Vägivald sünnitab vägivalda (3)

Vägivald sünnitab vägivalda
Tänapäeval on üheks suureks probleemiks kujunenud vägivald. Inimesed justkui ei mõtle, et kõigil nende tegudel on tagajärg. Vägivalda saab jagada kaheks- vaimseks ja füüsiliseks. Tihti aga vastatakse narrimisele ja kiusamisele samaga. Kas vägivald tõesti sünnitab vägivalda, või on see ainult kuulujutt? Vägivald on kujunenud üheks suureks probleemiks, sest see on kõige tavalisem viis probleemide lahendamiseks eriti aga noorte seas.
Koolis käiva noorena olen ma vägagi teadlik koolivägivallast. Põhikooli ajal olen ma isegi pidanud seda nii mõnelgi korral tundma. Kahjuks aga pean tunnistama, et ka mulle meeldis narrijatele pigem rusikate, kui sõnadega vastata. Mida rohkem mind kiusati, seda suuremaks kasvas minu soov kiusajatele korralik keetäis anda. See aga tekitas veel rohkem erimeelsusi ja kaklusi, ning sellise teguviisiga andsime halba eeskuju noorematele.
Veel suuremat muret tekitab vaimne vägivald. Vaimset vägivalda peetakse üldjuhul hullemaks, kui füüsilist vägivalda. Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringus selgus, et vaimset vägivalda kasutatakse rohkem, kui füüsilist. Samas oli ka ära märgitud see, vaimset vägivalda kasutavad ka õpetajad, kes sellest tihti ise arugi ei saa. Õpilased aga rääkisid, et vaimset vägivalda kasutavad rohkem tüdrukud ja et poisid eelistavad füüsilist vägivalda. Õpetajad aga arvasid, et mida suuremaks inimene kasvab, seda vähem kasutab ta füüsilist ja rohkem vaimset vägivalda. Mõlemad pooled aga olid ühel arvamusel, et vägivallale eelistatakse vastata vägivallaga, sest tihti kardetakse väljastpoolt abi paluda .
Tänapäeval on noorte seas hakanud levima nii-öelda „kampade poliitika“. Sellega aga kaasnevad probleemid. Tihti esineb kahe erineva seltskonna noorte vahel arvete klaarimisi, kus mitu poissi/tüdrukut võivad kakelda ainult sellepärast, et näiteks kahel inimesel on tekkinud erimeelsused. Selline probleemide lahendamine aga viib massikaklusteni, sest paljude suhtumine on see, et kui jamad minu sõbraga jamad ka minuga. Ma ei arva, et sõprade eest seismine oleks halb, aga alati ei pea probleeme lahendama rusikatega. Ka mina olen sattunud kaklustesse tegelikult mitte millegi pärast. Lihtsalt viibitakse valel ajal vales kohas ja kui hiljem hakatakse mõtlema, mille pärast madin käis, siis tihti ei oska paljud sellele vastata.
Minu arvates kõige suurem probleem on see, et kui vanasti austati tüdrukuid siis nüüd tuleb väga tihti ette ka seda, et poisid löövad tüdrukuid. Enda tutvusringkonnas olen märganud seda, et see jaguneb kaheks. Ühed on need, kes austavad tüdrukuid ja ei tõstaks mingil juhul kätt neiude vastu. Samas aga teised ei kahtleks hetkegi ja lööksid tüdrukut. Minu isiklik arvamus on see, et naisi ei tohi lüüa ja need kes seda teevad peavad kindlalt enda tegude eest vastutama. Naised on siiski nõrgemad ja õrnemad, kui poisid.
Meie ühiskonnas esineb ka probleem, millest eriti ei räägita. Selleks on koduvägivald. Enamuste arvamus on see, et naised on kannatajad ja mehed on need halvad, kes naistele liiga teevad. Tegelikult aga on ka väga palju mehi, kes naisi peksavad. Tüüpiline on aga see, et ükskõik kumb pool ka kannataja ei oleks ei pöörduta tavaliselt sellise probleemiga politseisse. Tihti langevad ka koduvägivalla ohvriteks lapsed. Sellistel lastel, kes on noorena näinud pidevalt vägivalda kalduvad ka ise rohkem kasutama rusikaid ja sõimamist. Enamus noori, kes on sattunud pahandustesse on pärit probleemsetest kodudest.
Vägivald on tänapäeva ühiskonnas suureks probleemiks. Pidevalt üritatakse leida uusi lahendusi, kuidas vägivalda vähendada, kuid mina arvan, et vägivalda pole võimalik vähendada ja see ei kao kunagi. Ajaloost teame kõik, milliseid kohutavaid sõdasid on peetud ja nagu öeldakse ajalugu kordub. Minu arvates on ühiskonnas kujunenud välja teatud grupp inimesi, kes on vägivaldsed ja tõenäoliselt ei muutu nad kunagi. Fakt on ka see et vägivalla kasutamine tekitab juurde järjest rohkem vägivalda ja vihkamist. Ma arvan, et võib öelda, et vägivald on osakene ühiskonnast ja kui kaoks see osakene siis laguneks ka tere ühiskond koost, sest nagu öeldakse tervikut ei või lõhkuda.