Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand(vägivald)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vägivald, koduvägivald, peksa, targem, niimoodi, perekonnaliige, kaklus, saata, pidama, politseile, peksma, vist, pereliikmed, peksab, armastab, venelased, ütlus, lapselapsed, kannatama, tavalised, raevus, arvab, mures, lootuse, avaldust, arusaamist, loota, hullem, vägivallaga, sõbrale, vanusest, satud, teemaga, usaldada, seletama, hakkad, tahad.............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ..............................................9 Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb...................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel.
.....................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine................................................................5 4) Lisaks loetakse laste väärkohtlemiseks ka hooletusejätmist.................................................. 6 Naiste väärkohtlemine koduvägivalla osana.......................................................................................7 Alkohol ja koduvägivald.............................................................................................................8 Perevägivald Eestis............................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.........................................................................
Kõige rohkem esineb koduvägivalda minu arust natukene vaesemates ja palju lapselistes peredes kuna meediast ja uudistest kuuldes jääb alati selline tunne, et koduvägivald on proobleemiks just sellistele peredele. Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Üldjuhul esineb vägivalda alkoholi tõttu, kuna alkoholi mõju all inimesed ei mõtle selge peaga mida nad teevad või tahavad. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad vaid alkohol. Üks peamisi põhjuseid tuleneb ka sellest, et lapsed on sõnakuulmatud
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP1 Liis Lillepea LAPS JA KODUVÄGIVALD Referaat Juhendaja: Tea Välk Rakvere 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on koduvägivald? 4 3. Erinevad lapse väärkohtlemise liigid 5 4. Koduvägivalla mõju lapsele 7 5. Kuidas aidata koduvägivalla alla kannatavat last 9 6. Faktid 10 7. Kokkuvõte 12 8. Allikad 13 1. Sissejuhatus Referaat on koostatud Lapse ja tema arengukeskkonna raames. Minu eesmärgiks oli teha
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool
vägivalla kasutamise jätkub. Ohvri hirmutunne perevägivallast teatamise ees võib seisneda ka hoopis muudes asjaoludes. Näiteks kannatanu kardab vägivallatseja lahkumist perekonnast, ohvri ja vägivallatseja suhte lõppemist ning sellega kaasnevaid materiaalseid ja sotsiaalseid raskusi. Tihti ei julgeta ka midagi vägivallatseja ette võtta, kuna arvatakse, et keegi ei usu. 3. Perevägivalla tüübid Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine teise inimese suhtes, tekitades vigastusi, füüsilist valu või isegi surma. See on vägivalla puhul kõige paremini tuvastatav liik, kuna vägivalla tunnused on kergesti märgatavad. Füüsilise vägivalla alla kuuluvad näiteks sellised tegevused nagu juustest tirimine, tõukamine, löömine, hammustamine, kägistamine, kinnihoidmine jne. Seksuaalne vägivald on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
inimesed ei arvesta erinevusi ja seda , et köik ei saagi nii head olla . Köige tavalisem kooli vägivald esines ju tegelikult filmis , ,, klass '' . Kuid see oli ka üks julmemaid varjante , mis seal toimus . Tegelikult on ju väga haiglane ka ilma põhjuseta teisi solvata ja lihtsalt söiamata , selleks , et endal hea tunne oleks . Tavaliselt on see siiski inimeses enda otsustada , kas ta tahab olla niisama söimaja , peksja vöi mis iganes veel . Targem tegu oleks ikka alati püüda sellist asja vältida , nii enda kui ka teiste inimeste pärast . Tihtipeale on tegelikult ka , nende endi laste perekonnas vöi suguluses asjad väga halvasti ja kodusekasvatusega on sel juhul ka tihti asjalood halvasti . Mina olen tavaliselt olnud ikka see , kes kiusatavat inimest kaitsta püüab ning teistele üritab möistust pähe panna . Kuid kui keegi ikka väga tüli norib , siis ütlen ikka päris korralikult
Vägivald sünnitab vägivalda Tänapäeval on üheks suureks probleemiks kujunenud vägivald. Inimesed justkui ei mõtle, et kõigil nende tegudel on tagajärg. Vägivalda saab jagada kaheks- vaimseks ja füüsiliseks. Tihti aga vastatakse narrimisele ja kiusamisele samaga. Kas vägivald tõesti sünnitab vägivalda, või on see ainult kuulujutt? Vägivald on kujunenud üheks suureks probleemiks, sest see on kõige tavalisem viis probleemide lahendamiseks eriti aga noorte seas. Koolis käiva noorena olen ma vägagi teadlik koolivägivallast. Põhikooli ajal olen ma isegi pidanud seda nii mõnelgi korral tundma. Kahjuks aga pean tunnistama, et ka mulle meeldis narrijatele pigem rusikate, kui sõnadega vastata. Mida rohkem mind kiusati, seda suuremaks kasvas minu soov kiusajatele korralik keetäis anda. See aga tekitas veel rohkem
,,PERE VÄGIVALD" On teema millest räägitakse tänapäeval palju . Kuigi seda on ilmnenud alati. Varem tundus see teema tabu millest ei tahetud palju ja valjult rääkida . Koduse vägivalla puhul ilmneb kaks varianti- füüsiline ja psüühiline ( vaimne ) . Füüsiline terror võib ilmneda peres hooti aga vaimset vägivalda võib olla igapäevaselt . Mis siis on vägivald ! Sõnastaks niimoodi- ühe inimese poolt teisele tekitatud füüsiline või moraalne kahju , mis tekitab valu-ja alandustunnet . Väga palju ilmneb seda peres , kus tarbitakse palju alkoholi . See on üks sagedasemaid põhjusi perevägivallaks . Sellega olen mina oma peres kokku puutunud . Enim naistest kannatavad peres muidugi lapsed . Siis kui mehe ja naise vahel tõuseb tüli või mees hoiab kogu peret terrori all , siis lapsed olenevalt vanuseastmest tunnevad endal kohustust
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.
Kohutav on kuulda selliseid lugusid, kus mõni lapsevanem on oma enda lapse peal kasutanud füüsilist või vaimset vägivalda. Lapsed on meie uus generatsioon, kellele jätame oma elud peale enda surma. Mitte kedagi ei tohiks halvasti kohelda sellepärast, et nad on midagi valesti teinud. Lapsed ja noored inimesed ei pea ju kõiki elukogemusi noorena kogema neil on selleks terve elu ees. Selle asemel, et andestada lastele mõne vea, peksavad mõned vanemad nad vaeseomaks. Kõige targem on oma lapsi kasvatada sellises kodus, kus ei valitse vägivalda, kuid samas ei ole ka korralagedust. Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on selge, et samaväärselt või isegi enam füüsilisest vägivallast esineb peredes ka vaimset vägivalda. Vägivalda, kus üks või teine pereliige sõnadega ja oma käitumisega teistele järjepidevalt haiget teeb." 1
Vägivald kui probleem Üha enam kajastatakse vägivalla kohta uudiseid. Televisoonis näidatakse õpetlikke saateid kooli-, kodu- ning internetivägivalla kohta. Ei mõelda sellele, et neid filme tehes on sündmused võetud elust enesest. Alati ei pruugi olla vägivald füüsiline, ka vaimne, seda juhtub kõige rohkem koolides. Millised võivad olla vägivalla põhjused ning kellele sellest rääkida, kui peaks vägivalla ohver olema? Vägivald võib alguse saada juba lapsest peale, kus vanemad kasutavad laste peal väärkohtlemist. Vanemad elavad ennast laste peale välja ning ei oska lastega toime tulla. Seda juhtub sageli vaesemates peredes. Vägivalla all kannatanuid on palju, kuid vähesed julgevad sellest rääkida kas siis oma lähedastele või politseile. Koolides on ikka tavaline narrimine ning mõnitamine. Igale inimesele mõjub vaimne vägivald erinevalt. Väheseid on neid kes sellest väljagi ei tee
Tahtlikud vigastused Tahtmatud vigastused on peamine surmapõhjus alla 35 aastastele inimestele Ameerika Ühendriikides, kuid on ka tahtlikud vigastused üheks juhtivaks põhjuseks. USAs, rohkem kui mõnes teises industrialiseeritud rahvas, vägivaldsus on tavaline vigastuste ja surmade põhjus (Aciermo, Resnik, & Kilpatrik, 1997). Lapsepõlv. Lapsepõlv on periood, mil suremuse tase on madal. Lastel on risk suurem saada tahtmatuid vigastusi, kuid nad on ohus ka vägivalla all. Vägivald lähtub nende vanematelt. Ajalooliselt on vanema võimukasutust oma laste alistamiseks peetud mitte ainult lubatavaks, vaid isegi vajalikuks. Veel käesoleva sajandi algul oli lapse füüsiline karistamine üldiselt aktsepteeritud kasvatusvahend. Praegu on paljudes maades füüsiline karistus keelatud, selle kahjulikest tagajärgedest on palju kirjutatud ka Eestis kuid võib ka lähtuda ühiskonna poolt. Vägivaldne
Koolivägivald Tervist, lugupeetud kursusekaaslased ja õpetaja. Minu tänane eesmärk on teile rääkida koolivägivallast, ning puudutan nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Kas teie teate täpselt, milline vägivald on koolivägivald? Mis tunne on lapsel, kelle kallal vägivallatsetakse? Mis tunne võiks olla vaadata kannatanu pisaraid täis silmadesse kuulda teda küsimas endalt pidevalt, miks just tema, mis on temas valesti. Ma ei tea, kas keegi teist on koolivägivalla ohvriks sattunud, aga kui pole, siis kõik ümbritsevad inimesed võivad ainult oletada, milline on vägivallatsemise ohvriks sattunud lapse hingevalu. Konkreetset definitsiooni koolivägivalla kohta on raske välja tuua.
..............................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................8
Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ? Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on
Selleks, et politseisse pöörduda, pöördub ta algul mõne täiskasvanu poole ja alles siis tehakse ka vastavasisuline avaldus politseisse. Paljudel juhtudel ei julgeta aga sellest kellelegi rääkida, tihti süüdistatakse iseennast ja kuritegu jääbki latentseks. Juhul, kui alaealisest kannatanul esineb tõsiseid tervisekahjustusi, siis julgetakse pöörduda meditsiinitöötaja poole ja alles siis koos meditsiinitöötaja abiga pöördutakse politseile. Siinkohal tulekski erilisemat tähelepanu pöörata meditsiinitöötajate väljaõppele ja teha vastavasisulisi koolitusi. Meditsiinitöötaja peaks oskama ja ära tundma väärkoheldud ohvri, peaks oskama teda edasiste kavatsuste suhtes nõustama ja nõu andma ja kindlasti peaks olema minu arvates meditsiinitöötajal kohustus sellest politseid teavitada. 2 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Tallinna Politseiprefektuuri töötajate küsitlus 2002. Üleeestiline
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
kohtakonstrueerime nõuded ja igale nõudele alus põhilised faktid. Seejuures hea toetuda ametlikule statistikale. Peame kirjeldama, mis toimub, võimalikult numbrite faktide keeles.kas see on lihtne? Eesti statistika amet ei tunne sellist mõistet nagu kodutus. Võib olla spetsialistide hinnang, aga see spekulatsioon. Koduvägivalla kohta kogutakse andmeid politsei statistika. Aga see pole usaldusväärne paljud juhtumid ei jõua politseile. Isegi kui pol välja kutsutakse, siis ei anta ametlikku käiku. Isegi kui registreeritakse, ei pruugi see kirja minna koduvägivallana. see kõik teeb nõude lihtsamaks, sest sogases vees on lihtsam kala püüda. Kui puudub lõplik tõde, usaldusväärne statistika, seda lihtsam fakte ise välja käia. Nt film. Film alga sellega, et esitati fakte. Majanduskriisi kohta, selle põhjustanud pankade sulgemise kohta, pankrotid. Kõrge tööpuudus (50 prots), 10 000 töölistest, kes tänavale
Armukadedus ,,Armukadedus on üks neist tundeseisunditest, mida nagu ka leina võib pidada normaalseks. Kui tundub, et keegi ei ole üldse armukade, siis on õigustatud järeldada, et see tunne on karmilt väljatõrjutud ja järelikult mängib seda suuremat osa inimese alateadlikus hingeelus." Freud, 1922 Armukadedus on reaktsioon mingile ohule, mis inimesele olulist suhet ähvardab pole vahet, kas oht on reaalne või ettekujutuste vili. Armukadeduse peamine tiivustaja on hirm. Kiivus on väga tihedalt seotud turvatunde ja enesehinnanguga. Kui hindad end kõrgelt, siis tunned, et ka teised väärtustavad sind ja hirm maha jäetud saada on väiksem. Mida kirglikum on suhe, seda suurem on armukadeduse oht. Riskigruppi kuuluvad ka inimesed, kes on varem elus haiget saanud. Samuti ohustab armukadedus rohkem noori: nad on emotsionaalselt ebaküpsemad ning elavad lembesuhteid läbi intensiivsemalt. Uuringu
kuid kas see ka nii on pole tegelikult kindel. Ma olen ju ise ka teismeline olnud ning selleealisi inimesi ma tunnen vägagi hästi. Inimeste kavatsuste ja eesmärkide hindamisel ei ole ma sinisilmne, vaid saan aru inimeste tõelistest kavatsustest. Inimene on selline olevus, et kui tema juttu ei usuta või räägitakse edasi seda, mida ei meeldi teisel kuulata, lähevad inimesed tülli. Seetõttu on alati mõttekas alla anda. Nagu öeldakse targem annab järele. Minu inimeste tundmise kõige lihtsam järeldus võib olla see, et ma saan üldjuhul alati aru, millises tujus on inimene. Kas midagi on juhtunud või kõik on nii nagu peab. Võib arvata, et on täiesti tavaline inimeste puhul seda märgata, aga nii see ei ole. Inimene, kes tunneb teisi hästi, oskab vähestele asjadele toetudes teiste kohta nii mõndagi rääkida. Näiteks ma võin öelda, et kui inimene ei vasta tihti oma kõnedele, siis on ta kas lohakas ja
halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.
Viimasega ei ole J tahtnud juba peale 5 klassi suhelda kuigi olid varem parimad sõbrad, sest Berti ei käi enam koolis- töötab kuskil koristusfirmas, ärandab vahest autosid ja vahendab varastatud autosid. Nad tahavad, et J tuleks nendega kaasa Jansa poole jooma. J ei taha, aga kuna midagi teha ei ole läheb kaasa. Jansa on Jaanika tema ema elab enamasi Oslos ja seetõttu ei tea, mis elu tütar üksi olles elab. Jansa tegeleb Antsuga- müüb amfetamiini. Ka J on mitu korda politseile pidanud selle pärast tunnistusi andma. J olemine ei jää siin pikaks, sest kui Jansa J-i oma vannituppa kutsub, et temalt raha laenuks küsida, siis vahepeal on Esko J-i telefonis Marileenu (uus klassiõde) numbri valinud ja kutsub teda roppuste saatel ka peole. J vihastab ja tormab välja. -11.Õnneks on Marileenuga järgmisel päeval koolis sellest telefonikõnest rääkides lihtsam kui ta arvas- tüdrukul on suurem huumori ja rõvedusetaluvus kui tema välimusest võis oodata.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval
füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms
naudivad seda tööd naudivad anda meestele selliseid kogemusi mida nende oma naine kodus ei suuda. Võibolla mõndadel naistel ei olegi muid oskusi oma sissetuleku teenimiseks, võibolla neil ei ole valikut, kas olla prostituut või mitte, seega kas teistel inimestel on õigus neid ühiskonnas maha kanda märgistada nad häbiplekkideks ning sõimata neid ebamoraalseteks ? 3. Ohtlik seksuaalkäitumine ning seksuaalne vägivald Ohtlikku seksuaalkäitumist käistleva alateema alla kuuluvad järgmised eetilised küsimused: kui suur on inimese seksuaalne vabadus; mida võib endale lubada, ilma et tungitaks teise inimese isiklikku sfääri; kas ahistamiseks võib pidada näiteks silmsidet, ebadiskreetseid vihjeid või n-ö abielukohustustest kinnipidamise nõuet. Raamatutest, ajakirjandusest ning meediast peegeldub kindlasti pidevalt probleeme seksuaalse vägivalla kohta
väga-väga aktuaalne teema koolivägivald. Pärl selle konkreetse teema juures on see, et arvatakse siiani nagu võrduks koolivägivald füüsilise omakohusega. Nagu see oli `KEVADE' ajal. Mida aga pole täheldatud antud olukorras on, et maailm on pidevas liikumises, pidevas muutumises. Kõik muutuvad. Muutuvad inimesed, muutuvad väärtushinnangud, muutuvad autod, muutuvad seisukohad, arvamused ja muutub vägivald, igasugune vägivald ka koolivägivald. Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald. Või ka kuritegu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega või enesetapuga, nagu võis näha hitt-filmis `Klass'. Koolivägivald on ka väga tõsine isikuvastane kuritegu, see on kriminaalkorras karistatav Koolivägivalla alla kuulub mõnitamine, norimine, kuulujuttude ehk laimu levitamine, peksmine ehk füüsiline
Püüe neid vältida võib viia inimesi veel suuremasse probleemide rägastikku ja segadusse. Võimaluse korral aga tuleks kohe alguses lahendada olukord rahulikult ning mõistlikult. Millest tülid üldse alguse saavad? Täpselt ei oska seda vist keegi öelda, sest iga kord on sellel erinev põhjus. Kui teataks tüli põhjusi, oskaks igaüks neid lahendada ning polekski sellist probleemi. Tänapäevases tähenduses on aga tüli ikkagi lahkarvamus, sellest tekkinud vaidlus, kaklus. Eriti sagedased on tülid nende vahel, kes tihti kokku puutuvad, kuid omavahel ei sobi, eriti kui nad koos elavad. Sellest tulenevad ka abielulahutused, purunenud kodud ja võib ka kujuneda kodune vägivald. Tüli puhkeb enamasti erinevate huvide, soovide või eesmärkide ristumisel, kui üks takistab teist ja rahumeelselt ei suudeta olukorda lahendada. Tülid koduste vahel on saanud juba nii enesestmõistetavateks, et üksmeelset kooselu peetakse imelikuks.
mitte midagi. Need on kohad, kus on võimalus suhelda teiste samasugeses olukorras olevate vanematega, samal, kui lapsed saavad õppetunni oma eakaaslastega suhtlemises. Loomulikult tegelevad nii lapsevanemad kui ka lasteaiaõpetajad üsna palju tõlkimise-tõlgendamisega, kui lapsed on väikesed ja ainult lapsevanem või lasteaiaõpetaja saab aru selles vanuses lapse naljakast rääkimisviisist. Kui nad juba rääkima õpivad, siis kiputakse seda kommet unarusse jätma. Peab aga meeles pidama , et kuigi nad oskavad rääkida, et tähenda see veel, et neil on oskus edastada kõike, mida mida nad öelda soovivad. Sel ajal, kui nad hakkavad maadlema uute kogemustega, vajavad nad meid, et jätkaksime neile elu keerulisuse tõlgendamist neile arusaadavasse keelde ning kommenteeriksime oma kogemusi appi võttes nende arusaamu maailmast. Morris (2007) väidab oma raamatus"The Single Parent Handbook" seda,et järgnev lugu on täiuslik
Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.
vahele jäädes. Siis ju muutub nende käitumishinne ja õpetajate suhtumine ja lugupidamine õpilastesse. Kõige nõmedam asja juures on see, et hiljem koolis uhkustavad need, kes ennast täis jõid nende ees, kes otsustasid kaineks jääda ekskur- sioonil ja mitte käitumishinnet mõjutada. Sama levinud on ka suitsetamine. Sellega on probleem isegi suurem, sest inimene, kellel suitsupakk endal taskus, jagab teistele suitsu. Paljud on ka politseile vahele jäänud ja trahvi kaela saanud ningi nii saavad ka noorte vanemad teade nende tegevusest. Kuid nad ei saa aru, et suits rikub tervist, lühendab eluiga, rikub hambaid ja jätab ebameeldiva lõhna riietele. Kui vanasti võis nii olla, et kõva mees oli ikka see, kes tegi suitsu, siis tänapäeval on vastupidi, suitsumeest peetakse mökuks ja mõtetuks meheks. Kuid millegi pärast just suuremates kampades jõl-
Hiina vanasõna Olulised pole mitte asjad, vaid asjade mõte. Antoine de Saint-Exupéry Ükski heategu, olgu see kuitahes pisike, pole kunagi asjatu. Aisopos Lapsed peavad suurte inimestega väga kannatlikud olema. Antoine de Saint- Exupery Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. Ei ole halvemaid, paremaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu... Oleviku vigu näeme alles tulevikus. Aeg on kõige targem nõuandja. Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega. Eluraamatul ei ole kordustrükki! Elu ilusamaid hetki ära unusta, sest nii haruharva leidub neid! Pea püsti, hambad risti, siis saad elus läbi hästi! Elu on võitlus, tunnete mäng, tormide heitlus ja murede mäng. Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. Elu on kitsi - kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga.
annaabi.ee 
