Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kingloom". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kingloom, kingloomad, vakuooli, suurtuum, pisituum, mario, amööb, silmviburlane, kinga, ripsmed, rakusuu, jääkaineteALGLOOMAD Sisukord: ALGLOOMAD...........................................................................................................................1 1.1 Orgaanilise aine tarbijad.......................................................................................................1 .....................................................................................................................................................1 1.2 Amööb liigub kulenditega.....................................................................................................1 1.3 Silmviburlane liigub viburit keerutades................................................................................2 Joonis 3: näide silmviburlasest................................................................................................... 3 1.4 Kingloom liigub ripsmete abil.......................................................................................
Algloomad . Erinevalt bakteritest on algloomadel eristunud rakutuum ja membraanidega ümbritsetud organellid. Algloomad on päristuumsed organismid. Algloomi on mitmesuguseid, nad erinevad ehituse, toitumise, paljunemise ja tunnuste poolest. Algloomad saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil pole kuivamise eest kaitsvat kehakatet. Enamik algloomi elab vees, kuid neid on ka niiskes mullas. Mõned algloomad elavad ka inimeste sees . Harilik amööb . Amööb on väike (0,2-0,5mm), palja silmaga vaevalt märgatav algloom. Ta on värvusetu. Amööb elab väikeste tiikide ja lompide põhjamudas. Amööbi ainurakne keha koosneb poolvedelast tsütoplasmast, milles asub rakutuum. Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas väljasopistus- kulend. Kulendid on amööbil vajalikud ka toidupalade haaramiseks ning kehasse suunamiseks
Toituvad bakteritest ja vetikatest. Tavaliselt hingamiseks vajalikku hapnikku võtavad nad veest. Nendel puudub rakukest ja seda asendab elastne pelliikul, mille moodustab tsüntoplasma sees olev väliskiht. 5.Amööbi paljunemine, tsüsti mõiste ja tähtsus. Amööb paljuneb pooldumise teel ning soodsates tingimustes võib see toimuda mitu korda päevas. Sügisel, kui ilmad muutuvad külmaks ning leutingimused ebasoodsaks, lakkab amööb toitumast. Tema keha ümardub ja kattub tiheda kaitsva kestaga, tekib tsüst. Tsüstina võib ta tuulega kanduda teise veekogusse. 6.Silmviburlane - silmapäpi ja viburi otstarve, paljunemine. Silmtäpi otstarve on see, et silviburlane tajub sellega valgust, mille poole ta ujub. Viburi on pikk ja niitjas. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. 7.Vetikate jaotus pigmendi sisalduse järgi.Mis on tallus ? Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse.
· Kõik organismid koosnevad rakkudest, need rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena. · Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. · Ainurakne kingloom, silmviburlane · Hulkrakne seemnerakk, närvirakk · Eeltuumsed bakterid (st organismis pole rakutuum eristunud) · Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks. · Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta.
Tema munakujulise keha (15-30 um) eesmises osas on kaks viburit ja punane silmtäpp.Sellega tajub ta Valgust ning viburite abil liigub ta veekogu paremini valgustatud osa poole. Rohelise värvuse annab talle kopakujuline kloroplast. Suvel paljuneb mittesuguliselt Eostega Veeõitseng Vetikate või sinikute tavapärasest suurem vohamine veekogus, mis halvendab teiste organismide elutingimusi või põhjustab nende hukkumist. Algloomad jagunevad kolmeks: Amööb Amööb on väike (0.2-0.5 mm) palja silmaga vaevalt märgatav ainurakne algloom, mis on värvusetu ja meenutab sültjat, pidevalt kuju muutvat tombukest. Harilik Amööb elab mageveekogudes sealhulgas ka väikestes tiikides ja mudase põhjaga kraavides. Ta muudab pidevalt kuju tänu kulenditele. Silmvibrulane Silmviburlased on väikesed (u 0.05 mm) pikkused algloomad, kes elavad lomides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks
bakterid laibad, väljaheited inimesed, loomad Bakterite halvad küljed: paljud toitained riknevad bakterite elutegevuse tõttu, osad bakterid põhjustavad haigusi. Bakterite head küljed: aitavad kaasa toidu seedimisele, piimhappebakterid aitavad valmistada juustu, jogurdit ja muud sarnast, nad eritavad keskkkonda piimhapet, mis pärib teiste bakterite paljunemist. Kingloom Kinglooma tähtsamad kehaosad on ripsmed, suuväli, rakusuu, rakuneel, toitekublik, rakupärak, tuikekublikud, loomekanalid. Seened Üldtunused: neil on seeneniidid e. hüüfid, seeneniidistik e. mütseel, paljunevad eostega, on heterotroofsed organismid, neil puudub võime aktiivselt liikuda, moodustavad omaette seeneriigi, ei vaja valgust, lagundajad. Pärmseened toituvad orgaanilisest ainest (suhkrust). Nad paljunevad: soodsates
Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab väga õhuke elastne kest pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust. Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades. Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim saab fotosünteesida kuna kehas on kloroplastid, pimedas nagu loom
Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab väga õhuke elastne kest pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust. Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades. Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim saab fotosünteesida kuna kehas on kloroplastid, pimedas nagu loom
Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt. Valk amülaas suus lagundab tärklist Struktuurne ehk ehituslik Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad Regulatoorne Hermoonid ( insuliin ) , histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatoonis Retseproorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi Liikumine Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, ( sktiin, müosiin) Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustamisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 8 Nukleiinhapped DNA ( desoksuribomukleiinhape) ja RNA ( ribonukleiinhape) - Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiitidest Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid Nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid
d) teatud taimede vakuoolidesse koguneb piimmahl (heveapuust kautsuk, papaia lehtedest seedimist hõlbustavad preparaadid) e) vanemates taimerakkudes toimuvad hüdrolüüsi protsessid 2. Loomarakkude vakuoolid on väiksed, neid on vähe ja sisaldavad lipiide a) noortes rakkudes täidab varuainelist ülesannet b) vanemates rakkudes ladestusfunktsioon, sinna ladestuvad hüdrofoobsed ainevahetusjäägid 3. Seenerakkude vakuoolid - tavaliselt mitu keskmise suurusega vakuooli, peamiselt sisaldavad varulipiide 4. Protistide vakuoolid a) seedevakuoolid ehk lüsosoomid (toidekublikud) b) sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud - eemaldab kehast liigset vett ja soolasid. On inimorganimi neerude analoog. Tubulaarne süsteem Koosneb paljudest alaosadest 1. Mikrofilamendid (läbimõõt 7nm), sinna kuuluvad aktiin/müosiin, mis moodustavad kogu rakusisemust täitva imepeenikese võrgustiku 2
0,05 mm. Elavad lompides ja tiikides. Liigub viburi abil. Valguse käes toimub kloroplastides fotosüntees. Pimedas omastab vees lahustunud toitained läbi keha pinna. Ebasoodsates tingimustes muutub tsüsdiks. Paljuneb pikipooldudes. Kingloom 6 Kristel Ausmees Mikroorganismid 0,1-0,3 mm. Ujub ripsmete abil paks tömps ees. Suuvälja ripsmed juhivad bakterid rakusuu juurde. Paljuneb enamasti ristpooldudes. PÄRMID Pärmid on pärmseentest koosnevad kas vedelad või tahked toitained ka toidulisandid. Pärmid on ainuraksed mikroskoopilised seened. Esmakirjeldajaks mikrobioloogia kaudu loetakse Louis Pasteuri, kes avastas, et alkohoolset käärimist põhjustav pärm on elus ja paljunemisvõimeline mikroorganism. Tänapäeval tuntakse ligi 40 pärmseene perekonda, kuhu kuulub üle 345 pärmiliigi
Renaturatsioon valgu struktuurid taastuvad. Valgu ülesanded - reguleerivad reaktsioonide kiirust (ensüümid). (süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. ensüümiline funktsioon ehituslik funktsioon (valgulise ehitusega nahatekised karvad, suled, küünised, sõrad) transportfunktsioon (juhivad kindlat tüüpi molekule; hemoglobiin kannab hapniku kõikidesse kudedesse) retseptorfunktsioon (edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse; amööb liigub toiduosakeste suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad) liikumisfunktsioon (algloomade, viburite ja ripsmete liikumine) energeetiline funktsioon (valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. 2.Fotosüntees. fotosünteesi tähtsus.
looduses Inimese elus ALGLOOMAD Algloomad osatähtsus inmeste ja looduses: looduses Inmese elus · Toiduks suurematele · On olulised maakera geoloogilise organismidele(kalad) mineviku uurimisel · Osalevad looduse aineringes mida taimed saavad kasutada · Aitab mäletsajatel rohtu seedida Amõõb ja silmviburlane paljunevad pooldudes kingloom paljuneb ristpooldudes SEENED,SAMBLIKUD Seened paljunevad:1)pungudes 2)esotega Seente osatähtsus looduses ja inemese elus: Looduses Inimese elus · Asendamatud looduse aineringes · Toiduks ja toiduaineteks · On elukohaks putukatele · Hallitusseened hävitavad toiduaineid · Osa seeni tekitab loomadele ja · Osa seeni põhjustavad haigusi
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Osa nendest sarnaneb oma ehituse ja talitluse poolest loomorganismidele ning on traditsiooniliselt leidnud käsitlemist selgrootute zooloogia kursuses. Kirjandus parasiitide kohta: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 3. Tartru Hõimkond: Viburprotistid Flagellata Üherakulised organismid, kes elavad vabalt veekogudes või parasiitidena hulkraksete organismis. Nende iseloomulikuks tunnuseks on pika peenikese, liikumist tagava jätke viburi, olemasolu. Tuntumaks esindajaks on silmviburlane. Kõikidele rakkudele omaste organellidele (Golgi aparaat, endoplasmaatiline võrgustik, mitokondrid jne) lisaks on neil tsütoplasmas moodustised, mis tagavad nende kui organismide eksisteerimise. Need moodustised on hulkraksete organite analoogid. Silmviburlane on huvitav organism selle poolest, et tema rakus on klorofülli sisaldavad kromatofoorid. Toitub valguse käes nagu taim, pimeduses aga kui loomorganism (osmootselt või fagotsütoosi teel). Loomade
orgaanilisest ainest. Algloomade ehitus ja elutegevus Keha üherakuline ning suurus 1-300 mikromeetrit (0,3mm). Alglooma rakumembraan on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla ketud elaste katte pelliikuliga. Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid (pikad niiditaolised struktuurid) ja ripsmed (lühikesed niidid) on sarnase ehitusega. Eristatakse kolme tüüpi toitumis- ja eritusorganelle: Seedevakuool e. Toitekublik, sisaldab seedeensüüme, Sekretoorsed vakuoolid võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme, Eksretoorsetes vakuoolides eritised ja jääkained. Kaitseorganellid esinevad vaid ripsloomadel, nendeks on paisatid, mis kujutavad endast niitjaid väljapaistvaid kehakesi, tungides vaenlase või saakobjekti kehasse halvavad nad selle talitluse.
pesakonda. Tähtsus looduses-olulised toiduahelas, putukate jt selgrootute arvukuse vaos hoidjad, näriliste arvukuse reguleerijad, taimede levitajad, tolmeldavad taimi. Tähtsus inimestele-toiduallikas, linnusulgi patjade, tekkide ja riietusesemete valmistamisel kui ka enda ehtimiseks värvilisi sulgi, taimekahjurite hävitajad, väetiseks, lemmikloomadena, linnuturism. IMETAJAD-enamikul on kõrvalestad. Silmi kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmade niisutamiseks on suured pisaranäärmed. Enamikul on saba, mis aitab osadel tasakaalu hoida, teised peletavad sellega hammustavaid putukaid. Mõnel aitab saba liikumisel okstest kinni haarata, seda kasut ka kaaslasteinfo edastamiseks. Osal imetajatel on sarved. Nina on nii hingamiseks kui lõhna tundmiseks. Suus on mitmesuguse kuju ja ülesandega hambad. Imetajatel on neli jäset. Emasloomadel on poegade toitmiseks nisad, millesse jõuab piimanäärmetes toodetud piim.
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed
a. munarakkudel. Neil esineb 3 tüüpi kesti: o Esikest ise tekitab o Teiskest tekitavad munasarja rakud. Putukate munarakkudel o Kolmandased tekitab munajuha. Lubikest ehk munakoor ja valkkest ehk munavalge Vakuoolide süsteem päristuumses rakus Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes. Nad on membraaniga ümbritsetud raku mahutid, mis tekivad tsütoplasma võrgustikust Taimerakkude vakuoolid: Noores rakus mitu vakuooli. Vanemas üks suur keskkvakuool, mis täidab kogu raku. Ülesanded noortes taimerakkudes: a) Toitainete säilitamine b) Vee säilitamine c) Siserõhu tekitamine Ülesanded vanemates taimerakkudes: a) Jääkainete kogumine b) Mürgiste ainete kuhjumine c) Vesilahustuvate pigmentide kogunemine autotsüaanid (peet, mustikas) d) Teatud taimevakuoolidesse koguneb piimmahl e) Vanemates taimerakkudes hüdrolüüsiprotsessid Loomarakkude vakuoolid: Nad on väiksed
struktuurid taastuvad. Valkude ülesanded: 1. Ensümaatiline funktsioon iga reaktsioon juhib oma ensüümi (nt. amülaas lagundab tärklist) 2. Ehituslik funktsioon nt. nahatekised, küüned, suled, kabjad 3. Transportfunktsioon transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui ka sealt välja (nt. hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kudedesse) 4. Retseptorfunktsioon väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb toidu suunas ja kingloom ujub soolast eemale) 5. Regulatoorne funktsioon täidavad valgulised hormoonid (nt. kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres) 6. Kaitsefunktsioon antikehad 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine) 8. Energeetiline funktsioon (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke) · Nukleiinhapped - monomeerideks nukleotiidid
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. · Selgitage Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. RAKKUDE MITMEKESISUS Rakkude ehtius Päristuumne rakk ehk eukariootne rakk. Jaguneb taime,-looma-, ja seenerakk. Nimetatakse ka protistide riigiks, sest neid ei suudeta täielikult rühmitada. Eeltuumne rakk: bakter o Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Kingloom o Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta.Kõige väiksem on amööb ja kõige suurem on viirus o Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised? Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu. Kui rakk on liiga suur, siis ei saa aine,- ja energiavahetus nii hästi toimida. o Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne. o Millise kujuga on bakterid
1. Valkude ülesanded organismis Valkude ülesanded: 1. Ensümaatiline funktsioon iga reaktsioon juhib oma ensüümi (nt. amülaas lagundab tärklist) 2. Ehituslik funktsioon nt. nahatekised, küüned, suled, kabjad 3. Transportfunktsioon transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui ka sealt välja (nt. hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kudedesse) 4. Retseptorfunktsioon väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb toidu suunas ja kingloom ujub soolast eemale) 5. Regulatoorne funktsioon täidavad valgulised hormoonid (nt. kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres) 6. Kaitsefunktsioon antikehad 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine) 8. Energeetiline funktsioon (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke) 2. Ökosüsteemi mõiste ja struktuur
Kromoplastid erinevad pigmendid (kollased,oranzpunased karotinoidid, ksantofüllid) Esinevad: viljades, õites. Leukoplastid pigmente pole värvitu. Sisaldavad varuaineid. 9.Vakuoolid · 1 memraanikihiga kaetud rakumahutid. · Tekivad siledapinnalise tsütoplasmavõrgustiku struktuuridest. · Esinevad kõikides päristuumsetes rakutüüpides. · Noores taimerakus mitu väikest vakuooli. · Need liituvad suureks keskvakuooliks. I Vakuoolide ülesanded taimerakus: 1. noortes rakkudes vee ja toitainete reservuaar. 2. vanemates rakkudes jääkainete talletuskoht. 3. aitab kaasa raku siserõhu kujunemisele. 4. toimuvad lõhustumis ehk hüdrolüüsi protsessid. 5. alkaloidide talletumiskoht. II Vakuoolide ülesanded loomarakus: Väikesed, vähem, sisaldavad põhiliselt lipiide. 1. Algselt varuainete säilitamine. 2
1.1. Eluslooduse jaotamine riikideks I Kahe riigi süsteem, loojaks Karl Linne 1.taimeriik organismid, mis on võimelised fotosünteesima või kasvavad pinnases 2. loomariik organismid, kes ei fotosünteesi ja liiguvad vabalt ringi II Viie riigi süsteem 1) eeltuumsed ainuraksed organismid N. bakterid Eeltuumsed e. prokarüoodid on algelised organismid, kelle rakkudes pole rakutuuma, mitokondreid ega plastiide 2) päristuumsed ainuraksed organismid. Loomsetest N. amööb, kingloom, taimsetest N. mõned vetikad Päristuumsed e. eükarüoodid on tekkinud ligi 2 miljard aastat tagasi prokarüootidest, nende rakkudes on rakutuum ja mitokondrid. Hulkraksed ja päristuumsed: 3. seened 4. taimed 5. loomad' III Kolme riigi süsteem Archaebacteria, Eubacteria (2 sorti bakterid) ja Eycaryota (ainuraksed, taimed, loomad, seened) Rakumembraan Tsütoplasma rakusisene sültjas vedelik, milles paiknevad organellid
organellid. · Algloomade talitlus- paljudel on omane loomade toitumisviis, osa võivad kasutad valgusenergiat orgaanilise aine valmistamiseks, sel juhul toituvad nad nagu taimed, saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil puudub kuivamise eest kaitsev kehakate, enamik elab vees, kuid neid võib leida ka niiskes mullas, mõned algloomad elavad teiste organismide, sealhulgas ka inimese sees. · Algloomade paljunemine- *ristipooldumine- amööb *pikipooldumine- silmviburlane · Algloomade osa looduses- on toiduks, on haigustekitajad, olulised aineringelülid, algloomadest on tekkinud lubjakivi ja kriidilademed. · Algloomade osa inimese elus- on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel, põhjustavad haigusi- tüsenteeria, toksoplasmoos, malaaria, trihomonoos, lambliioos. Inimene saab kriiti, poleerida metalle, lihvida.
· piklikaju ühendab peaaju seljaajuga, hingamine ja südametegevus SELJAAJU · vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel · juhib kaasasündinud käitumisi, tingimatuid reflekse 7. MEELEELUNDID. SILM, NÄGEMINE. KÕRV, KUULMINE. TASAKAAL SILM · nägemiselund, saame ~90% väliskeskkonna informatsioonist · asuvad kaitstult silmakoobastes · kaitsevad veel silmalaud, ripsmed, pisaravedelik · liigutavad ja hoiavad paigal silmalihased · silmamuna koosneb erinevatest kestadest · valguskiire teekond: sarvkest pupill silmalääts klaaskeha koondub võrkkestale · võrkkestas valgustundlikud rakud: kolvikesed ja kepikesed · kolvikesed värviline nägemine · kepikesed must-valge nägemine NÄGEMINE · ruumiliselt (2 silma) · sagedasemad häired:
On ka glükagoon, mis hoopis tõstab veresuhkru taset. 8. Retseptoorne funktsioon · Membraanis paiknevad valkreseptorid. · Võrkkesta retseptorvalgud: a) kepikesed(vastutavad must-valge eest) b) kolmikesed(värvilised) ja neis on 3 tüüpi reseptorvalke. 9. Liigutuslik ehk kontraktiilne funktsioon Valgud viivad keemilise enegrja mehhaanilissee energiasse. · Lihasvalgud aktiin, müosiin. · Tubuliin (kingloomal on ripsmed kehapinnal). 10. Detoksikatsiooni funktsioon valgud teevad mürke kahjutuks. · Raskmetalle, mis on suukaudu siis söödud, tekitavad mürgitust.(vähe on neid ja selle vastu aitab munavalge ja piim). · Taimsete alkaloidide mürgitused.(palju rohkem ja aitab selle vastu munavalge ja piim). 11. Toiteline funktsioon · Loomorganismides täidab seda funkt. Muna ja piima valgud. Tamiedes aga seemnete varuvalgud.
----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.................................................................
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
rakuteadus-tsütoloogia Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria seisukoht: *Rakk saab tekkida ainult rakust, *Uued rakud tekivad jagunemise teel, Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised- bakterid, protistid Hulkrakulised- taimed,seened,loomad Üks kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma Üherakulistel on iseloomiliku välimusega-kingloom, silmviburlane, amööb Eeltuumsed ehk prokarüoodid(ilma tuumata)- bakterid Päristuumsed ehk eukarüoodid- protistid, taime-, seene-, loomariik Loomarakk(päristuumne) Tsütoplasma-koostis vesi, selles on lahustunud orgaanilised, anorgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks, tsütoplasmas toimuvad kõik eluks vajalikud keemilised reaktsioonid Rakutuum- tuuma ümbrus koosneb kahest membraanist, nendes paiknevad poorid, mille kaudu
puravikud ja fragmobasiididega kandseened nt nõgiseened). Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: Tardseened Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) Puguseened 7) Limaseened Riik: Limaseened u 700 liiki, (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. suguta - Zoospoorid Viburitega eosed.või müksamööbid Suguline - Zoospooride/ müksamööbide/ haploidsete plasmoodiumite ühinemine. Meioos sporangiumis (haploidsed tuulega levivad eosed) Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda.
annaabi.ee 
