Read peavad omavahel andmete abil ka ilusasti seotud olema (võib ka koledasti aga seos peab olema). (ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida, kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 4. Muutke tabelis olevate kirjete andmeid. Kõik muudatused võib teha ühes tabelis aga võib iga muudatuse teha ka erinevas tabelis: a. Muutke andmeid ühes kirjes (kirje valiku tingimus peab viitama ühele kirjele) b. Muutke andmeid mitmes kirjes korraga (kirjete valiku tingimus peab viitama mitmele kirjele) c. Muutke korraga andmeid ühe tabeli kõigis kirjetes (näiteks liitke mingile arv-veeru väärtusele 5; kirjete valiku tingimus peab viitama kõigile kirjetele või siis puuduma hoopis) (ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida, kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 5
Näiteks märkisin oma lühikeses sissejuhatuses ära sõna MS Office. Kui register on märgitud lisab MS Word dokumenti kindla välja: Registrikirje võib luua: üksiku sõna, fraasi või sümboli kohta; 2 mitut lehekülge hõlmava teema kohta; mis viitab mingile teisele kirjele, näiteks ,,Programm. Vt MS Office". Kui kõik registrikirjed on märgitud, tuleb valida registri vorming ja register valmis teha. See käib nii: klõpsa kohta kuhu soovid valmis registri lisada; et dokumendi õige vormindus säiliks, peab väljakoodid ja peitteksti peitma. Kui registrikirje väljad (XE) on näha, kliki tööriistaribal nuppu . Seejärel kogub Word registrikirjed, paneb need tähestikulisse järjekorda, lisab
Tõmbame joone ülalt alla...kõik nrid, mis joonest vasakul on väiksemad nendest nr-test, mis on joonest paremal. Ükskõik, mis tipu jaoks tõmbame sellise joone, tulemus on ikka sarnane. Kuidas leida kõige väiksema võtmega kirje. Hakata juurest minema ja liikuda kogu aeg aina vasakule. Kui enam vasakule minna ei saa, siis ongi leitud. Kõige suurema otsimise puhul paremale samamoodi. Andmestruktuurina - Tipp võiks koosneda kolmest viidast...üks viit on kirjele, üks vasakpoolsele tütrele, teine parempoolsele tütrele. Operatsioonid loo tühi puu(ühtki juurt ega tippu). Loo uus kirje puusse. Eemalda kirje ja koos temaga vastav tipp puust. Puu likvideerimine. Ümber midagi paigutada ei saa, järjekord on võtmetega täiesti üheselt määratud. Kahendotsingu puu on järjestatud puu, sest vasakpoolse tütre võti on igal juhul väiksem kui parempoolse. Teine variant. Left ja right pole enam viidad, vaid indeksid
Kui tabelid on defineeritud, võib hakata andmeid sisestama. Andmeid võib sisestada otse tabelisse või selleks
koostatud vormi abil.
KIRJETE SISESTAMINE TABELISSE.
Tabeli avamiseks tehke andmebaasiaknas topeltklõps tabeli nimel.
ÜLESANNE: SISESTA KIRJED TABELISSE RAAMATUD.
Järgmisele väljale viib vajutus tabulatsiooniklahvile, eelmisele
kõigi tabeli ridade. Erinevalt esmase võtme koosseisu kuuluvatest väljadest on alternatiivse võtme koosseisu kuuluvate väljade väärtuse muutmine lubatud. Eelduseks on ainult see, et pärast muutmist peab antud kirje alternatiivse võtme koosseisu kuuluvate väljade väärtuse kooslus olema unikaalne üle kõikide tabeli ridade. · Seose võti (Foreign Key) tabeli väljade kooslus, mis viitab kirjele kas teises tabelis (enamuses) või kirjele samas tabelis (harvemini). INDEKS - On andmebaasi objekt (nagu tabel või vaade). Indeksi eesmärgiks on kiirendada andmete otsimist, sorteerimist ja kindlustada vajalike andmeväljade unikaalsust. Seosed 1:1, 1:M, M:M. 1:M - Üks mitmele seos. See on üks levinumaid seoseid relatsioonilise andmebaasi konstrueerimisel. See peegeldab reaalset maailma mistahes objekt on seotud objektide hulgaga. Näiteks inimene on seotud teiste inimeste hulgaga sünni tunnuse järgi
lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 3,0 korda netokäive 6,0 miljonit eurot realiseeritud toodete kulu netokäibes 75,0% võlakordaja 60,0% Eelinfo: Alustage bilansikirjete leidmist kirjest, mille arvutamiseks on olemas andmed. Kirje selgitage välja andmete ja arvutusvalemite võrdlevanalüüsi teel. Ülesandes on esimesena otstarbekas leida väärtus kirjele "varud", kuna varude keskmise jäägi saate leida realiseeritud toodete kulu ja varude käibekordajat teades. Lahendus: 1) NETOKÄIVE 75% = 0,75 * 6 000 000 = 4 500 000 2) VARUD 5 000 000 : 5 = 1 000 000 3) LÜHIAJALISE VÕLGNEVUSE KATTEKORDAJA 360 : 15 = 24 4) NÕUDED = 6 000 000 : 24 = 250 000 5) VARA = 6 000 000 : 3 = 2 000 000 6) PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUS = 6 000 000 : 3 = 2 000 000 7) KOKKU KÄIBEVARA = 6 000 000 2 000 000 = 4 000 000
nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks. Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut. Kontod on finantsarvestuse abivahendid, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks. Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot. Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim. deebetiks ( D)ja paremat poolt nim. Kreeditiks(K). Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud ja zurnaalid ning seega tehingu summade läbikandmist (sissekannete tegemist) raamatu ehk konto vasakul poolel nim. debiteerimiseks ning paremal pool krediteerimiseks. Igale bilansikirjele vastab kindel konto, vastava nimetusega.
sulgemine CLOSE ALL – sulgeb kõik tabelid CLOSE DATA – sulgeb andmebaasid. 1. Teadmiste kontroll 3 Visandage kaks kolme välja ja nelja kirjega tabelit ning andke neile nimed. Esitage lühidalt struktuuri kirjeldus. 2. Imiteerige tabelite kasutamist FoxPro käsurealt: ● Sulgege kõik avatud andmebaasid ● Avage tabelid tühjas tööpiirkonnas ● Aktiveerige esimene tabel ja liikuge selle kolmandale kirjele ● Liikuge teises tabelis viimasele kirjele ● Kuvage mõlemast tabelist vähemalt kahe välja sisu ekraanile ● Summeerige ühe arve sisaldava välja väärtused ja kirjutage vastus. „Ainus koht, kus edu tuleb enne tööd, on sõnaraamatus“ Vidal Sassoon Avaldised (expression i.k.) Avaldised • Oluline osa andmete ja andmebaasi kasutamiskeelest. • Koostamisloogika on rakendustes (ka tabel-
Konto on finants arvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks . KONTO- on majandus tehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne millel on kaks poolt, vasakpoolne on deebet(D) ja parem poolne kreedit(K). Kontorist on kõige lihtsam vorm konto kirjutamiseks. Kontoristi iseärasused: Kontode avamine: konto avatakse aruande , igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot, aktiva kirjetele aktiva kontod ja passiva kirjetele passiva kontod. Kontode avamise neile majandus kirjend ja nende sulgemise kohta kehtib 3 seaduspärasust. 1) Algsaldot kirjendatakse konto sellel poolel kus asub bilansis : Aktiva konto- algsaldo deebetis Passiva konto- algsaldo kreedetis 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine, kantakse sellelel poolele, kus on algsaldo varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele
Säiliku piires järjestatakse dokumendid kronoloogiliselt. Toimikute vormistamine 02.04.2013 Säilikute lehtede numbrid pannakse lehtede paremale ülemisele nurgale. Suureformaadilised dokumendid (A3) nummerdatakse avatult, mitmest osast koosnev toimik nummerdatakse iga leht eraldi. Toimikus olevate lehtede arv märgitakse tõestavas kirjes nii: nt. Toimikus on 45(nelikümmend viis) nummerdatud lehte, järjekorranumbritega: 1-45 ja tõestavale kirjele kirjutab alla säiliku korrastaja, lisades kuupäeva ja ametinimetuse. Säiliku kaanele kantavad andmed: 1. Asutuse nimi 2. Struktuuriüksuse nimi 3. Indeks dokumentide loetelu järgi 4. Säiliku pealkiri 5. Säiliku alustamise ja lõpetamise kuupäev 6. Säilitusaeg 7. Lehtede arv Asutuse nimi on sätestatud põhimääruses. Kui asutuse nimi on aastaga muutunud kantakse säiliku kaanele mõlema nimed täielikult (nimetavas käändes). Toimiku pealkiri peab avama toimiku sisu
| | Lugeja_id | mediumint(8) unsigned | NO | MUL | NULL | | | Raamatu_id | mediumint(8) unsigned | NO | MUL | NULL | | | Tahtaeg | date | NO | | NULL | | | Tagastamine | date | YES | | NULL | | +--------------+-----------------------+------+-----+--------- +----------------+ 6 rows in set (0.00 sec) 9. Muuda tabeli LAENUTAMINE andmeid lisades 4 kirjele tagastamisajad. mysql> UPDATE LAENUTUS SET Tagastamine='2020-10-22' WHERE Laenamise_id=1; Query OK, 1 row affected (0.00 sec) Rows matched: 1 Changed: 1 Warnings: 0 mysql> UPDATE LAENUTUS SET Tagastamine='2020-10-25' WHERE Laenamise_id=2; Query OK, 1 row affected (0.00 sec) Rows matched: 1 Changed: 1 Warnings: 0 mysql> UPDATE LAENUTUS SET Tagastamine='2020-10-18' WHERE Laenamise_id=3; Query OK, 1 row affected (0.00 sec) Rows matched: 1 Changed: 1 Warnings: 0
tunduvalt rohkem. Number Arvu-tüüp. Täis- või murdarvud. Saab kasutada arvutustes. Currency Raha tüüp. Sisaldab numbreid koos valuutatähisega nende ees. Tööks rahasummadega on soovitav kasutada raha tüüpi, sest tagab suurema arvutustäpsuse. Data/Time Kuupäeva/kellaaja-tüüp. Nende väljadega saab teha arvutusi. AutoNumber Loenditüüp. Sisaldab igale kirjele vastavaid unikaalseid arve. Seda tüüpi võib-olla tabelis ainult üks, selle väärtust tõstab andmebaasisüsteem Access automaatselt iga uue kirje lisamisel. Yes/No Loogilised väärtused. Jah/Ei. Selle tüübi võib ülesse ehitada ka teiste kahesõnaliste kombinatsioonide põhjal, nagu tõene/väär, sees/väljas, mees/naine, jne. OLE-Object OLE- objekti tüüp
seisundile TööLepinguRida rida vähim eraldiseisev õiguste / kohustuste ühik töölepingus Kontakt nimetus antud eksemplari nimetus Kontakt väärtus nimetusekohane sisu kirjele Töökäsk kuupäev töökäsu väljastamise kuupäev Töökäsk tähtaeg töö sooritamise viimane kuupäev TöökäsuRida kogus materjali ühikute arv Töökäsu_seisund nimetus {väljastatud, materjalid
Projektid ja tööülesanded 3.7 Projekti tutvustamine tellijale. Projektile tuleb kirjutada esmane kirjeldus ning esitada tellijatele, kelleks on ettevõtte sees üks teine osakond. 3.8 Projektis tuleb teha muudatused. Projektis on teatud andmeid, mida on tarvis infosüsteemis kuvada ka peale nende andmete tühistamist või nende andmete kehtivuse aja lõppemist. Need andmed tuleb kuvada tühistamise või kehtivuse aja lõppemisega koos lisades kirjele ,,Kehtetu alates". 3.9 Infosüsteemi andmete sisestamisel tuleb kasutada auto-complete. Infosüsteemi andmete sisestamisel on andmed alati mõne olemasoleva kirjega seotud. Kuna kirjeid tabelis võib olla kümme tuhat või rohkemgi ei ole mõeldav, et otsitav kirje, mille külge sisestatav kirje liita, leitakse mõnest loendist. Selleks tuleb kasutada otsingut. Sisestades lahtrisse mõned tähed, peab infosüsteem pakkuma variante, kus selline
Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Konto (it.conto) tähendab "arvet". Igale bilansi- ja kasumiaruande kirjele avatakse konto ja jooksvat arvestust peetakse taolistel üksikarvetel. See võimaldab majandustegevusest tulenevaid tehinguid jooksvalt näidata väljaspool bilanssi. Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto "Kassa" väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT. Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid.
kuvamine'), valib tegevuse 'Kirje muutmine'. Kuvatakse kirje andmed. Kasutaja redigeerib talle sobivaid andmeid ning valib tegevuse 'Salvestamine'. Kirje kustutatakse failisüsteemist (kasutusjuht 'Kirje kustutamine') ning luuakse sinna uuesti (kasutusjuht 'Kirje lisamine'). Nimi: Kirje kuvamine Tegutsejad: Telefoni kasutaja Kirjeldus: Kasutaja, olles navigeerinud telefoniraamatu kirjete nimekirjas vastavale kirjele, teostanud kirje otsingu kirje identifikaatori vms järgi, soovib näha kirje detailseis andmeid. Need otsitakse failisüsteemist ning kuvatakse. Nimi: Nimekirja kuvamine Tegutsejad: Telefoni kasutaja Kirjeldus: Kasutaja valib tegevuse 'Telefoniraamatu kuvamine'. Süsteemis teostatakse otsing kõigi kirjete kuvamiseks. Kirjed sorteeritakse etteantud kriteeriumi järgi ning kuvatakse. Lisaks kuvatakse võimalus valitud kirjet kustutada/muuta või uut kirjet lisada. Nimi: Otsingu teostamine
SELECT Pealkiri, count(*) from RAAMAT INNER JOIN LAENUTAMINE ON RAAMAT.Raamatu_ID=LAENUTAMINE.Raamatu_ID Group by LAENUTAMINE.Raamatu_ID; 7. Kustuta tabelist LAENUTAMINE väli Laenamise_ID. ALTER TABLE LAENUTAMINE DROP Laenamise_ID 8. Proovi lisada tabelile LAENUTAMINE uuesti primaarvõtme veerg Laenamise_ID. ALTER TABLE LAENUTAMINE ADD COLUMN Laenamise_ID INT not null auto_increment PRIMARY KEY; 9. Muuda tabeli LAENUTAMINE andmeid lisades 4 kirjele tagastamisajad. update LAENUTAMINE set Tagastamine = curdate() where laenamise_id = 3; update LAENUTAMINE set Tagastamine = curdate() where laenamise_id = 5; update LAENUTAMINE set Tagastamine = curdate() where laenamise_id = 8; update LAENUTAMINE set Tagastamine = curdate() where laenamise_id = 16; 10. Leia laenutajad, kes on oma raamatu tagastanud. SELECT lug.Eesnimi, lug.Perenimi from LUGEJA as lug, LAENUTAMINE as l where l
Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355– 358. Kõned ja loengud Engelbrecht, J. (2003). Mittelineaarsusest. Eesti Panga seminar. 21. jaanuar. 24 Kirjad Vihalem, A. (2007). Juhendi viimistlemine. E-kiri A. Aarmale. 25. jaanuar. 5.2. Elektroonilised allikad Elektroonilistele allikatele viidatakse, kui vastav allikas paberkandjal puudub või pole kättesaadav. Elektroonilise allika jaoks lisatakse tavalisele kirjele [e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev) E-meedia tüübid on näiteks [WWW], [CD-ROM], [e-ajakiri], [Online]. 5.2.1. Vaba juurdepääsuga elektroonilised allikad Vaba juurdepääsuga allikate korral esitatakse nende täielik aadress (URL), mis aga ei ole seotud viidatava allikaga ja võib muutuda. Väljaandeindeksi (ISBN või ISSN) lisamine ta- gab viite kontrollitavuse. Ilmumisaastaks on allika internetis loomise (värskendamise) aas- ta.
Tõenäoliselt on sobivaks tulemuseks viimase aasta koefitsient või tuleb leida hoopiski täiesti uus koefitsient. 21. Turunduskulude prognoosimine Skeemis 2 tuuakse eraldi välja turustus- ja üldhalduskulud. Nende hulgas on samuti see osa põhivara kulumist ja tööjõukulust, mis on turustus ja üldhaldusfunktsiooni täitmiseks vajalik. Skeemis 1 asuv kirje mitmesugused tegevuskulud on skeemis 2 ära jaotatud just turustus- ja üldhalduskulude kirjele (vt tabel 3.3). Nende planeerimine sõltubki siis üheltpoolt vastava personali oodatavatest palgamuutustest, soetatavast põhivarast ning nendega seotud teenuste kuludest. On üsna tõenäoline, et müügikäibe kasvades kasvavad ka turustus- ja halduskulud, kuid proportsionaalselt mingi valemiga neid kindlasti seostada ei saa. 22. Nõuete ja varude prognoosimine Nõuded ja ettemaksed (finantsjuhtimises debitoorne võlgnevus) on reeglina tugevasti seotud
kulusid ning tegevuse tulemuseks on kasum. 3. Tulude ja kulude koondkonto suletakse aruandeaasta (perioodi) kasumi kontole kahjumi korral lausendiga: D aruandeaasta (perioodi) kasum K tulude ja kulude koondkonto ja kasumi korral laussendiga: D tulude ja kulude koondkonto K aruandeaasta (perioodi) kasum Kahjum märgitakse bilansi passivasse aruandeaasta (perioodi) kasumi kirjele “-“ märgiga. Kasum märgitakse bilansi passivasse aruandeaasta (perioodi) kasumi kirjele “+“ märgiga. 52 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMINE 5.1 Raamatupidamise aastaaruande eesmärk Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. 5
Graafis võib iga tipp olla seotud mitme teise tipuga. Seega sobib võrkmudel M:N suhete esitamiseks. Võrkmudelis moodustavad kirjed omavahel seotud võrgustiku. Võrkmudeli "ehituskiviks" on nn. "kogum", mis väljendab 1:M suhteid. Kogum sisaldab peremeeskirjete ahelat. Kogum võib kuid ei pruugi sisaldada peremeeskirjetega seotud alluvkirjete ahelat. Peremeeskirjete juurest viidatakse alluvkirjetele. Kui kustutada alluvkirje, siis tuleb peremeeskirjetest kustutada ka kõik viited sellele kirjele. Võrkandmebaasis on andmed organiseeritud võrkmudeli alusel. Relatsiooniline - 1970-ndatel töötati välja relatsiooniline andmemudel. Andmed on organiseeritud relatsioonideks (tabeliteks). 21. sajandi algul kõige levinum andmebaasi tüüp. Relatsioon on samade atribuutidega olemieksemplaride ja nende atribuutide hulk. Atribuut on nimeline olemi omadus. Atribuudi domeen on atribuudi kõigi võimalike väärtuste hulk.
Kui saaja host on erinevas võrgus, kui saatja, saadetakse IP pakett vastava marsruuteri kanalikihi aadressile Marsruutimistabelis on kirja iga teadaoleva võrgu (või võrgugrupi) jaoks o võimalik, sest IP-de võrke on võimalik hierarhiliselt grupeerida Marsruutimistabeli kirjeid on võimalik agregeerda (e koondada), et paketi kohta läbivaadatavaid kirjeid oleks vähem Kui sihtaadress ei vasta ühelegi kirjele, pakett unustatakse ja saadetakse saatjale ICMP veateade MAC ja IP sidumine Kasutatakse ARP protokolli Igal hostil on ARP tabel, kus on kirjas o MAC aadress o IP aadress o aegumine otsitakse samas (alam)võrgus oleva hosti MAC aadress ARP päring saadetakse Ethernet leviaadressile ARP vastus saadetakse küsija MAC-aadressile Konvergentsus - Olukord, kus kõigil osapooltel on millestki ühesugune arusaam
com/?key=ZZZZ - siinjuhul oleks key väärtuseks ZZZZ) . key väärtuse tekstikujul, mida saaks sama moodi URL'i abil liigutada, saab peale kirje andmebaasi lisamist käsuga key = str(teade.key()) Brauserile väljastatakse tekst: Teade: See on teade. Saatis: Peeter Meeter Google App Engine andmebaas võimaldab kasutada kolme tüüpi võtmeid, mille alusel päringuid teha. Nendest kaks on seatud andmebaasi enda poolt ja ühte saab seada programm. · key - tekstiline võti. Seatud igale kirjele andmebaasi poolt automaatselt ning on unikaalseks võtmeks terve andmebaasi raames. kirje = Tabel.get(key), väärtuse saab kätte järgnevalt key = kirje.key() · id - numbriline võti, mis on seatud andmebaasi poolt ja on unikaalne konkreetse tabeli raames. kirje = Tabel.get_by_id(id), väärtuse saab kätte järgnevalt: id = kirje.key().id() · key_name - tekstiline võtme nimi, mis on seatav programmi poolt ning on unikaalne tabeli raames
Tabeli defineerimiseks tuleb määrkida, milliseid välju see sisaldab. Mis tüüpi (number, tekst, kuupäev ja ne) ja kui pikk on iga väli. Iga tabel sisaldab andmeid ühe objektitüübi kohta. Sidumiseks päevad tabelid sisaldama ühise välja. Sellist seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. Igas tabelis peab olema üks primaarvõtmeväli, mis üheselt määrab iga kirje. Selleks võib kasutada loendurit (AutoNumber), millega antakse igale kirjele järjekorranumber. Tabeli loomiseks tuleb tabelite aknast valida nupp New ja järgmisest valikust Design View. Nüüd avaneb uus aken, kus iga tabeli välja kirjeldusele on ette nähtud üks rida. Field Name veeru nimi (kuni 64 märki) Date type andmetüüp Description lühekirjeldus (kuni 64 märki) väljastakse ekraani teatereale, kui viite kursori tabelis väi vormil vastavale väljale. Andmetüüp näitab, millist tüüpi väärtust saab väljale anda
*Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus: Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise kontodega. Finantsarvestuse abivahend ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit. Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona. Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1. Algsaldo-kirjendatakse konto selle poolel kus ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel.
finantskulud ja muud ärikulud (Karu, 2008, lk 115). Tootmise üldkulud ehk lisakulud on kulud, mis on seotud lõpptoodete valmistamisega, kuid mida ei ole otstarbekas seostada konkreetse lõpptootega. Tootmise lisakulud on kõik tootmiskulud, mis ei ole liigitatud põhimaterjaliks ja põhitööliste palgakuluks – kaudsed materjali- ja palgakulud, amortisatsioon, muud põhitegevuse üldkulud, mida tarbivad ka haldustöötajad ning need jagatakse proportsionaalselt ka üldhalduskulude kirjele. Otsuste langetamiseks on vajalik kulusid liigitada ka sellest seisukohast, milline on nende seos lõpptoodangu ja tootmisprotsessiga. Siin eristatakse esmaskulusid ehk põhikulusid ja konverteerimiskulusid ehk töötlemiskulusid. (Alver & Reinberg, 1999, lk 23) Turustuskulud on organisatsiooni toodete ja teenuste müügi ja lähetamise jaoks tehtud kulud (RTJ 2, lisa 2). Turustuskulude elemendid täpsustatakse ettevõtte raamatupidamise
kasum müügist - on vaja kirjendada bilansi passivapoolel omakapitali real tuluna (piltlikult öeldes plussiga), mis tõstab passiva mahtu ning kuna ka raha on laekunud, suureneb aktivas rahakirje ka. Isegi kui tehingute eest ei toimu tasumist koheselt, vaid ost-müük toimub maksetähtajaga, on bilansimahu liikumine ikka sama. Ja miks? Sest juhul kui raha otseselt kassasse ei laeku, siis kirjendatakse summa ostja võlana ikkagi aktivapoole kirjele. Varad, veel täpsemini väljendudes käibevarad on sellega koheselt suurenenud. Majandusaasta aruanne Majandusaasta pikkus Majandusaasta pikkus on 12 kuud, mille konkreetne algus ja lõpp on kindlaks määratud ettevõtte põhikirjas. Üldlevinud majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Alustaval ettevõtjal nagu Sina, on lubatud esimene majandusaasta venitada ka pikemaks kuni 18 kuud. Majandusaasta pikendamine
Indikaatorid - kaks märgipositsiooni mis iseloomustavad esitatavate andmete omadusi või tüüpi. Osa andmeid esitatakse MARC vormingus koodidena. Kasutusel on maakoodid, geograafilise piirkonna koodid, keelekoodid, organisatsioonikoodid, seosekoodid ja allikakoodid. 3. Annotatsioon ja referaat: sarnasused, erinevused, tüpoloogia. ANNOTATSIOON Annotatsioon on: · teaviku, selle osa või mitme teaviku üldistatud iseloomustus, mis lisandub kirjele · teaviku või selle osa sisu avav tihendatud tekst · väljaande, artikli vm lühitutvustus, sisaldab sisu ja vormi iseloomustust, vahel ka lugejamäärangut, märkus töö sisu või vormi kohta. Kasutatakse bibliograafiates, kirjastuste kataloogides, veebis. Kirje andmeid kordamata tuuakse annotatsioonis lisateavet dokumendi ainestiku, vormi, lugejamäärangu, autori vms kohta. Annotatsioonitüübid:
Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355–358. Kõned ja loengud Engelbrecht, J. (2003). Mittelineaarsusest. Eesti Panga seminar. 21. jaanuar. Kirjad Vihalem, A. (2007). Juhendi viimistlemine. E-kiri A. Aarmale. 25. jaanuar. 24 5.2. Elektroonilised allikad Elektroonilistele allikatele viidatakse, kui vastav allikas paberkandjal puudub või pole kättesaadav. Elektroonilise allika jaoks lisatakse tavalisele kirjele [e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev) E-meedia tüübid on näiteks [WWW], [CD-ROM], [e-ajakiri], [Online]. 5.2.1. Vaba juurdepääsuga elektroonilised allikad Vaba juurdepääsuga allikate korral esitatakse nende täielik aadress (URL), mis aga ei ole seotud viidatava allikaga ja võib muutuda. Väljaandeindeksi (ISBN või ISSN) lisamine ta- gab viite kontrollitavuse. Ilmumisaastaks on allika internetis loomise (värskendamise) aas- ta.
*Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus: Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise kontodega. Finantsarvestuse abivahend ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit. · Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona. · Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1. Algsaldo-kirjendatakse konto selle poolel kus ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel.
A aadress, seab nimele vastavusse IP aadressi. Ühendab IP-aadressi hostinimega. Ressursi andmeväli sisaldab nelipunktaadressi. Iga hosti jaoks võib olla ainult üks A-kirje, milles kasutatavat hostinime loetakse ametlikuks ehk kanooniliseks hostinimeks. Kõik teised nimed on pseudonüümid, mis tuleb registreerida CNAME-kirjes. CNAME aliasnimi, seab nimele vastavusse teise nime. Ühendab hosti pseudonüümi tema kanoonilise hostinimega. Põhifail annab A-kirjele kanoonilise hostinime, pseudonüümid lingitakse CNAME-kirje abil siia juurde MX Mail eXchanger nimele (domeenile) vastav meiliserver. Võimaldab kirjeldada domeeni postkontori. MX-kirje süntaks on järgmine: [domain] [ttl] [class] MX preference host. Parameeter host annab domeeni postkontori nime. Iga postkontoriga on seotud eelistust kirjeldav täisarv (parameeter preference). Kui mõni posti transpordiagent soovib saata meili sellesse domeeni, proovib ta
Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend: D- ebatõenäoliselt laekuvad arved K- ostjatelt laekumata arved Kui lootusetu nõudesumma ei ole varem kuludesse kantud, siis D- kulukonto K- ostjatelt laekumata arved. Raamatupidamisarvestuse praktikas kantakse antud kulud, sõltuvalt pearaamatupidaja otsusest või audiitori soovitusest, kas muudesse ärikuludesse, turustuskuludesse või üldhalduskuludesse. Kasumiaruande skeem 1 puhul tuleb kanda ebatõenäolised arved kirjele "mitmesugused tegevuskulud". Lähtudes põhjuslikust seosest ja vastutusarvestuse süvendamise vajadusest, tuleks arvete kuludesse kandmisel lähtuda põhjustest, mis tingis halva nõude kujunemise. Välismaises arvestuspraktikas on levinud rahaliste vahendite reserveerimine võimalikust arvete mittelaekumisest saadava kahju katmiseks. Seesugune vajadus tuleneb tulude-kulude vastavuse printsiibist, et selle perioodi tuludest arvame maha ka selle perioodi kulud
sisestada mitu. Tegelikus praktikas tekitaks see aga suurt segadust. Seega on ülesandeks parandada antud programmi nii, et sisestatud numbri puhul vaadataks, ega sellist numbrit juba järjekorras ei ole. Juhul kui selline number juba esineb, siis tuleb küsida uus number. Kuna tegemist on Teie jaoks uue ja keerulise asjaga, siis ärge häbenege nõu küsida! 2. Vaatleme ühte lihtsat ahelat, mille lülide struktuur vastab näiteprogrammist N8_3_P tuttavale kirjele Lyli. Oletame, et Teile on teada ühe lüli aadress, mis on salvestatud viitmuutujasse LV. Ahel ise ulatub sellest lülist nii ette kui ka tahapoole. 1. Kirjutage selline programmilõik, kus Te tekitate uue lüli ja panete selle LV-ga viidatud lüli ette. 2. Kas on võimalik antud ülesandepüstituse juures lisada uus lüli LV-ga viidatud lüli taha? Põhjendage oma vastust. NB
40. andmetüübid 41. konstraandid e. piirangud 42. indeksid 43. võtmed 44. triggerid e. päästikud 45. programsed vahendid Piirangud Kuigi enamikes olukordades on andmetüübist tulenev piirang täiesti piisav, on palju olukordi, kus oleks soov täpsemalt määratleda andmete iseloom. Andmetele piirangute seadmisel tulevad appi konstraandid e. piirangud. Piiranguid on võimalik seada nii ühele väljale kui ka kirjele. Ühele väljale e. veerule seatavad piirangud on enamasti kitsendused andmetüübile. Näiteks oleme loonud aastaarvude hoidmiseks välja ning soovime, et meie aastad oleksid vahemikus 1900 kuni jooksev aasta. ALTER TABLE dbo.Auto_tbl ADD CONSTRAINT CK_Auto_Aasta CHECK (Aasta BETWEEN 1900 AND YEAR(GETDATE())) Kirje piirangutega kirjeldatakse seoseid samal real asuvate väljade vahel. Näiteks kui me soovime
annaabi.ee 
