Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kirikuehituse algus - sarnased materjalid

varakristlik, sant, santa, mosaiigi, mosaiigid, apollinare, keskl, esime, hilisemad, akende, ravennas, nendest, ikesed, motiive, ooker, kuld, juhtumisi, isikup, poosis, rvid, viks, kitsaks, kitsas, sabina, peetruse, rgus, sammask
thumbnail
1
doc

Kirikuehituse algus. Mosaiigid.

Kirikuehituse algus. Mosaiigid Y Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika Y Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. ; lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker.

Kunstiajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Etruski kunst - kirikuehituse algus

Milline oli tema saatus? -Peetrus. Ta löödi pea alspidi risti. 2)Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? -Sest see oli loodud jumalakujude jaoks ja inimesed ei pääsenud sinna sisse. 3)Milline ehitistüüp võeti kasutusele kirikuna? -Basiilika 4)Kes oli esimene rooma piiskop ja paavst? -Peetrus 5)Kus asus varakristliku kiriku transept? -Pikihoone idaotsas 6)Milline oli kiriku kõige püham paik? -Apsiid 7) Kas seinamaalid ja mosaiigid olid ainult kaunistused või oli neil mingi muu eesmärk? -Nad seletasid piiblit, sest kõik inimesed ei oskanud lugeda. 8)Millisest materjalisest tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? -Tehti erksavärvilistest klaaskuubikustest. Eelistati helerohelist ja kuldsest, samuti ka helesinist ja lillat ookrit. 9)Kuidas kujutati piiblitegelasi? -Neid kujutati tardunult, neil oli range ja pühalik ilme. Rikkalik rõivastus. Eristus sellepärast, et

Kunstiajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ristiusu mõju kunstile, katakombid sarkofaagid, kirikuehituse algus, mosaiigid

motiivideks on rist ja palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimkujutisi rooma maalikunstis. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud peaaegu üldse. Rohkem harrastati reljeefkunsti. Vormilt meenutavad need esialgu roomlaste reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem inimesi. Varakristlikud reljeefi rõhutavad Kristuse jumalikkust, harva kannatuslugu. 20. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumidee järele. Kuna varasemad usulised ehitused polnud praktilised võeti eeskujuks basiilika. Varakristlik kirik oli lihtnepikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks osaks (lööviks). Uks asus läänepoolses otsas ja idapoolses otsas võis asuda kiriku pikiteljega risti asetsev lööv (transept). Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum (apsiid). Nii

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

4.saj Vaade Via Latina katakombi Hea Karjane. Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid.  Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega.  Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero valitsemise ajal (64-67 a). 4-5. saj. ehitati ta hauale Rooma Peetri basiilika. Varakristliku kiriku eeskujuks ei sobinud antiiktemplid, kuna olid rajatud jumala kuju jaoks ja inimesed sinna ei pääsenud. Sellepärast võeti kasutusele:

Kunsti ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ristiusumõju kunstile, bütsants, gooti stiil, romantika

ainet on saadus ikkagi piiblist. Kristlik reljeefi kunst hakkas õieti levima alles siis, kui kristlus Roomas lubatuks sai ja kui kristlusega liitus rohkem inimesi. Taheti ühendada kristlust Rooma traditsioonidega. Reljeefid kõnelevad rohkem Kristuse jumalikkust, kui tema surma ja kannatusi. Reljeefid muutusid tinglikumaks (monumentaalsus ei olnud enam oluline, jutustus tehti arusaadavaks tinglikult). Kirikuehituse algus. Mosaiigid Kirikuid hakati ehitama sellepärast, et kristlastel tekkid vajadus pidada jumalateenistusi. Templid ei sobinud sellepärast, et neis oli rõhu asetus välisel poolel, sees oli aga kitsas ja pime. Kiriku eeskujuka võeti Rooma kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp. Stiiliks sai basiilika. Vanakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kiriku kolme ossa ehk löövideks. Kiriku uks asetses lääne poolses osas. Ida poolses osas võis olla transpent.

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Egiptusest Futurismini

· uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1- korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis

Kunst
37 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst

Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Erinevus rooma reljeefide ja kristlike reljeefide vahel: teemad, monumentaalsus pole oluline enam, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks. Kirik orienteeritud ilmakaarte suhtes - lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas (suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole).

Kunstiajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Bütsantsi kunst ehk Ida-Rooma keisririigi kunst

Bütsantsi kunst e Ida-Rooma keisririigi kunst. Keisri käes olin nii ilmalik kui usuline võim. I suur õitseaeg 6.sajand, keiser Justianuse valitsusaeg. Kõige tuntum ehitis on Hagia Sophia katedraal o Suurim basiilika Konstatinoopolis - Jätab mulje nagu oleks tsentraalehitis o 1 hiigelkuppel + 2 poolkupplit o Kõige suurem kuppel ripub osaliselt õhus o Mahutas umbes 20 000 inimest o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid ­ o Piilarid ­ o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks rida aknaid, aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid ­ San Vitale o tüüpiline tsentraalehitis o asus Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja- Itaalias. o 8 ­tahuline o Empoorid o Palju mosaiike Talumid ­

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust; erineb rooma omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika. Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus

Kunst
42 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

9)Kuidas kaunistati hauakambreid? Milline mõte oli neil kaunistustel? Mis hauakambris veel leidus? Hauakambri seintele maaliti pilte, et luua hingele meeldivat elukeskkonda. Vaarao hauataguseks eluks oli seal kõik vajalik: tööliste skulptuurid, ehted toit jne. 10)Kuidas kujutati inimest "egiptuse poosis"? Egiptuse poosis kujutati inimest pea, käed, alakeha külgvaates ja silm ja ülakeha eestvaates. 11)Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad? Vanemad egiptuse jumalad sarnanesid loomadega, hilisemad aga inimestega. Uue Riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst 1)Mis liiki templeid on mainitud selles ja eelmise peatükis? Mainitud on orutemplit, hauatemplit, matusetemplit ja kaljutemplit. 2)Millistest peamistest osadest koosnes egiptuse tempel tavaliselt? Koosneb püloonist (väravaehitis), selle eest sfinksid ja värvilised lipud. Peaosaks lahtine sammasõu. Selle taga sammassaal, kõige lõpus hämarad ruumid ja pühamu.

Kunstiajalugu
218 allalaadimist
thumbnail
8
odt

"Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile"

Mis hauakambris veel leidus? Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Hauakambrisse pandi ka asju, mida peale surma vaja võiks minna. 10. Kuidas kujutati inimest ,,egiptuse poosis"? Jalad olid külgvaaates, kuna nii nad mõjuvad veenvamalt, torso oli otse, sest selle vorm on nii kindlam, nägu külgvaates, aga silm oli kujutatud otse vaates. 11. Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad? Vanemaid jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga, hilisemaid jumalaid kujutati inimese taolistena. 7.PEATÜKK Uue riigi arhitektuur, Egiptuse kujutav kunst 1. Millistest peamistest osadest koosnes egiptuse tempel tavaliselt? Püloon, õu, katusega sammaskäik, sammassaal, ruumid kus paiknesid jumalakujud, jne. 2. Mida ütled egiptuse sammaste kohta? Millega need sarnanesid?

Kunstiajalugu
139 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Katakombe on leitud mitmel pool LähisIdas, Itaalias jm. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seinaja laemaalid. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees Head Karjast e Kristust. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti nt sarkofaage. § 20. Kirikuehituse algus. Mosaiigid. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteiks on Santa Costanza ning Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas, mida on küll hilisemate ümberehitustega muudetud.

Kunstiajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kultuurilugu 10. klass õpiku küsimuste vastused

- Mittekristlased ­ paganad - 3 sajandis oli Roomas kriis, mis avaldus ka kunstis. - Visuaalne kunst oli algul lubamatu. - Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik ­ kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks ­ piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK ­ kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks - Orienteerus lääne ­ idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita. - Näited: Santa Costana, Santa Marie Maggiore, Santa Sabina Roomas. - Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev, et saaks enne kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus ­ seinamaalingud ja mosaiigid

Kultuurilugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Kunstiajalugu - 11. kl - Etruski kunstist Islami kunstini

valgmik? 23. Mis on kampaniil, kas varakristlikul kirikul võib see olla kiriku küljes? 24. Milleks oli (lisaks ilule) vaja kirikuid kaunistada freskode ja mosaiikidega? 25. Millist uudset ehitustehnilist lahendust kasutati Bütsantsi kuulsaima kiriku Hagia Sopia kiriku ehitamisel? 26. Missugune oli enamasti büts. kiriku põhiplaan? 27. Mille poolest on eriti kuulsad Ravenna kirikud? Miks need kunstiteosed on just seal nii hästi säilinud? 28. Kuidas tunned ära büts. mosaiigi? Värv, materjal, kujutis, teemad? 29. Missuguse eelneva kultuuri kunsti järglaseks peetakse vanavene kunsti? Miks? 30. Missugused olid Novgorodi stiilis kirikud? (põhiplaan, kaunistused jms) 31. Mille poolest olid omapärased Vladimiri kirikud? 32. Missugune piirkond tõusis esile tatari-mongoli ikke järgi? Nimeta kirik, kirjelda? 33. Nimeta 2 ikoonikoolkonda, mille poolest erinesid? 34. Kes on islami ainujumal ja kes tema prohvet? 35. Kuidas nimetatakse nende pühakirja? 36

Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Egeuse, Vanakreeka, Etruskide, Rooma kunst

sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 22. Mis on basiilika, millistest osadest see koosneb? Basiilika on rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp.(aatrium)sammaskäikudega ümbritsetud õu, eeskoda(narteks), 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid. 23. Millistes linnades leiduvad kõige kuulsamad varakristlikud kirikud? Nimeta neist linnadest vähemalt üks kirik. Roomas- Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Itaalias Ravennas- San't Apollinare in classe, San't Apollinare Nuovo 24. Milliste vahenditega kaunistati varakristlikke kirikuid? Roomlased olid oma mosaiikides enamasti kasutanud siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. 25. Mille poolest erinesid roomaaegsed mosaiigid varakristlikest (nii materjali ja tehnika osas kui ka sisuliselt)? Roomlased kasutasid siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis

Kunstiajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vana-Rooma skulptuur ja Varakristliik kunst

ajaloolisi reljeefe [triumfikaared, altarid (Rahu altar)]. Trajanuse võidusammas: alus 7m ja sammas ise 33m [eelmises peatükis], kujutatud Daakia sõdade sündmusi. 3.SAJ. ­ allakäik (skulptuuri)kunstis - [kodusõjad] 4.SAJ. ­ püütakse taastada, kuid kristlaste võidukäik saab saatuslikuks 5.SAJ. ­ üldine Rooma skulptuur allakäik. Hilisemast ajast on NELJA KEISRI SKULPTUUR GRUPP. Kõige tähtsam neist oli Diocletianus, skulptuur asub praegu Veneetsias. Varakristlik kunst Hakati kirjutama töödeldud nahast pärgamendile ­ see oli palju vastupidavam ja sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitaksid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal ehk miniatuurmaal. Alguses said kristlaste kogunemiskohtadeks jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. Seetõttu on 1.- 2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Pauluse kirik

Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Pauluse kirik Iseseisev töö kunsti õpetuses Tartu Pauluse kirik Kiriku ehitamise ajalugu 1911. aastal valiti välja krunt Riia tänavas, kus asusid varem kasarmud. Kaaluti ka pakkumisi Pihkva (Võru) ja Tähe tänavas ning Politseiplatsil. Viimasele taheti omal ajal ehitada Peetri kirikut. 21. detsembril 1911 käis arhitekt Eliel Saarinen Tartus ja vaatas koha üle. 1914. aastal algas Maailmasõda. 31. mail 1915 pandi kirikule nurgakivi. 1. oktoobril 1917. aastal pühitses praost Greinert kiriku sisse. Üle poole ehituse maksumusest oli võetud võlgu. Osteti ka väike orel. Siseviimistlus sai valmis kahe aastaga ja 9. novembril 1919 pühitses piiskop Jakob Kukk (1870-1933) kiriku teist korda. Sisetööd kahekordistasid võlakoormat. Istekohti oli Pauluse kirikus umbes 3000. Oletatakse, et koos seistajatega võis kirik mahutada kuni 7000 inimest. Kiriku koguduse loomine Tartu Pauluse kogudus eraldus

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsamad on kaared, võlvid ja kuplid. Ruumid kaeti kas lihtsa silindervõlviga või ristvõlviga, mis saadi kahe silindervõlvi ristumisel. Sammas kaotas seega oma senise ülesande ja seda hakati kasutama kui kaunistavat elementi. Sambaid ühendati kaartega, mis moodustasid kaaristu e arkaadi. Väga kuulus on Prantsusmaal asetsev veejuhe e akvedukt Pont- du-Gard. See on säilinud tänase päevani. Kaart kasutati seintes olevate uste ja akende katmiseks, selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit. Akveduktid ehk veejuhtmed kuuluvad Rooma ehitustehnika kõige eriomasemate saavutuste hulka. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega maastiku

Kunstiajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Bütsantsi arhitektuur - Karolingide kunst

saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik · kuplid paigutati nurkadesse · risriosa kõrgem · keskmine kuppel tõsteti kõrgemale tambuuri abil hilis-bütsantsi kirikud olid väiksemad ja ühe kupliga (mistra kloostrikirik) BÜTSANTSI MAALIKUNST Mosaiigid: 6 saj San vitae kiriku mosaiigid Ravennas mosaiigid värvilistest kividest ja klaasist temaatika- keisri ülistamine (justinianus I ja tema naine) kijutamine- figuurid saledad, pikaks venitatud, tasapinnalised, riided toretsevad, värvid dekoratiivsed, mitte loodust jäljendavad, näod väikesed, silmad suured 9. saj keisrikultuse vähenemine, kannatava Kristuse ja Neitsi Maarja kujutamine 8-9 saj nn "Pilditüli"- pühapiltide pooldajate ikonodeulide ja eitajate ikonoklastide vahel

Kunstiajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
8
docx

RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE

Provintsid ja nende valitsemine. Lääne-Rooma keisririigi lõpp. - Elanikekihid: kodanik ja poliitik, preester, sõdur, ori, talupoeg, käsitööline, kaupmees. - Rooma sõjavägi: Leegioni ülesehitus (tsentuuria, maniipul, kohort). Relvastus. - Rooma linn ja ehituskunsti areng. - Usund: Vana-Rooma jumalad ja nende austamine. Kodune usund (laarid, penaalid). - Ristiusk Rooma riigis: Jeesuse elu ja tegevus. Varakristlik kirik. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis. Ristiusu legaliseerimine. Sakramendid. Pühakirja kujunemine. - Kaart: Rooma riigi laienemine. - Isikud: Caesar, Augustus, Nero, Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius, Constantinus I, Theodosius, Cicero, Vergilius, Titus Livius, Seneca, Plinius Vanem, Tacitus, Tertullianus, Augustinus. - - 16. jaanuar 2012 toimub Tallinna koolide eelvoor, mille tulemuste põhjal kutsutakse parimad

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

KUNSTIKULTUURI AJALUGU

piiblitegelastele. Nt lambatalle õlal kandev mees tähendas head karjust · Töödeldud loomanaha kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile · Miniatuurmaal (raamatumaal) - sai maalida värvilisi pilte mis selgitasid teksti Kirikuehituse algus Võeti eeskujus basiilika, mis oli roomast koosolekute ja kohtutüüpi hoone. Pühamu e kirik, kus sambad jagasid ruumi löövideks. Idast sisepääs ja läänes altar. (VAATA JOONIST VIHIKUST) Nt. Peetri basiilika Roomas; Santa Maria Maggiore kirik Roomas Bütsantsi kunst Lääne-rooma Ida-Rooma (Bütsants) Katoliiklus Õigeusk 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser 1453 vallutati Konstantinoopoli · Hagia Sophia katedraal · San Vitale Romaani kunst 10.-12.saj Keskaja esimne Ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. · Sakraalarhitektuur - kloostrid ja kirikud · Profaanarhitektuur - linnused

Kultuuriajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

pääseb taevariiki. · Kuulsaim teos "Jumalariigist" ­ inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel. · Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus. c. Kirikuarhitektuur: · Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu ­ lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. · Eeskujuks võeti basiilika ­ tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. · Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. · Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas.

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bütsantsi kunst

Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid.(sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstrktsiooni element), mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist(türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega.

Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bütsants

Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi.Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi ­ basiilika ja tsentraalehitise ­ kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel.Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis, kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Bütsantsi põhilisteks välispoliitilisteks konkurentideks IV-VII saj. olid: Sassaniidi Pärsia idas, Germaanlased ning langobardid läänes ja slaavlased põhjas. Ainuke tõseslt võetav vaenlane olid

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
5
doc

9-10 saj. Kiriku üldine langus, mõisted, kronoloogia, kokkuvõte

9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs Ristiusu kiriku

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kunstiajalugu: Kreeka ja Rooma

Kunstiajalugu 1)Mesopotaamia: Vana pabüloonia ajast pole midagi säilunud, assüürlased havitasid pabüüloni. UUS-PABÜLOONIA nähtuseks oli Paabüloni linn ise. See oli ümbritsetud kahekordse müüriga. Kreeka ajaloolane .. on kirjeldanud, et müürid olid üle 50m kõrged. Jumalanna Istari väravad, sealt lähtus protsessiooni(pidulik rongkäik) tänav. Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist : peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus- jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast ja valget. Reeglina kujutati tornis loomi. Asüüria kunst: Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukogu tõttu.

Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

rüüd · Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud: Kreeta saarel valmistatud savinõud on kaunistatud kirevate maalingutega, millel võib näha ka mereelukaid ja loodust · Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks: varasem ­ Kamares-keraamika hilisem ­ paleekeraamika · Nende peamiseks erinevuseks on nõude paksus · Kamares-keraamika on väga ebapraktiline ­ seinad on väga õhukesed · Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad · Kaunistused on ühesugused, paleekeraamikal on veidi rohkem üldistatud kaunistused · Kreeta saarel kasutati ka kirja: hieroglüüfkiri lineaarkiri A lineaarkiri B · Kaks viimast on üles ehitatud silpidele · Desifreeritud on ainult viimane, kuna see on kirjutatud ahhaia murdes · Hieroglüüfkiri ja lineaarkiri A on mingis teises keeles · Hilisema ajastu kunst on hoopis karmim ja lihtsam

Kunstiajalugu
574 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varakeskaeg - islam, bütsants, viikingid

Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus, nt Põhjamaadest andis alles 15. sajandi rännumees selgema ettekujutuse. Bütsantsist võtsid slaavi rahvad vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku (kirillitsa). Rooma õiguse säilitamine. Poliitiline olukord võimaldas kõrgetasemelise kultuuri teket. Keiser Justinianuse ajal rajatakse bütsantsi ehituskunsti suurim saavutus- Hagia Sophia kirik. Kunstis segunevad varakristlik, hellenistlik ja ida kunsti alge. Kujuneb välja kanoniseeritud näotüüp- suured silmad, kitsas nina ja väike suu. Ehituskunstis kasutati palju kupleid. Skulptorid rakendavad end eelkõige reljeefis. Maalikunstis valitses tehnikatest mosaiik, levis ikoonide ehk pühapiltide maalimine. Bütsantsi kunst elas peale 1453. aastat vanavene kunstis edasi. 4. Frangi riik. Esimene suurem riiklik moodustis, mis kujunes Lääne-Rooma riigi aladele, oli Frangi riik. Riigi rajab Chlodovech I (481-511)

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana- Rooma vastused kontroltööks

Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väga kuulus oli keiser Nero.

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu
125 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka,Rooma ja Romaani kunst

Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage.Temaatika võeti eranditult alati Piiblist.Arhitektuur-Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele.Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne- ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Valgmikud olid

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana Rooma

Vana-Rooma Rooma riigi teke ja areng · 753 eKr 21 aprill ­ Rooma linna asutamine legendi järgi, roomlaste ajaarvamise algus · Tegelikult kujunes linn X - VII saj eKr seitsmel künkal · 510 eKr kukutati kuningate võim Roomas, kehtestati vabariik · V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega · V sajandist eKr algas plebeide võitlus oma õiguste eest. Patriitsid ja plebeid olid Rooma seisused kuningate ja varase vabariigi ajal. Patriitsid olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid ­ ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodus

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

BÜTSANTS KUNSTIS G1

ÜLESANDE esitamine bütsantsi kunstist. Tekstid Bütsantsi kunsti ja arhitektuuri kohta leiad siit: 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/butsantsi_arhitektuur_enenuut.htm , 2. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm , 3.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.htm ­ mosaiigi leidmiseks, 4. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Meister_von_San_Vitale_in_Ravenna_003.jpg ­ mosaiigi leidmiseks. Tööta läbi veebimaterjal ja vasta küsimustele, saada töö meiliaadressile, nii nagu e-koolis kirjas! 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik Kogu Ida-Rooma (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) riiki püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline

Kunstiajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun