Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand: " Vabadus ja vastutus "". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastutav, nind, iseseisvat, hindama, tegude, endile, paneme, mõtleme, eksitakse, soovime, piiridesse, usaldust, stipendiumi, asjaga, käsitlus, õppinud, tagajärgedele, teadmisega, varastab, vabadusega, andestada, osasid, aimugi, valama, kordi, võimaldama, rahval, teades, hirmudest, tunneme, lõplikultVabadus ja Vastutus Me elame müstilises maailmas, sageli teadmata, miks üks või teine asi juhtub, sest see kõik on lihtsalt nii seletamatu, nii ebareeglipärane. Ilmas on palju kirjutamata seadusi, mis tuleb meil kõigil iseendi jaoks paika panna, need on reeglid, mis kehtivad personaalselt ainult meile endile. Reeglid, mis panevad meid vastutama selle eest, mis meil on, selle eest, mida me teeme ning kuidas räägime ning reeglid, mis õpetavad meid hindama vabadust-seda kõige pühamat elus. Vabadus on elu alus. Kui me oskame seda väärtustada võime kõik meile antud aastad elada õnnelikult ning nautida täisväärtuslikku elu. Vabadus on meie endi valik, sest selle vale käsitlus karistab meid vabaduse võtmisega.
Kuna me aga ise ei aima, et meisse on programmeeritud selline otsustav "diktaator", siis tekib meil vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes valib meile sõbrad, otsustab kelleks me saame ning kellest saab meie elukaaslane. Meie oleme vabad sellepärast, et oleme vastutavad ja oleme vastutavad, kuna oleme vabad; ei ole vabadust ilma vastatuseta, nii nagu ei ole vastutust ilma vabaduseta - need sõnad on lahutamatud. Mida rohkem on inimene vastutav, seda rohkem vabadust võib talle lubada. Sagedasti tahavad inimesed omada vabadust ja võimalust oma tegude eest mitte vastutadaa. Sellist vastutamatusega eeltoidetud vabadust nimetatakse aga meelevallaks. Vabaduse määr on otseselt proportsionaalne enda peale võetud vastutuse määraga. Kui inimene loobub vastutusest, võtab ta endalt vabaduse. Vastutuse eest põgenev inimene surub end iseenda sotsiaalsete ja psühholoogiliste tingimuste puuri. Sellised inimesed
Ilma vabaduseta oleksime nagu loomad puuris. Kuid samas, kui meile on kätte antud täielik vabadus, meie eest ei tunta muret, öeldakse, et tehke, mida tahate, võib see kaasa tuua palju halba. Näiteks tooksin lapsed, keda vanemad on teadmata põhjusel hüljanud. Nad on küll vabad, kuid nad ei tea, mida sellega peale hakata. Tihiti juhtubki, et lapsed hakkavad tarvitama narkootikume, jooma, või siis suitsetama. Võib koguni juhtuda, et satutakse kuritegelikule teele ega taheta oma halbade tegude eest vastutada. Seda kõike liigse vabaduse tõttu. Arvan, et vabadus tähendab vastutust eelkõige iseenda ees. Kui oleme vabad ja teeme midagi, tuleb enne mõelda, kas oleme valmis ka oma teo eest vastutama. Seega tähendab vabadus seda, et oleme ise enda peremehed ja juhime oma elu nii, nagu meile sobib ja vastutame ise oma tegude eest.
Kas soov võimu juurde pääseda pole kummaline, kui selle eest tuleb loovutada vabadus?" Eelkõige piirab inimest tema enda olemus. Meid vabadust ahendavad isegi elementaarsed vajadused nagu söömine või joomine. Tihti tööd tehes läheb kõht tühjaks ning näljasena tööd jätkata on raske, isegi väga suure tahtmise korral. Meie tegevusi ja mõtteid kontrollib alateadvus. Kuid alateadvus on mõjutatav reklaamide, propaganda ja teiste arvamuste poolt. Tekib küsimus, kui sageli me üldse mõtleme omi mõtteid? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus ühesõnaga, mitte meie ise? Ainukene võimalus end sellest igapäeva vanglast vabastada on enda mõttelaadi muutmine. Tihti kuuleme enda ümber sõnu ,,ma lihtsalt ei oska" või ,,ma ei viitsi". Sellise mõtlemisega inimene piirab isennast, kinnitades endale, et ta ei suuda, kuigi ta on tegelikult selleks täiesti võimeline. Võit iseenda üle on suurim võit, ütles Buddha
4 näidata ning me ei paljasta neid. Nendeks võivad olla kurjus, hirm, rahutus, kartus, vihkamine, armukadedus, eneseeitus, mure, nutt või pettumus, mida me automaatselt tõrjume ning vaos hoiame. Oma tunnete allasurumine on aktiivne protsess, mis nõuab suurt energiahulka. Meie suletud energiavarud paiknevadki nendes tõrje- ja varjemehhanismides. Oma seesmise mina eitus tekitab blokaadi. Me paneme oma vaoshoitud tundeid seni tallele, kuni muutume sõna otseses mõttes tummaks, jäigaks ja tundetuks. Väsitav on kanda endas väljaelamata rektsioone ja tundeid. Tuginedes sügavamale omaenda isiksusse avastame, et meie negatiivsete tundetõdede all peitub veel midagi, ja selleks millekski on positiivsed tõed, mida me võiksime hüüda ka igavesteks tõdedeks. Need on armastus, hellus, poolehoid, rõõm, soojus, hoolitsus, loovus, sallivus, jõud,
võtta endale mingit vastutust, kui ma iga vale sammu eest karistada saan. Ainsad inimesed, kes minu arvates tõesti enda eest vastutada ei taha/oska/julge on anonüümsed netikommentaatorid. Nad ei mõtle absoluutselt sellele mürgile mida nad suust välja pritsiva, ning teadmatusele, mida nad inimestes tekitavad. Ütlen ausalt, minus tekitab see õndsustunnet, kui keegi ,,anonüümne" midagi minu kohta ütleb või vihjab. Õnneks olen ma veel noor, vastutan ainult oma tegude eest ning ei pea hoolt kandma kellegi teise eest, kas siis oma lapse, kassi või kalade eest. Ja kui nüüd aus olla, siis mul on enda eest vastutamisegagi piisavalt palju tegemist, kuna pean alatihti vastutama oma mürgise keele eest, millel on kombeks inimestele öelda esimest asja mis mõtlen. Minu vastus küsimusele, kas ma tahaksin täielikku vabadust, on kindel ei. Pilt, mis mu mõtetesse kerkib, osutub piisavalt ebameeldivaks, et mind maa peale tagasi tarida ja
G. B. Shaw ,,Vabadus tähendab vastutust. Just seetõttu loobuvad paljud sellest." ,,Vabadus on inimese võime tegutseda oma maitstega, huvidega ja eesmärkide vastavuses, teha valikuid ja selle ning selle resultaatide eest vastutama." Meie oleme vabad sellepärast, et oleme vastutavad ja oleme vastutavad, sest oleme vabad; ei ole vabadust ilma vastatuseta, nii nagu ei ole vastutust ilma vabaduseta - need on lahutamatud. Mida rohkem on inimene vastutav, seda rohkem vabadust võib talle lubada ja mitte karta, et ta tekitab ühiskonnale kahju. Vabadus eeldab vastutuse silmas pidamist. Meie ühiskonnas on vabaduse ja vastutuse vahel hädavajalik side printsiip. See printsiip laieneb pidevalt: mida vabam on ühiskond, seda rohkem ühiskond nõuab vabadust; mida rohkem vastutust ühiskond peale paneb, seda rohkem tekitab see vastutust; mida rohkem vastutust ühiskond peale paneb, seda paremini ühiskond edasi jõuab. Samal viisil ei ole 20
Vabadus Kirjeldamine Vabadus on takistuste, piirangute ja sunni puudumine. Vabadus on võimalus toimida vastavalt tahtele. Vabadust liigitatakse vahel negatiivseks ja positiivseks. Negatiivne vabadus ei pruugi meile alati meeldida, sest see on piiratus millestki, mis meile tegelikult meeldib, näiteks vabadust mitte seadust järgida. ,,Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama." (Kirjanik Sirje Kiin) Positiivne vabadus aga sõltub rohkem meie tahtest, näiteks vabadus valida endale elukohta või sõnavabadus. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. Võrdlemine Kumb on parem, kas positiivne või negatiivne vabadus? Mina usun, et inimesele meeldiv vabadus ongi just nende kahe kooslus. Alles siis saab püüelda täiusliku vabaduse poole. Aga siiski on inimesed erinevad ja ka nende soovid erinevad. Kumb vabadus neile rohkem meeldib, see jääb
Mina leian, et mõttevabadus on ühiskonna edendamise oluline alus. Tegevusvabadusest kui mõttevabadusega võrdsest aspektist rääkida ei saa. Milli arvates saab tegevusvabaduse üle otsustamisel jagada teod kahte gruppi: esimeseks on teod, mis ei puuduta kellegi teise, peale indiviidi enda huve, kus indiviidil ei pea olema mingit vastutust ühiskonna ees. Teiseks on teod, mis toovad kahju ka teistele inimestele, kus indiviid on vastutav ühiskonna ees (välja arvatud lapsed, vaimselt puudulikud jne). Hukkamõistu (ka moraalset) väärivad minu arvates vaid need teod, kus inimese tegutsemine on teistele kahjulik. Tihti tulenevad Milli arvates amoraalsed teod sellest, et inimene ei saa aru, miks ei võiks kõik saada oma tahtmist. Enda rahuloluks tuleb tegutseda isikupäraselt, mis nõuab erinevate arvamuste ja eluviiside olemasolu. Tihti aga tunneme, et ühiskond
Õppida vastutama ning mõtlema enne tegutsemist. Ainult siis tõotab tulla riigile helge tulevik, sest varem või hiljem on riigi tulevik siiski meie kätes. Noori pidevalt kritiseerides hakkame hiljem isegi arvama, et oleme halvad ja lootusetud. Mis kasu oleks siis meie esivanemate nähtuv vaevast, kui me ei oskaks tulevikus oma riigiga midagi ette võtta? Me võime esialgu lootusetuna tunduda, tahame ju elust ainult rõõmu tunda ja eirame kohustusi, kuid see ei jää nii. Me hakkame oma tegude eest vastutust tundma ja neid analüüsima. Minagi olen elav näide sellest, et noorus ei ole nii hukas, kui arvatakse. Aja jooksul olen aina enam hakanud mõtlema oma tegudele ja nende tagajärgedele. Mõtlen tihti tulevikule ja vastutan oma tegude eest. Juba praegu üritan oma riigi eest hoolitseda nii hästi, kui saan. Kõigil tuleb ette libastumisi, kuid noorte suhtes ei tohi kunagi lootust kaotada. Eesti tulevik on siiski minu ja minu eakaaslaste käes.
Kui iseenda otsused, on igaühe enda valida, siis miks ei ole lubatud meil pruukida näiteks heroiini? Kõlab küll utoopiliselt, kuid piisava informeeritusega võiksime legaliseerida kõik mõnuained ja laseksime inimeste endi otsustada, mida nad oma eluga peale hakkavad. Kui inimese soov on doosi nimel AIDsi surra, ja ta on täielikult teadlik narkomaaniaga kaasnevatest riskidest, siis miks mitte lasta neil seda teha? Seda aga sellepärast, et sellised inimesed muutuksid meile endile ohtlikuks, levitaks suguhaigusi, parasiite ja kasvataks kuritegevust hüppeliselt. Igaüks loob omaenese vabaduse ja see, kui palju vabadust on kellegile lubatud, sõltub juba iga indiviidi enda mõistusest. Hulludele ei saa palju lubada ja mõnikord näibki totalitaarne kord palju sobivam, kui liberalism. NSV Lliidu aegadel näiteks oli inimeste moraalitunne palju kõrgem kui tänapäeval, kombelagedus ei olnud nii laialt levinud.
Enamus lapsi tahab mingis vanuses endale kodulooma. See on valik, millega kaasneb ka vastutus. Koduloom ei saa enda eest hoolitseda, ta ei saa süüa kätte ning enda järel koristada. Laps peab olema valmis suureks vastutuseks looma elu ja heaolu eest. Mõned õigused on seotud inimese vanuse ja hariduse kasvuga. Auto juhtimise õiguse saab 18 aastaselt peale kursuste läbimist. Eeldatakse, et 18 aastane inimene on täskasvanu ja suudab vastutada oma tegude eest. Õppida tuleb auto juhtimist aga selleks, et tagada ohutu liiklemine tänaval. Autijuht on vastutav kaassõitjate ja kõigi liikluses osalevate inimeste elu ja tervise eest. Mitte alati ei arvesta noored autojuhid selle vastutusega. Ikka rikutakse liikluseeskirju ning seatakse ohtu enda ja teiste elusid. Seadusega on keelatud alla 18 aastastel tarbida alkoholi ja suitsetada. Arvatakse, et alaealine pole võimeline otsustama, mis on tema tervisele halb või hea
kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind.Eristada tuleb tahtevabadust ja tegutsemisvabadust. Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist ongi absoluutse haega. Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste isandad, st suutelised määrama oma tahtmisi? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus - ühesõnaga, mitte meie ise? Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi dilemma ehk tahtevabaduse probleem. Tänapäeval eristatakse
kindla eesmärgi ning muutume allasurututeke, elusateks tööriistadeks ühiskonnas. Lihtsus on kergem, kuid lõppeb kannatusega, sest ühiskond ei püsi ilma arenguta. Siis peame aru saama mõttejõu olulisusest, et iga mõte, millele anname jõu läbi emotsioonide ning võimaldame läbi sõnade ühiskonnale jagada, muutub kindlaks tegevuseks, suunaks ja kindlasti arenguks, mis põhjustab erinevaid muutusi. Mis tähendab, et oma mõttejõuga saame ja võime luua, mida soovime; saada, mida soovime saada ning muutuda selleks, milleks või kelleks soovime muutuda. SÕNA JÕUD Meie väljaöeldud sõnadel on võimas jõud. Kui me vaid suudaks näha oma sõnades peituvat energiat ja seda, kuidas nad jagavad korraldusi, hirme, rõõme, teadmatusega seotud ebamugavust, kuidas neile reageeritakse ja kuidas nad mõjuvad, kasutaksime neid hoopis hoolikamalt. Siinkohal ei maksa haarata kinni mõttest, et kui just me soovimegi teatud
Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Mis on vastutus? Kas see on kohustus kellegi või millegi ees, vajadus tagada millegi ladus toimimine või kohustus enda või kellegi teise tegevuse tagajärgedest aru anda? Kas see on isiklik, kollektiivne, sotsiaalne või juriidiline vastutus või on tegu vastutusega oma tegude, sõnade ja valikute eest? Vastutus on tagajärgede kandmine oma tegude või tegemata jätmiste eest. Vastutuse võtmine või andmine tähendab teadmist, et tegevust hinnatakse ja hinnangu tulemusel on moraalsed või materiaalsed tagajärjed (hüved, positsioon) inimesele või organisatsioonile, mida inimene esindab. (Vikipeedia) See, kes ei võta endale mingit vastutust, võib tunda end väga sõltumatuna: ,,Mina ei pea mitte midagi tegema. Ma olen vaba
Kohustus muudab orjaks,vastutus kuningaks. Meie elus mängib kohustus ja vastutus väga tähtsat rolli. Mingis mõttes kujundab see olekut meie igapäevases elus. Kohustus piirab iga inimese elu, kõige rohkem alles noore kasvava lapse elu, kes tahab elu näha ja kogeda. Vastutus aitab aga iseseisvaks ja oma tegude eest seisvaks inimeseks saada.(46) Millist rolli meie elus mängib kohustus? See piirab meie igapäevast elu, me ei saa tegutseda ja liikuda vabalt, nii nagu me ise sooviksime. Vaid kõik on hoopiski paika pandud ja seda muuta me ei saa. Iga inimese kohustused on erinevad. Lastel on põhiliselt oma toa korras hoidmine, koolis korralikult käimine, õppimine ja kõik selline. Vanematel inimestel on aga kohustuseks raha teenida ja oma pere eest hoolt kanda. Sa ei saa ju kuidagi jätta oma lapsi
Ma olen oma riigi üle siiralt uhke. Kui ma välisvisiitide ajal kuulen kiitvaid sõnu Eesti saavutuste kohta, siis ma tänan alati mõttes kogu rahvast, iga Eesti ema ja isa, iga vana ja noort, iga töötajat ja tööandjat, iga loojat ja iga riigimeest. Ma tänan igaüht, kelle hool, oskused ja pühendumus on toonud Eestile ilmselt kõigi aegade kõige tugevama, kõige parema rahvusvahelise maine. Maine, mis pole kujundatud, vaid on kujunenud meie tegude ja oskuste, eestlaste pealehakkamise, leidlikkuse ja avatud mõtete põhjal. Me ehk ei teagi, et maailma menukaim elusolev klassikalise muusika helilooja on Rakverest pärit Arvo Pärt. Et enim klassikalise muusika plaadistusi maailmas on dirigeerinud eestlane Neeme Järvi. Tiigrihüpe, Skype, digiretsept, e-politsei ja e-maksuamet, nagu ka Eestis välja mõeldud X-tee andmevahetuskiht on võetud uurimiseks ja matkimiseks mitmes Euroopa riigis ja kaugemalgi.
Kuna inimesed on ettearvamatud ja erinevate tahtmiste ja soovidega, on siiski hea kui on olemas teatud ühiskonnakorraldus, mis seab teatud piirid ja reeglid. Kui sa kedagi ei kahjusta oled sa siiski vaba ja on olemas voli teha mida soovid ning saad elada rahumeelset elu. Riik seab palju piiranguid inimestele, kuid leian, et ilma selleta valitseks tõesti täielik kaos. Vabadus tähendab ju seda, et me saame teha seda, mida soovime ehk olla sõltumatud, tänapäeval väärtustatakse vabadust väga laialt, aga siiski tuleb vabadusi piirata, et oleks mingi kindel süsteem, vastasel korral võiks igaüks näiteks kellegi sillalt alla lükata, saamata selle eest mingit karistust ning tundmata mingit süüd. Oluline ongi see, et loodusseisundis võiks sedasi toimida, kuid toimivas ühiskonnas nii käituda ei oleks võimalik, vabaduse piirid ulatuvad selleni, et
........................................10 Hoiduge sireenide meelitustest.............................................................................10 V osa- Omanikutunde arendamine...........................................................................10 Omamise kaks taset: kuidas vältida kannataja rolli..............................................10 Kedagi ei saa sundida heategu vastu võtma......................................................... 11 VI osa- Omaalgatuslike tegude esile kutsumine...................................................... 11 Juhid tegutsevad ennetavalt, mitte tagantjärele....................................................11 Heitke ebaoluline kõrvale: noppige välja umbrohi.............................................. 12 Te saate seda, millega te lepite.............................................................................12 Omandage Jääkaruklubi juhtimisstiil...........................................................
Eksistentsialism Tarvo Schmeimann BFM FV06 Eksistensialism on üks neist küsimustest mida kõik on eneselt küsinud, mida on filosoofid püüdnud seletada, kirjanikud paberile kirja panna ja tulemus on alati selline nagu me ise tahame, et see oleks/poleks.Lahtine, segane, samas kindel ja perspektiivikas. Kui panna elu mõõtmesse. Füüsilisse suurusse, et mõista selle olemust, siis oleks elu kui meri. Ilmatumalt suur ja lai, varjates head ja halba ning alati mõjudes auväärsena ja õiglasena, ohtliku ning ilusana. Samas me teaksime kui suur see on vaid kaarti pealt vaadates. Isegi järve peal paadiga sõites on järv tohutu. Seega on elu suhteline. Me ei saa oma eksistentsi ette määrata, mõõta ega aimata milline see võiks olla. Kõik on seoses. Mina ja minu sõb
paremini, peame teadvustama seda, mida me teeme. Samuti, peame tegema valikuid. Peame tegema valikuid, et näeksime meid ümbritsevas ruumis narratiive. Iga asi, mille kätte võtame või sündmus, mida kogeme ja esitame, see on ja peabki olema narratiiv, lugu. Millest see meile räägib? Millised on märgid? Lugu koosneb märkidest (sümbolitest, kujunditest, tähendustest jne) ja meie ülesanne on anda oma publikule neist märkidest teatud seosed ning see ongi see lugu. Kui paneme erinevad märgid kõrvuti ja oleme erinevad märgid seostanud siis see ongi narratiiv, ehk lugu. Kui hakkame lugu rääkima, siis meie esitame omada märgid ja tahame rääkida oma lugu. Aga vastuvõtja või see, kellele me tahame lugu rääkida, võib hoopis teisiti aru saada. On vähe tõenäoline, et ta saab aru täpselt nii, nagu meie oleme mõelnud. Ka teatrietenduses ja filmide ja raamatute puhul autorid loevad huviga, mida kriitikud arvavad, sest nad ei ole sageli selle peale
Kõik need asjad peavad olema sätitud nii, et eri hinge osadele (himustav, tahtev ja intellektuaalne ) suunatud naudingu allikad oleksid tasakaalus ega segaks üksteist. N: meelelised naudingud seksuaaltung, söögiisu. Ei saa ainult süüa või seksida:D, need peavad olema tasakaalus ka intellektuaalsete vajadustega(teadmised). Samas ei tohi olla ainult tunnustuseotsija, ei tohi ära unustada ka söömist ja seksi. Sisemine tasakaal. Selle tasakaalu eest on vastutav mõistus. Eeskujuks peaks võtma planeetide ideaalse liikumise. Küünikud loobuvad tasakaaluideest ja lähevad tagasi hedonismi juurde. Tekib B) intellektuaalne hedonism - õnn peitub targalt valitud naudingutes. Äärmuslik versioon: ainult tõde pakub naudingut, mis on väärt kogemist, kõik muu on teisejärguline C)Religioosne hedonism inimese ülim hüve on taastada side jumalaga. Probleem: see taastub tavaliselt alles hauataguses elus, õnn jõuab meieni alles hauataguses elus.
Osa sündmusi on teatud tingimustega üheselt määratud, osa aga mitte. Tahtevabadus kehtib determineerimata sündmuste puhul. Vabadus eksisteerib. 4. Sunduse liigitamise kaks võimalust. Nõrk determinism- seisukoht, mille järgi determinism kitsamas tähenduses on õige, kuid see ei tähenda, et vabadust pole: inimene on vaba siis, kui pole sundi. Sundusega on tegemist siis, kui me mingil põhjusel ei saa teha seda, mida soovime ja oleme sunnitud tegema midagi sellist, mida me teha ei tahaks. Sundus, mille tõttu oleme sunnitud tegema Sundus, mille tõttu me ei saa teha seda, seda, mida ei taha mida tahame 1)Pean lugema kohustuslikku kirjandust 1)Tahan ujuda, aga ma ei oska 2)Tahan sõpradega välja minna, aga olen 2) Tahan osta autot, aga mul pole raha.
mida ihaldatakse, kardetakse, loodetakse jne, sest nende erinevus sõltub inimeste individuaalsest meelelaadist ja konkreetsest haridustasemest, ning neid on nii kerge varjata teiste teadmise eest, et inimese südame loomus, kuivõrd ta on määritud ja segadusse aetud silmakirjalikkusest, valetamisest, teesklusest ja ekslikest õpetustest, on loetav ainult sellele, kes uurib südameid. Kuigi me võime teinekord avastada inimeste kavatsusi nende tegude kaudu, siiski, kui seda teha meie oma tegudega võrdlemata, ning vahet tegemata kõigil tingimustel, mille tõttu juhtum võib osutuda erinevaks, on see sama, kui lugeda salakirja ilma seda avava võtmeta ja olla enamasti petetud liigsuurest usaldusest või ebakindlusest, sest see, kes loeb, on ise hea või kuri inimene. Kuid lugegu üks inimene teist tema tegudest kuitahes täiuslikult, talle on sellest kasu ainult siis, kui tegemist on tema tuttavatega, keda aga on vähe. See, kes peab
erinevate asjade tegemisel on suurem, isegi kui need on moraalinormide vastased. 11. Kas reklaam ohustab inimese vabadust? Selgita. Indeterminismi seisukohalt ohustab reklaam inimeste vabadust, kuna reklaam võib määratleda meie tahtmisi ning see tähendab, et meie teol on kindlad tingimused ja vabadust ei eksisteeri. Näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks(langeme reklaami ohvriks) ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Sellisele seisukohale toetudes ei ole me kunagi päriselt vabad, kuna vaimselt manipuleeritakse meiega pidevalt näiteks erinevad reklaamid televisioonis, reklaamplakatid jne. Seega pole ühiskonnas üldse kunagi võimalik vaba olla. 12. Kas autoritaarses ühiskonnas inimesed vabad? Autoritaarses ühiskonnas elavad inimesed ei ole vabad, kuna neid on sünnist saadik teatud viisil mõtlema ja
negatiivseid tagajärgi. Kahtlemata on tarbimisühiskonnal omad eelised. Meie elatustase on märksa kõrgem, kui oli seda meie vanematel, meie vanavanematel, kuid sellegipoolest kaotame midagi. Sageli vanemad õpetavad lapsi ja vahel ka lapsed ise arvavad, et peaksid valima ameti, mis võimaldab korralikku äraelamist. Saavutada korralik äraelamine see on algne programm ning see võibki täituda, kuid kas sellest piisab? Kui mõtleme edasi, siis leiame, et vaevalt küll. Raha teenimine ei saa olla eesmärk, see on vaid vahend. Kuid milline on sellisel juhul meie eesmärk? . Meie olemasolu siht on palju olulisem, kui oleme harjunud arvama ning väga sageli segab hirm astuda välja harjunud raamidest, ujuda vastuvoolu, leida meie tegelikku ,,mina", õppida tundma oma andeid. Me elame ju selleks, et kasutada oma andeid ja võimeid lähedaste inimeste ja ka kogu inimkonna hüvanguks. Mõnedele meist on elu siht
ootavad? Kindlasti on ka neid, kes ootavad, et nad saaksid parandada Eesti käekäiku ja võtta osa poliitikast. Mulle on aga jäänud mulje, et enamus tänapäeva noori arvavad, et maagiline number 18 avab nende jaoks ukse, millest läbi minnes satuvad nad täieliku vabadusse ja sõltumatusse. See vanus annab õiguse käia baarides, klubides, osta alkoholi, suitsetada ja olla terve öö läbi väljas. Alaealisena oleks politsei neid koju toonud ja vanematele üle andnud, sest alaealise tegude eest vastutab lapsevanem, kuid nüüd võib noor rahuliku südame ja uhke näoga klubi uksest sisse sammuda. Täisealiseks saamisele järgneb ka väga ruttu kooli lõpetamine. Olenemata sellest, kas lõpetatakse keskkool või kutsekool, saab noor valida, kas minna edasi õppima või tööle. Täisealisi noori võetakse parema meelega tööle, kui alaealisi ja oma raha on noorele väga oodatud. Soovitakse oma sissetulekut, et saaks osta oma elukoha ja oma auto ning
Enesedistsipliin...Kui inimese oluline omadus Enesedistsipliin, mis see tähendab ? See on inimese iseseisev distsiplineerimine . Enesedistsipliini me leaime nii meie huvides kui ka suurel määral ka teiste huvides . Seega tekib küsimus motiivides : mis on see oluline omadus , mis paneb meid ennast distiplineerima ? Üks ainuke aspekt , mis paneb inimesi distsiplineerima on tervis . Kuna tervis on selgelt meie enda heaoluga seotud , siis oma tervise eest hoolt kandmine võib tõesti olla enesedistsipliin meie enese pärast . Samas , inimene tarvitades mürke ( suits, alkohol) ei kontrolli ennast selles küsimuses . Seetõttu tekib kahte arvamust : esimeseks on see , et on inimesi , kes suudavad ennast distsiplineerida ja oskavad endale vajadusel vastu vaielda ja teised annavad end motiveerida kellelegi või üldse iseendale . Huvitav , mis on meie väärtuste hierarhia , primaarne väärtus ? Selleks võiks olla turvalisus või vabadus . Mis on nendest olulisem ? Jõudsin otsusele ,
mitte seda probleemi eemale tõukama. Sama kehtis ka heade hinnete puhul. Ma ei mäleta, et minu vanemad oleksid andnud mulle preemiat mingi asjana, selle eest, et sain koolis hea hinde. Leian, et selline lähenemine õigustas ennast. Selle tulemusena õppisin ma õppimise pärast, mitte selle tagajärje pärast - mis ma saan selle eest, et olen hea hinde saanud. Sõnalist kiitust vajame me kõik, ka täiskasvanuna ja seda teadsid ka minu vanemad. Tänu kasvatusele olen ma õppinud hindama elukestvat õpet ja pean pidevat enesearendamist endastmõistetavaks. On loomulik, et õppimine toimub alati ja igas situatsioonis, see on elukestev protsess. Praeguseks on möödas järjekorras juba 12. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Kui vaadelda õppimist täiskasvanuna ja püüda siduda seda aega mõne kasvatusteadusliku paradigmaga, siis oleksid need hermeneutika ja kognitiivne paradigma.
eetikateooriaid ja esitab moraaliotsustusi mitmesuguste teoreetilisteraamistike sees. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline ehk tagajärje eetika deontoloogiline ehk kohuse eetika. Tagajärje eetika puhul teevad käitumise moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed, Kohuse eetika puhul on mõned teod vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudelt ainult instrumentaalset väärtust, tagajärgedel aga seesmist väärtust. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! T-U kiidab teo õigeks kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil.R-U puhul luuakse üldised reeglid tegevuste kohta , mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikust suurema hulga inimeste jaoks.. Ehk siis TU luuakse üksiku teo kohta reeglid
Filosoofia Tallinna Tehnika Ülikool 02.11.2015 Vabadus läbi minu silmade Sissejuhatus Inimkond läbi oma terve ajaloo on alati püüelnud kas siis salamisi või siis päris avalikult vabaduse poole, vahest on see õnnestunud ja vahest mitte. On üritatud türannilikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, seda ka alles loetud päevad tagasi Türgi pealinnas Ankaras, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja seda veel tänapäeva
Mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus. Arvan, et ma ei eksi kui väidan, et igaüks meist ihkab vabadust. Vabadust selle kõige lihtsamas tähenduses , mitte kellestki sõltuda ja teha oma valikud ise ! Ei meeldi ju ühelegi lapsele see, kui ei lasta tal minna kuhu ta tahab. Sama kehtib ka loomade puhul. Trotsivad arvatavasti kõik noored vanemate soovitusi, käske ja etteheiteid. Pole iialgi tahtnud keegi käia mööda olemasolevaid radu , kõik me soovime rajalt kõrvale astuda ja luua oma tee. Ei kuula iialgi ükski noor vanema juttu , teiste vigadest ei õpita , kõik tahavad teha oma vigu ning seejärel nendest õppida .Kõige selle taga on soov olla vaba , kuid viga on selles, et tihtilugu ei mõisteta vabadusega kaasneb vastutus. Noored nõuavad vabadust , heidavad oma vanematele ette seda kui neile midagi keelatakse. Nad ei mõista , et nende vanemad teavad millest räägivad. Noor inimene ei taha
Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maai
annaabi.ee 
