............................................................14 Tabelduskohad .............................................................................................................................................16 All- ja lõpumärkused (ViitedAllmärkused, ReferencesFootnotes) .......................................................17 Jaotised ja piirid (Küljendus, Page Layout) .................................................................................................18 Päis ja jalus (Lisa, Insert) .............................................................................................................................19 Lehekülgede nummerdamine (Lisa, Insert) .................................................................................................20 Lehekülje vormindamine (KüljendusLehe häälestus, Page LayoutPage Setup) .................................21 Dokumendi salvestamine ja printimine....................................................................
SISUKORD REFERAADI KOOSTAMINE............................................................................................................................... 1 Paberi äärised...........................................................................................................................................................2 Päis ja jalus.............................................................................................................................................................. 2 Leheküljepiiri lisamine e lehe katkestus..................................................................................................................2 Allmärkuse lisamine................................................................................................................................................3
Cell), kus saad määrata endale sobiva vertikaaljoonduse. Kuid siinkohal oleks hea mainida, et parema hiireklõpsu alla on see tööriist mugavamalt esitatud. Tee paremklõps vastavas lahtris, vali Lahtrijoondus (ingl. Cell Alignment) ja vali soovitud paigutus. Tekstisuuna muutmine Tabelite vormindamisel on vahel vajalik ka muuta teksti suunda, selleks märgista vastavad lahtrid ning vali menüükäsk Vorming > Teksti suund… (ingl. Format >Text Direction…). Tee klikk soovitud kastile ja vajuta OK. -4- Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutused 1. Ava eelmisel tunnil loodud harjutuste fail (kui pole seda veel tehtud) ja lisa faili lõppu paar tühja rida. 2. Loo uus tabel suurusega 4 veergu ja 7 rida (kasuta selleks endale meeldivat viisi; vt. eelmist loengumaterjali). Täida see suvaliste andmetega. 3
kaustaoperatsioone. Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul. Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele loonud. Uusi kasutajanimesid ja paroole saab lisada, tehes topeltklõpsu akna Control Panel ikoonil User Accounts. Samast saad ka muuta kasutajanime ja kasutajale määratud ikooni. Tehases eelinstalleeritud Windows XP korral pole vaja sisestada aktiveerimisvõtit. Ka seadmete vahetamise või lisamise korral pole aktiveerimisvõtit vaja, v
väljastajale, teine osa arve saajale. Excelis saab arve koostada selliselt, et muutes andmeid (maksja, kogus...) arve esimese osas, muutuvad andmed arve teises osas automaatselt. Arve koostame nii, et mõlemad arve osad mahuvad lehele A4. Esmalt koostame arve esimese osa, mille seejärel kopeerime lehe alla. Esmalt tee hiireklõps lahtris B2 ja kirjuta ARVE NR. Lahtrisse C2 tuleb arve nr. numbrina (praegu 1), hiljem vastavalt arvete väljakirjutamisele, see number suureneb. Lahtrisse E2 sisesta arve kirjutamise kuupäev. Kui Sa soovid, et kuupäev uueneks automaatselt vastavalt arve kirjutamise kuupäevale, siis kasuta selleks Exceli kuupäeva funktsiooni. 2 Automaatselt uueneva kuupäevafunktsiooni leiad funktsioonide loetelust. Kas Insert menüüst Function või töövahendi ribalt nupu alt. 1. 2. Avaneb funktsioonide valimise aken. Vasakus servas on funktsioonitüüpide loetelu (statistilised, finantsilised..
· teatud osa aktiveerimine : aktiveerid esimese, hoiad shifti all ja lähed viimase juurde. · lõigu aktiveerimine : kolm klõpsu ühe sõna peal. · lõigu ees topeltklõps aktiveerib kogu lõigu. · ... · kui sõnaga palju formatit tehtud ja tahad teise sõna samasuguseks teha siis => sõna aktiivseks , home ribalt "format painter", kursor muutub pintsliks ja vajuta soovitud sõnale ja see muutub esimesega identse formatingiga. · kiirelt teksti lõppu saab - Crtl ja end · uus dokument => Crtl ja n · Crtl ja home saab algusesse · laad- nagu munder mis on erinev aga ka ühesugune. igale tekstilõigule määratakse nn. munder ja siis awesome.(headingud ja muud stikibrikid) · select all with similar formating on lahe asi....selle saab ka parema hiireklõpsu kaudu
Kui soovitakse, et dokumendi teatud osad erineksid ülejäänutest, võib dokumendi jagada osadeks, ingl k Section. Näiteks, et kasutada üht päis- või jalustiitlit dokumendi esimesel leheküljel ja seejärel erinevat päistiitlit ülejäänud lehekülgedel, võib esimese lehekülje teha eraldi osaks. Osa alguse ja lõpu märkimiseks kasutatakse osakatkestust Insert->Break->Section breaks Päised ja jalused Dokumendi päis (header) on tekst, mis ilmub iga lehekülje ülaossa ja jalus (footer) on tekst, mis ilmub iga lehekülje alaossa. Jaluse või päise loomiseks või muutmiseks valige käsk Header and Footer menüüst View. Ilmub nupuriba Header and Footer. Tähtsamad nupud selles nupuribas on: Switch Between Header and Footer - hüpatakse päisest jalusesse või vastupidi, olenevalt sellest, kus parajasti 15
................................................................................. 64 16 Kopeerimine.................................................................................................... 69 17 Lõikumine ....................................................................................................... 75 18 Kujundi loomine mööda rada .......................................................................... 80 19 Mõõdulint, mall ja abijooned ........................................................................... 85 20 Tekstid, mõõdud ja kommentaarid .................................................................. 93 21 Tekstuurid ....................................................................................................... 99 22 Presentatsioon .............................................................................................. 107 23 ÜLESANDED .............................
Alt-F7 Next misspelling Järgmine õigekirjaveaga sõna Alt-F8 Run a Macro Makro käivitamine Alt-F9 Toggle Field Codes Väljakoodide kuvamine/peitmine Alt-F10 Maximize Maksimeeri aken Alt-F11 Visual Basic Näita VB koodi Alt-Shift-F1 Go To previous field Eelmisele väljale Alt-Shift-F2 Save Salvesta Alt-Shift-F4 Close Sule programm Alt-Shift-D Insert Date field Kuupäeva lisamine teksti Alt-Shift-I TOA entry (mark) Kirjanduse viidete loetelu märkimine Alt-Shift-O TOC entry Sisukorra elemendi märkimine Alt-Shift-P Insert page numbers Lehekülje numbri lisamine teksti Alt-Shift-T Insert Time Kellaaja lisamine teksti Alt-Shift-X Index (Mark index) Indeksi märkimine
3 5 Korrutamine =3*5 15 34 4 7 Jagamine =4/7 0,57 2 8 Liitmine =2+8 10 3 5 Lahutamine =3-5 -2 2 8 Astendamine =2^8 256 Keskmiste arvutamiseks sisesta ise valem ! Lisa vajadusel uus veerg loendamiseks ( v . nummeradmiseks ) sisesta tehe NB! Funktsiooni avarage arvutustes päiserida alati ei arvestata ! Lahtri aadress : Veeru täht ja rea number 1.arv 2.arv Tehe Valem Tulemus 333 5 Korrutamine =a2*b2 1665 455 7 Jagamine =a3/b3 65
bolid võrdse laiusega, analoogselt kirjutusmasinaga. Omaette rühma fontide hulgas moodus- tavad sümbolfondid nagu näiteks Wingdings. Sellistes kirjades on tähe asemel sümbol. Fonte saab määrata ka klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+F abil, peale mida saad nimekirjas navigeerida noolenuppude abil (vihje: kui vajutada korra klahvile Esc, siis deselekteeritakse tekst, aga nupp ise jääb valituks, ja nooleklahvidega liikumisel avatakse ka rippmenüü) ning sobiva fondi valimiseks vajuta Enter-klahvi. Üldlevinud seisukoht on, et ühes kirjatöös ei peeta soovitavaks kasutada rohkem kui kaht erinevat fonti, referaatide ja lõputööde puhul ühte. Järgmise nupp-ripploendi abil määrame teksti suuruse (ingl. Font Size) punktides (pt ehk ingl. point), kus 1pt = 1/72 tolli ≈ 0,3528 mm. Reeglina kasutatakse 12pt kirja (siia arvestatakse ka reavahet), kusjuures pealkirjad tehakse 16pt ja alapealkirjad 14pt.
näete.Veerud paiknevad töölehel vertikaalselt, ülevalt alla. Read on töölehel horisontaalselt, vasakult paremale. Lahter on koht, kus üks veerg ja üks rida ristuvad. Igal veerul on ülaservas tähestikuline päis. Esimesel 26 veerul on tähed A-st Z-ni. Iga tööleht koosneb kokku 16 384 veerust, nii et pärast Z-i algavad tähed uuesti paaris, AA-st kuni AZ-ni. Vt joonist 2. Pärast AZ-i algavad tähepaarid uuesti veergudega BA-st kuni BZ-ni jne, kuni kõigil 16 384 veerul on tähestikulised päised, lõppedes XFD-ga.Igal real on samuti päis
Vali sealt eelsalvestatud profiil Essentials ja siis Reset Essentials. See annab meile võimaluse ühtemoodi alustada. 18 Menüüriba Menüüriba sisaldab programmi põhikäske ja erinevaid valikuid. Juhendis annan reeglina menüüle viitavad käsud kujul Image>Image Size jne. Tihti on levinumad käsud asendatud lühikäskudega klaviatuurilt. Näiteks Image>Adjustments>Levels valimise asemelt vajuta klaviatuuril Ctrl+L. Tööriistad Tööriistapaneel, asub reeglina programmi vasakus servas. Siit leiad näiteks kustutamise, suumimise, selekteerimise jne käsud. Enamusel nuppudest on all pisike nooleke, mis tähistab seda, et selle tööriista all on veel teisigi. Teiste tööriistade valimiseks hoia hiireklahvi natuke pikemalt all. Mõnede tööriistade järgi näete mõnda tähte, siis on tegemist tööriista lühikäsuga klaviatuurilt
2. TEKSTITÖÖTLUSEST JA WORDIST 1. Dokument Dokument (Document) tekstitöötluse põhiüksus, mis salvestatakse faili, mille tüüp on .docx. Dokument koosneb alati vähemalt ühest leheküljest. Määravaks on leheküljeseaded: paberi suurus, suund (orientation) ja veerised tekstist vaba ruum lehe servadel. Raamatu lehekülgede veeriseid võib vaadata sise- ja välisveeristena, mis paarisleheküljel on paaritu lehekülje peegeldus. Ülemisel veerisel paikneb päis ja alumisel jalus nende paigutamiseks ei ole lisaruumi ette nähtud. Leheküljele saab määrata köiteserva, mis lisatakse veerisele. Leheküljeseaded pannakse paika korraldusega Page Layout/Page Setup. Põhitekst koosneb ridadest, lausetest, lõikudest, märkidest. Lehekülje tekstialas võivad paikneda kujutised mis tahes graafika, tabelid või tekstikastid. Kujutisega on seotud tema suurus, paiknemine teksti suhtes ja graafika all- või tabeli pealkiri. 2. Tekstitöötlusest
2.Exceli vaade...............................................................................................................................................2 3.Põhilised mõisted.......................................................................................................................................2 4.Töö alustamine ja lõpetamine.................................................................................................................... 2 5.Töökeskkonna elemendid ja nende kohaldamine...................................................................................... 3 6.Menüüde lühiülevaade............................................................................................................................... 4 7.Menüüriba..................................................................................................................................................4 8.Nupuribad...................................................................
MySQL haldamine käsurealt (command line). See tähendab, et kõik SQL laused tuleb "käsitsi" sisestada. Linuxi kasutajad kasutavad selleks Bash'i ja Windowsi fännid Command Prompt'i. WAMP serveri puhul on kiirem viis klikkida ikoonil ja valida sealt MySQL>MySQL console. See avab konsooli akna paludes sisestada parool (Enter password). Kuna WAMP on mõeldud ainult kasutaja arvutis töötamiseks, siis andmebaasi serveri root kasutajal parooli pole - vajuta Enter. Kui kõik õnnestus peaksid nägema samasugust pilti. Anname mõned käsud ka. ? 1 SHOW DATABASES; See näitab kõiki andmebaase. ? 1 2 +--------------------+ 3 | Database | 4 +--------------------+ 5 | information_schema | 6 | a12 | | kuulutused | 7 | lasteaed | 8 | leht | 9 | mysql | 10 | performance_schema | 11 | php_edasijounud |
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel............................
w3.org. Seal võimalik kontrollida kas juba ülesriputatud lehe korrektsust, laadida üles fail või kopeerida olemasolev HTMLi kood otse tekstiaknasse. Lihtsa väikese koodi puhul, nagu siinne alustus, on viimatine võimalus ehk mugavaim. Kui mõni viga juhtub, antakse sellest teada. Muul juhul aga teatatakse uhkesti rohelisel kirjal, et sisestatud kood on reeglipärane. Ülesandeid 1. Tee näide läbi. Vaata tulemust. 2. Lisa tervitusele hüüumärk. Salvesta ja vaata veebilehitsejas tulemust. 3. Veendu, et kood valideerub. 4. Tekita HTML-koodi sisse viga (nt. eemalda üks < märk). Tutvu vastavate validaatori veateadetega. 5. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess......................................................................
directly. Selle peale alustatakse faili allalaadimist SourceForge kodulehelt. Pärast faili allalaadimist saad WampServeri kenasti arvutisse paigaldada. Paigaldamine Paigaldamiseks leia üles allalaetud WAMPSERVER fail ning tee sellel topeltklikk. Paigalduse alguses võidakse hoiatada tundmatu tootja eest, aga surume hirmud alla ja käivitame soovitud faili. Avanenud aknas tervitatakse kasutajat ja näidatakse paigaldatav tarkvara. Kuna me oleme endiselt kindlad, et seda tahame, siis vajuta Next. Järgmises aknas kuvatakse hästi oluline leping, millega peame nõus olema, kui tahame seda tarkvara kasutada - I accept the agreement>Next Paigaldamine soovitatavasse c:wamp kataloogi ja vajutame Next. Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next. Pärast vaevarikast Next nupule vajutamist antakse lõpuks võimalus tarkvara arvutisse paigaldada. Vajuta Install ja kannata kuni tarkvara on sinu arvutis.
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
Tulemusena avaneb dialoogaken (vt. joonis 1), millelt saab valida, kas alustada uut joonist või avada olemasolev, mida saab kaustadest (folder) otsida. Valikuvõimalusi on neli: · Open a Drawing olemasoleva joonise avamine; · Start from Scratch uue joonise alustamine vaikimisi määrangutega, vastavalt soovile kas inglise (jalgades ja tollides) või meetermõõdustikus; · Use a Template uue joonise avamine, kasutades varemloodud malli (template, failid laiendiga .dwt; kus valida saab mitmesuguste formaatide ja kirjanurgastiilide vahel); · Use a Wizard uue joonise avamine koos määrangute täpsustamisega (pikkus- ja nurgamõõtude stiilid nii nagu käsus `UNITS, samuti joonise tööväli). 4 Kasulik on teada, et kuni nelja viimasena avatud joonise saab taas avada ka rippmenüü File
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
