Tallinna Teeninduskool Referaat Oleviste kirik 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kiriku ehitus 3. Sajandid 12-17, 19 ja 20 sajand 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Oleviste kirik on suurim keskaegne ehitis Tallinnas. Kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. Esimine mainimine 1267. Pühendatud on Norra kuningale Püha Olevile II Haraldsonile. Kiriku ehitus Uue kiriku ehitamist alustati 14. sajandi alguses, 1330 aastal see lõpetati. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Selle ehitus toimus 14361450 ning seda juhtis Andreas Kulpesu. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laie...
Ambla kirik Eesti ajalugu 2 4/11/19 Ambla kirik · Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus. Seal tegutseb EELK Ambla Maarja kogudus. Kirik on pühitsetud Neitsi Maarjale, kes oli Saksa Ordu üks peamisi kaitsepühakuid ning ka kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku aastapäev on 2. juuli. 3 4/11/19 · Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on kolmelööviline kodakirik. Koeru kirik ja paljud teised Kesk-Eesti ja Põhja-Eesti kirikud järgivad Ambla kiriku eeskuju. · Ambla kirik, kirikuaed, kirikuaia kabel (19. sajand), kirikuaia peamüür ja pastoraadi peahoone on arhitektuurimälestised. · Kiriku aadress on Valguse ...
Pariisi Jumalaema kirik Pariisi südamesse ehitatud Jumalaema kirik (Notre-Dame) on üks vanimaid ja kauneimaid gooti katedraale ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. 1163.aastal alustatud kirik sai valmis kaks sajandit hiljem. Jumalaema kirik asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne' i basiilika.See paik ei olnud juhuslikult valitud. Just sinna asutasid gallialased Lutetia, tulevase pariisi. Samasse kohta ehitasid roomlased templi, mis hiljem muudeti ristiusu kirikuks. Notre-Dame'i peafassaad ei näe eriti gootilik välja: projektis ettenähtud teravad tipud kahel tornil jäidki välja ehitamata, et saavutatud harmooniat mitte rikkuda. Fassaadi alumises osas on kolm võimsat portaali: vasakul on Neitsi Maarja portaal, keskel Viimse kohtupäeva portaal ja paremal Püha Anna (Neitsi Maarja ema) portaal. Por...
Kordamisküsimused 1. Mida nimetatakse keskajaks? Keskajaks nimetatakse ajaperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele 5.-15. sajand. 2. Millal toimus Suur rahvasterändamine? Suur rahvasterändamine toimus 4.-6. sajandil. 3. Millist riiki valitses 5.-7. sajandi Merovingide dünastia? Merovingide dünastia valitses Frangi riiki (praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa alad). 4. Milline kunstimälestis on säilinud Karl Suure valitsusajast? Aacheni lossikabel Saksamaal 5. Käsikirjaline raamat (Kes? Kus? Kuidas? Illustratsioon. Suurtäht.) Käsitsi tehtud raamat, mida kirjutasid kirikute ja kloostrite juures spetsiaalsetes kirjutustubades mungad. Raamatud olid illustreeritud ilusate kaunistustega miniatuuridega. Algas suure ülelehe ulatava keerulise vormiga initsiaaliga. 6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaa...
Tallinna Kaarli kirik Sirly Salandi PTKK 10a Ø Neoromaanistiilis Ø Arhitektid: Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard Ø Vähemalt viies sakraalehitis Tõnismäel Ø Krundi ja kivid annetas Toomgildi vanem Hans Heinrich Flack Ø Ehitus venis 8 aastat rahapuudusel Ø Pühitseti sisse 1870 a. Ø Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto P. Hippius Ø Projekt valmis 1858 a. Ø 1862 a. paigaldati nurgakivi Ø 1870 a. sai hoone katuse peale Ø 1882 a. lõpetati tornide ehitus Ø Lõplikult projekti järgi pole kirik veel tänaseni valminud Ø Suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritga liigendamata ruumi Ø Hippius soovitas altaripildiks tellida, kui mitte mosaiigist siis freskotehnikas altarimaali Ø Altarimaal valmis 23. juuli 1879 Ø ...
Jaani kiriku restaureerimine 1989. aastal alustas kiriku taastamist Poola firma PKZ. Poolteise aastaga jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni idaportaal ja alustada koorivundamentide ning lõunakõrgseina tugistamist. 1991. aastal jätkas kiriku taastamist Eesti ehitusfirma Wunibald Ehitus, kes ehitas veel kolm vahelage, paigaldas koori katuseturvistiku ning kindlustas torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Pinnasevee taseme langus ja pinnase tihenemine toovad aga kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 710 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud. 55 aasta...
Kati Kukk 11.Klass 2011 KESKAJA HARIDUS JA KULTUUR EESTIS Katoliku hariduselu Keskaegne kool oli lahutamatule seotud kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkoolide õppetöö toimus arvatavasti kõigi kolme toomkapitali juures- Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. Teadaolevaist eestlastest oli silmapaistvaim Johann Pulck. Katoliku hariduselu Kuna paljudele jäi kõrgem harides välismaal kättesaamatuks, tõusis päevakorda kohapeal kõrgema ladinakooli asutamine, kus ka talulapsed saaksid preestrikutseks valmistuda. Reformatsioonipalangu tõttu jäi asi katki. Linnakoolid Kaubandusliku tõusu ajal vajasid kodanike lapsed ilmaliku sisuga koolitust, et omandada teadmisi majandusest. Õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist ja suurt tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse ...
NIGULISTE KIRIK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B ÜLDINFO Hilisgooti stiilis Asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus Pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele Keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid Kiriku sisevaade Alates 1984 tegutseb ka muuseum-kontserdisaalina KIRIKU EHITUS Rajati algkujul 1230 kaitsekirikuna Valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. 14. JA 15.SAJAND Põhjalik ümberehitus (1405-1420) Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni äärde), Püha Jüri kabel (peaportaali ette) ning Väike kabel 1486-1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks 15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsio...
Täisnimi: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni Sündinud: 6. märts 1475, Itaalias Toscana maakonnas. Suri 18. veebruaril 1564 (88-aastasena) 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Tema varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud ning Giotto, Masaccio, Donatello ja de Quercia teosed. Michelangelo arhitektuurilised tööd on: Püha Peetruse basiilika, Piazza del Campidoglio, Palazzo Farnese, San Giovanni dei Fiorentini, Sforza kabel, Santa Maria Maggiore basiilika, Porta Pia ja Santa Maria degli Angeli jpm. Püha Peetruse Basiilika Basilica Sancti Petri (ladina), Basilica Papale di San Pietro in Vaticano (itaalia) Asukoht: Vatikan 1506-1626 Renessans ja barokk Teised arhitektid: Dona...
Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik. RAFFAEL fresko ,,Ateena k...
KEILA KOOL SAGRADA FAMILIA Referaat kunstiajaloos 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 1 EHITUSE ALGUS...................................................................................4 1.1 Monumentaalse kiriku idee.......................................................................................4 1.2 Arhitekti vahetus........................................................................................................4 2 ANTONI GAUDI.........................................................................................................5 2.1 A.Gaudi arhitektina.....................................................................................................5 2.2 Elu lõpuaastad..............................................................................................................5 3 SAGRADA FAMILIA ARHITEKTUUR............
Eesti ajalugu 1. ...... XIII saj. muinasaeg ( säilinud esemed, kombestik, ehitus, rahvaluule). Eestlased mainitud Skandinaavia ja Islandi saagades, Rooma ajaloolaste ja geograafide kirjeldustes. Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse Baltimaade ristiusustamist. Tööesemete ja savinõude vanust mõõdetakse ä V-IX saj. e.Kr - IV saj. p.Kr. s. 2. VI-VI saj. slaavlaste rünnakud 3. 600. aastal rootslaste rünnakud 4. 800-1500 tihenevad suhted Skandinaaviaga, eesti jäi Bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse 5. 1030. a. teeb Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse , Tartu nimetatakse Jurjeviks 6. XI saj. eestlased löövad tagasi vene väed 7. XIII saj-ks enamus Põhja-Eesti külad olemas : · maaharimine · kaubavahetus · käsitööareng · 45 kihelkonda, 8 maakonda - mõningane maakondade ühistegevus · XI-XII varanduslik ebavõrdsus · ehitus (maalinnused) · ristiusu levik ja selle mõjud · esimesed kiriku- ja kloostrikoolid · ta...
Tartu Pauluse kirik Andres Zirk 2018 Ivo Kruusamägi Üldinfo · Juugendstiilis · Sakraalhoone · Ehitus 1915-1919 · Riia tänav 27, Tartu · Arhitekt Eliel Saarinen Iseloomustus · Ristkülikukujulise põhiplaaniga graniidist soklil asetsev tellistest kirikuhoone · Vasakul poolel paiknev tiibhoone rajati pärast kiriku valmimist · Parempoolne tiibehitis jäi aga sõja saabumise tõttu sootuks ehitamata · Murdkelpkatus · Tornikiiver on püramiidne Kaetud lakitud vaskplekiga Esindab eelkõige Soome rahvusromantilist stiili Pauluse kirik on ainuke tänaseni säilinud Eliel Saarineni Soome-perioodil projekteeritud kirik maailmas Kiriku arhitektuuris peegeldub selja pööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele Sisetööd Sõja ajal lõpetati sisetööd Koorikbetoonist kuplid ja betoonist rõdu Oskajate puudumisel tuli ...
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal ...
Peetri kirik vatikanis Koostanud: Aivi Õunap 11h Ajaloost Constantius Suur lasi kiriku püstitada rooma 324. a. 1506 aastaks oli kirik niivõrd lagunenud, et Julius 2. otsustas selle taastada. Ehitus toimus 1506 1626 aastatel. Projekteerijaks oli kogenud arhitekt Bramante. Hiljem oli kiriku arhitektiks Michaelangelo. Valmis 1547. aastal. Kiriku rekonstruktsioon 19. sajandil Kuppel Click to edit Master text styles Second level Projekteerinud Third level Michaelangelo Fourth level Küündib 132 m Fifth level kõrgusele ja siseläbimõõt on 42 m. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku. Fassaad 116 m pikk ja 53 m kõrge....
GOOTIKA EUROOPAS JA EESTIS. 1.Tundke ära pildil kujutatud ehitis. Millised detailid osutavad siin gooti stiilile? Doodzide palee Veneetsias. Gooti stiilile viitavad teravkaared, dekoorirohkus, lahtised sammaskäigud, tiibfassaadid, esiletungivad tornid. Rikkalikult kivinikerdustega kaunistatud värav. 2.Märkige Chartres' i katedraali läbilõikel kesk- ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugikaared. 3. Nimetage kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kirjutage siia ka nende nimede hääldus. (Nimede õige hääldus on eriti oluline, et sind mõistetaks ega peetaks harimatuks.) 1) Saint-Denis (sedeni) abtkonna kirik 2) Notre-Dame (notr-dam) Jumalaema kirik 3) Chartes´i (sar´ tr) katedraal 4. Kas teate, kes olid Esmeralda ja Quasimodo? Millise prantsuse kirikuga oli nende saatus seotud? Esmeralda- mustlasneiu ja Quasimodo- kellalööja Victor Hugo romaanis " Jumalaema kirik Pariisis". Tegevus on seotud Pariisi Notre-Dame k...
KÕRGRENESSANS 21.01.2011 16.sajand !!! Eesmärk pühitseb abinõud !!! Kunstikeskus Rooma Indulgentside müük, mille eest on ehitatud Peetri kirik. Au sees kunstniku arvamus, kunstniku ja tellija suhted muutuvad. Hakati tunnustama kunstniku loovust ja erineust tavainimesest. Arhitektuur: Levinuim ehitustüüp on tsentraalehitis. Silmapaistvaim kirikuehitus PEETRI KIRIK ROOMAS ehk Püha Peetruse Basiilika on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 1506 a ja lõpetati 1626 a, viielööviline ja suurim maailmas, Michelangelo projekteeris kupli ja kiriku tagaosa, Kreeka risti kujuline põhiplaan, väljaku keskel asub Egiptuse obelisk, mis veeti sinna 1583. aastal Sixtus V korraldusel. PALLADIO Arhitektuur, läbi mitme kor...
Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pild...
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt, umbes aastast 1400. Põhi eestvedajateks said kolm kaupmeest: Hinrich Swalbart, Hinrich Huxer ja Gerlich Kruse. Nagu enamik toonaseid kloostreid oli see monasteria mixta tüüpi. Klooster oli mõeldud elamiseks kuuekümnele nunnale ja kolmeteistkümnele preestrile, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Klooster ja kirik oli jaotatud kaheks, millest üks pool oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmlikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Ehitustöid juhatas Hinrich Swalbart. Kloostri ke...
Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatuvad tagasi kivIaega . Kümmned aasta tuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arengu astmel . Tolle aja inimene ei tundnud metalle oma tarbe riistad valmistas ta puust,luus ja kivist Selle pärast nimetatatksegi seda aega kivi ajaks ! me eristame vanemat keskmist ja nooremat kivi aega Vanemkiviaeg-vanema kiviaja kuntsti mälestused kuuluvad aja vahemikku mis sai alguse üle 30 000 aasta tagasi ja ulatub umbes aastani 8000 e.kr Luust kivist ja savist skulptuurid Nende hulgas on äärmiselt tugevalt toonitatud keha vormidega naise kujud Kõige huvitavamad on aga vanema kiviaja maali toesed mis katavad koobaste sinu ja lagesi Eriti rikkad leidude poolest lõuna-prantsus maa ja hispaania Koobaste seintel on kujutatud piisonit ja inimesi . Imetlus väärne on nede jooniste loomu truudus ka keerulisi liigutusi on ...
Historitsism Historitsismi üldiseloomustus ja erinevad liigid, näiteid nende kohta. 9.saj. ehitus – ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Historitsismi teoorias oli kaks põhilist lähtepunkti. Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab “mõtlemine stiilides”. Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism . Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei o...
MADALMAADE KUNST 15. SAJ. Belgia, Hollandi ja Luksemburgi aladel renessanss ei levinud. Sellest hoolimata tekkisid uued suunad. Erinevused võrreldes Itaaliaga: · Antiikeeskujud puudusid. · Rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme ei kasutatud. · Kunsti peamised tellijad ei olnud kirikud, vaid linnakodanikud. · Tähtsad olid inimeste õigluse ja võrdsuse ideed. · Usuline temaatika oli sümbolite kaudu peidetud ka igapäevaelu piltidesse. · Kunstnike põhieesmärk oli avada inimese hingeelu. · Suurte seinamaalide asemel levisid tahvelmaalid. Palju oli altarimaale. · Kunstnike peeti endiselt käsitöölisteks. Kasutati peamiselt õlivärve. Jan van Eyck · Madalmaade suur meister. Nim. Peenmaalijaks. · Õlimaalidel oli seitset värvi kihti. · Oskas anda värvidele erilise sära ja intensiivsuse. Sügavuseillusiooni saavutamiseks maalis eespool olevad objektid soojemateks ja tahaplaanile...
Vaime kultuur XVIII sajandil KULTUURIMÕJUTUSED 18.SAJANDIL 1. Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis 1.1. puudus pastoritest, juristidest, arstidest kui ka koduõpetajatest LUTERI KIRIK PÕHJASÕJA-JÄRGSETEL AASTATEL 1.Vaimuelu kandev osa jäi luteri kiriku hooleks 1.1. Õpetajade puudus kogudustes põgenenud, küüditatud 2. Kiriku mõju oli kahanenud 2.1. Kirikuelu juhtis Liivimaal superintendent, Eestimaal üks maanõunikest 3. Rüütelkondade vahelesegamine kirikuasjadesse 3.1. 18.saj. Esimesel poolel väga tavaline 3.1.1. lõppes enamasti aadli tahte pealesurumisega PIETISM 1. uus usuvool, Saksamaalt alguse saanud 1.1. taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist 2. 1720-1730-ndatel omandas PIETISM siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi 2.1. pietistidest õpetajad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisusest 3. Taotlesid ka usudogmad...
Kreeka kunst 3000a e.Kr hakkas arenema kreeka aladel kreeka kunst. Kreeka kultuur vahendas van idamaade ja antiik kreeka kunsti mõjusid. Vana kreeka kunstist meie eristame 3 ajajärku. 1)Varaminoiline 2600a. e.Kr 2)Keskminoiline 2000a. eKr 3)Hilisminoiline 1400a. e.Kr Minoiline on saanud nime kreeka valitseja Minos'e järgi. Varasem ajajärk losside eelne aeg tunneme ainult väheste keraamika toodete põhjal. Kunsti õitse aeg oli kesk-ja hiline ajajärk. Ennekõike väärivat tähelepanu sellest ajastust suurepäraste losside varemed. Loss on mitme korruseline. Korrused olid ühendatud treppidega. Lossides oli isegi veevärk. Lossid oli kaunistatud rikkalikke seinamaalidega. Maalidel esinesid helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane. Kõige suurema mõju on avaldanud järelmaailmale. Kreeka vanaaega nimetame antiigiks. Kreeka kunstis 3 ajajärku: 1)Arhailine e. Vanaaeg u 600-480 ema 2)Klassikaline e. Õitseaeg 480-320 ema (Aleksander Suur sur...
(kool) Referaat Notre Dame de Paris (nimi) (koht aasta) Notre Dame (prantsuse keeles ,,Jumalaema") Notre Dame'i katedraal asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne'i basiilika. Notre Dame on üks silmapaistvamatest gooti stiilis kirikutest Prantsusmaal ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. Notre Dame on 130 meetrit pikk ja tegemist on viielöövilise basiilikaga, millel on topetümbriskäigu ja kabelitega koor, ühelöövilise transeptiga pikihoone, kabellöövid, kiivrita läänetornid ja tugikaared. Kabel on üks esimesi ehitisi maailmas, kus kasutati tugikaart. Kiriku ehitamist alustas Maurice de Sully 1163. aastal kuningas Louis VII valitsemise ajal ning need kestsid kuni aastani 1330. Ehitus võttis nii kaua aega osaliselt sellepärast, et ehitusplaani suurendati konstruktsiooni käigus. Aja jook...
Millise jälje ajalukku jättis keskaja kultuur Eestis? Eesti keskaeg ehk Orduaeg ehk Vana-Liivimma aeg algas muistse vabadusvõitlusega ning lõppes Liivi sõjaga. Tolle aja eesti talupojad ei tähtsustanud haridust, kuid siiski olid kombed ja tavad, mida õpetussõnadena põlvest-põlve edasi anti. Keskajal oli tähtis koht eestlaste tänapäevakultuuri väljakujunemisel. On ju sealt ajas meie Tallinna ja Tartu vanalinn ning ka esimene eestikeelne raamat. Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga lahutamatu osa, sest kooli peamine ülesanne oli vaimulike ettevalmistamine. Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sille Jürimaa 031PK OLEVISTE KIRIK Referaat Juhendaja: Piret Andorov Tallinn 2008 Sissejuhatus Oleviste kirik on keskaegse Euroopa kõige kõrgem kirik. Esimesed andmed selle gooti stiilis kiriku kohta pärinevad aastast 1267. Kiriku ehitamisest ja algaastatest on vähe teada, kuid praeguses kohas võis see asuda juba 12. sajandil koos Skandinaavia kaubahooviga. Nime sai kirik pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Püha Olevit peeti aga ka meresõitjate kaitsjaks Algus problemaatiline Esimese Oleviste kirikuhoone ehitamise aeg on seni jäänud problemaatiliseks. Ürikutest on teada, et Taani kuninga Erik VI Klippingi ema Margarete annetas 1267. aastal naistsistertslaste Püha Mihkli kloostrile patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle kihelkonna üle. See...
BÜSTANTS. 515 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, VäikeAasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous,...
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik....................................................................................................
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Bioloogia TALLINNA PÜHA MIIKAELI KLOOSTER Referaat Tartu 2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 ........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3 Kloostri aja- ning ehitusloost ........................................................................................................................................... 4 Kokkuvõte ..........................................................................................................
HISTORITSISM Historitsism Mis on historitsism? 19.saj. ehitus ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt. neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Tuudorstiiltuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite vali...
Eesti linnade sisekorrad Rae ülesanne oli hoolitseda linna sissetulekute eest ehk koguti makse kohtu mõistmine hoolitseda kodanike julgeoleku eest kaitsta linna huve. Soodustada käsitööd ja kaubandust Hoolitseda kirikute,koolide,haigete ning vaesete eest. Kaubandus Keskaja kaubalinnade ühenduseks oli Hansaliit. Eestis kuulusid sinna 4 linna. Tallinn Pärnu Tartu Viljandi Hansa kontorid ülatusid üle terve Euroopa, alustades Londonist, lõpetades Novogrodis. Euroopast toodi kaupa Eestisse, sealt edasi Venemaale. Eksport Eestist viidi välja peamiselt Rukkist Ehitus ja hauakive Kala Lina Hülge rasva (vähesel määral) Import Kõige hinnalisemad tooted, mida toodi sisse olid Sool Raud Heeringas Vürtsid Kaupmehed Kaupmeestel olid omad ühingud, ehk gildid. Rikkad kaupmehed kuulusid suurgildi Näiteks Pika tänava a...
Luua Metsanduskool Haljastaja Päevaõpe Endrik Lillipuu EUROOPA LINN PARIIS II kursuse referaat ajaloos Juhendaja: Jaanus Järs 2 Luua 2009 3 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Ajalugu .......................................................................................................................................4 1.1. Pariisi teke........................................................................................................................4 1.2.Keskaegne Pariis .............................................................................................................. 4 1.3.Tänapäeva Pariis.....................................................
BÜSTANTS. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, ...
Kehra Gümnaasium 10.a klass Helen Keller Katedraalid Ettekanne Juhendaja: õp Leili Reimann Kehra 2008 Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks ecclesia cathedralis kirikuid, milles asub piiskopi tool (kreeka keeles kathedra). Õigeusu kirikus on katedraal selline piiskoplik peakirik, milles aujärjetaguse seina juures asub piiskopiistmega kõrgendik. Eestis on neli õigeusu peakirikut ja kaks katedraali - Tallinna Aleksander Nevski katedraal ja Narva Issandamuutmise katedraal (kuni 1944. aastani). Maailmas on palju katedraale, ma toon siin välja mõned tähtsamad ja tuntumad. Püha Aleksander Nevski katedraal (ametlikult Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik, lühendatult Neeva Aleksandri peakirik) on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal. Aleksander Ne...
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil, Hooned kaetud värv...
Historitsism Historitsism tekkis romantismi mõjul 18401900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki. Läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge histori...
. Terje Vaher 10.b See oli esimene gooti stiilis katedraal Saksamaal Selle ehitamist alustati 1209 ning kestis kuni 1520 aastani. See on üks kõrgemaid katedraale kogu Saksamaal. Enne katedraali oli selle asemel St. Maurice klooster, mis oli ehitatud 937. Klooster põles maha Suurel Reedel tulekahjus 1207. aastal. Koori (kiriku idaosas olev ruum) ehitus algas 1209-l aastal. Katedraal tuli suurem, kui alguses plaanitud. 1274 aastal ehitus peatus 1631 Kolmekümne aastase sõja ajal Magdeburg vallutati. 4000-st inimesest jäi ellu vaid 400. Katedraali rüüstati. Värvilised aknad purustati. 1806 aastal Magdeburg anti Napoleonile, ning katedraali kasutati laohoonena, ning isegi hobusetalli ning lambahoidlana. Okupatsioon lõppes 1814 aastal ning Frederick William III rahastas katedraali, et vajalikud parandused saaks tehtud. Aknad parandati t...
Teine maailmasõda kui inimkonna ajaloo pöördepunkt Teine maailmasõda toimus 1. september- 2. september 1945. Sõda toimus Euroopas, Vaiksel ookeanil, Atlandi ookeanil, Kagu-Aasias, hiinas, Lähis-Idas, Vahemerel, Aafrikas ja Põhja- Ameerikas. Sõja algatas Saksamaa, kui tungis oma liitlastega Poolale kallale. Kuidas on Teine maailmasõda mõjutanud 21. sajandi alguse maailma? Tänu Teisele maailmasõjale hakkas majandus arenema. Algas tehnika areng, masinate ehitus, inseneri mõtlemine, lennukite ehitus, leivatööstus, teleajastu ja rakettide tootmine. Rongide asemel said liiklusvahenditeks autod ning sisemeredele ja väinadele ilmusid autopraamid. Tööstuses hakati tööjõuna naisi rakendama. Tänaseni on meil säilinud Saksa töövangide ehitatud majad ja teed. Poliitikas saame Teise maailmasõja tulemusel rääkida Ida-Euroopast. Asutati Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Võimule tulid Moskva...
1. Millal ja kus kujunes välja Barokk?16.saj.teisel poole Itaalias. 2. Millest tuleneb sõna Barokk?Portugali keelest,algselt tähendas poolümarat pärli. 3. Isel. Barokkstiili üldiselt. Dünaamiline, liikuv, ülepaisutatud, hoog, kirg, tunded, liikumine, toretsev, sümb.usu ülevust ja jõudu. 4. Millised ehitus detailed võeti üle renessansist? Sambad, pilastrid, ümarkaared, poolsambad, kuplid. 5. Kirjalda tüüpilist Barokset kirikut. 2X,viilud akendel ustel,pilastrid. 6. Kes kujundas Rooma-Peetri kiriku esise väljaku? Lorenzo Bernini(1598-1680). Kirjelda esinduslike Barokkehitiste sisemust. Materjalid hinnalised,lopsakad kaunistused, laemaalid, glühtrid, peeglid,kuld. 7. Prantuse Baroki kuulsaim ehitis. Versalles' loss. 8. Barokne arhitektuur Peterburis. Talvepalee, Kaasani katedraal, Iisaku katedraal. Barokne arhitektuur Eestis. Kadrioru loss, Sõjaaegne Narva. 9. Itaalia kuulsaim skupltor. Lorenzo Bernini-Püha Teresa ekstaas; A...
Jõhvi linn IR.kursus Gregor Kustav Köster Sisukord 1. Jõhvi linna üldiseloomustus...........................................................................................3 2. Jõhvi linna geograafiline ehitus ja pinnavormid............................................................5 3. Jõhvi linn Ida-Virumaal. Ortofoto...................................................................................5 4. Jõhvi linna põhikaart......................................................................................................6 5. Jõhvi ajaloolistel kaartidel..............................................................................................7 6. Jõhvi maanteedekaart....................................................................................................9 7. Jõhvi Looduskaitsealad. Ortofoto................................................................................10 8. ...
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 10. klass Muhu Katariina kirik Referaat Õppejõud: Urve Leemets Tallinn 2011 Muhu Katariina kirik asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik on koos Pöide ja Karja kirikutega ehitatud gootika õitseajal ning kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von Lutterbergi toetusel alles 1280. aastail. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida tõenäoliselt Ojamaa meistrite poolt praeguseni säilinud kivist kirik, kuid arvatavasti ehitati Muhu kiriku puust esikirik juba pärast aastat 1233, mil Muhu saar langes Mõõgavendade Ordu valdus...
Pisa torn Pisa Torn asub Itaalias Pisa linnas Pisa torn(itaalia keeles La Torre di Pisa) on tuntud kui viltune Pisa torn. Torn on mõeldud kellatorniks ehk kampaniiliks. See asub otse Pisa katedraali taga ja on üks kolmest vanimast Pisa Katedraali Väljakul baptisteeriumi ja kiriku kõrval. Torni hakati ehitama 1173. aastal 9. augustil. Ehitusmaterjalina on kasutatud valget marmorit. Kui ehitustöödega oldi jõutud seitsmest korrusest kolmandani, hakkas torn iseenese raskuse ningi pehme maapinna tõttu viltu vajuma(1178).Peale kolmanda korruse ehitamist jäi torni ehitamine pea sajaks aastaks sõdade tõttu soiku. Ehitus töid jätkati alles 1272. aastal Giovanni Pietro Orlandi ja Camposantsi eestvedamisel. Selle aegsed arhitektid püüdsid torni viltu vajumist takistada, ehitades vajumise poolel olevad seinad kõrgemaks, siis aga hakkas torn teisele poole viltu vajuma ning just see on peamine põhjus miks tor...
KLOOSTRID ÜLDAJALUGU 4. sajandi keskpaiku rajas Püha Basil, Cesaria piiskop esimesed kloostrid. U 540 rajas Püha Benedictus Mont Cassini kloostri Napoli lähedal ja pani kirja reeglistiku, mis sai lääne kloostrielu aluseks. Kindel Ida kloostri plaan tekkis 5. sajandil Süürias Püha Simeoni kloostri eeskujul. 9. sajandil fikseeris Lääne kloostri ehitusplaani Püha Galle´i klooster Shveitsis. Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja...
GOOTI STIIL 1. Millal ja kus kujunes välja gooti stiil? Sai alguse aastal 1144 Prantsusmaal. 2. Mille järgi tuli gooti stiili nimetus? Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks 3. Kirjelda lühidalt gooti ajastut? Põhitunnus on teravkaar. Endiselt sakraalajastu. Euroopas ei sõditud enam nii palju, hoonetel kadus kaitseotstarve ja rohkem väärtustati ilu. 4. Mis oli iseloomulikku gooti arhitektuurile - too välja erinevused romaani arhitektuurist! Ümarkaar asendus teravkaarega. Gooti stiili hooned on palju õrnemad, detailsemalt kaunistatud. Romaani kunstis valitses lihtsus, gooti ajastul puistati kõik detailsete kaunistustega üle. Aknad muutusid palju suuremateks, gooti arhitektuuris jäi seinapinda vähe. 5. Millised olid gooti kirikute laekujundused ja fassaadid? Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaun...
Kertu Pellja TALLINNA TEENINDUSKOOL Kertu Pellja 011KM OLEVISTE KIRIK referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2010 1 Kertu Pellja SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Kiriku ajalugu..................................................................................................................................3 Tõestusi kiriku olemasolu kasuks enne XIII sajandit......................................................................4 KIRIKU EHITUSJÄRGUD............................................................................................................5 ...
Tallinna kirikud Nimi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Kaarli kirik Fourth level Fifth level 19. sajandi Eesti sakraalehitistest on Kaarli kirik suurejoonelisim seda mitte üksnes mahutavuselt (1500 istekohta), vaid ka arhitektuurilt. Vormikõnelt historistlik, neoromaani suunitlusega tahutud paeplokkidest ehitis on põhiplaanilt ladina risti kujuline. Lääne-...
Aleksandri kirik 8. aprillil kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri kirikus. Nii meie, 10. klass, kui ka 11. klass oli tunnis. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja muudest kirikuga seotud huvitavatest legendidest jne. Kirik on avatud 6 päeva nädalas. Kirikust ma sain teada palju uut. Kirik on püha koda (Issanda koda). Kirik kuulub kogudusele (koguduse liikmetele).Aleksandri kirik kuulub Aleksandri kogudusele(Aleksandri kogudusele kuulub ka näiteks Mihkli kirik)Aleksandri kirik on umbes 130 aastane.Aleksandri kirik sai valmis 1884a. .Enne viimast soda oli Narvas 16 kirikut. Aleksandri kiriku peaukse ees on torn(lane torn).See torn on 60, 75 m.pikkune.Peaukse kohal on pilt,mis on tehtud mosaiik tehnikaga.Sellel pildil on kirjas:Õndsad on puhtad südamed. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni.Kirik on hisoritsistlik...
KATOLIIKLUS KATOLIIKLUSEST · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. LEVIK · Peamiselt Põhjaja LadinaAmeerika · LõunaAafrika · Euroopas vähesel määral, kuid on peamine usk näiteks Leedus,Prantsusmaal, Poolas ja Slovakkias. SÜMBOLID · Rist · Kala · Lammas · Alfa ja Omega · Pelikan · Krutsifiks(ristilöödu kuju) · Tuvi PÜHAKODA · Peetri kirik ehk Püha Peetruse Basiilika · asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul · Pühakoja ehitus algas 18.aprillil 1506. ja lõpetati 1626. · See on püha Peetruse, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse apostlist ja esimene Rooma piiskop, matmispaik. · Basiilika alla katakomb...
BAROKK(1600 1750) Eestisse umbes 1640. 1.monarhistlikud maad (absolutism,kuningas,jne) kõige baroklikum . N: Itaalia,Hispaania. 2.revolutsiooni & ususõdade maad baroklik klassitsism. N: Prantsusmaa,Saksamaa 3.protestantlikud maad baroklik realism. N: Ingismaa peale revolutsiooni, Holland,Põhja-Saksamaa, Eesti. Sünnimaaks Itaalia.Rõhutab,et elu on liikumine.Kõik lainetab,vohab, liigub, mässab, jne. ARHITEKTUUR. Keskosa kõrgem,kahekorruseline.Kuppel.Poolsambad.Pilastrid.Joonistati aknaid,et nagu näis,et on aknad,tegelikult ei olnud.Ornamendid,kaunistused.Voluut. Itlaalias: Lorenzo Berlini Rooma Peetri kiriku ette rajas väljaku.(oli ka skulptor). Carlo Maderna Rooma Peetri kiriku edasiehituse autor (hiigelsambad peaukse juures, eeskujuks Jeesuse kirik Roomas.) Francesco Borromini üks Rooma linna arhitektid...
annaabi.ee 
