aurujuhtivusega. Muinsuskaitsealuste objektide krohvimisel kasutatakse sageli lubikrohve. Selliseid krohve tuleb teha lubjast, mis on eelnevalt kaua seisnud lubjaaugus. Lubikrohv peab lisaks müüritisele kaitsma ka iseennast. Tänapäeval õhus sisalduvad keemilised ühendid mõjuvad lubjale kahjustavalt. Seetõttu ei ole lubivärvid ega ka lubikrohvid piisava püsivusega. Vanade meistrite poolt tehtud lubikrohvid on püsinud tänaseni põhjusel, et lubikrohvi kivinemise ajal ei seganud nende kivinemisprotsessi agressiivsed kemikaalid. Vajaliku paksusega krohvi saamiseks tuli vanadel meistritel teha viis ja rohkem kihte, kusjuures peale igat kihti tuli anda piisavalt aega tahenemiseks. Ühekordne liiga paks lubikrohvi kiht viib pragude tekkeni. Kaltsiumkarbonaat (lubimördi, -värvi, jt ainete koostisosa) reageerides vihmaveega allasadava väävelhappega moodustab kaltsiumsulfiidi ehk kipsi
..1150 0C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO 2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Kustutamata tükklubi on poolfabrikaat. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H2O = Ca(OH)2 + Q Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristallumise protsessi tekkes, kusjuures tekkinud kristallid kasvavad ja põimudes üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Õhklupja kasutatakse enamasti kuivas keskkonnas, sest tema omadused niiskes keskkonnas kaovad. *Lubja kasutamine
· Betooni normaalseks langemiskõrguseks vertikaalseinte valul loetakse 2,5...3 meetrit, kuid häid tulemusi on saadud isegi langemiskõrgustel kuni 8 meetrit. Vajadusel lasta betoonil langeda kõrgemalt kui 3 meetrit oleks soovitav sellest eelnevalt informeerida betoonisegu projekteerijat. Kõrgelt lange- misel säilib siiski pindade kvaliteedi halvenemise ning õhumullide tekke oht pinnal. · Kuna ITB segus on suurel hulgal lisandeid, võib betooni kivinemise algus venida, seda eriti madalatel temperatuuridel. Kui aga kivinemine on alanud, toimub see kiiresti, millega peab arvestama suurepinnaliste põrandate tasandamisel ja viimistlemisel. · Värske betooni hooldamine ja viimistlemine tekitab tööde ajastatuse probleeme: põrandale võib esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik, mis ei ole veel viimistletav. · Kivinenud betooni tuleb hooldada samamoodi kui tavalist vibreeritavat betooni. Häid tulemusi on
.16 mm metallvardaga sorkimise teel. Tihendatava kihi paksus on maksimaalselt 100 mm, ühe kihi sorgete arv on vähemalt 25. Katsekehade hooldusel tuleb täita järgmisi nõudeid: • pärast vormimist toimub katsekehade hoidmine ehitusplatsil sobivas ruumis temperatuuri juures (20 ± 5)°C vähemalt 16 tundi, kuid mitte kauem kui 3 ööpäeva; • katsekehade lahtirakestamine tehakse 1 päev pärast vormimist, kuid mitte varem kui 20 tunni kivinemise järel; • katsekehad märgistatakse tunnusnumbri ja valmistuse kuupäevaga. Märgistust ei tohi teha kraapimisega. Märgistust ei panda katsekeha survepindadele; • lahtirakestamise järel katsekehad kivinevad temperatuuri juures (20 ± 2)°C vees või õhus, mille relatiivne niiskusesisaldus on üle 95%. Betooni külmakindluse ja veepidavuse hindamiseks kasutatav katsemetoodika, samuti valmistatavate katsekehade arv ja
-vormide puhastamine ja hooldus -valmistoodete ladustamine 288-Loetlege r/b tehase armatuurijaoskonnas teostatavad operatsioonid. -sirgestamine ja lõikamine -profileerimine ja lõikamine -painutamine -armatuurvõrkude keevitamine -armatuurvarraste keevitamine 289-Loetlege r/b tehase vormimisjaoskonna seadmed. Vormid,Betooni vormidesse paigaldamise seadmed, Armatuuri eelpingestusseadmed, Betooni tihendus ja viimistlusseadmed, Betooni kivinemise kiirendamise seadmed, Vormi puhastus ja määrimisseadmed 290-Milliseid meetodeid kasutatakse r/b toodete pingevarraste eelpingestamiseks? -mehhaniline -termiline 291-Loetlege ekstruuder-tehnoloogiaga paneelide valmistamise tehnoloogilised seadmed. Paneelilõikur, Ekstruuder-vormija, Betooni jaotur, Vormi puhastaja, Poolpukk kraana, Paneelide tõstetraavers, Kahetalaline sildkraana, Pingevarraste eelpingestamine seade
Jaotus: teefrees, liikursegurid, statsionaarsed segurid, tsemendi laoturid, tsemendiveokid. 270. Pinnase tugevdamine- tööde kompleks, mille tulemusena pinnased muutuvad siduvamaks, tugevamaks ja ilmastikukindlamaks. 271. Pinnase tugevdamiseks tuleb: muldkeha nõuetekohaselt tihendada ja tasandada, pinnas peenendada, vajadusel lisada pinnast terastikulise koostisse parandamiseks, segada pinnas sideainega, tasandada ja tihendada segu, hoida kivinemise ajal vajaliku niiskus reziimi. 272. Tihendamise masinad- mõeldud tihendamiseks. Jaotus: metallvaltsidega, kummivaltsidega, sile metallvalts, tapp metallvalts, käsi-vibrorull, tamper, vibroplaat pinnasele, asfaldile, lisaseadmena, mururull. 273. Asfaldilaoturid- asfaltbetoon- ja kuummustsegude paigaldamiseks. Jaotus kasutusala ja jõudluse järgi: kõnnitee- ja sõiduteelaoturid; alusvankri järgi: roomiklaoturid, rataslaoturid. 274
miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid - külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid Betoonkivide all mõistetakse üldiselt:
temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Lubja kustutamine Segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H 2O = Ca(OH)2 + Q. Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Moodustuv lubjataigen on 2...2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristalliseerumise protsessi tekkes. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Kasutuskohad: Müürimördid, krohvimördid segus kipsiga, kuivsegud, lubiliiv tooted (silikaatkivid), lubivärvid, lisand teiste sideainete valmistamisel, teistes tootmisharudes (paberi, tekstiili, puidu jne.) 21
kustutamiseks on otstarbekas hoida temperatuuri 60...800C, et protsessi kiirus oleks tagatud aga ei toimuks ülekuumenemist. Moodustuv lubjataigen on 2...2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubja jahvatamine enne kustutamist kiirendab kustumist tunduvalt. Jahvatatud lubi kustub 20...30 minutiga ja teda võib segudes kasutada ilma eelneva kustutamiseta. Lubi kustub alles segus ja eraldunud soojus kiirendab segu tardumist. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristallumise protsessi tekkes, kusjuures tekkinud kristallid kasvavad ja põimudes üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel, toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Ca(OH)2 kivinemisel vabaneb palju soojust, vesi aga lõhub aurudes moodustunud struktuuri, seetõttu on tarvilik kasutada aeglustajaid või jahutada süsteemi.
2. Raudbetoon ei põle ega kõdune. Oma ea poolest ületab raudbetoon puit- ja metallkonstruktsioone. 3. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. 4. Raudbetoon-konstruktsioonid on tugevad, ületavad puit- ja kivikonstruktsioonide tugevuse. Raudbetooni puuduseks on tema suur kaal. Võrreldes puidu ja metalliga on ta ka habras. Monteeritava raudbetooni eelised (võrreldes monoliitse betooniga): ehitusaeg on kivinemise aja võrra lühem; tööde kvaliteet on tehases parem kui ehitusplatsil; materjali kulub raketisteks vähem (tehases kasutatakse korduvkasutatavaid vorme); lihtsam on teha erikujulisi detaile (õõnespaneel, ribiipaneel jne); talvised tingimused ei sega ehitust, sest betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; 122 saab kasuta erinevaid sarruste liike (pingesarrus, kimpsarrus jne)
annaabi.ee 
