murdepunktini, kus nad võivad teha haiget nii endale kui ka teistele. Ka mina olen väiksena olnud kiusamise ohver, ning muidugi polnud see üldse meeldiv kogemus. Mind hirmutati ja ähvardati. Rääkisin täiskasvanutele, aga see ei aidanud. Ajapikku kasvasime lihtsalt suureks ja läksime edasi oma teed. Suureks saades ning kooli jõudes on väga halb mälestada seda, mis minuga lapsepõlves tehti. Tegelikult ei tohiks keegi sellist asja kannatada. Aga miks tegelikult inimesed kiusavad teisi? On erinevaid põhjusi, miks inimesed kiusavad, aga peamine põhjus on see, et näidata oma võimu. Tavaliselt kiusavad suuremad inimesed väiksemaid, et näidata, et nad on paremad. Aga on ka vastupidiseid. Inimesi kiusatakse ka siis, kui nad on teistsugused, näiteks inimene on teisest kultuurist. Mõni kiusab kadeduse pärast, näiteks, et kiusaja vanemad on kohelnud teda halvasti ning ta on kade, et ohvri vanemad oma last nii hästi kohtlevad.
mitmekülgsusest, millest võib omakorda võib teema jagada kaheks osaks: kooli head ja halvad küljed. Nagu öeldakse, et pole head ilma halvata, ei ole ka koolis kõik alati perfektne. Kas siis on asi eakaaslastes, eraelus, koolimajas, motivatsioonis või milles iganes. Esimesena tooksin välja halvad küljed, et hiljem lõpetada heaga. Pidevalt räägitakse koolikiusamisest ning sellest, et lapsed karvadad kooli minna, kuna koolikaaslased teevad neile ülekohut. Kes narrivad ja kiusavad, kes aga osutab lausa füüsilist vägivalda, on ju kõike ette tulnud. Tihti, võib öelda, et isegi liiga tihti on koolivägivald lõppenud ka lapse/õpetaja surmaga. Selle koha pealt on Eesti küll vaoshoitud, kuid ka siin on selliseid asju ette tulnud. Enamjaolt juhtuvad sellised asjad välismaal. Kuid alati ei ole õpilased need, kes teisi õpilasi kiusavad, vaid on tulnud ette ka juhtumeid, kus õpetaja kasutab õpilase peal vägivalda. Koolipere peaks olema kokkuhoidev
ning näitavad seda välja suurte meeleavaldustega. Miks me räägime koguaeg halbadest inimestest, kui maailmas on neid palju vähem, kui häid inimesi? Meil kõigil on elus perioode, kus me mõtleme, et me vihkame kõiki inimesi siin maailmas- isegi oma vanemaid. Me vihkame kooli, ei salli oma sõpru ega armasta oma koera. Kooliealistele noortele korrutatakse ikka, et ei tohi kiusata ning norida klassikaaslasi. Alati on meie hulgas kiusajaid, kes ongi oma iseloomult sellised. Nad kiusavad teisi erinevatel põhjustel. Peamised on: nad ei salli kiusatavaid või neil on lihtsalt igav. Täiskasvanud inimesed, kes kiusavad või käituvad ebaviisakalt, nemad teevad seda seepärast, et kas neid on kooliajal kiusatud või ei sallinud lapsena neid nende vanemad. Inimesi on igasuguseid. Meie ühiskonnas leidub ka selliseid, kes piltlikult näitavad, et nad saavad kõigiga hästi läbi ning, et nad armasavad kõiki, kes nende ümber on. Sellised
Koolikiusamine Koolikiusamine on läbi aegaede olnud üks väga suur probleem. Koolivägivalda esineb igas koolis, mõndades vähem, mõndades liiga palju. Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed, need, kes seda kannatama peavad, need, kes kiusavad teisi ja samuti puutuvad kokku ka need, kes otseselt ei ole kaasatud kiusamisse, aga näevad pealt. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on koolis ja kodus tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on
* ähvardamine * solvamine * laimujuttude, mõnitavate ja piinlike fotode ja videote levitamine * mõnitamine * hirmutamine Aga füüsiliselt: * löömine * asjade äravõtmine * tõukamine * küünistamine * peksmine * ruumis kinni hoidmine Kiusajad on tavaliselt energilised. Nad oskavad ära kasutada teiste hirmu ja kui nad tahavad nad saavad ka teisi mõjutada ja panna neid tegema igasuguseid asju. Mõnikord on nad endast liiga heal või halval arvamusel enesest ja vahest kiusavad nad ka veel, sest neil on lihtsalt igav. Samuti võib neil olla ka hirm teiste kiusatajate ees, nad proovivad olla kõvemad ja kurjemad, et neid kardetaks. Kiusatakse tavaliste asjadega, et öeldakse kas sa oled liiga paks, rikas, vaene, lühem, pikem, aeglasem ja ka sellega kui sa oled lihtsalt erinev. Minu arvamus Minu arvan, et igasugune koolikiusamine on halb. Kuna mina olen väga emotsioonilik,
Kooli kiusamine Väga paljud inimesed on olnud kiusamis ohvrid,mõdadel on sõbrad,perekonna liikmed või isegi naabrid ,kes on olnud või on kiusamis ohvrid. Kiusamine ei ole normaalne nähtus ja midagi peab ette võtma ,et seda kasvõi natukenegi väheneks. Räägin lähemalt minu arust kolmest tähtsamast punktist. · Miks inimesed kiusavad teisi ? · Kuidas kiusamine mõjutab ohvrit ? · Mida teha,et see lõpeks ? Kooli kiuasmine. Tavaline nähtus tänapäeval,mida kohtan igapäev. Just see ongi kõige hullem ,et nüüdseks on kooli kuisamine saanud juba tavaliseks nähtuseks,mida on tohutult igas koolis,klassis ja sõpruskondade vahel. Mina arvan ,et kui midagi väga tahata,siis saab seda alti muuta ja paremaks teha! Lähme esimese punkti juurde- Miks inimesed kiusavad ?
Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks kes on nõrgemad, vaesemad, ei suuda enda eest seista, kelle vanemad on joodikud või siis kellel on halvad või head hinded koolis, õpilased kes on vaiksed ja üldiselt ei anna tegelikult põhjust enda kallal norimiseks neid noritakse nt. vaesemast perekonnast ja käivad teistmoodi riides kui teised, näiteks ei saa nad lubada endale nii kalleid ja poppe riideid kui teistel õpilastel sellepärast neid kiusataksegi. Osad õpilased kiusavad teisi õpilasi selle pärast, et nad tahavad näidata, et nad on lahedad ja tugevad kuigi tegelt on nad nõrgad ja haledad ning nad elavad ennast nõrgemate peal välja, teised aga sellepärast, kuna neil on kodus vanematega pahandusi ja nad elavad oma viha nõrgemate peal välja . Suurem osa ajast on selliseid inimesi kes kasutavad vägivalda klassis 3- 5. Juhtub olema kas selliseid kes vaatavad pealt ja naeravad aga samas
Kes on kiusajad ja kiusatavad? Koolivägivald pole tänapäeval enam mingi üllatus. Kõikides koolides tuntakse seda. Tavaliselt piirdub see vaimse vägivallaga, aga ka vahetevahel minnakse füüsiliselt kallale. Ka tühisel mõnitamisel ja tõuklemisel on omad tagajärjed. Aga kes on siis üldse kiusajad ja kiusatavad? Kiusajateks on tavaliselt endast vägal heal arvamusel olevad õpilased, tavaliselt on nende õppeedukus keskmine või alla selle. Nad kiusavad teisi, kuna nad on teistest erinevad. Kiusajaks hakkab see, keda on narritud teises koolis, väiksemas klassis või lasteaias. Tema perekond on vägivaldne või temast ei tehta eriti välja nii kodus kui ka koolis. Ta soovib teistele võimalikult palju haiget teha ja tõsta samas teiste kaasõpilaste ees oma populaarsust. Nad kiusavad sageli ka lihtsalt igavusest. Sellistel õpilastel on palju energiat ja suur tähelepanu-vajadus. Kiusajad ei suuda
s vltida koolis kiusamist ? Peaaegu kikides koolides le maailma esineb vgivald. See on suurim probleem koolimajas, mida tuleks vtta vga tsiselt ja teha kike, et seda ha rohkem vhendada. Vgivallaga ei kaasne mured ksnes ohvrile ja kiusajale, kuid ka pedagoogidele ja lapsevanematele. Kiusamise tekkimine ei sltu ainult kurjategijaist, vaid ka kannatajaist, vanematest, petajatest ja spradest. Lapsed ja noored, kes teisi kiusavad, satuvad tulevikus tsistesse raskustesse. Laps on kodu peegel ning pilase kitumine koolis sltub palju tema kasvatusest. Tihtipeale pole vanematel aega oma lapsega tegeleda ning nad isegi ei tea, kuidas tal koolis lheb. Kui aga vanemad kasutavad ksteise suhtes vgivalda, vivad lapsed arvata, et nii on ige. Sellega ei kaasne ksnes kiusamine koolis, vaid ka kodus. Uuring on nidanud, et needsamad lapsevanemad vivad sattuda olukorda, kus nad on ise oma poja vi ttre vgivalla ohvriks.
KIUSAMINE Heli Uustal Mis on kiusamine? Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine on argpükslik tegu ning need, kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt pääsevad nad karistamatult, sest kiusamise ohver ei suuda vastu hakata ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama. Mida sisaldab kiusamine? Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Kui kiusamine on kord alanud, on
Diana Leesalu See raamat räägib Janterite perest.Mirjam Janterist, kes läks Tartu ülikooli ja elab ühikas. Ta leidis endale seal uued sõbrad, Vilma ja Jarts tema ühikakaaslased ja Mario , kes käib vahete vahel neil külas seal. Mirjam armastab oma poissi Krisjanit aga hakkas vaikselt ära armuma Jartsisse. Tal on vend Mikk. Mikk on 12.- aastane poiss kes on punase peaga ja teda hüüakse Täpikeseks. Tanel ja Siim kiusavad Mikku koolis, sest et tema isa on Voldemar Janter kes on koolidirektor. Mikk paneb koolimaja võimla põlema ja jookseb kodust ära. Ta läheb häälega Tartu. Seal ta kohtub Sasa, Jaanika, Geni ja Marxiga kellega tal tuleb palju jamasi. Mikk kukkus silla pealt alla vette ja uppus ära.
olemas geid, lesbid, biseksuaalid, transseksuaalid, zoofiilid ja pedofiilid. Seksuaalne suundumus ehk orientatsioon on seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme endaga samast soost, erinevast soost või mõlemast soost isikute suhtes. Näiteks geidel on seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme meeste suhtes kuigi nad on ise mehed. Kahjuks mõned inimesed ei salli erineva seksuaalsusega inimesi ning kiusavad ja mõnitavad neid. Et kaitsta inimesi kellel on erinev seksuaalne suundumus on kehtestatud seaduseid aga minu meelest võiks juba väiksest saadik lastele rääkida seksuaalvähemustest ,et nad oleks sellega harjunud ja nad suurena ei diskrimineeriks neid.
Kooli mitu nägu Kooli mitu nägu, sellest väljendist võime aru saada, et jutt käib kooli mitmekülgsusest. Lahti mõtestades saame teemat jagada : kooli head ja halvad omadused. Öeldakse ju, et ilma halvata pole ka head. Esimesena tooksin välja kooli halvad küljed. Vahel on juhtunud, et lapsed kardavad kooli minna, nad kardavad teisi koolikaaslaseid, kes narrivad ja kiusavad. Tihti tuleb ette ka koolivägivalda, liiga tihti on vägivallatsemised lõppenud surmaga , mitte küll Eestis , vaid välismaal. Sageli ei olegi lapsed need, kes võhikuid alandavad. Teada on juhtumeid kus õpetajad terroriseerivad õpilasi kõige räigemal viisil. Nüüd pööraksin tähelepanu haridusasutuste parimatele külgedele. Koolis õpime vastutustundlikust ja teistega arvestama, saame eluks vajalikke teadmisi ning oskusi
Kooli mitu nägu Kooli mitu nägu, sellest väljendist võime aru saada, et jutt käib kooli mitmekülgsusest. Lahti mõtestades saame teemat jagada : kooli head ja halvad omadused. Öeldakse ju, et ilma halvata pole ka head. Esimesena tooksin välja kooli halvad küljed. Vahel on juhtunud, et lapsed kardavad kooli minna, nad kardavad teisi koolikaaslaseid, kes narrivad ja kiusavad. Tihti tuleb ette ka koolivägivalda, liiga tihti on vägivallatsemised lõppenud surmaga , mitte küll Eestis , vaid välismaal. Sageli ei olegi lapsed need, kes võhikuid alandavad. Teada on juhtumeid kus õpetajad terroriseerivad õpilasi kõige räigemal viisil. Nüüd pööraksin tähelepanu haridusasutuste parimatele külgedele. Koolis õpime vastutustundlikust ja teistega arvestama, saame eluks vajalikke teadmisi ning oskusi
Olen enam kui kindel, et iga noore peast on käinud läbi mõte, et tema vanemad ei mõista teda. Kas siis sellepärast, et ei lubata sõpradega kaua väljas olla või tuttavatega peole. Aga kui paljud on aksepteerinud seda võimalust, et vanemad siiski mõistavad neid? Kui paljud on mõelnud, et käsud ning keelud on hoopis hoolimisest ja armastusest, mitte õelusest laste vastu? Ka mina olin paar aastat tagasi arvamusel, et mu vanemad ei saa minust absoluutselt aru ja ainult kiusavad mind. Nüüd, kui olen vanemaks saanud, saan aru, et tegelikult soovisid nad mulle kõigest head. Nad pingutavad kogu aeg minu heaolu nimel ning tahavad kindlustada mulle ainult head tulevikku. Vanemad soovivad siiski oma lapsele parimat ning olen kindel, et mitte ükski terve mõistuse juures olev täiskasvanud ei keela oma lapsel lihtsalt kiusu pärast kusalegi minemist. Tuleb võtta aega ning oma vanemaid kuulata ning uurida põhjuseid, miks nad just nii on otsustanud.
kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Sõnaline (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. Kiusamisest kõnelemist takistab: · Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida · Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda Kiusamist ja vägivalda on raske välja selgitada, kui:
Millest saab alguse koolikiusamine? Öeldakse , et koolikiusamine saab alguse kodust, kuna vanemad ei pööra tähelepanu või alandavad oma lapsi. Aga kas see on põhjuseks? Samas kiusatakse tavaliselt neid kellest halvem ollakse , et end paremini tunda. Tüdrukud kiusavad tavaliselt sõnadega. Igal pool võib kohata tüdrukute hulgas riietuse mahategemist , kuigi võivad olla üliilusad rõivad. Tüsedamaid narritakse keha pärast ja palju muudki. Minu arvates on see väga totter ning solvav. Poisid eelistavad sõnade asemel vägivalda , nad üldjuhul ei kasuta sõnu , kuigi sõnad võivad vahel valusamad olla. Nad elavad oma halba tuju nõrgemate peal välja. Neile tundub naljakas , kui kellelegi ette pandud jala pärast teine valust nutma hakkab
Koolis kus on palju värve oleks väga hea õpita kuna on selgeks tehtud et erivevatel värvidel on ernevad mõjud .Kindlasti ka mõjutaks see õpilaste ja õpetajate tujusi ,ning õpihimu. 2.teema Paljude koolide mure on veel kooli vägivald seda saaks vähenda kindlasti sellega kui kõik kannaksi kooli riietust aga kahjuks pole sellega nõus kõik pilased ja lapsevanemad .Igas klassis on priimused ja neil priimustel oma kamp kellega nad kiusavad nõrgemaid aga kui priimused on üksi siis nad võivad olla väga sõbralikud ja lahked .Sellega võib järeldada seda et kõik inimesed on sõbralikud isegi siis kui see tavaelus välja ei paista .Kindlasti leitakse sellele lahendus. 3.teema Kui teha kooli tunnid huvitavaks ja teha paljuid asju mängude ja katsete kaudu jääks see paremini meelde ja oleks huvitav aga kui keegi tuimalt räägib klassi ees ei viitsi seda paljud kuulata
kõik korras. Kindlasti peaks sinna sekkuma kooli sotsiaal töötaja. Keegi ei mõtle missugust piina peavad need lapsed tundma keda kiustakse. Ka mina olen olnud kooli vägivalla all . Mind narriti ning tihtipeale polnud kellegagi rääkida , lõpuks leidsin endale sõbra kes aitas mind rasketel hetkedel . Olen nüüdseks aru saanud , mida peavad ka teised tundma. Üritan ka ise teisi kaitsta kui neid kiusatakse. Minu arvates peaksid need lapsed saama psühholoogilist abi kes kiusavad. Teine kord ei pruugi üldse nende elud korras olla , kas kannatavad nemad koduvägivalla all või on neil kunagi hingeline trauma olnud. Mina kui kõrvalt vaataja , ütlen et ärge mõelge kohe enesetapule ja põgenemisele. Lihtsam on kui te ei tee välja ja pöördute sotsiaaltöötaja poole. Usun et kunagi lõppeb ära see kiusamine , ja alavääristamine teiste kallal .
Koolikiusamine Koolikiusamine on läbi aegade olnud üks väga suur probleem. Koolivägivalda esineb igas koolis, mõnedes liigagi palju. Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed- nii need, kes seda teevad, seda kannatama peavad, kui ka need, kes seda pealt näevad. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on kodus ja koolis tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud ja ei oska nende tunnetega muul moel enam toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis hästi, kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad ja tihti on nad madala
kujunenud isiksusi ja õpilased ei oska enamasti olukordi hinnata. Samuti võib kiusajaks osutada laps, kes on vägivaldsest perest pärit või kes tahavad ennast näidata koolis, et teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada. Enamus õpilasi lähevad vooluga kaasa ja tekivad liidrid. Paljud keda on kiusatud ei julge, sellest kellegile rääkida, kuna kardavad saada uuesti kiusata. Peamiselt suuremad ähvardavad seda, keda nad kiusavad, et „kui ära kitud otsin ma su veel ülesse“. Ma olen kindel, et kiusatavad peaksid rohkem rääkima, selliseid asju ja leidma kellegi kes seda pealt nägi ning tunnistaks, et teda kiusati. Kui sul on mingi sõber, kes seda juhuslikult pealt nägi tasuks pöörduda kooli sotsiaalpedagoogi poole, kuna tema võib alati selgust luua sellistele asjadele. Kui kiusamist juhtub vahet pidamata, siis peab kiusajaga ette võtma midagi
on pikemad kui teised on aeglasemad kui teised on vaesemad kui teised Kellel on suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks? uutel õpilastel; lastel, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi või on paksemad; lastel, kellel õppimine läheb väga hästi, aga kes on füüsiliselt teistest nõrgemad; lastel, kellel on madalam enesehinnang; lastel, kes on pärit vaesemast perekonnast. Kes kiusavad? sageli need lapsed, keda ennast on kiusatud kas kodus, lasteaias või nooremas klassis; vägivaldsest perekonnast pärit lapsed; lapsed, kes tahavad ennast näidata, teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada; keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed Miks KIUSAJA kiusab? tahab tähelepanu saada arvamus enesest liiga hea või liiga halb ei oska sõpru leida ega ise sõber olla
Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud. Ta on saanud 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2012 Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna ja 2013 Postimehe aasta arvamusliider. Film räägib ühest poisist keda kiusatakse koolis pidevalt kuid ühel päeval tuleb teda kaitsma klassi uus õpilane Kaspar. Kasparit ja Joosepit kiusavad Anders ja teised kamba liikmed. Ühel päeval lähevad nad aga liiga liiale ja käsevad Kasparil Joonaselt suhu võtta, järgmisel päeval tulevad Joosep ja Kaspar kooli relvadega ja tulistavad neid kes neid kiusasid. Pärast tulisamist pidid nad ennast koos maha laskma, aga Kaspar ei lasknudki ennast maha. Joosep sai relvad kodust isa relvakapist. Kaspari isa on surnud ja ta kolis Antslast Tallinnasse vanaema juurde.
käituvad nagu inimesed. Pelle on südamlik ja kergeusklik kass, teda narrib ja kiusab Elaka Måns koos Billi ja Bulliga. Esimeses raamtus on Pelle kodukass, kelle omanikeks on Olle ja Brigitta, kuid kui Pelle suuremaks kasvab, siis hakkab ta elama koos Maja Gräddnosiga Pellel pole saba, kuna suur rott hammustas ta saba ära, kui Pelle oli ainult paari päeva vanune. Pelle sündis maal, kuid üks perekond Uppsalast adopteeris ta. Mõned kassid kiusavad Pellet, kuna tal pole saba. 4 PELLE MÄNGUVÄLJAK Mänguväljak ehitati ja taasavati 2014. aastal, Inglise pargis. Mänguväljaku teemaks oli ‘’Pelle Maailm’’ Pelle mänguväljakul saavad lapsed mägida raamatust tuntud Pelle keldris, pööningul ning Måns’i kuuris. Lisaks seal on kiike, karuselle, ning palju teisi atraktsioone. KASUTATUD MATERJAL http://www.destinationuppsala.se/en/
teiste puhul enam vägivalda, kuid on ka neid, kes teevad seda ka edaspidi ja saavad uuesti ja uuesti karistada ning ei õpi sellest suurt midagi. Hea on seegi, et mõni õpilane on selline, kes õpib oma vigadest ja üritab teha ka teistele selgeks, et vägivald ei ole lahendus. Sõnadega saab hoopis lihtsamalt hakkama, kui ainult kakeldes ja kiusates. Minule isiklikult koolivägivald ei meeldi. Ma ei saa aru miks inimesed kiusavad, narrivad ja tüli norivad. Mulle ei jõua kohale, mis mõnu saavad nemad, kui nad teistele haiget teevad. See ei ole ju lõbus ega naljakas. Ma arvan, et inimestel, kes kasutavad vägivalda, on midagi viga. Nad ei ole normaalsed. Normaalne inimene ei mõtlekski kedagi lüüa või kedagi kiusata, tema mõtleks peaga ikka. Ma ikka väga tahaks, et koolis vägivald puuduks. Kool ei ole koht, kus end välja elada kellegiga norides ning lüües. Sellise probleemiga nagu,
Kokkuvõtvalt ja üldises tähenduses on selle all mõeldud seda, et täpselt nii nagu on ühele tehtud, tehakse talle ka tagasi, vastatakse samaga. Jeesuse arvates on see täiesti vale käitumine, kuna nii ei muutu asi sugugi paremaks. Kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette! Selline käitumine pööraks asjale täiesti teistsuguse külje. Inimestel tekiks hämming, midagi oleks nagu valesti. Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad. Niimoodi muudab vaenlane suhtumist, asi laabub, tülid kaovad. Üksteise vastu tuleb armastust näidata, isegi siis kui ollakse vihavaenlased. Jeesuse on öeldud: "Mina olen Eluleib“ ja "Mina olen Tee, Tõde ja Elu"? Jeesus ütles, et kes tema juurde tuleb, et see ei nälgi iialgi. Kes temasse usub, teda kuulab, käib tema jälgedes ja peaks tõeks tema õpetussõnu, see ei janune iialgi. Jeesus tahtis selle kõigega öelda, et temast sõltub inimese elu, saatus ja saavutused
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Arvamuslugu Helina Saar Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate eest päästa. Uudistes on väga palju juttu koolidest, kus õpilasi kiusatakse teiste kaasõpilaste poolt. Kooli kiusamisest küll räägitakse uudistes kuid ka eraldi koolides, et seda leevendada aga paistab, et paljud ei taha sellest õppust võtta. Ning kiusavad teisi endiselt samat viisi edasi. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineeritakse inimesi tavaliselt sellepärast, et nad pole kellegiga samal tasemel nt ei oma nutitelefoni või kalleid firma riideid ja on klassi nö kõige popimad inimesed. Kiusamise algatajadeks ongi just need õpilased kellel on rikkad vanemad, kes saavad oma lastele lubada kõike mida lapsed just tahavad
Eestis on ju lausa e-kool, kus õpilased saavad oma kullipilguga hindeid ja õppimist jälgida. Aga kõik need mugavused nõuavad, et sul oleks arvuti, kust sa seda infot saaksid lugeda ja uurida. Muidugi nüüdseks on suuremal osal inimestest arvuti kodus olemas. Aga aastaid tagasi, kui meil näiteks veel ei olnud kodus arvutit, oli raske teha töid, kus oli vaja otsida infot internetist. Arvutitega kaasneb veel palju probleeme. Viirused, tarkvara ühtimised, kiusavad sõbrad, interneti maks, hooldus, lisafunktsioonid, sõltuvused, probleemid jne. Seda nimekirja võib lõputult täiendada. Igapäev võib uudistest kuulda, et keegi jälle tappis ennast ära, kuna keegi ahistas teda internetis või, et mõni vanur ei saanud jälle pensionit kätte. Kõik on muutunud liiga arvutite põhiseks, kui nüüd peaks tulema mõni viirus ja selle kõik ära kustutama, oleks üsna suur paanika lahti. Enamus informatsioonist on kantud internetti
sõpru. Tihti kiusatakse ka klassi tulnud uusi õpilasi. Neid üritatakse panna proovile. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge,siis ongi uus ohver olemas. Tavaliselt mõnitatakse ja kiustakse ikka kambakesi. Kiusajad on tegelikult ise nii nõrgad, et ei julge üksi sõimama hakata. Kiusamise põhjusi on näidata, et kui lahe ja tugev on kiusaja. Kuigi tegelikult on nad haledad ja nõrgad. Kiusajad ei tea vist, et inimestel, keda nad kiusavad on tunded ja nad saavad haiget. Kiusamine mõjutab ka ohvri enesekindlust ja paljudel kaob isu koolis või väljas käia. Nad soovivad ainult kodus olla, sest kodu on kindel paik kus ennast peita, sest seal ei naera keegi nende üle. Sealt tekivad probleemid koolis käimisega. Tulevad halvad hinded ja kõige hullem on see, kui jääb klassi kordama või isegi visatakse koolist välja. Sageli hakatakse ka mõtteid enesetapu poole viima. Hea näide on ka
tunde.Tavaliselt kiusatakse neid,kes ei löö vastu,õpivad paremini või halvemini kui teised,paksemad kui teised,nõrgemad kui teised. Mul käib õde veel põhikoolis,kus viimasel ajal on eriti tihti esinenud koolivägivalda.Sealsed õpetajad pitsitavad silmad kinni ning teevad näo,et midagi ei ole juhtunud.Kui pöördud mujale,et abi saada siis ollakse pahased.Nii mõnikordgi on abi palutud politseilt.Selles koolis esineb nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda.Enamasti kiusavad suuremad poisid algklassi lapsi.Pressitakse neilt raha välja,narritakse ja talvel kui lumi maas loobitakse lume ja jääga,mis on kohati päris valus.Mõnikord on antud ka peksa,õnneks ei ole see väga julm olnud. Sellistes olukordades tuleks pöörduda politsei poole,aga ka siis ei saa antud õpilased karistada.Sel juhul kool ainult alandab käitumishinnet ja muud ei midagi.Tihti peale ei saa vanemad üldse teada,mis koolis toimub ning mida nende lapsed koolis korda on saatnud.
Need inimesed on teineteise äärmused, ent mõlemad on väga ohtlikud, kuna oma vastutustundetu vägivallaga teevad haiget neile, kes pole milleski süüdi. Siinkohal tõi Jelena Skulskaja näiteks koolitulistamised. Ta loetles ette tuntud riigid, nagu Norra ja USA, ent surmaga mittelõppevaid koolikonflikte esineb igas riigis, kus on koolisüsteem. Viimasel ajal on koolivägivald jõudnud ka eesti ajakirjanduseni, mitte küll nii traagilises võtmes kui Norras või Ameerikas. Õpilased kiusavad õpetajaid, vahel risti vastupidi - kõik see on samuti õnnetute inimeste kätetöö. Jelena Skulskaja sellest ei kirjutanud, aga kui tal oleks koolieluga rohkem kokkupuudet, küll siis need probleemid ka läbi tema artiklite Postimeheni jõuaksid, kuigi ühes lõigus mainib ta tungivalt, et eelistaks kuulda rõõmsaid uudiseid rohkem kui nukraid, kuna need tooksid esile mitte õnnetud inimesed, kes on millegi halvaga hakkama saanud, vaid õnnelikud inimesed, kes on teinud head
Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata
kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 ) Kiusajad jagunevad kaheks: Targad kiusajad Kes on üldjuhul populaarsed grupi liidrid ja õppeedukuselt eeskujulikud. Nad valivad välja ohvrid ja ässitavad teised kaasõpilased nende vastu. Neil on väga kõrged manipuleerimis oskused, suudavad jätta hea mulje nii õpetajatele kui ka vanematele. Mitte-nii-targad-kiusajad Keskpärased õpilased, kes kiusavad peamiselt füüsiliselt. Üldiselt kiusajad ei ole halvad, vaid on saanud lapsepõlves valekasvatuse ja/või mitte piisavat armastust. Tugevalt mõjutab ka lapsepõlves läbielatud trauma: lahutus, vanema surm, pedofiilia ohvriks langemine, väärkohtlemine kodus jne. Kiusatavad kes nad on? Kiusatavat iseloomustab: ettevaatlik, sensitiivne, ebaturvaline isiksus, raskused
nimel varastama, valetama, peitma ja vihavaenu pidama. Nende mõtlemine käis kogu aeg ümber asjade, mida nad endale himustasid. Asjade kummardamine on muutunud noorte seas väga levinuks. Inimesed, kellel on võimalik endale lubada disainer kotti ja riided vaatavad ülalt alla neile, kellel seda võimalust ei ole. Noored äraostetavad asjadega. Nad on valmis uuema ja vägevama asja nimel varastama ja isegi tapma. Ajakirjandusest võib leida palju lugusid, kus õpilased kiusavad kaaslasi, kelle pole kõige paremaid riideid või kallimaid asju. Asjade kummardamine on jõudnud ütluseni, et võidab see, kellel on surres rohkem asju. Inimesed ei anna endale aru, et asjades ei peitu õnn ning asjad on hakanud nende elu ja tegevusi juhtima. Moetööstus on seadnud inimestele iluideaalid, mille poole kõik püüdlevad. Kõik tahavad ju ilusad olla, aga kui selle nimel ollakse nõus end sandistama, siis on ilust saanud jumal, mis määrab normid
ole hestki kaklusest kuulnud vi seda ninud, mis toimuks meie koolis. Aga eks norimist ja narrimist oleme ka meie kogenud. Mletan vga hsti aegu, kui algklassides poisid tdrukute asju ra peitsid vi lhkusid. Kuid ndseks on sellised tembud ju lbi ja paljud vibolla ei saagi aru, milles on probleem, kuid keegi ei mtle ju selle peale, kuidas mjutavad solvangud seda last, keda kunagi paksuks hti. Paljudes koolides on omad karistused neile, kes fsiliselt teisi kiusavad, kuid kas neist on alati kasu? Kui keegi on trjutud ja tema narrimist on juba kunagi alustatud, ega siis naljalt jrele ei jeta. On tehtud mitmeid programme, et koolivgivalda vhendada, kuid kas need ka mjuvad? Mina arvan, et see tuleneb kasvatusest. On nha, et maakoolides ja niteks Lasname ja Mustame koolides on vgivalda rohkem, jrelikult ei ole selle probleemi suurus kikides kohtades vrdne. Koolivgivald on lai miste ja sinna alla kuuluvad mitmed vgivalla liigid ja
Kui sa sööd, siis anna süüa ka koertele, kuigi nad peaksid sind hammustama. Esimene abielukuu on mesikuu ja teine on kibedusekuu. Ei ole õnnelikumat inimest, kui filosoof, kes loeb seda suurt raamatut, mille Jumal meie silme ette pannud. Tõed, mida ta avastab, kuuluvad temale; ta toidab ja ülendab oma hinge; ta elab rahus; tal ei tule midagi karta inimeste poolt ja tema õrn abikaasa ei tule tal nina peast lõikama. Millest sõltub õnn! Kõik kiusavad mind siin ilmas taga, isegi olevused, keda üldse olemas ei ole. Kaua lebasinma teraval ja torkival rohul, nüüd olen ma roosidest asemel. Aga kes on madu? Oo voorused! Mis on mul teist kasu olnud? Kõik, mis ma head olen teinud, on mulle vaid needust toonud ja mind on tõstetud hiilguse tippu vaid selleks, et mind kõihe kohutavamasse õnnetusekuristikku paisata. Mu keha ja süda on määratud armastama; esimesel neist on põhjust rahul olla.
tahtnud ta ise sülle võtta ning selgitada, et tal ei ole milleski süüdi ning on väga tubli väike poiss ja karta pole vaja. Mind häiris väga, et lastesse endisse ei süvenetud ning nende tunnivälise käitumise üle puudus igasugune kontroll. Kurb oli lugeda ka seda, kui Jonase sõber Birger enam ülekohut välja kannatada ei suutnud ning raske südamega oma vanematele pihtis, mis neil koolis toimub ja et vanemad poisid Jonast kiusavad. Lapsed olid oma probleemide ja muredega täiesti üksi ning pidid omal käel toime tulema, kuna vanemate või õpetajate poole pöördumine ei tulnud neile isegi mõttesse. Ma ei kujuta ette, kuidas saaks olla õpetaja tänapäeval ja oma õpilastesse sellise ükskõiksuse ja üleolekuga suhtuda. Õpetajad Jonase esimeses koolis olid võikad inimesed, kes tundsid rohkem huvi oma enese maine ning saavutuste kui oma õpilaste vastu
tihti tõmmatakes ja siis koos naerdakse. Minu arust on kõik need tegevused täiesti mõtetud tervise rikkumise viisid ning hoian eemale sellistest, kes suitsetavad ja tarbivad mõnuaineid. Koolivägivallaga on teised lood, sest tavaliselt õpilane, keda kiusatakse, ei saa selle vastu suurt midagid teha, kui ta pole just selline jõumees ning teda kardetakse natuke. Õpetajatele rääkimine teeb enamus juhtudel asja hullemaks, eriti kui õpe- taja klassi ees küsib, kes seda õpilast kiusavad. Hiljem nurga taga saab see inimene hullemini peksa, sest kitse pani. Ega ainult vägivald füüsiline ole, on ka psüü- hiline vägivald, kus siis mõnitatakse kedagid tema riiete pärast või viitele õppimise eest kui ka selle eest, et ta lihtsalt nõrk on. Tegelikul rohkem kui pooled noored kogevad või tegelevad ise koolivägivallaga. Mitte just füüsiliselt, aga lihtsalt mõnitavad oma eakaaslasi. Mõnedel juhtudel võib see kannatanu teha tagasi oma
sooritada elektrooniliselt makseid, allalaadida muusikat või filme, saada infot õppimise ja hinnete kohta või vaadata bussiaegu. Nagu igal asjal on omad head ja vead, leidub ka sidevõrgul neid. Enamus noori veedab oma aega internetis sõpradega juttu rääkides ja tekib oht, et reaalne suhtlemine jääb tahaplaanile ning teismelised ei oska ennast väljendada. Väga aktuaalseks on saanud jutud netiahistajatest, kes kiusavad lapsi, ning kuidas järeltulijaid selle eest kaitsta. Arvan, et suur proovilepanek seoses internetiga on olla mõistlik ja asjalik teenusetarbija, kasutades ära kõiki võimalikke funktsioone, sattumata seal varitsevate ohtude küüsi ning säilitada suhtlemisoskus. Eesti mastaabis võib lugeda väljakutseks sammu pidamist kiirelt areneva infotehnoloogiaga. Leian, et 21. sajand on planeet Maa jaoks otsustava saatusega. Probleeme on kuhjaga ja neid
oma õigusi. Talupoegade koormiste määra ja kodukari piire aga ei täpsustatud. Sellepärast koostasid rüütelkonnad 1804. aastal nii Eesti- kui Liivimaal uued talurahvaseadused. Nendega määrati kindlaks talude kohustused oma mõisate ees. Naturaalandamid vähenesid, kuid mõnel pool kasvas teopäevade arv. 1804.-1805. aastal olid Eesti ja Liivimaal talupojarahutused (nt Kose-Uuemõisas), sest talupojad ei saanud vakuraamatutest aru ja arvasid, et mõisnikud kiusavad neid ilma loata. Seni ajani arutati talupoegade olukorra parandamist pärisorjuse raames, kuid 1810. aastal asus Eestimaa rüütelkond arutama pärisorjuse kaotamist mõisnikele soodsatel tingimustel. Napoleoni sõjakäik Venemaale katkestas töö seaduse kallal, kuid 1816. aastal kuulutati Eesti ja 1819. aastal kuulutati Liivimaa talupojad isiklikult vabaks. Seaduste tingimused: 1. Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks, teda ei tohtinud osta ega müüa 2
Füüsiline vägi vald on mõnes mõttes isegi parem see tavaliselt kestab natukene aega ja harva aga vaimne vägivald või lausa terror on palju hullem kui seda peab taluma päevad läbi nii õpilaste kui isegi õpetajad võivad mõnitada õpilast. Selle vastu tavaliselt ei ole mingit abi ka, sest kui lased lapsevanema kooli sellest teavitada siis saab sellest teada nii õpetaja kes mõnitab ja õpetaja kelle poole põõrduti vestleb õpilastega kes kiusavad ja see teeb asja palju hullemaks kui ennem. Selline terror mõjub kiusatavale väga laastavalt ja tavakuselt hakkab temagi kas kiusama endast nõrgemaid või hakkab õpetajatele vastu ja õppetulemused langevad märgatavalt. Kiusatavad hakkavad ka selle pärast, et lahe välja näha ja kiusajatele meeldida kas suitsetama , jooma või isegi narkot tegema. Ei ole ka väga imestada kui selline terroriseerimine lõppeb mingi katastroofiga nagu näiteks enesetapp või koolitulistamine
Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge,siis ongi uus ohver olemas. Tavaliselt mõnitatakse ja kiustakse ikka kambakesi. Kiusajad ei ole nii julged, et üksi sõimama hakata. Arvan, et üks kiusamise põhjusi on näidata, et kui lahe ja tugev on kiusaja. Kuigi tegelikult on nad haledad ja nõrgad. Kiusajad ei tea vist, et inimestel, keda nad kiusavad on tunded ja nad saavad haiget. Kiusamine mõjutab ka ohvri enesekindlust ja paljudel kaob isu koolis või väljas käia. Nad soovivad ainult kodus olla, sest kodu on kindel paik kus ennast peita, sest seal ei naera keegi nende üle. Sealt tekivad probleemis koolis käimisega. Tulevad halvad hinded ja kõige hullem on see, kui jääb klassi kordama või isegi visatakse koolist välja. Sageli hakatakse ka mõtteid enesetapu poole viima. Viimasel ajal on hästi palju kuulda olnud
inimesi, nagu ka holokaustis. Terrorismi ja holokausti suurim erinevus on see, et holokasuti korral võeti üks kindel inimgrupp ning seda hakati taga kiusama. Terrorirünnakus surevad suvalised, sellegipoolest süütud, aga suvalised inimesed. Nende hulgas võib olla mustanahalisi, hindusid ning loomulikult ka juute. Ükskõik mis kujul inimeste tapmine on kohutav ja see pole mitte millegagi õigustatav. Olukord ühiskonnas on küll paranenud, aga ikkagi on olemas inimesed, kes kiusavad taga teisi nende erinevuse pärast. Ja väga tihti on põhjuseks usk. Öelda, et need inimesed, kes Hitlerit siiamaani kummardavad, on ära teeninud samasuguse saatuse nagu juudid on vale. Jah, nende mõttemaailm on väärastunud, aga ma usun, et kuskil sisimas teavad ka nemad, et need teod olid jubedad. Nad on lihtsalt võtnud oma kinnisideeks vihata kõiki, kes ei ole valged. Kuid inimesed on võimelised muutuma. Ma loodan ja ilmselt jäängi lootma et ühel päeval tuleb
ilmuvad ehmatusena välja just keskööl. Orangutangideks moondusid mehed aga tõrvaga ja linatükikestega kaetult. Südaööl jooksid orangutangid saali ehmatades kõiki külalisi just nii nagu kuningas oli tahtnud. Kuid Hüpikkonnal oli plaan millest kuningas midagi ei teadnud. Ta riputas kavalusega laelühtri konksu külge kõik 8 meest ja pani nad põlema. Samal ajal karjudes ise, et see on selle eest et kiusavad väiksemaid ja julgevad lüüa naist. Peale seda ei nähtud ei Hüpikkonna ega Tribettat enam kunagi ning kuningat ja 7 ministrit enam polnud.
Pideva stressikoormuse all kannatamisega võib inimene langeda ka depressiooni. Stressi äratundmine võib olla kerge. Inimene, kes on stressis ,võib olla endasse tõmbunud ning ei taha eriti suhelda. Stress võib olla näiteks koolist ,või sellest, kui tööl ei lähe hästi, rahamured jne. Stressi tõttu ei pruugi inimene enam tahta kooli või tööle minna. Koolistress võib olla põhjustatud sellest, et ei saada õppimisega hakkama, või sellest kui kaasõpilased last kiusavad ja mõnitavad. Vanematel inimestel võib stress tekkida enamasti liigsest töötamisest. Praeguse aja väga aktuaalseteks stressipõhjustajateks võivad olla töölt koondamised, uue töökoha otsimised, palga vähenemine jne. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta endale aega ning püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord võib olla seda lihtne teada saada, mõnikord aga mitte
Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama. Vanemad peavad olema tähelepanelikud, kui laps mingil põhjusel kooli ei taha minna, tuues ettekäändeks halva enesetunde või midagi muud. Sel juhul tuleb lapselt välja uurida, miks ta kooli minna ei taha - kas tal õppimata, on tal koolis kellegagi mingi probleem või milles on põhjus. Mis on koolivägivald? Kellel on suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks? Kes kiusavad? Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Näpunäited õpetajatele Mis on koolivägivald? Koolivägivald on oma klassi- või koolikaaslase: 10 · norimine, mõnitamine; · asjade äravõtmine, nende lõhkumine ja määrimine; · eiramine ja lapse kohta laimujuttude levitamine; · vägivallaga ähvardamine; · peksmine; · raha ja asjade "pommimine".
kes teevad farmis revolutsiooni ja haaravad inimeste käest võimu. Räägivad võrdsusest kaunis tulevikus, aga peale sigade läheb kõigil elu farmis tunduvalt raskemaks. Valitsetakse hirmu ja valede abil. *,,1984'' kujutab tuleviku politsei riiki, kus riigil on propaganda abil täielik kontroll kodanike mõtete ja elude üle. seal on 3 loosungit- Sõda on rahu! Orjus on vabadus! Teadmatus on jõud! Samuti on teoses erinevad ministeeriumid, mis tegutsevad siis vastavalt, kas kiusavad inimesi püramiidis, kirjutavad ajalugu ümber´, jagatakse ressursse. Riigivõimu kehtestab Suur Vend, kellel on iseloomulikud tunnusjooned Jossif Staliniga. Peategelasel tekib probleeme. Teoste eesmärk oli inimesi hoiatada ,et kui lasta türannidel ühes piirkonnas võimutseda võib demokraatia lõpuks kaduda. ERICK MARIA REMARQUE On saksa kirjanik, kadunud põlvkonna esindaja. Sündis Osnabrückis, läks sõdurina IMS rindele, sai korduvalt haavata ja pärast sõda pidas mitmeid ameteid
perenaiseks saaks ja laste eest hoolitseks. Andresel palub ta laste pärast uus naine võtta. Nii hakkabki Mari majapidamise ja laste eest hoolt kandma. Juss on armukade ja usub, et Mari ei tahagi enam temaga olla. Ründab Andrest, seepeale jookseb ise metsa ja poob end ülesse. Mari kannatab väga ja süüdistab end Jussi enesetapus. Ta ei suuda endale ka andestada, et ta tõesti salaja mõtles kui hea oleks uus perenaine olla ja nüüd ta ka selleks sai. Naabrimehed kiusavad teineteist aina edasi ja käivad vahepeal lausa kohtus. Andres ajab ikka ja ainult tõde ja õigust taga, otsib tuge ka piiblist ja tänu sellele muutub ta väga usklikus. Pearu arvas, et ainult tema on see, kes vigureid teeb kuid nüüd taipas ta, et ka Andres on samasugune. See muudab Pearu ettevaatlikumaks. Küla vaevab lasteepideemia, milles surevad ka Oru talu kolm last. Matused on väikesed, sest igal pool on epideemia. Laste surm muutis Andrest kibestunumaks ja kurvemaks
Õpilastele tehakse selgeks, miks need reeglid vajalikud on. Nii õpivad õpilased reeglit järgima reegli enese, mitte karistuse pärast. Väga tähtis on ka see, et koolis õpitakse selgeks moraali ja eetika normid. Ilma neist normidest kinni pidamata ei oleks inimene teiste poolt ühiskonda vastu võetav. Koolis õpetatakse vanemaid inimesi austama. Inimene õpib seal selgeks hea ja halva mõisted. Omandatakse oskus käituda õiglaselt ja ausalt. Kindlasti karistatakse lapsi, kes teisi kiusavad, nii et seda enam ei juhtuks ja kõik saaksid koos ühiselt hästi läbi. Ühiskonnal on vaja, et selle liikmete vahel oleks võimalikult vähe vastuolusid. See on võimalik ainult siis kui kõik inimsed elavad teatud raamides. Selleks ongi vaja, et kõigil oleks ühesugune moraali tunnetus. Kooli eesmärk ongi selline moraali ja eetika tunnestus lastes välja kujundada, seni kuni nad on veel mõjutustele vastuvõtlikud. Kool peab kujundama inimeste
Lohe lennutuse võidavad. Aeg möödub ning kui poisid saavad suureks . Vahepeal tuleb mängu veel assef , wali ja kamal ,kes on natuke suuremad ja raamatus kiusajad. Nimelt astub esimesel korral hassani vahele kui nad üritavad amiri kiusata aga teine kord kui hassani kiusatakse , siis amir ei astu vahele vaid jookseb ära , tehes hiljem näo nagu ta ei teadnud sellest midagi et hassani kiusavad. Selles hetkes näen ma seda , et üks on teisest üleoldav . ( amir hassanist) Hassani ei suhtle enam . Amir teeb kättemaksuks selle et viib oma kella padja alla ja ütleb et hassan varastas selle.Hassan aga on hea südamega ja ütleb et tema tegi. Edasi aga otsustab aba tahab keelata kuid Ali ütleb et ei tööta enam tema heaks ja siis lahkuvad koos hassaniga Hazaradzatti poole teele , kus elab nende nõbu.Baba viib nad
annaabi.ee 
