VÄLITÖÖLEHT Kaastöölised Kirjeldaja nimi Henri Kompus Kuupäev 12/11/14 PALJANDI ASUKOHT Maakond Harjumaa Paljandi nimi Omavalitsus Tallinn Küla Lasnamägi Laagna tee Koordinaadid (L-EST): X: 6589412
VÄLITÖÖLEHT Kaastöölised Kirjeldaja nimi Kuupäev 15/11/14 PALJANDI ASUKOHT Maakond Harjumaa Paljandi nimi Omavalitsus Tallinn Küla Lasnamägi Koordinaadid (L-EST): X: 6590625 Y: 546193 PALJANDI MÕÕTMED
Kilosiivertit 8. Must keha a. neelab kõiki värvusi. b. Peegeldab kõiki värvusi c. Kiirgab kõiki värvusi 9. Elektromagnetlained on a. Ristlained b. Pikilained 10. Kui mingi objekt on valges valguses roheline, siis punases valguses on see a. Roheline b. Punane c. Must 11. Sinine filter a. Neelab sinist valgust b. laseb läbi sinist valgus c. peegeldab sinist valgust 12. Värvus on a. valguse subjektiivne kirjeldaja b. valgust iseloomustav objektiivne füüsikaline karateristik 13. Kas on õige väide, et valgele valgusele vastab mingi kindel lainepikkus? a. Väär b. Tõene
valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema tuntumad luuletused on ,,Kevade tunne" ja ,,Talvine õhtu". Ridala on eesti luules omaette vaatleja ja meeleolude kirjeldaja. Ridala oli Noor-Eesti keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid. Ernst Enno Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 8. juunil 1875. aastal. Tema isa Prits, endine Valguta mõisa kutsar, oli kõrtsipidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond: nii Prits kui ka ema Ann olid tõsiusklikud inimesed. Elu Koolihariduse omandamist alustas 8- aastasena Lapetukme vallakoolis. Pärast ta pandi Rõngu Paaslangi möldri tütre Auguste Blanki
3. (Mehaanilise) Enegria jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv. 4. Bernoulli printsiip: voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. 5. Ruum: füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Omadused: ühemõõtmeline (pikkus), kahemõõtmeline (pikkus, laius), kolmemõõtmeline (pikkus, laius, kõrgus) 6. Aeg: sündmuste kirjeldaja. Omadused: füüsikaline suurus, fundamentaalne suurus, pidev, pöördumatu, homogeenne, ei ole absoluutne. 7. Väli: jõu tekkimise võimalikkus, kehade vastastikmõju vahendaja. Aine: materjal, millest koosnevad kõik kehad. Erinevused: väli: pidev, mõõtmed puuduvad, ei sega üksteist, omavad energiat. 8. Avatud süsteem: süsteemile mõjuvad jõud süsteemiväliste kehade poolt või süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Nt: iga elusorganism
· Tema poolt kirj. üks esimesi ILMALIKKE JUTURAAMATUID avardas eesti lugeja maailmapilti ja teadmisi antiik-, kesk-, ja renessansiaja kirjandusest pärinevaga -> kasutusel ka LUGEMIKUNA; · Ühena esimestest tutvustas RAHVALUULET ILUKIRJANDUSE KAUDU. Peter von Mannteuffel: · Põhja-Eesti mõisate omanik; krahv; · kirj. teoseid maarahvale õpetlikeks meelelahutusteks; · ta oli eesti kirjanduses maaelu ja rahvakombestiku esmakordne mitmekülgne kirjeldaja. O. W. Masing: · Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, kuulus valgustajate hulka; · Pani aluse eesti aimekirjandusele (1818. a. ilmunud ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", nim ka. eesti rahva entsüklopeediaks); · andis välja I järjepidevamat eesti ajalehte; · kirj. mitmeid kooliraamatuid (aabitsad, aritmeetikaõpikud jt); · tõi eesti kirjakeelde palju rahvapärast materjali; · uued oskussõnad;
Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Tähtsad isikud · Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. · A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. · Karl Ernst Von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. · Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. · Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. 2
RAKUTEOORIA Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. K.E von Bear munaraku avastaja. A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e. eukarüoodne rakk. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku
üleminek, pH, kihisemise algus, lõimis. Joonise alla märgitakse kaeve asukoht, reljeefi joon, veereziim, mulla nimetus, huumusprofiili- ja lõimise nimetus. o Valmistatakse mulla geneetiliste horisontide papile liimitud näidis mõõdus 1 : 5. Liimmonoliidi kõrvale kirjutatakse horisondi tähis, sügavus, pH, "kihisemine", lõimis. Papi teisele küljele kirjutatakse kaeve kirjeldaja nimi, kaeve asukoht, reljeefi joon, mulla nimetus, siffer, kaeve tegemise aeg (aasta, kuu). o Soovitav on teha kaevest foto. o Koostada kirjalik ülevaade antud mullaliigi iseloomustamiseks, kus on ära toodud mullatekketingimused, mulla iseloomulikud tunnused, toitainete sisaldus, viljakus, kasutamise sobivus, omaduste parandamise võimalused, mulla kaitse ja levik. Ülevaade tehakse kirjanduse põhjal.
hoolitses sealne armastav tädi tema eest rohkem. Tädi mäletab Karl väga hooliva ning armastavana, kuid onu jaoks oli tähtis, et laps sõna kuulaks ning tema kasvatus oli range. Mõisa kirjeldab Karl väga suure austusega. Paik oli tema jaoks väga südamelähedane. Tema haridusteekond oli väga mitmeküllgne. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud ja seal doktoritööd kaitsnud Baer oli väga mitmekülgne teadlane geograaf ja bioloog, rõngussi ja inimese munaraku esimene kirjeldaja maailmas. Baer oli väga tegus õpipoiss. Ta õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis. Seejärel lõpetas ning kaitses oma doktoritöö Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas nelja järgneva aasta jooksul, mille teemaks oli eestlaste endeemilised haigused. Jätkas oma haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Alates 1817. aastast töötas ta Königsbergi ülikoolis. Äärmiselt paljude huvidega teadlane ei leidnud seal kohe õiget rakendust, tegutsedes Königsbergis teaduse korraldajana mitmel
Ameerikast kohale toodud heliplaadiseade andis Riigi Ringhäälingule uued võimalused raadioülekannete edendamiseks. Samal kümendil täienes Eesti raadiojaamade hulk, kui uus raadiojaam ehitati ka Türile. 1939. aasta oli Eesti raadio ajaloos oluline: siia jõudsin esimesed magnetofonid ning nurgakivi pandi Eesti oma raadiomajale. (Eesti Rahvusringhääling) Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlainete üks liike. Elektromagnetvälja ja elektromagnetvälja teooria looja ning esimene kirjeldaja oli soti teadlane James Clerk Maxwell. Ta avastas, et elektriväljas toimuv muutus jõuab magnetvälja vahendusel ühest punktist teise. Nimelt kutsub tugevnev elektriväli esile magnetvälja tugevnemise, mis omakorda tekitab muutuse kõrvalasetsevas elektriväljapunktis. Selle ahelreaktsioonina toimuva muutuste laine, tagasiside, nimetas ta elektromagnetlaineks. (Tarkpea, 2008) Elektromagnetlainet iseloomustav suurus sagedus näitab ühes ajaühikus aset leidvate võngete hulka
4 II VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LOOMING Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi. Ridala oli üksildane endamisi vaatleja ja kirjeldaja. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tundeintensiivsuse poolest jäi Ridala luule passiivseks, tema kujutuslaadi aluseks on registreeriv kirjeldus. Ta on peaaegu alati rahuldunud looduspildi välise külje fikseerimisega, tema meeleolud on maastikumaalingusse peidetud, muutudes nagu selle koostisosaks. Niisugune kujutamislaad andis Ridala looduspiltidele karge tooni
b) Sappho. Mille poolest eriline luuletaja? Mida tead tema elust? Mis murdes kirjutas? Millest kõnelevad tema laulud? Sappho oli kuulsaim ja arvatavasti maailma esimene naislüürik, kes tegutses Lesbose saarel. Oli kõrgest soost neidude kasvatajanna. Armastuse ja tunnustuse märgiks kutsuti teda Lesbose ööbikuks, kümnendaks muusaks ja graatsiate õeks. Ta kirjutas kõigest, mida inimene võib armastada. Oli väga osav kirjeldaja. Sappho luulet iseloomustab elurõõm, tugevad emotsioonid, kirg, erootilisus, kirjutab suhetest, unistustest, pettumustest. Kirjutas aioolia murdes. Elust: pärines aristokraatlikust perest, abiellus rikka kaupmehega ja tal oli tütar Kleis. Asutas muusika -ja luulekooli tütarlastele ja naistele, kelle ajastu sotsiaalpoliitilised tavad olid mõistnud harimatuks jääma. Koolis õpetas ta muusikat, luulet, tantsu ja kombeid. Armastas oma õpilasi ja
· sildistamine, · nõuandmine, · õigustamine, · teema vahetamine. Mitteverbaalsed infokandjad (mitteverbaalne kommunikatsioon) Kehakeel ja mitteverbaalsed märgid (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid) Kehakeel: · mitmeti tõlgendamise võimalus · varasemad kogemused · valikuline tõlgendamine Ruumi kasutamine suhtlemise ajal: valitud distants kui suhete kirjeldaja Emotsioonide tõlgendamine Probleemid emotsioonide tõlgendamisel: mitteverbaalne tasand ei lange kokku verbaalse sõnumiga; ühte emotsiooni võimalik väljendada mitut moodi. Emotsionaalne seisund ja konflikt. Irratsionaalsuse kasv pidurdab kainet mõtlemist. Konfliktsituatsioonis, oluliste teemade korral, soovitatakse teha paus. Atraktiivsus kui suhete kujunemist mõjutav tegur Atraktiivsus loob eelduse suhete kujunemiseks. Füüsiline atraktiivsus ja bias of beauty stereotüüp.
2008 käitumise regulatsioon 2 Närviraku ehitus ja närviimpulsi Närviraku uurimine ja mikroskoopia liikumissuund { Närvirakk (läbimõõduga 5-100 m) koosneb { Neuroni kirjeldaja Jan Purkinje 1839 a. z dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast { 1906 Nobeli preemia füsioloogia ja z rakukehast (tuum ja muud organellid) meditsiini alal Camillo Golgi ja Ramon y z aksonist ehk närvilõpmest (aksoni küngastik, Cajal närvikoe värvimise meetodi ja
veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Insuliin on 51 aminohappest koosnev valk, mida toodavad kõhunäärme ß-rakud. Need rakud paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esma kirjeldaja järgi nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks. Kõige võimsamalt stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja organismisisese moodustumise teel. Insuliini kõige olulisemaks toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks. Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l. Insuliini avastuseni jõudsid 1921. a. Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja Charles Best
- Oma välismaa elu juures ei unustanud kodumaad, suviti käis siin, talle meeldisid mesilased. 12. Villem Grünthal-Ridala loomingu ülevaade - Looduslüürik, impressionismile omased jooned, kirjutab palju rannaloodusest, luules tähtis osa varjunditel, vaade kaugussesse, luule natuke väljendab üksikinimese suhet maailmaga, omaette vaatleja ja meeleolude kirjeldaja. - 1908 ilmus esimene kogu ,,Villem Grünthali laulud"- impressionistlik loodusluule - 1914 ,,Kauged rannad"- kodusaarele ja esiisade varjudele pühendatud 13. Villem Grünthal-Ridala panus eesti kultuurilukku - Andis välja eesti kirjanduse õpikuid - Kirjutas koolide jaoks ,,Kalevipoja" ümberjutustuse - Tõlkis itaalia ja soome kirjandust - Uuris eesti keelt ja rahvalaulu - 1910-1914 toimetas ajakirja Eesti Kirjandus 14
Kui näed kedagi esimest korda, siis vaatad silmavärvi, riietust, juukseid, mis kujuhndab mulje. Mis mõnikord vale, aga ei pruugi. Seda teevad ka impressionistid. Nad vaatlevad kedagi või mingit nähtust ja üritavad muljet edasi anda. Literarischer Treffpunkt ist das Kaffeehaus. Inimesed tulid-läksid, loeti ühiselt tekste ette. Werner Tartus oli umbes selline. Detail- und farbenreich, lyrische Stimmung, aber passive Haltung, (kirjeldaja on vaatleja, jälgija, ei sekku ise. See seostub ka kohvikuga, istud ja vaatled, kuidas elu mööda läheb, ise ses elus asjaline pole), wichtig sind die feinsten Nyancen. Darstellung subjektiver, vorübergehender Eindrücke, Wiedergabe von Stimmungen, subjektiivsete põgusate muljete edasiandmine, meeleolu edasiandmine. Einflüsse vorwiegend aus Malerei (Frankreich) Claude Monet: Impression. Soleil levant, 1872. Seda eksponeeriti 1874
Elektromagnetlained levivad vaakumis kiirusega 300 000 km/s 6. Millised neist on ioniseerivad kiirgused? räntgenkiirgus, gammakiirgus. 7. Eurooplase keskmine kiiritusdoos, mis on põhjustatud looduslikust foonist on 2,5 kuni 4 millisiiverit 8. Valge keha peegeldab kõiki värvusi 9. Elektromagnetlained on ristlaine 10. Kui mingi objeks on valges valguses roheline, siis punases valguses on see keha must 11. Sinine silinder laseb läbi sinist värvust 12. Värvus on valguse subjektiivne kirjeldaja 13. Kas on õige väide, et valge valgusele vastab kindel lainepikkus? väär 10. Test 1. Millise opikariista korral milline suurendus on oluline? a. pikksilm nurksuurendus b. luup nurksuurendus c. projektor joonsuurendus d. fotokaamera joonsuurendus 2. Millise suurenduseha kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt b. nõguspeegel on suurem c. tasapeegel on sama suur 3
" Kangro pärusmaa on võrendiku veealune osa, mitte seal toimuv protsesside tulemusena pinnale heidetud saadus tekst ise. Tekste ei soostu ta viimistlema isegi taasväljaandmise tarbeks, sedavõrd kauged on need kunagi nähtud unenägudest või praegu nähtavatest, mis omakorda nõuavad sõnastamist. Kangro on reaalsuse elulähedane, dokumentaalne, lausa seismograafiline registreerija värsis. Ometi allub ta kirjeldatu kirjeldaja seesmisele pildile. Tundub, et Kangro luulekujundile annab reaalselt olemasoleva ja harjumusliku suhtes maagilise tähenduse ja kummalise nihestuse tema psüühika ja vaimu loomupärane ning pika elu jooksul sügavuti läbi tunnetatud minevikutaju. See on samastumine sellega, mis määrab hinge olemuse ja mida tavatsetakse nimetada rahvalikkuseks sügavama põhja andmiseks viitega animismile -, mis aga Kangro puhul kõige ilmsemalt manifesteerib end kui jätkuv
17. Paljunemine a) Suguline paljunemine I. Sugurakkude teke eellasrakkudest (mitu tekib mehel, mitu naisel?) • II. Munarakkude areng naistel ja seemnerakkude areng meestel. Kus? Millal? Kahjustamine. • Seemnerakkude areng – toimub munandites asuvates seemnetorukestes – murdeeast vanaduseni • Munarakkude areng – munasarjades – looteeast murdeeani, siis algab nende küpsemine III. Seemneraku teekond munanditest munajuhasse (osata kirjeldaja ja kus lisanduvad nõred) • IV. Osata joonisele märkida suguelundite osasid (2. õpik lk 50-51) V. Menstruatsioon ja ovulatsioon • Menstruatsioon on emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine. M. Algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. Kestab 3-7 päeva • Ovulatsioon – munaraku irdumine munasarjast. Algab 14 päeva peale m.tsükli algus. VI
1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul
1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul
Katsetest ilmnes, et inimesed teevad kategoorilisi otsustusi sõnade piires, mis nende keeles on olemas. Kuidas keel võib mõjutada, mida inimesed mõtlevad – tegija tajumine (perception of agency). Kui tekst on vormistatud tegijakeskselt (agentive way), paistab tegija olevat rohkem vastutav. Ruumikirjeldused, ie kuidas objektid on ruumis jaotatud. Inglise keelt kõnelevad inimesed kirjeldavad objekte, kuidas viimased on paigutunud kirjeldaja suhtes, samas kui Austraalia aborigeenihõim Guugu Yimithirr kirjeldab asukohti mitte relatiivselt, vaid kardinaalselt st ilmakaari kasutades. - Katse hollandlaste ja aborigeenidega, kaks tuba – esimeses vaatasid pilte, teises olid vrld esimesega suunatud teise suunda ja pidid pildil nähtud objektid korrektselt reastama. Ilmneb, et tendents seostada suundi enda egotsentrilise asukohaga on võrdlemisi hiljutine nähtus, ning mis
Genoomi analüüsil selgus oluline erinevus nii neandertallastest kui ka tänapäeva inimestest, seega tegu eraldiseisva inimliigiga. Vt ka http://www.nature.com/nature/journal/v464/n7290/full/nature08976.html Homo heidelbergensis e Heidelbergi inimene Üks tänapäeva inimeste võimalikke eellasi ning rühm kes elas Aafrikas, Euroopas ja Aasias u 1,3 miljonit – 250 000-200 000 aastat tagasi. Nimetatud esimese leiukoha järgi (Heidelberg, leiti 1907. a, esimene kirjeldaja: Otto Schoetensack. Homo heidelbergensis oli lühikese kehaehitusega (eelkäija Homo erectus'ega võrreldes), mis oli kohastunud külmemas kliimas elamiseks. Meeste keskmine pikkus 175 cm ja kaal 62 kg, naistel – 157 cm ja 51 kg. Ajumaht 1100–1400 cm³ on võrreldav tänapäeva inimestega. Silmatorkavalt suure kulmukaarega Arvatakse, et see oli esimene inimlaste rühm kes suutis tuld kasutada (tõendid Iisraelist, 790 000 a eKr) ja varjualuseid
hiidämblikulised, hiidämblik 5. Seltsil lõpp lised, Sugukonnal lõpp -lased, -dae, perekonnal nimisõna ainsuses, liigil kaheosaline nimi (binoomen): perekonnanimi + liigitäiend. Reeglid on kirjas "Zooloogilise nomenklatuuri koodeksis". Koodeks on pädev vaid sugukonna, perekonna ja liigi tasemel. Igal taksonil üksainus kehtiv nimi, kas ladina keeles või ladinapärasel kujul. Nime kehtivuse otsustab prioriteet. Perekonnale ja liigile paneb nime esimene kirjeldaja. Sugukonna nimi tuletatakse tüüpperekonna nimest, lisades dae. Perekonnal on vormiliseks etaloniks tüüpliik, liigil tüüpisend. 6. Monofüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Sellisesse rühma kuulumine ei sõltu sellest, kas liigid on omavahel rohkem või vähem sarnased, ainsaks tingimuseks on ühine päritolu.
Epiteet on kas nimisõna või omadussõna; viimane ühildub perekonnanimega grammatilises soos. Epiteet on väikese algustähega. Võib lisada veel autori nime ja aasta (nende vahel koma). Alamliigil on lisaks teine epiteet. Näiteks: Hirudo medicinalis Linnaeus, 1758 Igal taksonil üksainus kehtiv nimi, kas ladina keeles või ladinapärasel kujul Nime kehtivuse otsustab prioriteet Perekonnale ja liigile paneb nime esimene kirjeldaja Sugukonna nimi tuletatakse tüüpperekonna nimest, lisades -dae Perekonnal on vormiliseks etaloniks tüüpliik, liigil tüüpisend. 6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid Monofüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende viimane ühine eellane ja selle kõik järeltulijad. Näiteks: imetajad, linnud, katteseemnetaimed. Parafüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende kõigi viimane ühine
kõnestiili ja laadi mõned on hästi jutukad, teised ujedad ja vaiksed, mõned humoorikad, teised tõsised, osad ropendavad. See on Shakespeare'i väga hea võime, mis eristas teda teistest kirjanikest. "Hamlet" (1600-1602) on tema kõige kuulsam näidend. Võitlus õigluse eesti ja kahtlused iseloomustavad Hamletit. Jällegi väga palju silmapaistvaid tegelasi Ophelia, ema Gerthrud, onu Claudius, Ophelia vend, Polonius. Sündmused toimuvad Taanimaal, Taani keskaegse ajaloo kirjeldaja. Osa elemente on mujalt võetud kättemaksuteema ja teeseldud vaimuhaigus on võetud oma kaasaegse Thomas Kyd'i näidendist (Spanish tragegy "Hispaania tragöödia"). Ainus Shakespeare'i targöödia, mis toob kohe alguses sisse surmateema, siinpoolsus ühendatakse testpoolsusega, mis ei olnud üldse tavaline. Alguses kõneleb oma isa vaimuga, kes ütleb, et ta vend Claudius on ta tapnud ja abiellunud tema naisega, Hamleti ema Gerthrudiga, ning seeläbi troonile saanud. 26. mai
on industriaalselt rüvetatud. Rahvalt on midagi justkui ära võetud, inimesi peaks aitama, tuleks taasluua see, mis kunagi oli. o Leavis märkas, et kunst on äriline, tema ei näinud võimalustki, et kunstnikud kes teenivad kommertsilikel eesmärkidel, saaksid olla kuidagi valgustajad. o Selline kunst vastab inimese päris vajadustele. Leaiab, et inimestel on reaalsed probleemid maailmas ja pakub neile lahendusi. o Leavis on kultuurilise languse kirjeldaja. o Madala kultuuri puhul oli probleemiks see, et see pakub midagi meeldivat. Massikultuur on nauditav. Naudingu tõttu, mida alamklass pakkus, hakkas see huvi pakkuma ka kesklassile. Keskklass tahab kogeda midagi, tahab aegajalt nt purjus olla. Tüüpiline näide: Jalgpall. Jalgpalli klubid sündisd tööstuslinnades. Aga kõikjal on need esindatud tööstuslinnades, sest need linnad tõmbasid endasse maapiirkondade inimesi ja maapiirkondade inimesed
11. Aforism- Tam ,,Tee tööd näe vaeva ja siis tuleb ka armastus 12. lühi romaan- Enn Vetemaa ,,Monument" Ilukirjanduse funktsioonid:tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,,Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo ,,Hüljatud" Muusika- ,,Carmen", Lydia ,,Mu isa maa ja mu arm, Bulgakuv ,,Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud ,,Kalevi Poeg", Jüri Harrak ,,Suur Tõll", LilliPromet ,,Primavera"(Kevad) Filmikunstiga-Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, ,,Kevade", ,,Uku aru" Balleti ja ooperiga- Bulgakov Teatri kunstiga- Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid Pilet number 3
eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri Arrak "Suur Tõll", Lilli Promet "Primavera" (Kevad) Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru" Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid PILET NR.2 VABALT VALITUD TEOSE ANALÜÜS
"Kadri" 9. Novell- Suits "Peipsi peal" 10. Miniatuur-Tammsaare "Poiss ja liblik" 11. Aforism- Tarn "Tee tööd näe vaeva ja siis tuleb ka armastus 12. Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur - "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika - "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri Arrak "Suur Tõll", Lilli Promet "Primavera" (Kevad) Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru" Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid
kamandab. Hoolitseb ka tõbise tite eest. Titt ei maga, peab üleval olema, kurnatus. Kaotab suhte reaalsusega. Tundub, et kannatuste põhjuseks on beebi. Ühel ööl kurnatuses kägistab beebi ja jääb põrandale magama. 24 80ndate lõpul loomingus jutustused. Vene intelligent on küll tark aga, mis elu mõte? Kas piisab sellest kui oled aus ja andekas spetsialist? Juttudes püüab olla erapooletu, kirjeldaja. Lugeja peab ise otsustama, mis valesti. Sureb vanem vend Nikolai. Pani elu üle järele mõtlema. Sõitis Sahhalini saarele (vastu Jaapanit). Kasutati sunnitööliste, kurjategijate kinnipidamiseks. Tahtis oludega tutvuda. Mis ta nägi, oli hirmus. Sunnitööliste eluolu, korraldas ka rahvaloenduse. Tutvus oludega, masendav ja sünge. Ühiskond ise loob, toodab ebaõiglust ja ülekohut ning kurjust. Oli mõned kuud, tagasi tulles raamat „Sahhalini saar“. Olustikukirjeldused
suunas, siis nurkkiirus on suunatud kruvi liikumise suunas. Nurkkiirus ja joonkiirus on omavahel seotud järgmiselt v = r. Ringliikumine on perioodiline, korduv liikumine, mida iseloomustab periood : aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. Selle aja saab leida joonkiiruse ja teepikkuse (ringjoone pikkuse) kaudu v = l/t t = l / v T = 2r / v , aga v = r T = 2r/ r T = 2/. Periood pole päris hea ringliikumise kirjeldaja, sest suurematele kiirustele vastab väiksem periood. Selle tõttu kasutatakse tihti sagedust, mis näitab ajaühikus tehtud täisringide arvu. Tähis f , ühik 1/s ehk s-1 ehk 1 Hz. f = n / t, kus n on sooritatud täisringide arv ja t selleks kulunud aeg. f = 1/T ja = 2f. Ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund, sellega aga ka vektor. Kui kiirusvektor muutub, siis on tegemist kiirendusega
D Teod __ D ... iseseisvus __ 3. 4. A Järjekindel __ A Praktik __ B Põhjalik __ B Lugeja __ C Filosofeeriv __ C Mõtleja __ D Kiire __ D Tegutseja __ 5. 6. A Hea kirjeldaja __ A Hoolas üksikasjades __ B Hea kuulaja __ B Süsteemne tervikpildis __ C Hea rääkija __ C Uusi ideid genereeriv __ D Hea asjade ära tegija __ D Hea elluviimises __ 7. 8. Tugevam külg on ... A Kogemine ja tunnetamine __ A ... eesmärkide püstitamine __ B Vaatlemine ja kuulamine __ B ..
11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov
» -- Tsitaat La FontaineM valmist «Jänes ja konnad». Flamel, Nicolas (1330 [?]--1418) -- Pariisi ülikooli raamatukoguhoidja ning oma ajastu tunnustatuim alkeemik. Hermeetikud -- alkeemikud. Nimetus on tuletatud legendaarse Hermes Trismegistose («kolm korda suur») nimest; algselt egiptuse kuujumala nimetus kreeklastel. Lk. 72 Belleforet, Francois de (1530--1583) -- ajaloolane. 499 Corrozet, Gilles (1510--1568) -- ajaloolane ning luuletaja kaasaegse Pariisi elu kirjeldaja. Lk. 74 Elav Vulcanuse kolmjalg -- Vulcanus oli rooma tule jumal, kellele loomi kolmjalal põletusohvriks toodi. Lk. 75 Paabeli torn -- viide piibli legendile keelte tekkimises Paabeli tornina on tuntud Babüloonia pealinnas Babülo nis asetsev võimas torntempel, tolle ajastu ehituskuns suurim saavutus. Piibli järgi kavatsesid inimesed ehitad taevani ulatuva torni, mis aga ei õnnestunud, sest juma segas ehitajate keelemurded. Lk
annaabi.ee 
