Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Väliseesti kirjanudse tekke põhjused: · Kodust oli lahkunud palju kirjanikke (M.Under, G.Suits, H.Visnapuu, A.Gailit, A.Mälk) · Oli põgenetud vägivaldse võimu eest, kellele oli vaja vaimselt vastu hakata · Oma rahvusliku kuuluvuse kinnituseks identiteet Pagulaskirjanike põlvkonnad: · Vanempõlvkond kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud. Neile oli lahkumine kodumaalt kõige valuam, sest maadesse, kuhu mindi polnud nende nimed tuntud, seega polnud kirjanikuna elatist teenida võimalik. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada...
ebatavalised (millised?) - nad on äravalitud, kes ainsana on võimelised kandma jumalikku sõnumit. Kangelased ohverdavad end kõrgete sihtide nimel. Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana (millisena?), inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis groteskini (milleni? algab g-tähega). Romantism tervikuna on tundeline (milline?) kultuur. Seetõttu on esiplaanil lüürika (milline kirjandusliik?); ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline (milline?) alge. Nagu öeldud, armastasid romantikud väljendada oma tundeid luulevormis. Kuulsamad rahvusromantilised luuletajad olid inglise poeedid George Gordon Noel Byron (1788-1824), Percy Bysshe Shelley (1792-1822), prantslane Alfred de Musset (1810-1857), vene poeedid-kirjanikud Aleksandr Puskin (1799-1837) ja Mihhail Lermontov (1814- 1841).
saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat Inimesekujutus draamas Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav. Eepikaga võrreldes toimib draamas tugevamalt kontsentratsiooni (keskendatuse) põhimõte. Samas on inimesekujutus draamas fragmentaarsem kui eepikas. Siseelu kujutamise vahendid 1. Dialoog ja monoloogid. 2. Mitteverbaalsed väljendusvahendid: näoilme, zestid ja poosid, liikumine jne. 3
lugusid. Analoogselt Iirimaaga võttis ka Island ristiusu vastu rahulikult ja seega toimus üleminek paganluselt kritlusele ilma suurema verevalamiseta. ,,Vanem Edda", sealne vanim eepos kajastab maailma loomist, kus tegelasteks on jumalad, aasid ja hiiud. Kuid peale mütoloogilise poole, sisaldab ,,Vanema Edda" ka lugusid inimestest. (Talvet, 1995 : 31-36) 4.2. Kurtuaasne kirjandus Kurtuaasne ehk rüütlikirjandus oli keskajal esimene kirjandusliik, mille puhul oli teada autor. 12. ja 13. sajandil oli Lääne-Euroopa juhtuv ühiskonnaklass rüütelkond. Rüütel ei olnud enam ainult sõjamees, vaid ka õukonnategelane, kes pidi oskama olla nii sõjamehelikult osav ja truu alluv isandale kui ka viisakas ja kombeline härra. Kiriku Neitsi Maarja kultus mõjutas ka ühiskonda nii, et tähtsaks muutub daamikultus. Daami pidi austama ja armastama ning tema soovidele pidi küsimusteta alluma. (Talvet, 1995 : 48-50)
saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks. Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat. Inimesekujutus draamas. Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav. Eepikaga võrreldes toimib draamas tugevamalt kontsentratsiooni (keskendatuse) põhimõte. Samas on inimesekujutus draamas fragmentaarsem kui eepikas. DRAAMA EPISEERUMINE Dramaatiline teater kehastab sündmusi tõmbab vaataja endaga kaasa, tarbides ta aktiivsust paneb tundma vahendab elamusi vaataja elab kaasa huvi lahenduse vastu
Etniline usund- teatud kultuurikeskkonna, rahva või hõimuga seotud usund traditsiooni, suunajärgijaks Eutanaasia- kannatava ja surma sooviva patsiendi elu lõpetamine arsti Südametunnistus- inimese sünnipärane teadmine selle kohta, et peab osalusel tegema head ja halba ei tohi teha Evangeelium- Uue Testamendi kirjandusliik, kuulutus Jeesus Kristusest Sümbol- märk, tunnusmärk, märksõna Fatalism- usk saatuse määratusse Sümboolika- kujundite kasutamine, kujundite süsteem Fenomenoloogia- teadusharu, mis püüab leida paraalleelnähtusi ja vastavusi Samaan- teadja, targa nimetus põhjarahvastel
Eepika Kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi enamasti vabas jutustavas vormis proosas. Eepilises teoses on esikohal .jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega : Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada
esteetilist naudingut, meelelahutust, katarsist jpm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja dramaatikaks ehk draamakirjanduseks, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähenduses on ilukirjandus "fiktsioon" ehk väljamõeldis, millel ei pea olema tõe väärtust. Vaata lähemalt artiklist ilukirjandus. · Esseistika on arutlev, mõtisklev, loogilist ja argumenteeritult esitatud mõttearendust kasutav kirjandusliik. Essee eesmärgiks on eeskätt autori vaadete ja seisukohtade avaldamine. · Epistolaarne kirjandus koosneb kindlale adressaadile saadetud kirjadest, läkitustest, sõnumitest vmt. · Memuaristika (mälestuskirjandus) on autori mälestused või meenutused oma elust, sündmustest jmt. eesmärgiga need säilitada, fikseerida ja edasi anda. · Kroonikakirjandus (ka diaariumid, päevikukirjandus) on kirjanduse liik, kuhu regulaarselt lisatakse uusi peatükke
Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti kirjanikud 1951 a. Eesti Kirjanike Koperatiivi
moodi). Lähtudes ajast, muutus klassikaline ladina keel lihtrahvale peaaegu arusaamatuks. Termin ,,romaani'' muutus lihtsa ja arusaadava keele sünonüümiks. Tänapäevases hispaania keeles tähendab ,,romancear'' tõlkimist hispaania keelde ja nüüdisaegses itaalia keeles tähendab ,,romanizzare'' itaalia keelde tõlkimist. Samas, aga kasutatakse prantsuse keeles sõna roman , et märkida ülestäheldatud proosateos mitteteaduslikus vormis ja kuna selline kirjandusliik töötab, siis kirjutatakse neid mingis kohalikus murdes. 3. TÄHTSAMAD KEELED 3.1. ITAALIA KEEL Itaalia keel (lingua italiana) on romaani keel, mida räägitakse põhiliselt Euroopas: Itaalias, Sveitsis, San Marinos, Vatikanis, Maltas, Horvaatias, Sloveenias ja Prantsusmaal.. Natukene räägitakse seda ka Aafrikas, Ameerikas ja Austraalias. Euroopa Liidu Bologna statistika järgi räägivad itaalia keelt emakeelena 65 miljonit inimest
seotud palveid, maagiat viha ja raevu vastu ning üksmeele säilitamiseks, vara ja äri eduks ning õnnetuste vastu, moraalsete eksimuste ja kuritegude vastu, loitse preestrite edukuse tagamiseks, kosmoloogilise ja filosoofilise sisuga hümne. Yajurveda on proosas kirjutatud teos, millel on viis osa, mis jagunevad neljaks mustaks ja üheks valgeks Yajurvedaks, viimane neist on olulisim. Upanisadid Kirjandusliik, tekkis aastatel 800600 eKr. Upanisadid kirjeldasid Aatmani ja Braahmani vahelist suhet´ja olid sisuliselt Brahma raamatute kommentaarid usundifilosoofilised teosed. Brahma raamatud Veedade selgitused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis kirjutati üles umbes 1000800 eKr. Smritid On puraanad ja eeposed, on seadused, kus on kirja pandud, kuidas elada õnnelikult ja harmooniliselt igal tasandil. Puraanad on muistsed jutustused jumalatest, mis räägivad
hilisema. Sellist sündmuste arenemise ajalis-põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. Eepika Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus
elunautija, luuletuses palju veininautimist. Legend surma kohta: oli purjus ning püüdis kuu peegelpilti tiigist kätte saada, kuid uppus. Sai doktorikraadi oma luuletuse pärast. Viljeles veini ja armastusluulet. Du Fu oli Konfutsiuse vaadetega inimene, moraliseeriv, õpetlik . Hiljem alates 10 sajandist luule ei jõudnud samale tasandile, vormid kinnistunud, midagi rabavat ei loodud. Erinevat tüüpi proosa. Madalaim kirjandusliik. Ilukirjanduslik proosa, Hani dünastia ajal loodud lühijutud, Qiguai Xiaoshu jutud imelikest asjadest. Hästi lühikesed. Seotud mingi kohaga. Sisult ja vormilt väga lihtsad. Sellest zanrist kujunes välja chuanqi, mis on vormilt keerulisemad. Need on lood ennekuulmatused asjadest. Tahetakse luua muljet, et päriselt juhtunud; Pu Songling ,,Libarebased ja kooljad". Hiina romaan Mingi dünastia ajal. Suurte narratiivide aeg, hakatakse kirjutama romaane, mis väga mahukad. (14-15 sajand)
tunduvalt noorenenud. Eesti teatri kohta võib üksnes nentida, et ühiskonna otsese peegeldamise või vastustamise asemel on see viimasel kümnendil eelistanud abstraktsemaid vaimseid, psühholoogilisi ja kunstilisi huviasetusi. Näiteks Merle Karusoo sotsioloogilised lavastused on silma torganud just oma erandlikkusega. Nagu eesti kultuuriloos tihti varemgi, on draama (võrreldes kasvõi luulega) jälle mõneti kõrvaline kirjandusliik. 1990.-te suureks nimeks oli Madis Kõiv, kuid tema näidendid pärinesid valdavalt varasematest aastakümnetest. Lihtsalt teatrid ületasid lõpuks oma kahtlused nende lavastatavuse suhtes: Kõivu harjumatu visionaarsus osutus järeleproovimisel äärmiselt teatraalseks. Üldiselt on varasemad juhtivad näitekirjanikud aga tagasi tõmbunud. Pikkamööda on tõusnud küll uus autorite rühm - Andrus Kivirähk, Mart Kivastik, Jaan Tätte jt. 11
Ta väidab, et mingit lõplikku tõde ega filosoofiat ei ole olemas. On vaid tõlgendus. Inimeste instinktidele antakse võtmepositsioon, neid ei saa kuidagi vältida. Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud. On vaid tõlgendused, soovidesse mähkunud inimloom, kes pidevalt loob oma reaalsust. Ta näin eeldavat, et mingi tõde ja moraal on olemas, kõigutamatult kõige muu all kusagil sügaval. Tema põhihoiak oli psühholoogiline ja ta on kirjandusliik filosoof. Pragmatism Teadmine koosneb uskumustest, millest on kasu. • Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. Elu on võimutahe ehk teisisõnu ”...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt – kõige leebemal kujul – ekspluateerimine Anti-Kristus – Ristiusk on enesehävitamise õpetus. Mina olen saatus – kuulutab Niezsche.
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest?
VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele
omanäolisemaks ja avaldas omakorda mõju Kreetale. Kultuurilooline väärtus on kaevushaudadest leitud kuldmaskidel (näiteks nn. Agamemnoni mask) ja lineaarkirjaga B savitahvlitel. 10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul? Kreeka: · 1) Arhailine ajajärk 8.6. sajandil eKr; · 2) Klassikaline periood 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; Juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. · 3) Hellenismi ajajärk 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; Hellenistlik luule. Theokritos ja Kallimachos. · 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Rooma: · 1)Arhailine ajajärk (VI-IV eKr); 1) Kirjanduse alged (
· VT-i kreeka keelne tõlge LXX kreeklasele. "Naine on viimistlemata." · PHILON · Riigikorra variandid u. 25 e.Kr. 50 p.Kr · Poeetika · Helleniseerunud juut · Tragöödia on kõige väärtuslikum kirjandusliik. Selle · Uskus, et kreeka targad olid ka Moosese raamatute olemuseks ja eesmärgiks on "teatud sündmuste sisuga tuttavad. järeleaimamine kunstiliste vahenditega, kutsudes hirmu ja · Allegooriline Piibli tõlgendus kaastunde kaudu esile puhastumist kirgedest." · Valgustus kui tõe allikas. · KATARSIS - puhastumine · Philon'i jumalakujutlus
madalamad (maastik, olustik, natüürmort). Teemavalik mõjutas seda, kui palju kunsti osteti. Kunstiakadeemiasse võeti vaid kõrgemate zanrite viljelejaid, madalaid ei võetud enam. Seetõttu läksid klassitsistid ja romantistid vastuollu. Romantism tekib Inglismaal 1780.alguses. Hiljem 1790.alguses juba Saksamaal. Klassitsismile tekib vastandstiil romantism. Romantism levib vaid kujutavas kunstis. Romantismi mõiste romaani mõiste kaudu. Romaan oli populaarseim kirjandusliik. Võib-olla tuli ka romansi mõistest. Tundepaisutus, igapäevaelu, keskaeg eeskujuks. Veidi vähem levinud kui klassitsism. Kunstis hinnati eriti huvitavat koloriiti. Viljelesid zanre, mida klassitsistid madalaks nimetasid: maastik, olustik, natüürmort. Üheks maailmavaate kehastajaks Rousseau: ülistab vaba isiksust, kes ei tunnista reegleid. Rousseau oli masohhist, tema seksuaalelu oli seotud enesepiinasmisega. Loomingus oluline originaalsusnõue.
valedest motiividest. ,,Palat nr.6" ei ole paljalt arsti ja haige lugu, see sümboliseeris tolleaegset olukorda Venemaal: korruptsioon, vaestele ei pööratud tähelepanu, oma tegevuste õigustamiseks loodi kahtlaseid teooriaid; kõik, kes erinesid massist eraldati ühiskonnast. 13. Marie Underi ühe luulekogu analüüs 14. Eepika olemus, romaan ja selle liigid Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus
Nende kogude luuletusi iseloomustab lihtsus, vahenditus ning sisemine pingestatus. Marie Underi luule uurija Erna Siirak on kirjutanud: "Marie Underi luulelooming kuulub XX sajandi eesti lüürilise ja lüroeepilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nõnda on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele." Pilet 14 Eepika olemus ja romaan ning selle liigid Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles - proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus.
elu ja inimese mõistmine, sõnavara, rääkimisoskus, aine teistele kunstiliikidele Proosateoste tegelased jagunevad pea-, kõrval- ja episoodilisteks tegelasteks. Tüüpilised tegelased omavad teatud sarnaseid jooni, eriti realismis. Romaan võib olla polüfooniline ("Idioot") e põrkuvad kokku mitmed ideed, tegelased jne. Romaani tekkeks peetakse aastat 1605 (Cervantes "Don Quijote"). Elujõuliseks muutus romaan 18.saj ("Robinson Crusoe")- ta on noor kirjandusliik. Pidevas arengus. Eesti suurim romaanimeister Tammsaare. Jagatakse struktuuri järgi e ülesehituslikult: romaan novellides ("Dekameron", "Toomas Nipernaadi") kiriromaan- kirjade põhjal e epistolaarne("Peegli ees" Venjamin Gaverin, 1782 "Ohtlikud suhted" Pierre Choderlos de Laclos- Pariisi kõrgseltskonna elu, kirjad eri inimeste poolt) värssromaan ("Jevgeni Onegin") Jagatakse ajastute järgi, adressaadi järgi:
kaotuse valust, kojuigatsusest ja mälestustest. Nende kogude luuletusi iseloomustab lihtsus, vahenditus ning sisemine pingestatus. Marie Underi luule uurija Erna Siirak on kirjutanud: "Marie Underi luulelooming kuulub XX sajandi eesti lüürilise ja lüroeepilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nõnda on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele." 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus
Farss jämekoomiline olulistikuline lühinäidend, komöödia alaliik. Seal on kindlad tegelaskujud, nt patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine. Sotii narrimäng, mille teksti osaliselt improviseeriti. Nalja ja jandi taha peideti teravat poliitilist satiiri. Farsid ja sotiid sarnanevad hilisema itaalia renessansiajal populaarse commedia dell'arte'iga. Kirjandus keskaegses linnas. 13.saj hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem kirjandusliik, mis esitas tugevneva III seisuse ehk keskklassi (kaupmehed, käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal keskajal oli haridus aadelkonna ja vaimulike eesõigus, siis ülikoolide tekke järel hakkasid ilmalikud teadused vähehaaval kiriku mõju alt väljuma. Ülikoolidesse pääsesid ka kodanlaste pojad. Vähehaaval tärkas vastumeelsus ja protest seisusliku ebavõrdsuse vastu ning eeskätt sellest tulenevalt hakkas kirjanduses valitsema satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati vaimulike
Ent ta pole eksimatu. Siegfriedile vastanduv negatiivne karakter on Tronje Hagen, kes on sõjamehena vapper ja hulljulge, kuid tegudes salakaval ja reetlk. Läbiv motiiv on ka kadedus. Germaanide laul on kõige traagilisem ja süngem ja ühtlasi kõige mahukam. 6. PILET LINNAKIRJANDUS KESKAJAL , FRANCOIS VILLON A. ALLIKSAARE ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS 13. sajandil hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem kirjandusliik, mis esitas järjest tugevneva 'kolmanda seisuse' e keskklassi (kaupmehed, käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal keskajal oli haridus aadelkonna ja vaimulike eesõigus, siis ülikoolide tekke järel hakkasid ilmalikud teadused vähehaaval kiriku mõju alt väljuma. Ülikoolidesse pääsesid ka kodanlaste pojad. Vähehaaval tärkas vastumeelsus ja protest seisusliku ebavõrdsuse vastu ning eeskätt sellest tulenevalt hakkas kirjanduses
maximus saigi endale kalendri kirjutamise ülesande. Kalendri kirja panemine sai alguse religioossete pühade kindlaksmääramisega, Roomlastel oli uskumus, et on teatud päevad mil võib pidada rahvakoosolekuid ja mõista kohut ning on ka päevad, kui teatud tegemised on keelatud. Kalendrisse hakati aegamööda kirja panema ka erilisi sündmusi mis ei olnud religioossed: nt sõjaretked, teiste rahvaste sissetungid jmt. Kalendrist 3saj eKr kujuneski välja uus kirjandusliik annaalid (annales). Annaalide pidamine oli samuti pontifeks maximuse ülesanne. Rooma annaalid on koostatud ajavahemikus 3-1saj eKr ja esialgu neid kirjutati kreeka keeles, alates 2saj hakati neid kirjutama ka ladina keeles. Annaalides arvatakse ajalugu alates linna rajamisest ja kui varemad tekstid ei ole ajalooliselt nii kindlad, siis annaalid on suhteliselt usaldusväärsed allikad. Annaalides arvestati sündmusi konsulite ametiaegade järgi ning annaalid püüdsid kirjeldada
Ballaadide keskmes on inimlik õnneigatsus ja selle saavutamist takistavad jõud.Tema ballaadilooming virgutas ka teisi poeete (Alver, Adamson). Inimene on Underi loüürikas väsimatu otsija ("Õnn on teel !". Hiljem kirjutas ta ka sonette, mis olid sõnastatud laiemalt, elu probleemide üle juurdlevalt. Ema ja is amälestus luule ("VAnemate piibel" ). Ohuluuled ( "MUreliku suuga" , "Raske hommik") PILET NR.15 - EEPIKA OLEMUS , ROMAAN JA SELLE LIIGID, N'ITED. Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest"
üksmeele säilitamiseks, vara ja äri eduks nming õnnetuste vastu, moraalste eksinuste ja kuritegude vastu, loitsud preestrite edukuse tagamiseks, kosmoloogilise ja filosoofilise sisuga hümnid . Yajurveda ( ajur - ohver). Enamasti proosas kirjutatud teos, tal on 5 kogu, mis jaguenvad 4-ks mustaks ja 1-ks valgeks ajurvedaks, viimane neist on olulisim. Mõningased ohvrid:loomaohver, vajarpeya - kuninglik jõu-joomisriitus, rajasuya - kuninga kroonimistseremoonia. Tekkis ka selline kirjandusliik upanisadid atmani ja brahmani vaheline suhe Upanisad - jalge juures istuma (õpetajate). Ei ole pärit preestrite seast. Raamatud kirjutati üles sõdalaste ja valitsejate poolt. Materjal on enamuse uskumiste aluseks. SMRITI - puraanad ja eeposed, manu seadused, kus on kirjas, kuidas elada õnnelikult ja harmooniliselt igal tasandil. 133
On siiski kurb On siiski kurb, et pärib surm selle südame, selle südame, täis joobumispuhke, täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke. On siiski kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmatud laulud Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm Selle südame laulmatud laulud! 48 15. Eepika olemus + romaani liigitus. · Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmused tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. · Eepilised ehk jutustaval teosel on kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee -teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa:
annaabi.ee 
