lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise põhimõtet, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Näide 1: ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse Pearaamat Konto nimetus Pank/kassa Ostjate võlg Maj. Kirjendi Tehingu Deebet Kreedit Deebet Kreedit tehingu jrk. nr. kirjeldus kuupäev 01.15.17 1 Laekumin 250 250 e müügist 01.15.17 2 Võlg 100 100 Pearaamat Konto nimetus Müügitulu/kulu Ostjate võlg Käibemaks Maj. Kirjendi Tehingu Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit
Lihtlausendid milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. Liitlausendid mis hõlmab kolme või enamat kontot. Sega ehk komplekslausendid milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot. 14. Raamatupidamiskirjend. (Lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne) Raamatupidamisregistrisse tehtud sissekanne ehk raamatupidamisekirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: Majandustehingu kuupäev Kirjendi identifitseerimisetunnus (number, numbri ja tähe kombinatsioon) Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad Viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamisekirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis
Vigade parandamine Korrektuuri võte tõmban selgelt ÜHE joonega maha vale summa või lausendi. Tekst selle all peab olema loetav. Lisada tuleb juurde kuupäev ja allkiri. Täiendavat lausendit saab kasutada sis kui summa on ettenähtust väiksem. teeb uue lausendi. Vahe arvutatakse välja, uus lausend tehase vahe väärtuses. Storneerimine kasut. Sis kui summa on ettenähtust suurem. Või kui ma tahan terve selle kirjendi tühistadada. Kasti sees summa lahutatakse kokkuvõtte tegemisel. Seda nim storno summaks. Punasega kirjutatud summad lahutatakse kokkuvõtte tegemisel. Vähemkasutatavad vigadeparandamise võtted Vastupidine lausend nt määrasin vale debiteeritava konto. Teen vastupidise lausendi, mida enne debiteerisin, nüüd krediteerin. Kasut. Vähem sest moonutab käibeid suures ulatuses. Summade kontolt kontole ülekandmine- moonutab käibeid. Tekivad naljakad kontode korrespondeerumised.
Kontode mõiste ja ehitus. Iga majanduslik tehing muudab bilanssi. Bilanss ei näita jooksvaid muudatusi, kuna ta koostatakse reeglina üks kord aastas (vajadusel kvartalis, kuus). Jooksvat ja kronoloogilist arvestust peetakse kontodel. Raamatupidamisliku kande koostamist nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks. Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut. Kontod on finantsarvestuse abivahendid, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks. Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot. Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim
Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Lk. kokku (algsaldota)
andmed raamatupidamisse. 5.10. Lepingud Lepingute süstematiseerimise eest vastutab juhiabi. Kõik originaallepingud hoitakse süstematiseeritult tähestikulises järjekorras raamatupidamises. Lepingute kehtivuse ja täitmise kontrollimise eest vastutab juhiabi. Lepingute kohta peetakse andmebaasi arvutis kausta. Andmed sisestab juhiabi. 5.11. Dokumentide kirjendamine. Parandused Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: - majandustehingu kuupäev ja kirjendi kuupäev, kui see on erinev tehingu kuupäevast; - raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; - debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; - majandustehingu lühikirjeldus; - algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. 8 Raamatupidamiskirjendite parandamiste kohta vormistatakse õiendid, mille kinnitab pearaamatupidaja
4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Päevaraamat võib olla vormistatud erinevalt. Näited päevaraamatu vormistusest on toodud tabelis 7, millesse on mugav koostada lihtlausendeid ja tabelis 8, mis sobib liitlausendite koostamiseks. Tabel 7 PÄEVARAAMAT Jrk.nr Kuupäev Dok. Kirjendi sisu DEEBET KREEDIT SUMMA KOKKU Või Tabel 8 PÄEVARAAMAT Jrk.nr. Kuupäev Dok. Kirjendi sisu DEEBET KREEDIT Konto Summa Konto Summa KOKKU Näiteülesanne 7. Kajastada majandustehingud päevaraamatus (tabelis 9). Majandustehingud:
Tehingud registreeritakse Tarnijatega toimuvate arvelduste registris (Ostureskontros). Raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritakse missugustes registrites ja kuidas ostutehing registreeritakse. Ettevõttes võib olla kehtestatud ostuarvete kinnitamise kord ettevõtte juhi või allüksuse juhi poolt. Sellisel juhul viseerib ostuarve tehingu eest vastutav isik. Ostuarvele märgitakse raamatupidamiseregistris registreeritud kirjendi järjekorranumber ja selguse huvides ka kulukoht. Analüüside teostamiseks võib ostuarveid rühmitada makstähtaegade viisi (nt. tähtajas olevad arved, kuni 5 päeva tähtaega ületanud arved, 6-10 päeva tähtaega ületanud arved, jne.) 4 Ostuettemaksete arvestus Tarnijatele tehtava ettemakse algdokumendiks võib olla ostutellimus, ettemaksuteatis või leping. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis kui toimub reaalne rahaline makse, mitte teatise saamisel.
28420 114100 88402 277626 210000 15340 7080 10974 26876 7144 11550 1470 1693818 PEARAAMAT Rea Kuu- Tehing KASSA ARVELDUSKONTO OLA KAUBAVARU HOONED Kirjendi sisu Käive nr. päev u Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 500 177351 43568 685000 2 03.03. Laekumine ostjatelt 1 41000 41000 41000 3 04.03
Majandustehingu kuupäeva 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit 3. Dokumendi nimetust ja numbrit 4. Majandustehingu lühikirjeldust 5. Debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning vastavaid summasid. Süstemaatilised registrid – majandustehinguid kirjeldatakse süstemaatiliselt teatud tunnuste järgi ( tavaliselt kontode lõikes) Žurnaal-pearaamat – Ühendab kronoloogilise ja süstemaatilise registri. 81.Žurnaal-pearaamatu iga kirjendi koostisosaks on: 1. Majandustehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Dokumendi nimetus ja number 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Kirjendi käibe summa 6. Summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. 82.Pearaamatut saab kontrollida proovibilansi ja käibeandmiku abil. 83.Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod) Esitatakse
13. Raamatupidamise sise- eeskirjad. Kes koostab, kinnitab. Mida peavad sisaldama (RP seadus). SE on ettevõtte enda poolt koostatud kord, miille alusel ettevõttes raamatupidamist korraldatakse. Koostab: raamatupidamise eest vastutav üksus. Kinnitab: juhatus. Sisaldab: kontoplaan koos sisu kirjeldusega, tehingute dokumennteerimine ja kirjendamine, tulude ja kulude kajastamine, inventeerimine, arvestuspõhimõtted 14. Kahekordse kirjendamise põhimõtted. Kirjendi nõuded. Mida tuleb arvestada kahekordse kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis. 15. Registri nõuded. Peab oskama kirjeldada kassapõhist ja tekkepõhist registrit ning nende erinevusi.
K: Töötuskindlustuse võlg 1470 Palgamaks LK. Kokku 1693818 1693818 PEARAAMAT Rea Kassa A/A OLA Kaubavaru Hoone Kuu-päev Kirjendi sisu Dok. Nr. Käive nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet 1 Algsaldo 500 177351 43568 685000 2 03
судебное заседание kohtuistung судебный заседатель kohtukaasistuja судебные издержки kohtukulud взыскание судебных издержек kohtukulude sissenõudmine прокурор prokurör следователь uurija защитник kaitsja обвинитель süüdistaja запись sissekandmine, kirjend вносить, аннулировать запись kirjendi sisse kandma, tühistama заявление avaldus письменное заявление kirjalik avaldus в письменной форме, письменно kirjalikult устное заявление suusõnaline avaldus в устной форме, устно suulises vormis, suuliselt закон о .......(чём?) seadus ... о налоге с оборота käibemaksuseadus ... о таможне tolliseadus
Aktsiakapital 462,400 462,400 Kohustuslik reservkapital 0 7,000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 105,000 Aruandeaasta kasum 140,000 -111,480 Omakapital kokku 602,400 462,920 PASSIVA KOKKU 895,000 864,160 PÄEVARAAMAT Jrk Kp Dok Kirjendi sisu 1 Makstud ülekandega palgavõlg 2 Arvestatud amort. masinatel ja seadmetelt 3 Materjalikulu teenustööde müügil 4 Arvestatud palka töölistele 5 Arvestatud palkade järgi sots. maksu 6 Arvestatud tööandja töötuskindl.makset 7 Aktsepteeritud toodangu reklaamarve 7 Aktsepteeritud toodangu reklaamarve KM 8 Kingitud OÜ-le YYY 8 Arvestatud kingituselt TM 20/80
finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kord , sisekontrolli meetmed. Raamatupidamise seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse eesmärk - õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. §2
Raamatupidamisdokumentidel ei ole lubatud teha õienditeta parandusi. Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile. Ettevõttes toimub raamatupdamise dokumentide säilitamine vastavuses raamatupidamis seaduse § 12-ga. Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle
kohustuslikud rekvisiidid (RPS § 7): · dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev; · tehingu majanduslik sisu; · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed, · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid, registreerimisnumbrid; · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; · vastava raamatupidamiskande (kirjendi) järjekorranumber. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara: · on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, · tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu-pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel), · mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi
Raamatupidamisprogramm VERP 6.3 Sobib väiksematele ja keskmistele eelarvelistele ja avalik-õiguslikele asutustele-organisatsioonidele, kes on riigi raamatupidamiskohustuslased. Programmi väljatöötamisel on aluseks võetud 01.01.2004 aastast kehtiv uus riigi raamatupidamise üldeeskiri, mis lähtub Raamatupidamisseadusest ja Eesti raamatupidamistavast. Selle üldeeskirja alusel on kehtestatud uus kontoplaan, majandustehingute kirjendi struktuur, aruannete vormid ja koostamise kord. Bürooversioon võimaldab teha mitme asutuse raamatupidamist, võrguversioon töötab kohtvõrgus, kaugtöö on võimalik MS Terminal Service tarkvara abil. Programmi ülesehitus on lihtne ja loogiline, töökeskkond kaasaegne ja kasutajasõbralik. Programm koosneb järgmistest osadest: · finantsraamatupidamine ja kassa · palgaarvestus (side e-maksuametiga) · laoarvestus · põhivara ja väikevahendid
Pearaamatu registri kirjed tehakse raamatupidamise kahekordse kirjendamise põhimõttel so ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. ( vt Tabel 3) Tabel 3 Konto Konto nimetus nimetus Kirjendi Rea nr. Kuupäev Dok. nr. Käive sisu Deebet Kreedit Deebet 1. 2. 3. Pearaamatus on leitavad andmed kõikide kontode liikumiste kohta, igal kontol on vajalik algsaldo, käive ja lõppsaldo. 18 9 Raamatupidamiskohustuslane
olema järgmised kohustuslikud rekvisiidid (RPS § 7): · dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev; · tehingu majanduslik sisu; · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed, · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid, registreerimisnumbrid; · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; · vastava raamatupidamiskande (kirjendi) järjekorranumber. 9. Varad Ettevõtte tegevuse aluseks on vara olemasolu. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus (RPS § 3). Vara: · on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, · tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu- pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel), · mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt
Näiteks toon pangast kassasse 500 krooni. Tehingu kirjeldamiseks raamatupidamisarvestuses tuleb moodustada lausend: · Deebet Konto: Kassa 500.- · Kreedit Konto: Pank 500.- Selle tehingu tulemusena suureneb kassakonto lõppjääk 500 krooni võrra ja samaväärselt väheneb pangakonto. Et see lihtlausend saaks väärida korrektse lausendi nimetust, peab juurde olema kirjutatud veel tehingu toimumise kuupäev, sellesama kirjendi registreerimise järjekorranumber ja dokumendi andmed. Liitlausend on kokku kolme või enama konto deebetite korrespondeerimine kontode kreedititega. Näiteks kassast viidi 500 pankadesse, 250 krooni Lemmikpanka ja 250 krooni Tavalisse Panka. Siis koostatakse lausend: Deebet Konto: Lemmikpank 250.- Deebet Konto: Tavaline Pank 250.- Kreedit Konto: Kassa 500.- Selle tehingu tulemusena väheneb kassakonto jääk 500 krooni võrra, suureneb
Kulude koondkontod 721 Üldhalduskulude koondkonto 727 Finanskulude koondkonto 728 Muude ärikulude koondkonto 791 Tulude ja kulude koondkonto 2. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE Kõik majandustehingud dokumenteeritakse ja kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes registrites tehingu toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Iga kirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumendi alusel koostatud koonddokument. Kõik dokumendid tuleb vormistada korrektselt ja nad peavad sisaldama kõiki kohustuslikke rekvisiite vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Iga alg- või koonddokumendi alusel koostatakse lausend, millele antakse kronoloogilises registris registreerimise järjekorra number, märgitakse tehingu kuupäev, debiteeritavad ja krediteertitavad kontod ning summad, majandustehingu
Päevaraamatusse tehtav kanne peab sisaldama: majandussündmuse kuupäeva, raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, dokumendi nimetust ja numbrit, majandussündmuse lühikirjeldust, debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning vastavaid summasid. Süstemaatilised registrid Majandussündmused kirjendatakse süstemaatiliselt teatud tunnuste järgi Arvestust peetakse kontode lõikes Zurnaal-pearaamat Ühendab kronoloogilise ja süstemaatilise registri Zurnaal-pea raamatu iga kirjendi koostisosaks on: majandussündmuse kuupäev, raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, dokumendi nimetus ja number, majandussündmuse lühikirjeldus, kirjendikäibesumma, summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. PEARAAMATU KONTROLL Konteeringute ja arvutuste õigsust saab kontrollida: Proovibilansi abil Käibeandmiku abil Proovibilanss Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod).
Raamatupidamisregistreid võib vormistada: 1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; 2) kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus. © 2014. Janek Keskküla 12 Päevaraamat Jrk nr Kuupäev Dok. Nr Kirjendi sisu DEEBET KREEDIT SUMMA 1 2.11.2011 KSO.1 Pangast kassasse 1010 1020 500,00 2 5.11.2011 KVO.1 Kassast panka 1020 1010 300,00 3 7.11.2011 ostuarve Ostuarve tasumine pangast 2310 1020 400,00 4 5 Pearaamat D 1010 K D 1020 K D 2310 K
· Tuleb eristada käibemaksukohustuslasest ja mittekäibemaksukohustuslasest ettevõtte Ostuarveid (KM koh võtab bilansis arvel näidatud KM üles nõudena- sisendKM). · Sõltuvalt rmtpidamise sise-eeskirjast, võib olla vajalik järgida ostuarvete kinnnitamise korda ettevõtte juhi poolt. Kindlasti peab arvel olema ostja polne allkiri. · Saadud arved registreerida mõistliku aja jooksul · Ostuarvele märkida rmtpidamiseregistris registreeritud kirjendi jrknr · Informatsiooni selguse huvides märkida nt arve tasumise viis, kuup jne Ostutehinguga seotud bilansilised ja kasumiaruandes toimuvad muutused · Varude koosseis (ostu sooritamise suurenevad varad ning tekib kohustus tarnijatele) · Muudes lühiajalistes nõuetes (saadakse teenuste eest arve, mille tarbimine leiab aset tulevikus) · Põhivarade koosseis (soetatakse nt materiaalse põhivara objekt)
Kontoplaaniks nimetatakse kôigi ettevôtte raamatupidamises kasutatavate kontode süstematiseeritud loetelu. Raamatupidamise seaduse kohaselt koostab iga ettevôte ise oma kontoplaani. 3. KAHEKORDNE KIRJENDAMINE RPS §6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (5) Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodel registreerimise võte, mille abil iga majandustehingu poolt esilekutsutud muutused varade koosseisus ja nende moodustamise allikates kajastatakse ühesuguses summas kahel kontol - ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis.
3. seosed kronoloogiliste ja süstemaatiliste registrite vahel 4. raamatupidamise registrite täitmiseks kehtestatud kord 5. ettevõttes kasutatav tarkvara Arvestus registrid: – Kronoloogiline register: kronoloogilises registris järjestatakse infomatsioon kuupäevade järgi. Kronoloogiline register peab sisaldama järgmisi andmeid: lausendi järjekorra number; kuupäev; kontode nimetused ja operatsiooni sisu; debiteeritavad ja krediteeritavad summad; majandustehingu lühikirjendus; ja kirjendi aluseks oleva dokumendi nimetus ja number. – Süstemaatiline register: päevaraamat, avatakse kõik kontod kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod, pearaamatust leiame infomatsiooni majandustehingute kohta vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Pearaamat: Pearaamatu täitmisel on kindlad reeglid: 1. majandustehing kirjendatakse ühele reale. 2. iga majandustehingu kohta peab olema vähemalt kaks sissekannet 3
Näiteks toon toimingu: pangast kassasse 500.- krooni toomine. Tehingu kirjeldamiseks raamatupidamisarvestuses tuleb moodustada lausend: · Deebet Konto: Kassa 500.- · Kreedit Konto: Lemmikpank 500.- Selle tehingu tulemusena suureneb kassakonto lõppjääk 500.- krooni võrra ja samaväärselt väheneb pangakonto. Et see lihtlausend saaks väärida korrektse lausendi nimetust, peab juurde olema kirjutatud veel tehingu toimumise kuupäev, sellesama kirjendi registreerimise järjekorranumber ja dokumendi andmed. Liitlausend on kokku kolme või enama konto deebetite korrespondeerimine kontode kreedititega. Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi: · Deebet Konto: Lemmikpank 250.- · Deebet Konto: Tavaline Pank 250.- · Kreedit Konto: Kassa 500.- Selle tehingu tulemusena väheneb kassakonto jääk 500.- krooni võrra, suureneb pangakonto kokku 500
Tehingud registreeritakse Tarnijatega toimuvate arvelduste registris (Ostureg.kontos). Raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritakse missugustes registrites ja kuidas ostutehing registreeritakse. Ettevõttes võib olla kehtestatud ostuarvete kinnitamise kord ettevõtte juhi või allüksuse juhi poolt. Sellisel juhul viseerib ostuarve tehingu eest vastutav isik. Ostuarvele märgitakse raamatupidamiseregistris registreeritud kirjendi järjekorranumber ja selguse huvides ka kulukoht. Analüüside teostamiseks võib ostuarveid rühmitada makstähtaegade viisi (nt. tähtajas olevad arved, kuni 5 päeva tähtaega ületanud arved, 6-10 päeva tähtaega ületanud arved, jne.) 3. Ostuettemaksete arvestus. Tarnijatele tehtava ettemakse algdokumendiks võib olla ostutellimus, ettemaksuteatis või leping. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis kui toimub reaalne rahaline makse, mitte teatise saamisel.
compound entry). 4. Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. Seda varianti kasutatakse komplekstehingute puhul, mida ei ole otstarbekas liigendada elementaartehinguiks. NB! Kõigis kirjendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga. Niimoodi tagatakse finantsarvestuslik tasakaal finantsaruannete elementide vahel. Kahekordne kirjendamine on isekontrolliv meetod. Kui kirjendi koostamisel on tehtud viga, on finantsarvestuslik tasakaal rikutud. Kahekordse kirjendamise juhised kontodele Bilansi(põhi)kontode skeemid AKTIVA KONTO PASSIVA KONTO Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1. toiming (+) 4. toiming (-) 4. toiming (-) 2. toiming (+) AKTIVA KONTO PASSIVA KONTO Deebet Kreedit Deebet Kreedit 3. toiming (+) 1. toiming (-) 2
osadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osadena mitme) konto kreeditisse. Niisiis tuleb kõik majandustehingud kirjendada, kasutades ühte järgnevatest võimalustest. 1.Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. 2.Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 3.Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. 4.Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. Seda varianti kasutatakse komplekstehingute puhul, mida ei ole otstarbekas liigendada elementaartehinguiks. Kirjendi koostamisel määratakse kindlaks teostatud majandustehingu debiteeritav ja krediteeritav konto. Kirjendid jagunevad lihtkirjenditeks ja liitkirjenditeks. Lihtkirjendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja ühe konto kreedit. Liitkirjendis korrespondeeruvad näiteks ühe konto deebet ja kahe konto kreedit; kahe konto deebet ja ühe konto kreedit; kahe konto deebet ja kahe konto kreedit jne. Kõigis kirjendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de)
annaabi.ee 
