Vaba omakapital Aruandeaasta kasum Eelmiste aasta jaotamata kasum Kontod üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks Depretsiatsioonisumma = (soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg Lõpetamisekanded on:
Seaduse eesmärk ·õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise korraldamine ·Kasutatakse tekkepõhist arvestust. ·Majandustehing on tehing, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi või omakapitali. ·Algdokument peab sisaldama kõiki kohustuslikke elemente! ·Raamatupidamiskohustuslane peab koostama kontoplaani, et kirjendada majandustehinguid. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja. ·Algdokumente peab säilitama 7 aastat. Majandusaasta aruanne ·Majandusaasta pikkus on 12 kuud. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama majandusaasta lõpus majandusaasta aruande. ·Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
10111 Kassa Varad 10121 Lemmikpank Varad 21311 Tarnijatele tasumata arved Võlad 22211 Osakapital nimiväärtuses Omakapital 30131 Tulud teenuste müügist Tulud 40611 Rendikulu Kulud 9 Raamatupidamislausendeid vajame me selleks, et iga sooritatud majandustehingut iseloomustada (kirjendada, konteerida, koostada lausend) vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Teiste sõnadega, et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordse kirjendamise põhimõttel kantakse üks majandustehing vähemalt ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. Kui majandustehing põhjustab muudatusi rohkem kui kahel kirjel, tuleb jälgida, et
(nt. osteti 5 jaan, maksti 10 jaan. kajastatakse 5 jaan-ostukuupäev. Sünteetiline konto- kontod kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Analüütiline konto-konkretiseeritud ja detailne arvestus nii naturaal-või töö ja rahalistes näitajates, Analüütiline konto annab detailset infot mingi sünteetilise konto kohta. Seosed-analüütiline ja sünteetiline: iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt mõlemale kontole, anal.kontol reg maj.tehing samale poole kuhu see kirjendati sünt.kontol. anal.kontode algsaldo peab võrduma sünt.konto algsaldoga, sama kehtib ka kreediti- ja deebetikäivete ning lõppsaldo kohta. Ühekordne kirjendamine: arvestusmoodus, kus maj. registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Ei ole võimalik teha sisemist kontrolli. Ilma varasid inventeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada maj.tulemust
o Aktivakontode saldo deebetisse o Passivakonto saldo kreeditisse Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel) Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele Analüütilistel kontodel registeeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete ning lõppsaldo kohta. 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine-
Kontode mõiste ja ehitus. Iga majanduslik tehing muudab bilanssi. Bilanss ei näita jooksvaid muudatusi, kuna ta koostatakse reeglina üks kord aastas (vajadusel kvartalis, kuus). Jooksvat ja kronoloogilist arvestust peetakse kontodel. Raamatupidamisliku kande koostamist nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks. Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut. Kontod on finantsarvestuse abivahendid, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks. Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot. Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim. deebetiks ( D)ja paremat poolt nim. Kreeditiks(K).
Seosed sünteeteliste ja analüütiliste kontode vahel Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse kontosid, kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Konkretiseeritud ja detailset arvestust peetakse analüütilisteks kontodel nii naturaal- või töö ja rahalistes näitajates ja seega annavad analüütilised kontod detailset informatsiooni mingi sünteetilise konto kohta. Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta. 14. Ühe ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing
Tulud – suurenemine Kulud - vähenemine 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus – varade ja kohustiste rahaline arvestus bilansikirjete järgi avatud kontodel Analüütiline arvestus – varade ja kohustiste nii naturaalnäitajates kui sulas peetav detailne arvestus Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel on järgmised: 1. Iga toiming tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilisele ja vastavatele analüütilistele kontodele. 2. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. 3. Analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma vastava sünteetilise konto algsaldoga. Sama kehtib ka deebetikäivete, kreeditikäivete ja lõppsaldo kohta. 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Eelised: sisemise kontrolli võimalikkus
Tulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttesse laekunud ja kulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttest välja makstud. Tekkepõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 4. Mis on kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjeldamiseks. 5. Et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Mis selleks koostatakse ja kus neid kajastatakse? Koostatakse lausendid ja kajastatakse raamatupidamisregistrites. 6. Millises järjekorras käib majandusoperatsioonide kajastamine? Nimeta mõned registrid. N: Pearaamat ja Päevaraamat 7.Millised on algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid? 1. dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5
Hindasid ei ole vaja lisada, sest materjalide kaartidel on hinnad määratud. 4.1.Laoseisu automaatse uuendamise tööleht – vajaduspõhine laovarude täiendamine Manufacturing->Planning->Planning Worksheets 19 Kinnitada tellimused Function->Carry out Action Msg Ostutellimused on loodud: Aga ladu ei ole määratletud. Lisada ladu KOLLANE ja aktsepteerida ostutellimused. Seejärel luua laovastuvõtmised ning kirjendada arved. 20 Laoseis: 21 5. Müük 5.1.Kliendid 144618_1 – Kalev Chocolate Factory AS, Põrguvälja tee 6, Lehmja, Rae vald, 75306 Harjumaa 22 144618_2 – Kohvik Komeet OÜ, Estonia pst 9, 10414 Tallinn 23 6. Müügitellimusest sõltuv tootmisprotsess
Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel: Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse kontosid, kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Konkretiseeritud ja detailset arvestust peetakse analüütilisteks kontodel nii naturaal- või töö ja rahalistes näitajates ja seega annavad analüütilised kontod detailset informatsiooni mingi sünteetilise konto kohta. Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta. 12) Ühe- ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised.
Või: · Konto 10121 Lemmikpank Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebetkäive Kreeditkäive algsaldo algsaldo lõppsaldo lõppsaldo Raamatupidamislausend Kirjendamine Kui kontod selged, tuleb edasi liikuda lausendite juurde. Raamatupidamislausendeid vajame me selleks, et iga sooritatud majandustehingut iseloomustada (kirjendada, konteerida, koostada lausend) vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Teiste sõnadega, et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. See tähendab, et toimunud majandustehing suunatakse korraga kahele kontole, samaväärse summa ulatuses nii deebetisse kui ka kreeditisse. Miks? Sest iga majandustehing põhjustab muudatusi vähemalt kahel bilansikirjel, suurendades või vähendades neid
sotsiaalmaksu? · Ettevõtluse tulu · Ettevõtluse kulu · Finantstulu · Finantskulu · Annetus 5.Mida äritegevuse tulu kajastamine aruandes ei nõua? · Kõiki tulu ja kulu osasid on võimalik mõõta · Kõiki tulu ja kulu osasid on võimalik hinnata · Tulude ja kulude mõõtmise üks nõutetest on et objekti või sündmust peab saama kirjendada või kategoriseerida vastavalt omadustele · Tulude ja kulude mõõtmise üks nõutetest on, et objekti või sündmust peab saama tõendada aruandev isik · Tulude ja kulude mõõtmine on kindlate reeglite järgne arvandmete määramine objektidele või sündmustele Kulud 1. Milline alljärgnevatest tunnustest ei pea esinema kulul? · kulu peab olema tehtud maksumaksja poolt
Seepärast tuleb pidada sünteetilise arvestusega paralleelselt analüütilist arvestust, mis on detailsem ja konkretiseerib sünteetilise arvestuse andmeid. Analüütilise arvestuse jaoks avatakse analüütilised kontod eraldi iga sünteetilise konto piires. Raamatupidamiskohuslane avab ühele sünteetilisele kontole nii palju analüütilisi kontosid, kui palju pn vaja. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel: 1)Iga toiming tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilisele ja vastavalt analüütilistele kontodele. 2)Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. 3)Analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma vastava sünteetilise konto algsaldoga. Ühekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses See on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse raamatupidamisregistrites üks kord. Selliste andmete registreerimise moodust kasutades ei ole alati võimalik
– majandusüksuse printsiip – jätkuvuse printsiip – arusaadavuse printsiip – olulisuse printsiip – tulude ja kulude vastavuse printsiip Raamatupidamisarvestuse hea tava: Finantsarvestust tuleb pidada selliselt, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine; Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida ja seda mõistliku ajaperioodi jooksul; Kõik majandustehingud tuleb raamatupidamisregistrites kirjendada kas algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel; Raamatupidamisaruanded koostatakse raamatupidamisregistrites tehtud kokkuvõtete põhjal; Likvideeritud juriidilise isiku asutamis- ja algdokumendid, raamatupidamisregistrid, lepingud, raamatupidamise aasta-aruanded ja teised seadustega sätestatud dokumendid antakse likvideerimise järgselt üle riiklikule registrile; Üksikküsimustes tuleb lähtuda raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna
Puhaskasum (-kahjum) -3 889 Vastus: 529 Tagasiside Õige vastus on: 529 Küsimus 13 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõtte sai 2xx1 aastal pangalt laenu, mille tagastamise tähtaeg oli 1 aasta ja laenusumma tagastatakse laenuperiood lõpul ühes osas. 2xx1 aasta detsembris esitati taotlus laenu pikendamiseks kahe aasta võrra, mis panga poolt rahuldati. Kirjendada tehingud laenu saamisel ja bilansipäeval 31.12.2xx1. Vali üks: Laenu saamisel D: Pank K: Lühiajaline laen Bilansipäeval D: Lühiajaline laen K: Pikaajaline laen Laenu saamisel K: Pank D: Lühiajaline laen Bilansipäeval K: Lühiajaline laen D: Pikaajaline laen Laenu saamisel D: Pank K: Lühiajaline laen Bilansipäeval Kanne jääb muutmata Laenu saamisel D: Pank K: Pikaajaline laen Bilansipäeval Kanne jääb muutmata Tagasiside
52. Kontode liigitus detailiseerituse astmest lähtuvalt: 1. Sünteetiline konto on info kogumina. TTÜ nõuded üliõpilaste vastu. 2. Analüütilised kontod – detailne info. Täpselt iga õpilase kohta eraldi andmed, kes kui palju õppimise eest tasuma peab 53.Majandustehingute arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordseks kirjendamiseks nimetatakse majandustehingute arvestuspõhimõtet, mille kohaselt tuleb kõiki majandustehinguid kirjendada vähemalt kahel kontol (deebetis ja kreeditis). 54.Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. 55.Kirjend – üleskirjutuse tulemus. Lausendi üles kirjutamine. 56.Raamatupidamiskanne – andmekogumisse info kandmine. 57.Konteering – kontodele kandma. 58.Korrespondeeruvus – kontode omavaheline sisu, mida tingib majandustehing. 59.Lihtlausend – lausend, kus korrespondeeruvad kaks (üks krediteeritav, üks
ning Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise korraldamises kehtivad järgnevad põhinõuded ja olulisemad dokumendid: Raamatupidamine peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi, rahavoogusid õigesti, objektiivselt ning teistega võrreldavalt, esitatud info peab olema aktuaalne. Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida. Kõik majandustehingud tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites. Iga ettevõte peab igal aastal koostama ja esitama äriregistrile majandusaasta aruande, mis annab tervikliku ülevaate ettevõtte eelneva majandusaasta tulemustest. . Kõik raamatupidamise dokumendid tuleb säilitada. Raamatupidamise kohustuse tekkimisel tuleb esmalt koostada algbilanss, mis kajastab vara, kohustuste ja omakapitali suurust enne majandustegevuse alustamist.
Üldjuhul kirjendatakse majandustehingud programmi 1-2 korda kuus. Majandustehingu toimumist tõendab algdokument, mis vastab RPS-s sätestatud nõuetele. Kõik majandustehingulised dokumendid esitatakse raamatupidamise büroole, kus nad programmi sisestatakse. Majandustehingud aktsepteeritakse juhatuse liikmete poolt. Majandustehingu aktsepteerimisega annavad juhatuse liikmed nõusoleku kirjendada majandustehing raamatupidamisarvestuses. Suurem osa majandustehinguid on tavalised ostu- ja müügiarved. Raamatupidamisarvestuse aluseks on algdokumendid (arve, palgaleht, raamatupidamise õiend, otsus, pangadokument). Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja. Sularaha limiiti ei kehtestata, samas hoitakse sularaha kassas minimaalsel hulgal
ei nõua kasutajalt selleks IT-alaseid teadmisi. · Kasutajafirma vajadusest lähtuv kirjendamissüsteem, mis võimaldab praktiliselt kõik kanded automatiseerida. · Palgamoodul ja finantsarvestus toimuvad samal andmebaasil. Palgaarvestusega seotud kõik kanded on programmi poolt genereeritud. Palgamoodul võimaldab kirjendada konkreetse töötaja palgakulusid erinevatele üksustele ning töötaja palgakulud on kajastatud ka tema kuuluvuse järgi konkreetsesse üksusesse. · Tresoor START on vastavuses EV Raamatupidamisseadusega ja sisaldab täielikku käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötus- ja pensionikindlustuse maksete arvestus nii tekke- kui kassapõhiselt. Tarkvara vastavuse tagavad
Passivakontode ja kontraaktivakontode lõppsaldode arvutamine : S1= S0+ KK DK Kontod detailiseerituse astmest lähtuvalt Kontod Sünteetilised kontod Analüütilised kontod (info kogumina) (detailne info) Kaup, volad tarnijatele Majandussündmuste arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordne kirjendaminemajandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. Lausumine ari keeles. Kirjend(lausend), (Raamatupidamis)Kanne(pannakse kirja), Konteering(kontole kandma) Kontode omavahelist seost, mille tingib majandussündmus, nimetatakse korrespondeeruvuseks. Lausendit, kus korrespondeeruvad kaks kontot, nimetatakse lihtlausendit.
iga ettevõte koostab kontoplaani lähtudes ettevõtted toimuvatest majandustehingutest arvestades, et kontoplaani saaks kasutada bilansi,kasumiaruande,tuludeklaratsiooni ja teiste aruannete ning ettevõtte juhtimiseks vajaliku info saamiseks.sissekanded kontodele tehakse kahekordse kirjendamisega, kui efektiivse kuluarvestuse juurutamiseks on vaja lisada täiendavaid klassifikaqatoreid, artikleid jm. kulukohtade ja kulukandjate määratlemiseks,et kneid kulusid täiendavalt kirjendada, koguda ja analüüsida. KULUDE JUHTIMINE ETTEVÕTTES.kulude juhtimist ettevõttes käsitletakse kui 1)strateegiliste ja taktikaliste plaanide koostamist(kasutatakse modelleerimist-eesmärgiks on mudeleid kasutades võrrelda erinevaid tegevusstsenaariume ja alternatiive), 2)eelarvete koostamist(püstitatakse eesmärgid,koostatakse müügiprognoosist lähtudes müügieelarve, sellest lähtuvalt koostatakse tootmise eelarved ja üldhalduskulude eelarved.eraldi osadena koostatakse
Kulude arvestuse kontod (kontoklassid 51- 59) kaubad, toore, materjal kontoklass 51 muud tegevuskulud kontoklass 52 tööjõukulud kontoklass 55 põhivara kulum kontoklass 56 muud ärikulud kontoklass 57 finantskulud kontoklass 58 [12] 3 MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE Kõiki majandustehinguid tuleb dokumenteerida ja kirjendada. Selles alapunktis võib välja tuua dokumentide süstematiseerimise ja kajastamise raamatupidamises [1 : 34]. Igal sissekandel kronoloogilises registris peavad olema märgitud: · tehingu kuupäev; · raamatupidamislausendi järjekorranumber; · debeteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debeteeritavad ja krediteeritavad summad; · tehingu kirjeldus; · sissekande aluseks olnud alg- või koonddokumendi nimetus ja number [7 : 12]. 3
5. Raamatupidamise kohuslane - Raamatupidamiskohuslased on kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nad peavad lähtuma Raamatupidamise seadusest. Raamatupidamisalast tööd suunab ja annab välja juhendeid Raamatupidamise Toimkond. Raamatupidamiskohuslane peab dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning säilitama raamatupidamise dokumente 7 aastat. Majandustehinguid tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites algdokumentide (müügiarve, ostuarve, palgaarvestusleht, maksekorraldus jne) või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel vastavalt kontoplaanile. Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. 6. Majandusaasta aruanne Ettevõtjal tuleb koostada ja esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb aastaaruandest ja tegevusaruandest
Majandustehingu dokumenteerimine, algdokument Raamatupidamislausend Päevaraamat Pearaamat Raamatupidamise aastaaruanne 4.1 Raamatupidamise korraldamise põhinõuded · Raamatupidamist tuleb korraldada nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivsuse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finnatsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. · Kõik raamatupidamistehingud tuleb dokumentidega vormistada. · Kõik tehingud tuleb kirjendada arvestusregistrites. · Raamatupidamisregistrites tehtud kokkuvõtete põhjal tuleb koostada raamatupidamisaruanded. · Raamatupidamise dokumente tuleb säilitada 7 aastat 4.2 Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama kronoloogilistes ja süstemaatilistes registrites nende toimumise momendil, või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Iga
· kohaliku omavalitsuse üksus · Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik · Eesti registreeritud avalik-õiguslik juriidiline isik · füüsilisest isikust ettevõtja · Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal Raamatupidamiskohuslase ülesanded · korraldada raamatupidamisarvestust -tagatud peab olema majandusinformatsiooni saamine lähtuvalt raamatupidamise heast tavast, · dokumenteerida kõiki majandustehingud; · kirjendada kõiki majandustehinguid raamatupidamisregistrites; · koostada ja esitada vastavad aruanded; · säilitada raamatupidamise dokumendid, arvestusregistrid ja aruanded. Kuidas seda tehakse? Seadus jätab selleks raamatupidamiskohuslasele vabad käed. Vastutab juht või omanik ja kannab isiklikku vastutust. Raamatupidamise korraldamise võimalused · pidada ise raamatupidamisarvestust · moodustada vastav (raamatupidamis-) struktuuriüksus või võtta tööle
- D Dividendivõlg K D Lühiajalised laenud K D Aktsiakapital K S0 0.- S0 0.- S0 71 000.- 2) 15 000.- 3) 20 000.- 4) 8 000.- K 0.- K 15 000.- K 8 000.- K 20 000.- K 0.- K 0.- S1 15 000.- S1 12 000.- S1 71 000.- Näiteülesanne 8: Koostada algbilanss tabelis 11, kirjendada majandustehingud päevaraamatus (tabelis 12) ja kontodel (pearaamatus). Arvutada käibed ja lõppsaldod. Algsaldod: 1. Materjal 10 000.- 2. Muu materiaalne põhivara 30 000.- 3. Osakapital 95 000.- 4. Ostjatelt laekumata arved 41 000.- 5. Palgavõlg 40 000.- 6. Raha 99 000.- 7. Võlad tarnijatele 45 000.- Majandustehingud aruandeperioodil:
perioodikuludena kirjel „Turustuskulud“. Kõikide põhitegevusega otseselt seotud kulude puhul peaks tegevjuht viseerima algdokumendile kulukontoks müüdud teenuste kulu ning ülejäänud kulud liigituvad siis vastavalt kas turustuskuludeks, üldhalduskuludeks, ärikuludeks või finantskuludeks. Töö autor on seisukohal, et vastavad muudatused tuleks viia sisse ka ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Selle järgi on raamatupidajal võimalik kulusid kirjendada majandustarkvaras vastavalt RTJ 10 toodud kasumiaruande skeemi 2 nõuetele. Kui ettevõte kajastab kulud õigetel kasumiaruande kirjetel, saab selle alusel koostada korrektse kasumiaruande ja finantsanalüüs. Kasumiaruande finantsanalüüsi alusel saab juhtkond hinnata ettevõtte rentaablust. Uurimustöö tulemusel valminud kasumiaruande ja ettevõttes uuritud kasumiaruande finantsanalüüs tõi välja ebakõla brutokasumi kajastamisest finantsarvestuses.
- proovibilansi (trial balance); - korrigeerimiskannete (adjusted entries) tegemine; - korrigeeritud proovibilansi (adjusted trial balance) koostamine; - ajutiste kontode sulgemine; - kui proovibilanssi ei tehta siis käibeandmiku koostamine; - finantsaruannete vormistamine; - järgmise arvestusperioodi ettevalmistamine. Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele tuleb raamatupidamiskohustuslasel kõik oma majanduslikud tehingud dokumenteerida ning kirjendada raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult peale seda. Iga 8 raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Vastavalt raamatupidamisseadusele on raamatupidamise algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid järgmised 1) dokumendi nimetus ja number;
Analüütilisteks kontodeks nimetatakse detailiseeritud kontosid, näiteks kontod Ostja Anna, Ostja Berta jne, millel arvestatakse majandusüksuse nõuded üksikute ostjate lõikes. Analüütilist arvestust peetakse kõigi ostjate, tarnijate, tellijate, aruandvate isikute, riigi- ja omavalitsusorganite, töötajate, mitmesuguste muude deebitoride ja kreeditoride ning omanike lõikes. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel: *iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele; *analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole; *analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete ning lõppsaldo kohta. 6.Kahekordne kirjendamine. Tekkepõhise arvestusega kaasneb majandustehingute kahekordne kirjendamine. Kahekordne kirjendamine
4. Maksud ja raamatupidamisarvestus 5. Raamatupidamise kohustlane Raamatupidamiskohuslased on kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nad peavad lähtuma Raamatupidamise seadusest. Raamatupidamisalast tööd suunab ja annab välja juhendeid Raamatupidamise Toimkond. Raamatupidamiskohuslane peab dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning säilitama raamatupidamise dokumente 7 aastat. Majandustehinguid tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites algdokumentide (müügiarve, ostuarve, palgaarvestusleht, maksekorraldus jne) või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel vastavalt kontoplaanile. Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. 6. Majandusaasta aruanne EV Raamatupidamisseaduse § 14 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane lõppenud
annaabi.ee 
